A. A. hagi Eesti Vabariigi (Viru Vangla kaudu) vastu mittevaralise kahju ja viivise nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
01. oktoober 2019. a, 04. veebruar 2021. a ja 01. aprill 2021. a
Menetlusosalised
Hageja:
Hageja esindaja:
A. A. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx) vandeadvokaat Henn Koduvere, riigi õigusabi korras, Advokaadibüroo Lillo & Partnerid, e-post: [email protected]
Kostja:
Eesti Vabariik (Viru Vangla kaudu, aadress: Ülesõidu 1, Jõhvi, e-post: [email protected]
Kostja esindaja:
Agu Rillo
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista Eesti Vabariigilt (Viru Vangla kaudu) A. A. kasuks mittevaralise kahju hüvitamiseks õiglane hüvitis kohtu äranägemisel summas 3 000 (kolm tuhat) eurot.
3.Välja mõista Eesti Vabariigilt (Viru Vangla kaudu) A. A. kasuks viivis mittevaralise kahju hüvitiselt (3 000 eurolt) alates kohtuotsuse tegemisest, so alates 10.11.2021. a kuni kohtuotsuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
HAGIAVALDUS
1.A. A. esitas Viru Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (Viru Vangla kaudu) vastu mittevaralise kahju ja viivise nõudes. Mittevaraline kahju tekitati hagejale hambaproteeside mittevalmistamise või valmistamisega viivitamise ja psühhiaatri vastuvõtu ja ravi võimaldamisega viivitamise läbi.
2.A. A. kandis karistust Viru Vanglas perioodil 16.05.2016. a kuni 09.11.2018. a.
3.Hambaproteeside mittevalmistamine või valmistamisega viivitamine.
3.1.Mittevaraline kahju tekkis hagejale: • Hambaproteeside puudumisest tulenevatest toitumisraskustest tekkinud füüsiliste ja hingeliste kannatuste näol. Toitumine on inimesele tarvilik ja ühtlasi meeldiv toiming. Kui toitu ei saa korralikult mäluda on toitumisprotsess pigem ebameeldiv. Samuti on oluline, et mälumine on osa seedeprotsessist või siis seedeprotsessi ettevalmistav osa. Kui toit jääb piisvalt läbi mälumata, kaasnevad sellega seedimisraskused. • Hambaproteeside puudumise tagajärjena söömisel suus tekkinud valu ja veritsuse näol. Hageja pidi söömisel kannatama (kolm korda päevas) tugeva igemevalu käes. Söömisel said igemed kahjustada, tekkisid haavad ning igemed hakkasid veritsema. Seetõttu tuli toitu neelata koos igemetest tuleva verega. • Söömisel tekkinud igemehaavadest muul ajal tulenenud valu ja veritsuse näol. • Hambaproteeside puudumisest tulenenud suus olevast ebamugavustundest tulenevate hingeliste ja füüsiliste kannatuste näol.
•
Hambaproteeside puudumisest tulenenud enese visuaalse väljanägemise kahjustumise näol, mis põhjustab hingelisi kannatusi enesehinnangu languse tõttu, teiste isikute suhtumise tõttu ning hingelisi kannatusi suhtluses tekkivate raskenduste tõttu.
3.2.Kostja poolt hageja esindajale saadetud hageja tervisekaardil on probleemid katkiste hambaproteesidega märgitud 16.05.2016. a, 24.05.2016. a, 08.06.2016. a, 30.03.2017. a ja 03.10.2017. a kannetes. 08.06.2016. a tervisekaardi väljavõttelt nähtub arsti otsus: „Stomatoloogile - protees katki.“
3.4.Kirjaliku taotluse hambaproteeside saamiseks on hageja kostjale esitanud 20.06.2016. a. Kirjalikud taotlused lühiajalise väljasõidu võimaldamiseks, eesmärgiga ise korraldada uute proteeside valmistamine, on hageja vanglale esitanud 29.12.2016. a, 15.07.2018. a ja 25.07.2018. a.
3.5.Hagejale proteese hageja vanglasoleku ajal, so 2,5 aasta jooksul, ei võimaldatud. Samuti ei võimaldatud hagejale lühiajalist väljasõitu, et hageja oleks ise saanud endale proteesid tellida.
3.6.Hageja leiab, et hagejale hambaproteeside mittevalmistamisega või valmistamise viivitamisega on kostja rikkunud hageja suhtes tervishoiuteenuse osutamise nõudeid. Tervishoiuteenuste osutamise nõuete rikkumise tõttu on hagejale tekkinud mittevaraline kahju hingeliste ja füüsiliste kannatuste näol.
