Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Osaühing Aktiva Finants nõuab 13. septembril 2021 esitatud hagis Erki Püssi vastu 145,45 euro suuruse põhivõlgnevuse, 10,55 euro suuruse intressi, 30 euro suuruse sissenõudmiskulu ja 98,94 euro suuruse sissenõutavaks muutunud viivise ning jooksva viivise väljamõistmist. Hageja nõuded tulenevad kostja ja Placet Group OÜ vahel 18. veebruaril 2019 sõlmitud laenulepingust nr xxx, mille alusel sai kostja laenu summas 500 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostja on põhiosa katteks teostanud makseid summas 354,55 eurot. Kostja jättis aga lepingutest tulenevad kohustused täies mahus täitmata. Placet Group OÜ loovutas 14.02.2020 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finants (hageja) koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kuna juba ka sama asja maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud kostjale dokumente kätte toimetada, toimetas kohus hageja taotlusel hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult: avaldatud 17. septembril 2021 ning kostjale loetakse kättetoimetatuks seega

2(3)

hiljemalt 02. oktoober 2021 (15 päeva). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 28 päeva, ei ole kohtule vastanud (tähtaeg möödus 01.11.2021). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus rahuldab hagi. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 75 eurot ning hagimenetlustes õigusabikulude 240 eurot väljamõistmiseks. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb kohtul menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Ka koostatud hagiavaldus on standardne. Hagihind käesolevas vaidluses on 296,57 eurot. Arvestades eelöeldut ning menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, leiab kohus, et vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista on 200 eurot. Kohtu hinnangul sai hageja esindajal kuluda hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks u 1,5h (tunnitasu 120 eurot/h). Seega jätab kohus õigusabikulud 40 euro ulatuses rahuldamata. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud seega 275 eurot, sh riigilõiv 75 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 200 eurot. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.