Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui 1(7)

2-20-143931 maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit, on pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, xb kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja nõue ja asjaolud Hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 71,10 eurot, millest võlg elektrienergiaga varustamise teenuse eest (põhivõlg) on 63,51 eurot ja viivised 7,59 eurot. Hagiavalduse kohaselt kehtisid hageja ja kostja vahel tähtajatud lepingud võrguteenuste kasutamiseks tarbimiskohtades xxx, leping nr 36118144, kehtis 25. novembrist 2015 kuni 20. märtsini 2019; xxx, leping 36134089, kehtis 17. jaanuarist 2017 kuni 16. veebruarini 2020; xxx, leping 36140358, kehtis 15. juunist 2017 kuni 14. juunini 2018; xxx, leping 36143452, kehtis 04. septembrist 2017 kuni 02. oktoobrini 2017; xxx, leping 36144749, kehtis 06. oktoobrist 2017 kuni

2-20-143931 tarbimiskoha x arve nr 7173171173 perioodi kohta 04. september 2017 kuni 30. september 2017 põhisummas 18,00 eurot; tarbimiskoha x arve nr 7173508335 perioodi kohta 01. oktoober 2017 kuni 02. oktoober 2017 põhisummas 0,52 eurot; tarbimiskoha x arve nr 7181953914 perioodi kohta 01. juuni 2018 kuni 30. juuni 2018 põhisummas 9,32 eurot; tarbimiskoha x arve nr 7182870779 perioodi kohta 01. juuli 2018 kuni 25. september 2018 põhisummas 8,63 eurot; Kokku moodustab põhinõue, tasu võrguteenuse eest 63,51 eurot ja viivised 7,59 eurot. Hageja saatis kostjale 28. septembril 2020 meeldetuletuse nr NEV/46694 maksetähtajaga 18. oktoober 2020 ning 10.v novembril 2020 teatise nr NEV/46917 maksetähtajaga 30. november 2020. Kostja oma kohustusi täitnud ei ole. Kostja vastus Kostja ei tunnista hagi osaliselt. Kostja selgitab, et hageja kohtule esitatud andmed ei ole korrektsed ega ka täpsed; mõned andmed on aegunud, paljud lepingud on lõpetatud rohkem kui 3 aastat tagasi seoses korterite müügiga, mille kohta on koostatud üleandmise aktid ja hagejale olid need aktid ka esitatud. Kostja palub kohaldada aegumist. Kostja esitas vastuväited, et tarbimiskoha x leping nr 36118144 oli lõpetatud seoses korteri müügiga. Kostja ei nõustu hageja arvete nr 7190649060 ja nr 7190964266 arvestatud summadega, millest esimeses arves on jääk 4,10 eurot ja viivis 3,55 eurot ning teises arves jääk on 10,34 eurot, ja viivis 3,14 eurot. Kostja arvestuste järgi on kostja võlgnevuse nende arvete osas 10.34 + 4,10, kokku 14,44 eurot. Tarbimiskoha x leping nr 36134089 oli lõpetatud seoses korteri müügiga. Kostja ei nõustu, et võlgnevus on kahe arve alusel 9,79 eurot, sest summale 8.89 eurot lisanduvad viivised 0.9 eurot. Arves nr 7200605253 on juba viivis 2,24 eurot ning tegelik summa tarbimise eest peaks olema 5,53 eurot (7,77 - 2,24) koos KM-ga. Samuti sellest summast 5,24 + 1,12, kokku 6,36 eurot, peab maha arvama veel 0,62 eurot, siis jääb võlg 5,74 eurot ning viivised peab uuesti arvestama. Tarbimiskoha x leping nr 36140358 osas kostja ei nõustu, et võlgnevus on 3,71 eurot nagu on näidatud arvel nr 7180946100 november 2017 kuni veebruar 2018 summas 3,60 eurot ja arvel nr 7181915622 märts 2018 kuni juuni 2018 summas 0,11 eurot. Tegelikult oli leping lõpetatud korteri müügiga 2017 aastal. Samuti palume kostja tunnistada selle lepingu osas, et nõuded on aegunud. Tarbimiskoha x leping nr 36143452 on lõpetatud seoses korteri müügiga septembris 2017 aastal. Kostja palub kohaldada aegumist sellest lepingust tuleneva nõude osas summas 18,52 eurot. Tarbimiskoha x leping nr 36144749 osas kostja tunnistab summat 9,32+2,27, kokku on 11,59 eurot, ülejäänud summa 6,36 eurot on viivised. Kostja leiab, et hageja viiviste määr on 36,5% aastas ning kostja pole nõus selle määraga. Kostja arvab, et see on aegunud määr ning palub teha kohtul ülearvestust nende viiviste kohta. Kostja tunnistab hagi 51,99% ulatuses põhisumma 31,77 euro osas, kostja palub teha ülearvestus viiviste kohta, kuna kostja on arvamusel, et ei pea neid tasuma. 3(7)

