2.Kuulutada välja A.A pankrot 27. oktoobril 2026 kell 10.00 ning algatada A.A kohustustest vabastamise menetlus.
3.Nimetada A.A pankrotihalduriks H.M (Rödl Advokaadibüroo OÜ, XXX). Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.
4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 17. november 2026 kell 15.00. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub videokonverentsi vahendusel. Videokonverentsi ruumi ID ja PIN number edastatakse eraldi kirjaga.
5.Kohustada A.A-d andma võlgniku vande 17. novembril kell 15.00 videokonverentsi vahendusel. Videokonverentsi ruumi ID ja PIN number edastatakse eraldi kirjaga. Kohus hoiatab A.A-d, et kui ta ei täida vande andmise kohustust, võib kohus kohaldada tema suhtes sundtoomist, trahvimist või aresti kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauem kui kolmeks kuuks.
7.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
8.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult
tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.
13.Välja mõista usaldusisiku tasu 1934,40 eurot A.A pankrotivara arvelt.
14.Määruse resolutsiooni p-s 11 märgitud usaldusisiku tasu kanda Rödl Advokaadibüroo OÜ-le (registrikood XXX), mille kaudu usaldusisik tegutseb.
15.Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
16.Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
17.Toimetada määrus kätte võlgnikule ja usaldusisikule. Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) § 18 lg 10). Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FIMS § 54 lg 11). Menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise määruse peale võib menetlusabi taotleja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 191 lg 1).
ASJAOLUD
1.A.A (avaldaja, võlgnik) esitas 08.08.2026 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Avalduse kohaselt on võlgnik lahutatud. Võlgnikul puuduvad ülalpeetavad. Võlgnikul puudub püsiv töösuhe, ta on saanud viimastel aastatel vähesel määral tulu ettevõtlusest. Võlgnikule kuulub C OÜ osalus nimiväärtusega 2500 eurot, äriühingul puudub oluline vara. Võlgnikul puudub muu vara. Võlgniku igakuine sissetulek on 770 eurot ja igakuine väljaminek samas summas. Võlgniku selgituste kohaselt ta sattus makseraskustesse pärast seda, kui jõustus kohtuotsus, millega temalt
mõisteti välja kahjuhüvitis, viivised ja menetluskulud. Võlausaldaja ei olnud nõus võlgnevuse tasumisega maksegraafiku alusel. Võlgnik on 100% töövõimetu (määratud keskmine liikumispuue) ja tema tervislik seisund ei võimalda tal töötada täiskoormusega. Võlgniku peamiseks sissetulekuks on töövõimetoetus, keskmise puude toetus ning vähene ettevõtlusest saadav tulu. Võlgnikul on kohustusi kokku 21 362,24 eurot ja tema suhtes on algatatud kaks täitemenetlust.
2.Usaldusisik leidis, et pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine on põhjendatud. Usaldusisiku aruande koostamise aja seisuga töötab võlgnik ettevõtetes C OÜ ja S OÜ. Maksejõuetusavalduses on võlgnik märkinud, et on viimastel aastatel saanud vähesel määral tulu ettevõtlusest. Püsiv töösuhe puudub. Võlgnik on 100% töövõimetu ning tema tervislik seisund ei võimalda töötada täiskoormusega. Eesti Töötukassa vastusest nähtuvalt on isikule tehtud 20232026.a väljamakseid töövõimetoetuse näol. Sotsiaalkindlustusameti vastusest nähtuvalt on ajavahemikul 24.08.2023–08.09.2026 Sotsiaalkindlustusameti poolt väljamakseid tehtud puudega tööealise toetuse näol. Võlgnik avaldas usaldusisikule 23.09.2026 saadetud e-kirjas, et on 23.09.2026 saanud teate AS-lt SEB Pank kontode sulgemise tõttu deponeeritud raha kohta, mistõttu ei olnud sellest varem teadlik ega saanud selles osas vara- ja võlanimekirjas andmeid kajastada. Telefonivestluses täpsustas võlgnik ka seda, et pank keeldus raha kandmisest pärast kontode sulgemist võlgniku Paysera kontole. Võlgniku pankroti väljakuulutamisel on halduril võimalik taotleda pangalt deponeeritud summa ülekandmist võlgniku nimel avatavale pankrotivara kontole. Kuna pank kinnitas rahasummade olemasolu, siis käsitleb usaldusisik summat 2376,54 eurot võlgniku varana. Võlgniku nimele on registreeritud äriühingu C OÜ (reg.kood XXX) osa. Osaluse nimiväärtus on 2500 eurot, võlgnik on äriühingu ainuosanik. Ettevõte tegeleb pesuruumide disainiga. Majandusaasta aruande kohaselt oli ettevõtte kasum 17.03.2025-16.03.2026 majandusaastal 112 eurot. Võlgnik on maksejõuetusavalduses märkinud, et ettevõte on jätkuvalt tegutsev, kuid sellel puudub oluline vara. Osaluse müügist ei ole võimalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks vahendeid saada. Usaldusisik asub seisukohale, et võlgniku osaluse väärtus äriühingus C OÜ võib jääda hinnanguliselt 150 euro juurde lähtuvalt majandusaasta aruandest. Võlgnikule kuulus kuni 27.05.2025 äriühingu R OÜ (reg.kood XXX) osa, nimiväärtusega 2500 eurot. Võlgnikule ei kuulu kinnisasju ega muud vara. Võlgnikul on vara aruande esitamise seisuga hinnanguliselt 2662,42 eurot. Samas on võlgnikul kohustusi vähemalt 20 989,08 euro ulatuses. Võlgniku vara suhtes on alustatud üks täitemenetlus. Usaldusisik ei ole maksejõuetuse avalduse läbivaatamise etapis tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid maksejõuetuse tahtlikule tekitamisele.
