2-21-102870/14 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

3.Välja mõista M. T. Ferratum Bank p.l.c kasuks viivis punktis 2 väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale avalikult kätte 22.09.2021. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse. Kuigi TsMS § 407 lg 1 kohaselt saab lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks, siis kohus saab rahuldada hagi üksnes asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud üksnes osaliselt. Osas, milles kohus hagi rahuldab, teeb kohus otsuse TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendava osata. Kohus märgib põhjendused vaid osas, millega jäetakse hagi rahuldamata. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 03.02.2020. a tähtajatu laenulimiidi lepingu, mille alusel võimaldas hageja kostjale krediiti summas 3000 eurot. Kostja kohustus kasutuse võetud krediidisumma koos intressiga tagastama osade kaupa vastavalt hageja esitatud arvetele. Kostja ei täitnud lepingust tulenevat raha maksmise kohustust nõuetekohaselt, mistõttu ütles hageja lepingu üles. Hageja nõuab hagiavalduses kostjalt põhivõlana tagastamata krediiti summas 1498,11 eurot, intressi summas 180,90 eurot ja viivist põhivõlalt 28.05.2021. a seisuga summas 571,47 eurot. Kohus leiab, et hageja põhinõue ja intressinõue on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 1498,11 eurot ja intressi summas 180,90 eurot. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on õiguslikult põhjendatud üksnes osaliselt. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Hagi asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, mistõttu võib eeldada, et kostja sõlmis lepingu tarbijana ja tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 401 lg 2 ja § 402 lg 1 kohaselt. Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõlalt lepingus kokkulepitud määras 49,09% põhivõlalt aastas. Hageja on kohtule esitanud laenulimiidi üldtingimused ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe. Üldtingimuste hinnakirja kohaselt arvestab Ferratum Bank p.l.c. kliendi viivituse korral intressi määras 0,1345% päevaintress (49,09% aastas) kliendi kasutusse antud

laenu saldolt. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel on märgitud, et maksetega hilinemisel kaasneb viivis, viivisemäär on 49,09% aastas võlgnevatavalt summadelt. Kohtu hinnangul on viivise kokkulepe käsitletav tüüptingimusena VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kostja laenutaotluse interneti teel. Esialgne võlausaldaja kinnitas laenutaotluse ja seejärel väljastas kostjale laenu, mistõttu võib eeldada, et viivisemäära ei ole eraldi läbi räägitud, kostja ei olnud võimeline seda mõjutama ning puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et viivise määras oleks kostjaga personaalselt kokku lepitud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on tarbijat ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Riigikohus on 16.11.2016. a lahendis nr 3-2-1-118-16, p 17 (ka varasemalt 10.05.2016. a lahendis nr 3-2-1-25-16, p 13) asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Seaduse kohaselt (VÕS § 113 lg 1 2. lause) loetakse viivise määraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Arvestades laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud intressimäära, kohaldunuks asjas seadusjärgne viivisemäär suurusjärgus 8% aastas (s.o 0,0219% päevas). Praegusel juhul ületab kokkulepitud viivisemäär 49,09% aastas rohkem kui 6 korda seadusjärgset viivisemäära. Arvestades Riigikohtu lahenditest (nr 3-2-1-118-16 ja nr 3-2-1-25-16) tulenevaid suuniseid, saab lugeda, et viivisemäära kokkulepe tüüptingimusena sellises määras on kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja VÕS § 42 lg 1, § 42 lg 3 p 5 alusel tühine ning seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid põhinõudelt 1498,11 eurolt alates 18.08.2020. a kuni hagiavalduse esitamiseni, so 28.05.2021. a summas 571,47 eurot. Viivis põhivõla 1498,11 euro tasumisega viivitamise eest seadusjärgses, s.o VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras perioodi eest 18.08.2020. a kuni 28.05.2021. a on 93,13 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise hagiavalduse esitamise seisuga summas 93,13 eurot. Suuremas ulatuses viivisenõue ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 1 772,14 eurot, millest 1498,11 eurot on põhivõlg, 180,90 eurot intress ja 93,13 eurot 28.05.2021. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hageja nõude 79% ulatuses, seega tuleb menetluskulud 79% ulatuses jätta kostja kanda ja 21% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks hagilt tasutud riigilõiv summas 250 eurot, hageja lepingulise esindaja kulud 300 eurot ja kohtutäituri tasu 40 eurot. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 250 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega saab lugeda tasutud riigilõivu summas 250 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejat on menetluses esindanud OK Incure OÜ jurist Anne-Liis Veski. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal esindustoiminguteks kokku 3 tundi. Hageja esindaja taotleb õigusabi eest tasu hinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta) ühe tunni eest, kokku 3 tunni eest tasu summas 300 eurot. Arvestades asjaolusid hindab kohus, et märgitud ajakulu kokku 3 tunni ulatuses on ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on piirdunud kohtule hagiavalduse koostamisega, sh seda ettevalmistavad toimingud. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda 2 tundi. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks õigusabi eest taotletava tasumäära, mis on 100 eurot ühe töötunni eest. Seega loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu 2 töötunni eest kokku ilma käibemaksuta summas 200 eurot. Vastavalt TsMS § 143 p 4 on asja läbivaatamise kulud ka menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise kulud. Hageja on kohtule esitanud kohtutäitur Oksana Kutšmei 10.05.2021. a kohtutäituri tasu välja mõistmise otsuse, millega kohtutäituri mõistis OK Incure OÜ-lt välja kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest summas 40 eurot, millele lisandub käibemaks 8 eurot, kokku 48 eurot. Seega saab lugeda tasutud 40 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 490 eurot, sh 250 eurot nõudelt tasutud riigilõiv, 200 eurot lepingulise esindaja tasu ja 40 eurot menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise kulu. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tema menetluskulud 79% ulatuses, s.o summas 387,10 eurot (490 eurot x 72%).