2-20-143931

Hageja seisukoht kostja vastuse osas Hageja selgitab, et hageja esitas kostjale arveid tarbitud elektrienergia ja kasutatud võrguteenuste eest. Kostjal jäid osad arved tasumata. Hageja on saatnud kostjale korduvalt meeldetuletusi ja hoiatusi kõikide võlas olevate arvete osas. Kostja tasus reeglina arved tarbimiskohtade eest, kus võrguühendus ei olnud katkestatud ja leping kehtis. Kostja jättis tasumata arved tarbimiskohtade osas, mida enam ei kasutanud. Hageja ja kostja lepingute lahutamatuks osaks on hageja Võrguteenuste osutamise tüüptingimused. Vastavalt kehtivate tüüptingimuste punktile 16.10 on ostja kohustatud lepingu lõpetamise korral tasuma kõik lepingust tulenevad tasud arvel näidatud tähtpäevaks. Vastavalt kuni 30. september 2020 kehtinud tüüptingimuste punktile 13.9 on ostja kohustatud lepingu lõppemisel tasuma arvel näidatud tähtpäevaks kõik võlgnetavad summad, sh. lepingust tulenevad tasud. Ostjal on kohustus täita lepingust tulenevad kohustused, sh tasuda kasutatud teenuste eest ka peale lepingu lõpetamist. Hageja palub rahuldada hagi täies ulatuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja nõuab kostjalt võrguteenuse osutamise lepingu alusel teenuse eest maksmata jäetud arvete tasumist. Kostja hagi õigeks ei võta. Kostja tunnistab hageja nõuet 31,77 euro ulatuses. Kostja palub kohaldada aegumist hageja nõuete osas. Kohus leiab, et hageja väited lepingute kohta on tõendatud tarbimiskohtade võrguteenuste lepingutega: tarbimiskohas x leping nr 36118144 (dtl 25); tarbimikohas x leping nr 36134089 (dtl 26); tarbimiskohas x leping nr 36140358 (dtl 27); tarbimiskohas x leping nr 36143452 (dtl 28) ning tarbimiskohas x leping nr 36144749 (dtl 29). Kostja vastuväide, et lepingud olid lõppenud seoses korteriomandite müügiga, ei ole õige. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 186 p-d 1-9 näevad ette võlasuhte lõppemise alused. Viidatud sätte kohaselt lõpeb võlasuhe kohase täitmisega, tasaarvestusega, kokkulangemisega, võlasuhte lõpetamise kokkuleppega, lepingust taganemisega, lepingu ülesütlemisega, füüsilisest isikust võlgniku surmaga, kui kohustust ei saa täita tema isikliku osavõtuta, füüsilisest isikust võlausaldaja surmaga, kui kohustus tuli täita isiklikult võlausaldajale või muul seaduses või lepinguga ettenähtud juhul. Võrguteenuse lepingust tuleneva võlasuhte lõppemist seoses omandi üleandmisega muud seadused ette ei näe ning seega saab elektrivarustuse lepingut lõpetada vaid VÕS § 186 sätestatud tingimustel. Kostja ei ole tõendanud, et lepingud oleks lõpetatud. Kostja tõendid omandi või valduse üleandmise kohta ei tõenda lepingute lõpetamist. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt põhivõlgnevus 63,51 eurot ja viivis 7,59 eurot vastavalt kostjale esitatud arvetes märgitud summadele (dtl 30-39). Kostja esitas aegumise vastuväite. Kohus nõustub aegumise vastuväitega osaliselt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Elektrienergia kasutamiseks sõlmitud tähtajatust liitumislepingust 4(7)