3.7.Hageja palub kohtul kostjalt hambaproteeside mittevalmistamisega või valmistamise ebamõistlikult pika aja jooksul viivitamise eest hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitamiseks õiglane hüvitis kohtu äranägemisel.
4.Psühhiaatri vastuvõtu ja ravi võimaldamisega viivitamine.
4.1.Hagejal tekkis vanglas stressiolukordades „stuupori“ seisund, millise kestel on tahteline tegevus oluliselt häiritud ja ei suudeta end mõtestatud tegevusele sundida. Stuupori seisund sarnaneb teatud mõttes halvatusseisundile. Samuti olid hagejal unehäired. Sellest tulenevalt vajas hageja psühhiaatrilist arstiabi ning taotles seepärast vanglas psühhiaatri vastuvõttu ja ravi, kuid seda ei võimaldatud pika aja jooksul.
4.2.Vangla raviloos ei ole dokumenteeritud hageja taotlused psühhiaatri vastuvõtule saamiseks. Hageja esitas taotlused 01.08.2016. a ja 07.11.2016. a. Psühhiaatri vastuvõtt võimaldati hagejale alles 21.11.2017. a, so üle 15 kuu pärast esimese kirjaliku taotluse esitamist.
4.3.Seega pidi hageja pikka aega ilma ravi saamata psüühikahäireid taluma. Hagejale põhjustas see hingelisi ja füüsilisi kannatusi.
4.4.Psühhiaatri 21.11.2017. a vastuvõtul psühhiaater diagnoosis stressireaktsiooni ning määras hagejale ravi ravimi Mirtazapiin.
hagejal
ägeda
4.5.Hageja palub kohtul kostjalt psühhiaatri vastuvõtu ja ravi mittevõimaldamisega ebamõistlikult pika aja jooksul hageja kasuks välja mõista mittevaraline kahju hüvitamiseks õiglane hüvitis kohtu äranägemisel.
KOSTJA VASTUS
5.Vangla on seisukohal (tl 63-64), et hagejale on vanglas osutatud pidevat ning asjakohast tervishoiuteenust. VÕS § 770 lg 1 kohaselt vastutab tervishoiuteenuse osutaja eelkõige diagnoosi- ja ravivigade eest ning seda juhul, kui ta on selles süüdi. VÕS § 762 sätestab tervishoiuteenuse osutaja kohustuse osutada tervishoiuteenust selliselt, et see vastaks vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda osutataks tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. VÕS § 770 lg 3 kohaselt lasub tõendamiskoormis patsiendil, käesoleval juhul kuna ette heidetakse tegevusetust, peab hageja tõendamisel lähtuma sellest kriteeriumist, muuhulgas tuleb hagejal tõendada, et vangla oleks pidanud hageja soovitud tervishoiuteenuse osutama hagis väidetud ajal. Tõendiks ei saa olla hageja subjektiivne arvamus, millal tema arvates oleks tulnud tervishoiuteenust osutada. Kostja on seisukohal, et käesoleval hetkel (hagis) ei ole hageja tõendanud ühtegi nõude elementi.
6.Seoses hambaproteeside valmistamisega peab kostja esmalt vajalikuks märkida, et hagis esitatud väide, mille kohaselt purunesid hageja hambaproteesid peale vanglasse tulekut, on ebaõige. Hageja tuli vanglasse ilma proteesita ning esitas vanglale ainuüksi proteesi fragmendi, väites, et need läksid vanglasse saabumise päeval katki (hageja esitatud tervisekaardi RVL 22). Hagejal kaasas olnud proteesifragment ei olnud parandatav ning kuna fragment oli ainult osa proteesist, ei ole ka eluliselt usutav, et see purunes vanglasse saabumise päeval.
7.Kostja on seisukohal, et hageja ei vajanud kiireloomuliselt hambaproteeside valmistamist ning vastupidise tõendamise koormis lasub TsMS § 230 lg 1 järgi hagejal. Hageja seda teinud ei ole, samuti tugineb hageja väidetava kahju osas ainuüksi enda tõendamata ning subjektiivsetele hinnangutele. Seega puudub alus A. A. hagi rahuldamiseks.