3.Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku ära 21.10.2026.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.
5.FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega.
6.FIMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast
tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
7.Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub kohustuste (20 989,08 eurot) täitmiseks vara ja piisav sissetulek. Võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetlus on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnik ei ole enam makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. Võlgnik on ka ise palunud pankrotimenetluse algatamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Seetõttu kuulutab kohus pankroti välja koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega (FIMS § 45 lg 2). Ka usaldusisik märkis 21.10.2026 kohtuistungil, et võlgniku vaatenurgast on käesolevas olukorras otstarbekaim lahendus pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Kohus ei ole tuvastanud FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud aluseid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. 21.10.2026 kohtuistungil veendus kohus, et võlgnik mõistab kohustustest vabastamise menetluse eesmärki ja sellega kaasnevaid kohustusi ning on valmis menetluses võlausaldajate nõuete rahuldamisse panustama. Võlgnikule on määratud täielik töövõimetus ja keskmine puue. Võlgnik selgitas, et tervisliku seisundi tõttu ei ole ta võimeline tegema tööd, mis eeldab pikalt istumist või seismist, kuid ta osutab enda äriühingu kaudu kodus raamatupidamisteenust ning teenib sellest ligikaudu 350 eurot kuus, millest arvestatakse maha maksud. Lisaks saab võlgnik töövõimetoetust ja puudega tööealise toetust. Võlgnik nõustus tegema kohustustest vabastamise menetluses igakuiseid vabatahtlikuid makseid saadavast töötasust. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et võlgnikule on põhjendatud anda võimalus läbida kohustustest vabastamise menetlus. Seetõttu peab kohus põhjendatuks pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus selgitas istungil võlgnikule tema kohustusi. Kohus märgib, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida (vt täpsemalt määruse põhjenduste p 13), võib kohus omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse enne kolme aasta möödumist (FIMS § 49 lg 8). Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses, kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga.
8.Kohus nimetab pankrotihalduriks H.M, kes on andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks. FIMS § 46 lg-te 1 ja 3 kohaselt, kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus võib nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.
9.Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 17. november 2026 kell 15.00 (PankrS § 78 lg 1).
10.Kohus kohustab võlgnikku PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 alusel vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Võlgnik on taotlenud võimalust anda vanne elektrooniliselt. Kohus rahuldab võlgniku taotluse ning määrab vande andmise ajaks 17.11.2026 kell 15.00 videokonverentsi teel.
Kohus hoiatab PankrS §-s 89 sätestatud tagajärgede eest – kui võlgnik ei täida teabe andmise, dokumentide esitamise ja/või vande andmise kohustust, võib kohus kohaldada tema suhtes sundtoomist, trahvimist või aresti kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauem kui kolmeks kuuks.
11.Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33).
12.Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 2157,60 eurot (käibemaksuga).
12.1.FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lg 2 teise lause kohaselt, kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.
12.2.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust. Usaldusisik on usaldusisiku ülesannete täitmiseks teinud tööd 12 tundi. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Usaldusisik on märkinud tunnitasuks 150 eurot. Võttes arvesse usaldusisiku esitatud andmeid, sealhulgas võlausaldajate arvu, ei pea kohus taotletud tunnitasu põhjendatuks. Käesolevas menetlusetapis ei ole usaldusisikul vaja hinnata nõuete põhjendatust ega esitada neile vastuväiteid. Samuti ei nähtu esitatud andmetest asjaolusid, mis viitaksid ülesannete tavapärasest suuremale mahule või keerukusele. Seetõttu peab kohus põhjendatud tunnitasuks 130 eurot. Usaldusisiku tasu 12 tunni töö eest on seega 1560 eurot, millele lisandub käibemaks 374,40 eurot, kokku 1934,40 eurot. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.
12.3.Võlgnik esitas 25.10.2026 kohtule taotluse, milles palus hinnata usaldusisiku tasu riigi vahenditest hüvitamise võimalust, leides, et tal puudub usaldusisiku tasu katmiseks piisav vaba vara. Kohus jätab võlgniku taotluse rahuldamata. TsMS § 183 lg 2 järgi võib pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Usaldusisiku 23.09.2026 aruande kohaselt on võlgniku AS-is SEB Pank suletud kontodel olnud rahast deponeeritud 2376,54 eurot, mida usaldusisik käsitleb võlgniku varana. Usaldusisik on selgitanud, et pankroti väljakuulutamise korral on pankrotihalduril võimalik taotleda nimetatud summa kandmist võlgniku nimel avatavale pankrotivara kontole. Asjaolu, et nimetatud summa ei
ole praegu võlgniku käsutuses, ei muuda seda võlgniku varaks olemast. Võlgniku vara väärtus oli aruande esitamise seisuga kokku hinnanguliselt 2662,42 eurot. Kuna võlgnikul on usaldusisiku tasu 1934,40 euro katmiseks piisavalt vara, puudub alus usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest.
12.4.PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja R OÜ-le (registrikood XXX), mille kaudu ta tegutseb. Äriühing on käibemaksukohustuslane (KMKR EE101601230).
13.Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FIMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FIMS § 49 lg-d 1–3). Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest tulenevaid kohustusi (FIMS § 47 lg-d 1–6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.