Tsiviilasi nr 2-20-144648
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.11.2021, Viljandi kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-144648
Tsiviilasi
Viljandi vald, Viiratsi alevik, Ehitajate tn 1 korteriühistu avaldus Txxxxx Kxxxxxx vastu majandamiskulude ja teenuste võlgnevuse ja viivise nõuetes
Hagihind
5083,34 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Viljandi vald, Viiratsi alevik, Ehitajate tn 1 korteriühistu (registrikood: 80180000; asukoht: Ehitajate 1, Viiratsi alevik, Viljandi vald, 70101 Viljandi maakond), seaduslik esindaja Txxxx xxxx (xxxxxxxxxxxxx); Puudutatud isik: Txxxxx Kxxxxxxx(isikukood: 4xxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx e-post: x
Menetluse liik
Kirjalikus menetluses
Menetluskulude jaotus
1 (5)
Edasikaebamise kord Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätteandmisele järgnevast päevast. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Menetluse käik Viljandi vald, Viiratsi alevik, Ehitajate tn 1 korteriühistu esitas 13.12.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Txxxxx Kxxxxxxxx 4727,51 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 16.12.2020 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagita menetluses. Viljandi vald, Viiratsi alevik, Ehitajate tn 1 korteriühistu esitas 15.03.2021 avalduse, milles nõudis Txxxxx Kxxxxxxxx (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond omanik) majandamiskulude ja teenuste võlgnevuse 4447,84 euro ja viivise 279,67 euro tasumist. Lisaks nõudis avaldaja täiendavat viivist põhinõudelt seadusjärgses määras alates avalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Avalduse kohaselt on avaldaja esitanud puudutatud isikule igakuiselt majandamiskulude arveid. Seisuga 12.2017 oli puudutatud isiku võlgnevus kokku 2286,06 eurot. Puudutatud isik tasus 2000 eurot ning ülejäänud summa jättis maksmata. Puudutatud isiku võlgnevus hakkas suurenema ning ta tasus seda mingis ulatuses (oktoober 2018, veebruar 2019, juuli 2019), kuid mitte täielikult. Kohtusse pöördumise seisuga on võlgnevus summas 4447,84 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 279,67 eurot. Tartu Maakohus võttis hagi 30.03.2021.a määrusega menetlusse, edastas avalduse materjalid puudutatud isikule ja kohustas puudutatud isikut avaldusele kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Menetlusdokumendid toimetati puudutatud isikule kätte 29.06.2021 politsei kaasabil. Puudutatud isik ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem avaldusele vastanud. Kohus palus avaldajal täpsustada viivisenõuet, sest ebaselgeks jäi viivise periood ning sellest lähtuvalt viivise summa. Kohus selgitas avaldajale, et ta oli riigilõivu tasunud rohkem kui seadus ette näeb. 08.10.2021 esitas avaldaja täpsustused. Avaldaja lisas 04.08.2021 arve, millest nähtus, et kokku oli võlgnevus 31.07.2021 seisuga 6182,15 eurot ning viivis 533,70 eurot. 04.08.2021 tasus kostja 6019,01 eurot ning maksekorraldusse märkis, et need on kommunaalmaksete katteks ega sisalda viiviseid. Avaldaja sõnul on tasumata osaliselt kommunaalteenused ning täielikult viivised. Avaldaja ei täpsustanud viivisenõuet. 08.11.2021 täpsustas avaldaja, et nõuab puudutatud isikult sissenõutavaks muutunud viivist 279,67 eurot (alates 31.07.2019 kuni kohtusse pöördumiseni). Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Puudutatud isik kohtule seisukohta ei esitanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Avalduse põhjal kuulub puudutatud isikule korteriomand registriosa numbriga 1937239, 2 (5)
asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Nimetatut tõendab kinnistusraamatu väljavõte. Puudutatud isik on jätnud tasumata arved (haldustasu ja remondifond) perioodil 01.11.2017-30.12.2020 summas 4447,84 eurot. Avaldaja on eelnimetatud perioodil puudutatud isikule väljastanud arved, millel on märkinud ära ka eelneva võlgnevuse. Võlgnevuse tabelist (exceli tabel november 2020 sakk) nähtub, et võlgnevus 30.11.2020 seisuga on 4447,84 eurot. Viivist arvestas avaldaja 31.07.2019 kuni 30.11.2020 summas 306,36 eurot, kuid nõuab kuni kohtusse pöördumiseni (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni 13.12.2020) vaid 279,67 eurot. Kohus palus korduvalt selgitada viivise perioodi ja nõude summat, kuid avaldaja jäi hagis märgitud viivise summa juurde selle perioodi täpsustamata (hagis märgitud, et kohtusse pöördumiseni). Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Avaldaja on esitanud 04.06.2003 kinnitatud korteriühistu põhikirja, mille p 3.2 alapunkt 6-8 ja p 5.3 näeb ette korteriomaniku kohustuse tasuda elamu majandamise jooksvate kulutuste eest (küte, vesi, elekter, prügivedu, kanalisatsioon, maamaks, hooldus ja remont) ning selle kuidas nimetatud kulude osas arvete esitamine käib. Kohtu hinnangul on võimalik lähtuda põhikirjas sätestatust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et arved on korrektselt esitatud ning avaldajal on õigus võlgnevust puudutatud isikult nõuda. Puudutatud isik ei ole esitanud vastuväiteid arvetes märgitud teenuste ega hindade osas ega mh selle kohta, et avaldaja poleks tohtinud arveid mingil põhjusel esitada. Avaldaja nõuab puudutatud isikult võlgnevust 31.07.2019-30.11.2020 summas 4447,84 eurot. Nõue on esitatud novembri 2020 arve alusel, mis on kohtule esitatud. Arvel kajastatud teenused on tasumiseks määratud vastavalt põhikirjale. Puudutatud isik võlgnevuse suurusele vastuväiteid ei esitanud. Avaldaja 08.10.2021 täpsustustest nähtub, et korter 36 kommunaalmaksete eest on avaldajale 04.08.2021 Nordangling OÜ poolt kantud 6019,01 eurot. Makseselgitusesse on märgitud „...kommunaalmaksed (ei sisalda viiviseid)“, mistõttu ei saa VÕS § 88 lg-st 1 lähtuvalt laekumist arvestada viivise ega muude kõrvalkulud katteks. Kuna korteriomanik ei ole kohustatud kommunaalmakseid isiklikult tasuma, saab seda VÕS § 78 lg 1 alusel tasuda ka kolmas isik. Eeltoodu tõendi alusel tuleb asuda seisukohale, et puudutatud isiku kohustus, milles osas oli hagi esitatud, on võlausaldajale täies ulatuses täidetud: hagis märgitud nõude lõpp-perioodi 30.11.2019 seisuga tekkinud võlgnevus 4447,84 eurot on kaetud 04.08.2021 maksega. Vastavalt VÕS § 88 lg-st 6 p 1 kaetakse esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustused, s.o vanemad võlgnevused. Seega ei saa puudutatud isikult välja mõista hagis esitatud põhivõla nõuet, sest põhivõlgnevus on 04.08.2021 3 (5)
puudutatud isiku poolt laekunud maksega kaetud. Selles osas kohus avaldust rahuldada ei saa. Avaldaja on palunud välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise 21.07.2019 kuni kohtusse pöördumiseni. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Avaldaja ei täpsustanud ka korduvate selgituste peale, mida ta peab silmas väljendi „kuni kohtusse pöördumise ajani“ all, st kas tegemist on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise aja või hagi esitamise ajaga. Asjaolusid arvestades (põhivõlgnevuse periood) võib järeldada, et avaldaja on pidanud silmas maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise aega 13.12.2020. Viivise arvestuse tabelist nähtuvalt on selle perioodi seisuga avaldaja arvestanud viivist 306,36 eurot. Vaatamata kohtu täpsustuse palvele jäi avaldaja selle juurde, et tema viivise nõue on 279,67 eurot. Avaldajal on õigus esitada viivise nõue ka väiksemas summas, mida ta on käesolevalt teinud. Puudutatud isik pole viivisenõudele vastuväiteid esitanud. Eelpool kohus leidis, et puudutatud isik oli kohtusse avalduse esitamise ajal arvete tasumisega viivituses ja põhivõlg tasuti all04.08.2021.a. Seega on viivise nõue põhjendatud ja tuleb summas 279,67 eurot puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. Avaldaja on palunud puudutatud isikult välja mõista viivise seadusjärgses määras alates kohtusse pöördumisest, s.o 13.12.2020 (vt ülal). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et iseenesest on täiendava viivise nõue põhjendatud, kuid ainult kuni põhinõude täitmiseni, s.o kuni 04.08.2021. Seega tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista viivis seadusjärgses määras perioodil 13.12.2020-04.08.2021 põhinõudelt 4447,84 eurot summas 229,04 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 279,67 eurot ning viivis põhinõudelt 4447,84 eurolt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates 13.12.2020 kuni põhinõude täitmiseni 04.08.2021 summas 229,04 eurot, kokku 508,71 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse vaid viivisenõude osas, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane
4 (5)
jätta menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isik tasus põhivõlgnevuse ära 04.08.2021, kuid avaldaja ei andnud sellest kohtule isegi teada. Avaldaja märkis võlgnevuse tasumise alles 08.10.2021 täpsustustesse, s.o ca kaks kuud pärast tasumist. Samuti ei saanud kohus vaatamata korduvatele selgitustele avaldajalt selget vastust viivis ajaperioodi täpsustamise kohta. Kohtu hinnangul on sellises olukorras õiglane jätta menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja kantud menetluskulud on üksnes riigilõiv 50 eurot, mis jääb avaldaja kanda. Kuna puudutatud isik ei ole menetluskulusid kandnud, ei määra kohus menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks. Avaldaja esitas riigilõivu tagastamise taotluse. avaldaja palus tagastada enamtasutud riigilõivu summas 375 eurot. Kohus tuvastas, et avaldaja tasus nõuete esitamisel 425 eurot. RLS § 59 lg 5 alusel pidi avaldaja tasuma 50 eurot. Seega on avaldaja tasunud 375 eurot rohkem kui ta pidanuks. TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel tuleb avaldajal riigilõiv enamtasutud osas tagastada. /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.