8.Hageja heidab vanglale ette samuti psühhiaatrilise abi mittesaamist. Kostja peab seoses sellega vajalikuks välja tuua, et kinnipeetavatele osutatakse vanglas ravi vastavalt tervishoiutöötajate otsustele, ainuüksi kinnipeetava subjektiivne soov mõne erialaspetsialisti poole pöördumiseks ei ole alus, et ta sinna igal juhul ka suunatakse. Hageja enda esitatud tervisekaardist nähtub, et hageja on jooksvalt olnud tervishoiutöötajate kontrolli all ning tervishoiutöötajad ei ole sedastanud hagejale psühhiaatri vastuvõtu vajadust hagis märgitud perioodil. Kui hagejal oleks esinenud hagis märgitud seisundid, oleks need olnud äratuntavad teistelegi tervishoiutöötajatele ning hageja oleks psühhiaatri vastuvõtule ka suunatud. Lisaks ei ole hageja tõendanud, milline oleks see nö positiivne kasu, kui hageja oleks psühhiaatri vastuvõtule saanud varem, hagis märgitud ajal.
MENETLUSE KÄIK
9.Viru Maakohtu 17.10.2019. a kohtuotsusega jäeti hagi rahuldamata.
10.Tartu Ringkonnakohtu 31.01.2020. a otsusega maakohtu 17.10.2019. a otsus tühistati ja asi saadeti maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
12.Tervishoidu vanglas korraldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) alusel (vangistusseaduse, VangS § 49 lg 1). Arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde (VangS § 52 lg 2 ja 53 lg 1).
13.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 758 lg 1 kohaselt kohustub tervishoiuteenuse osutamise lepinguga üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust.
14.VÕS § 762 sätestab, et tervishoiuteenus peab vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Vajaduse korral peab tervishoiuteenuse osutaja suunama patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti.
15.Tervishoiuteenuse osutamise lepingu puhul peab tõendamise üldpõhimõtte järgi kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele nende nõuded ja vastuväited tuginevad. Seega on hageja kohustuseks tõendada, et kostja on nendevahelist lepingut rikkunud ja põhjustanud sellega hagejale mittevaralist kahju. Kostjal on võimalik tõendada oma süü puudumist. Eelnevast järelduvalt tuleb kindlaks teha, kas kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust (kas kostja tagas tervishoiuteenuse osutamise kooskõlas VÕS §-ga 762 ja sellekohaste avaliku õiguse normidega). Proteesid.
16.08.06.2016. a otsustas perearst suunata hageja stomatoloogi vastuvõtule seoses katkise proteesiga ning 12.06.2016. a pani stomatoloog hageja proteesi järjekorda. Viru vangla 04.10.2017. a tõendi kohaselt (II kd tl 23) on arst Kai Ird otsusesse märgitud: „ Isik on alates 19.04.2017 pandud hambaproteeside valmistamise ootejärjekorda. Proteeside valmistamine peab toimuma peale registreerimist hiljemalt 1 aasta ja 6 kuu jooksul“. Vangistuse ajal hagejale proteesi ei tehtud. Kohus nõustub hagejaga, et ajavahemikul 12.06.2016. a kuni 09.11.2018. a hagejale proteeside mittevalmistamise võimaldamine on ebamõistlik ning seeläbi on kostja rikkunud tervishoiuteenuse osutamise lepingut. Vabaduses viibivatest hammaste proteesimise teenust vajavatest isikutest moodustub kaks gruppi. Üks grupp on see, kel tuleb hammaste
proteesimise teenuse kulud ise katta ja teine grupp on see, kelle puhul haigekassa katab hammaste proteesimise kulud (260 eurot kolme aasta kohta). Hageja isikust lähtuvalt ega rahastamise allika ja rahastamise tingimuste tõttu ei saa võrdlusgrupina arvesse võtta vabaduses viibivaid isikuid, kellele valmistatakse hambaproteesid haigekassa kulul. Järelikult tuleb hageja isikust ning rahastamise allikast ja rahastamise tingimustest lähtuvalt ainsa võrdlusgrupina arvesse vabaduses viibivate isikute ring, kel tuleb hammaste proteesimise teenuse kulud ise katta. Vabaduses tavapäraselt valmistatakse patsientidele hambaproteese tasuliselt, st mitte riigi või haigekassa poolt rahastatuna. haigekassa kulul valmistatakse proteese ainult kitsale ringile ühiskonnast ja seda ühe isiku kohta rahaliselt väga piiratud mahus. Järelikult on hammaste proteesimise osas kinnipeetavatele vabaduses viibivatest isikutest õigeks võrdlusgrupiks isikud, kes kasutavad hammaste proteesimise teenust tasu eest. 01.04.2021. a kohtuistungil tunnistaja A. S. poolt antud ütlustega on tõendatud, et tal oli Narvas hambaproteeside valmistamise aeg 13.05.2019. a kuni 07.06.2019. a ehk vähem kui üks kuu. Hageja poolt esitatud tõenditega (II kd tl 11-22) on tõendatud, et perioodil juuni 2016. a kuni november 2018. a oli vabaduses viibivatele isikutele hagejale vajalike hambaproteeside (plaatprotees) valmistamise järjekord 1–9 nädalat ja valmistamise aeg 2–6 nädalat ning seega järjekord ja valmistamise aeg kokku 315 nädalat ehk keskmiselt järjekord ja valmistamise aeg kokku 9 nädalat.