2-20-143931 tulenevad kohustused on korduvad kohustused. Vastavalt TsÜS § 154 lg 1, korduvate kohustuste aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. TsÜS § 147 lg 3 järgi algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutus sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik arve esitab. Kohus viitab Riigikohtu 12. novembri 2008 lahendile tsiviilasjas 3-2-1-95-08, milles Riigikohus on jõudnud järeldusele, et: „/.../. Liitumislepingus kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Kolleegium on seisukohal, et aegumise algusele tuleb nimetatud nõude korral kohaldada TsÜS § 147 lg-t 1 ja lg 3 teist lauset. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 (mis reguleerib eelkõige kokkulepitud lepingulise tasu maksmise nõude aegumist) teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kolleegiumi arvates tuleb nimetatud teise lause osa "muutub sissenõutavaks arve esitamisega" mõista nii, et nõude sissenõutavus peab olema seotud arvete esitamisega. Nagu märgitud, pidi kostja liitumislepingu kohaselt tasuma teenuste eest talle esitatavate arvete alusel. Toimiku materjalide kohaselt esitati kostjale arveid 16. jaanuarist 2003 kuni 24. maini 2003 (tl-d 44-53, viimase arve tasumise tähtpäev oli 12. juuni 2003). Seega algas liitumislepingus kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tuleneva tasunõude aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 3 teise lause alusel 2003. a lõppemisest. Siinkohal märgib kolleegium, et kohtud ei ole aegumise algusaega korrektselt kindlaks määranud. Mõlemad kohtud on leidnud, et aegumistähtaeg algas 31. detsembril 2003. Tähtaegade alguse ja lõppemise korral on aga oluline ka kellaaeg, seega oleks tulnud otsustes märkida aegumistähtaja algus ja lõppemine ka kellaajaliselt. Nõude aegumistähtaja alguseks peab TsÜS § 147 lg 3 teise lause kohaselt kalendriaasta olema lõppenud, seega algas hageja liitumislepingust tuleneva telefoniteenuste kasutamise eest makstava tasu nõude aegumine 1. jaanuaril 2004 kell 00.00. Aegumistähtaeg lõppes TsÜS § 146 lg-t 1 arvestades 31. detsembril 2006 kell 24.00.“.

Kohus tuvastas, et hagiavaldus oli esitatud 15. jaanuaril 2021 ning seega on aegunud kõik hageja nõuded, mis muutusid sissenõutavaks kuni 31. detsember 2017, kuna nende nõuete aegumine algas

5(7)

