Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-21-14763

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on V. E. avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis 30.09.2021 pankrotiavalduse menetlusse, algatas pankrotimenetluse, ajutiseks pankrotihalduriks nimetas kohus Eve Selbergi.

AJUTISE HALDURI ARUANNE

29.10.2021.a esitatud aruande kohaselt, võlgniku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks on haldur esitanud järelepärimised krediidiasutustele, riiklikele registritele, maksu- ja tolliametile. Aruande koostamise kuupäevaks on ametiasutustelt vastused saabunud.

2-21-14763 eurot. Brutopalga alammäär 1. jaanuarist 2021 on 584 eurot, võlgniku mittearestitava sissetuleku suuruseks on 584 eurot, pankrotivarasse saab arvestada rahalisi vahendeid 21,39 eurot. Transpordiameti 21.10.2021 vastusest ajutise halduri päringule selgub, et võlgnikule kuulub sõiduauto Chrysler Voyager reg.märgiga xxxxx, esmane registreerimisaasta 2001.a. Võlgniku hinnangul on sõiduauto turuväärtus alla 300 eurot, ajutine pankrotihaldur hindab sõiduauto turuväärtuseks 200 eurot. Võlgniku nimele on liiklusregistris registreeritud sõiduauto Chrysler PT Cruiser reg.märgiga xxxxx, esmane registreerimisaasta 2001.a, sõiduk oli võõrandatud 23.09.2021 S. E.le 300 euro eest, uus omanik ei ole andmeid registris muutnud. Võlgnik esitas müügilepingu ja selgituse. Võlgnikule kuulub Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxxx kantud korteriomand aadressil xxx xx-xx, xxx linnas, suurusega 48,60 m2. Võlgniku hinnangul on korteriomandi turuväärtus 1000 - 2000 eurot, ajutine pankrotihaldur hindab korteriomandi turuväärtuseks 2 000 eurot. Võlgnik töötab alates 07.11.2016 xxx OÜ-s (registrikood xxxxxxxx) pingitöölise-operaatori ametikohal, alates 25.05.2021 on töötasu suuruseks 650 eurot kuus. Võlgnik on alates 15.01.2021 OÜ xxx (registrikood: xxxxxx) juhatuse liige, vastavalt võlgniku kinnitusele käesoleval ajal OÜ xxx ei tegutse ega too võlgnikule sissetulekut. Võlgniku varaks on remontivajav korteriomand ligikaudse väärtusega 2 000 eurot, sõiduauto ligikaudse väärtusega 200 eurot ja rahalised vahendid pangakontol 21,39 eurot. Kokku moodustab võlgniku vara väärtus ligikaudu 2 221,39 eurot.

2-21-14763 Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse primaarse põhjusena saab välja tuua kergemeelsuse kiirlaenude võtmisel. Võlgniku pangakonto väljavõttest on näha, et ta on püüdnud võetud laene jooksvalt tasuda. Ajutine pankrotihaldur leiab, et V. E. maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi V. E. pankrotimenetluses. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks. Võlgnik on esitanud kohustusest vabastamise avalduse. Lähtudes PankrS § 170 lg 1 võib võlgniku kohustusest vabastamise avalduse esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada V. E. pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Eve Selbergi. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1, kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Vastavalt PankrS § 31 lg 4, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtuvalt PankrS § 1 lg 2 ja lg 3, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 29 610 eurot, vara moodustab ca 2 221,39 eurot. Kohus jõuab järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Primaarseks maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on võlgniku kergemeelsus kiirlaenude võtmisel. Kohus leiab, et tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihaldur Eve Selberg on andnud nõusoleku asuda pankrotihalduriks võlgniku pankrotimenetluses. Kohus leiab, et Eve Selberg vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Eve Selbergi V. E. pankrotimenetluses pankrotihalduriks.

2-21-14763 Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 26.novembril kell 11.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse töötasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud V. E. pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 6,5 tundi. Kokku moodustab ajutise halduri tasu 585 eurot (lisandub käibemaks 117 eurot). Ajutine haldur palub välja mõista ajutise halduri tasu summas 585 eurot (lisandub käibemaks 117 eurot), kokku summas 702 eurot. PankrS § 23 lg 1, 2, 3 kohaselt, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Kohus, arvestades ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi, leiab, et ajutise halduri taotluses esitatud ajutise halduri tasu arvestus on põhjendatud ning ajutise halduri tasu suurus tuleb määrata vastavalt ajutise halduri taotlusele. Seega leiab kohus põhjendatud olevat määrata ajutise halduri tasu suuruseks 585 eurot (lisandub käibemaks). Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ja mõistab V. E. pankrotivarast välja ajutise halduri tasu summas 702 eurot (sh käibemaks). /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.