17.Üldtuntud on asjaolu, et kui isikul on puudu üle poole hammastest (hagejal puudus 16 hammast) ning isikul pole hambaproteesi, siis tulenevad sellest isikule olulised füüsilised ja hingelised kannatused. Tänapäeva meditsiin võimaldab puuduvaid hambaid erinevate proteesimislahendustega asendada. Asjaolu, et hambaproteesideta olek tekitas hagejale kannatusi, on tõendatud muu hulgas asjaoluga, et hageja on arstivisiitidel proteeside puudumist kaevanud ning on esitanud kirjalikud taotlused hambaproteeside saamiseks ja lühiajalise väljasõidu võimaldamiseks, eesmärgiga korraldada ise uute proteeside valmistamine (I kd tl 9p, 10, 10p, 45-47, 49-54, 56, 88). Kohus märgib, et kostja jättis hageja taotlused lühiajalise väljasõidu võimaldamiseks rahuldamata, põhjendades seda mh sellega, et Viru vanglal on teenusleping proteesimiseks sõlmitud OÜ-ga Corrigo ning hageja on proteesi saajate nimekirjas ning hammaste ravimine ja proteesimine on võimalik ka vangla kaudu (II kd tl 1-6).
18.Kohus nõustub hagejaga, et kostja ei ole proteesijärjekorra kohta esitanud ühtegi tõendit. Märkus, et hageja oli alates 12.06.2016. a hambaproteeside järjekorras ja, et vanglas proteesijärjekord oli pikk, sisaldus 01.10.2019. a kohtuistungil tunnistaja Anne Kõrgvee ütlustes. 01.04.2021. a kohtuistungil kostja esindaja kinnitas, et perioodil 2016-2018 ei peetud Viru vanglas andmebaasis hambaproteesi vajajate järjekorda ning, et sellise järjekorra pidamise kohta ei ole leitud paberdokumente. 23.04.2021. a seisukohtades kostja esindaja kinnitas, et hambaproteesi vajajate järjekorra ametlikku nimekirja Viru vanglas ei olnud. Tunnistajana kohtus üle kuulatud Viru vangla hambaarst dr Kõrgvee kinnitas 01.10.2019. a kohtuistungil, et näeb oma materjalidest, et hageja pandi hambaproteesi valmistamise järjekorda 12.06.2016. a. Kui hambaproteesi vajajate järjekorda ei olnud moodustatud või vormistatud, on ilmne, et hageja õigustatud huvi, saada mõistliku aja jooksul protees, ei olnud kuidagi tagatud. Kui järjekord siiski oli moodustatud ja vastav nimekiri vormistatud, aga kostja ei soovinud seda kohtule esitada, tuleb lugeda hageja väited temale proteesi valmistamisega viivitamise osas lugeda tõendatuks.
19.A. A. tervisekaardil on muuhulgas alljärgnevad kanded:
• • • • • •
16.05.2016. a „kannab hambaproteesid, katkised (täna katki läinud). Väidetavalt vaja uued teha“; 24.05.2016. a „hammastega problee: enamus puuduvad, protees keskelt katki läinud, vigastab igemeid, valutavad“; 08.06.2016. a „proteesi ei ole parandatud, ootab järjekorras“; „stomatoloogile – protees katki“; 30.03.2017. a „hambaproteesid vigastavad igemeid, need veritsevad“; 03.10.2017. a „ootab kannatamatult proteese, süüa halb, igemed veritsevad“; 01.02.2018. a „igemed on uuesti kakanud veritsema, valulikud“.
Psühhiaatriline ravi.