2-20-143931 Tarbimiskohas x, leping nr 36118144, arvel nr 7190649060 on arvestatud teenuse eest 14,51 eurot, millest kostjal on hageja väitel tasumata 4,10 eurot ning arvel nr 7190964266 on arvestatud teenuse eest 9,56 eurot, millest kostjal on hageja väitel tasumata 10,34 eurot, kahel arvel kokku arvestatud 14,44 eurot, maksmata kokku 14,44. Kostja nende arvete osas teenuse eest võlgnevuse kohta vastuväiteid ei esitanud ja nõustus summaga 14,44 eurot. Kohus järeldab, et kostjal on viidatud arvetest tasumata 14,44 eurot. Tarbimiskohas x, leping nr 36140358, arvel nr 7180946100 on arvestatud teenuse eest 1,34 eurot, millest kostjal on hageja väitel tasumata 0,11 eurot ning arvel nr 7181915622 on arvestatud teenuse eest 0,00 eurot, millest kostjal on hageja väitel tasumata 3,60 eurot, kahel arvel kokku arvestatud 3,77 eurot maksmata kokku 3,77. Kostja nende arvete kohta vastuväiteid arvestuse osas ei esitanud. Kohus järeldab, et kostjal on viidatud arvetest tasumata 0,11 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal oleks arve nr 7181915622 alusel tasumata 3,60 eurot, kui arvel on teenuse eest tasu 0,00 eurot. Tarbimiskohas x, leping nr 36144749, arvel nr 7181953914 on arvestatud teenuse eest 13,73 eurot, millest kostjal on hageja väitel maksmata 8,63 eurot ning arvel nr 7182870779 on arvestatud teenuse eest 2,27 eurot, millest kostjal on hageja väitel maksmata 9,32 eurot, kahel arvel kokku arvestatud 16 eurot, maksmata kokku 17,95. Kostja nõustub nende arvete osas teenuse eest summaga 11,59 eurot. Kohus järeldab, et kostjal on viidatud arvetest tasumata 16,00 eurot (13,73 + 2,27). Hageja ei ole tõendanud, et kostjal oleks arve nr 7182870779 alusel osaliselt tasumata 7,05 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et teenuse eest oleks vajalikul määral tasutud. Tarbimiskohas x, leping nr 36134089, arvel nr 7200287147 on arvestatud teenuse eest 10,74 eurot, millest kostjal on hageja väitel maksmata 1,12 eurot ning arvel nr 7200605253 on arvestatud teenuse eest 5,46 eurot, millest kostjal on hageja väitel tasumata 7,77 eurot, kahel arvel kokku arvestatud 16,20 eurot, maksmata kokku 8,89 eurot. Kostja nõustub nende arvete osas teenuse eest summaga 5,74 eurot. Kohus järeldab, et kostjal on viidatud arvetest tasumata 8,89 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et teenuse eest oleks täies ulatuses tasutud. Kohus järeldab, et kostjal on kohustus tasuda hagejale elektrivarustuse teenuse eest kokku 39,44 eurot (14,44 + 0,11 + 16,00 + 8,89). Hageja on arvestanud kostjale viivist 7,59 euro ulatuses. Kostja viivisega ei nõustu ning palub teha ümberarvestus. Vastavalt VÕS § 113 lg 1, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus ei nõustu hageja arvestustega viivise osas. Hageja esitatud arvetest ei selgu üheselt, millistelt summadelt ja millise konkreetse aja eest kui palju viivist on arvestatud, arvetel on viivist arvestatud erinevas määras, 0,05% päevas ja 0,1% päevas, hageja arvestatud viivis on arvetel näidatud kord käibemaksuga, kord jälle ilma käibemaksuta. Kohtul ei ole võimalik hageja viivise arvestust kontrollida ning seega loeb kohus, et hageja viivise nõue ei ole tõendatud. Kohus järeldab, et kostjal on hageja ees elektrivarustuse lepingutest tulenev täitmata kohustus kokku 39,44 eurot.

6(7)

2-20-143931 Kohus rahuldab VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 101 lg 1 p 6 ning VÕS § 108 lg 1 alusel hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 39,44 eurot, ülejäänud 31,66 euro, s.o 24,07 euro põhinõude ja 7,59 euro viiviste osas jääb hagi rahuldamata. Hagi hind Hageja esitas hagiavalduses nõude välja mõista kostjalt hageja kasuks 71,10 eurot (võlgnevuse 63,51 eurot ja sissenõutavad viivised 7,59 eurot). Lähtuvalt TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1 ning § 134 lg 1 moodustab hagihind 71,10 eurot (63,51+7,59). Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Kohus rahuldas hagi osaliselt, ligikaudu 55% ulatuses ja lähtuvalt TsMS § 163 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine ei ole vajalik, kuna kohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda, menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.