Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-21-9194 menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Elisa Teleteenused AS esitas 08.06.2021 kohtule hagiavalduse, milles palus Rxxx Rxxxxxxxxxxx hageja kasuks välja mõista põhivõla 327,66 eurot, leppetrahvi 41,25 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 220,22 eurot ja täiendava viivise 0,05% päevas alates hagi esitamisest. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 02.04.2017 kliendi- ja teenuse osutamise lepingu nr L-955566, sh seadmete rendi- ja/või müügilepingu. Lepingute alusel osutas hageja kostjale interneti- ja teleteenuseid ja rentis selleks vajaminevaid seadmeid. Kostja pidi teenuste eest tasuma. Kostja põhivõlgnevus koosneb hageja poolt osutatud teenusest (tasumata arved: A29830174 27,74 eurot, A-30068510 36,99 eurot, A-30123420 29,99 eurot, A-30456015 14,97 eurot, A-30633526 8,97 eurot) ja tagastamata seadmete väärtusest (tasumata arved: NA-104116 99 eurot, NA-104117 99 eurot, NA-104118 10 eurot). Leping näeb ette, et lepingu lõpetamisel on klient kohustatud tagastama kõik komplektiosad ning nende mittetagastamisel tasuma selle väärtuse hageja esitatud arve alusel. Leping näeb ette, et kui eriteenuste kasutamist piiratakse kliendist tulenevate asjaolude tõttu enne kohustusliku tarbimisperioodi lõppu, tasub klient lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu 99 eurot. Hageja vähendas seda nõuet 41,25 euroni, vastavalt tarbitud teenuse ajale. Hageja on arvestanud viiviseid kokku summas 220,22 eurot, s.o lepingujärgses määras ehk 0,05% iga arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 08.06.2021. Hageja on saatnud pärast lepingu ülesütlemist kostjale 3 meeldetuletuskirja. Hageja nõuab sissenõudmiskulusid 30 eurot. Tartu Maakohus võttis hagi 28.06.2021.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 06.10.2021 avalikult Ametlike Teadaannete vahendusel. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

2-21-9194 Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Kohus leiab, et hageja põhinõue, leppetrahvi nõue, sissenõudmiskulud ja sissenõutavaks muutunud viivise nõue on õiguslikult põhjendatud ja korrektselt arvestatud ning need tuleb rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised viivisemääraga 0,05% päevas. Kohtu hinnangul on see võimalik. Alates hagi esitamisele järgnevast päevast 09.06.2021 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis 0,05% päevas tagastamata põhisummalt 327,66 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 619,13 eurot, millest põhivõlgnevus on 327,66 eurot, leppetrahv 41,25 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja 08.06.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 220,22 eurot. Lisaks viivise 0,05% päevas põhinõudelt 327,66 eurot alates 09.06.2021 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud hagiavaldusega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 125 eurot ning õigusabikulud summas 480 eurot.

2-21-9194 Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus nõude esitamisel riigilõivu 125 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 480 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule tõendina OÜ Julianus Inkasso arve õigusabi eest summas 480 eurot. Hageja esindaja on õigusabi osutanud 4 h tunnitasuga 120€/h. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud osaliselt. Kohus hindab, et hagi koostamiseks tehtud töö eest on esindaja tasu põhjendatud ja vajalik üksnes 300 euro ulatuses, sest tsiviilasi ei ole keerukam ega mahukam kui teised samasugused menetlused sarnastes nõuetes ning käesolevas menetluses on hagis vaid ühest lepingust tulenevad nõuded. Arvestades seda, et hageja esindaja on sarnastes tsiviilasjades esitanud samasisulisi hagisid (erinevad enamasti vaid kostja ja võlgnevuse andmete poolest), pole hageja esindaja pidanud kulutama nii palju aega hagiavalduse koostamisele. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 425 eurot, millest 125 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 300 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.