20.Ringkonnakohus märkis oma 31.01.2020. a otsuses, et „kuivõrd eriarsti juurde saatmise otsustab tervishoiuteenuse osutamise vajadusest lähtudes perearst, siis pidi maakohus esmalt välja selgitama, kas hageja kirjalikud taotlused psühhiaatri vastuvõtule saamiseks on jõudnud perearstini. 11.06.2019. a kohtuistungi protokollist nähtuvalt kinnitas hageja, et ta rääkis perearstile korduvalt psühhiaatri vastuvõtule saamise soovist. Samas nähtub hageja raviloost (tl 48), et hageja suunati psühhiaatri vastuvõtule alles 21.11.2017. Seetõttu peab kostja asja uuel läbivaatamisel tõendama, millal ta esitas hageja 01.08.2016, 08.10.2016 ja 07.11.2016 taotlused perearstile ning millistel asjaoludel (kas perearsti suunamisel) võimaldati hagejale psühhiaatri vastuvõtt alles 21.11.2017, s.o ca 15 kuu möödudes pärast hageja esimese taotluse esitamist“.
21.Hageja selgitas 11.06.2019. a kohtuistungil, et ta rääkis vangla perearsti vastuvõttudel, et soovib psühhiaatri vastuvõtule. Perearst kinnitas hagejale, et ta on pandud psühhiaatri visiidi järjekorda. Perearst soovitas hagejal veel kirjutada kirjalik taotlus administratsioonile ja nii hageja ka tegi. Hageja esitas vanglale kirjalikke taotlusi psühhiaatri vastuvõtule saamiseks vähemalt kolmel korral, so 01.08.2016. a (I kd tl 55), 08.10.2016. a (I kd tl 88) ja 07.11.2016. a (I kd tl 56). Hagejale võimaldati psühhiaatri vastuvõtt 21.11.2017. a (ravilugu nr 45, arst Lembe Ermos, I kd tl 48), so ca 16 kuud peale esimese kirjaliku taotluse esitamist. Anamneesi kohaselt kaebas patsient, et ei suuda formuleerida kaebust, tekib stuupor. Keha läheb kangeks. Vanglakaristust kandnud kokku umbes 10 aastat. Diagnoos: F43.00 + äge stressireaktsioon. Otsus: Mirtazapiin 30 mg vajadusel. Perearst on raviloos jätnud dokumenteerimata nii hageja suulised psühhiaatrilised kaebused kui ka hageja kirjalikud sooviavaldused psühhiaatri vastuvõtule saamiseks. Kuna hagejale psühhiaatri visiit lõpuks siiski võimaldati ning psühhiaater diagnoosis haigusseisundi ja määras ravi, on seeläbi tõendatud, et hagejale oli psühhiaatri visiit ja psühhiaatriline ravi vajalik. 01.04.2021. a kohtuistungil dr Lembe Ermose poolt antud ütlustega on tõendatud, et järjekord psühhiaatri vastuvõtule Viru vanglas oli 3-4 nädalat; üsna sageli esines juhtumeid, kus patsiendid soovisid psühhiaatri vastuvõtule, kuid psühhiaatrini see informatsioon ei jõudnud, kuna vastuvõtule soovijate taotlusi ei olnud psühhiaatrini toimetatud; psühhiaatri vastuvõtule saamine toimus nii, et kinnipeetav pidi esitama sellekohase sooviavalduse-taotluse, mille alusel vaimse tervise õde pani vastuvõtule soovijad järjekorda; perearsti vahendus psühhiaatri vastuvõtule saamiseks ei olnud vajalik; hageja oli 21.11.2017. a tugevas stressis ja kõne võis olla takistatud, ta on jäik ei ole võimeline reflekteerima enda tundeid ega emotsioone, tegemist on tugeva, raske stressireaktsiooniga; hageja vaimse tervise haigusseisund (stuupor) pidi olema põhjustatud pikast kroonilisest stressireaktsioonist.
22.Seega hagejale ei võimaldatud Viru vanglas mõistliku aja jooksul psühhiaatri vastuvõttu ja ravi ning rikuti seeläbi tervishoiuteenuse osutamise nõudeid. 23.VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
24.VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 127 lg 6 kohaselt, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 366 kohaselt võib hagis mittevaralise kahju hüvitamise nõutava hüvitise summa hagis märkimata jätta ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel.
25.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks hambaproteeside mittevalmistamise ning psühhiaatri vastuvõtu ja ravi võimaldamisega viivitamise eest mittevaralise kahju kokku 3 000 eurot ning viivise alates kohtuotsuse tegemisest kuni kohtuotsuse täitmiseni.
26.Kuna hagejale on määratud riigi õigusabi ning kostjal menetluskulud puuduvad, jäävad riigi õigusabi kulud riigi kanda.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 04.04.2022. a otsusega nr 2-189017.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.