C, W ja Q avaldus Tallinn, Erika tn 6 korteriomanike üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 31. mai 2021 määrus
Kaebuse esitajad ja liik
Tallinn, Erika tn 6 korteriühistu, Y ja A määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldajad (vastustajad määruskaebemenetluses): C, W ja Q, ühine lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Kais Puudutatud isik I (määruskaebuse esitaja I): Tallinn, Erika tn 6 korteriühistu, seaduslik esindaja juhatuse liige N Puudutatud isik II (määruskaebuse esitaja II): Y Puudutatud isik III (määruskaebuse esitaja III): A
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 31. mai 2021 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebusega seonduvad avaldajate menetluskulud jätta solidaarselt puudutatud isikute Tallinn, Erika tn 6 korteriühistu, Y ja A kanda. Puudutatud isikute määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.
1.C (avaldaja I), W (avaldaja II) ja Q (avaldaja III, edaspidi koos: avaldajad) esitasid
21.juulil 2020 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Erika tn 6 korteriühistu (puudutatud isik I, edaspidi: korteriühistu) vastu korteriomanike 21. juuni 2020 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõudes.
1.1.Avaldajad on korteriühistu juhatuse liikmed, avaldaja I on ka korteriühistu liige ja Erika 6 asuva korterelamu korteriomanik. Korteriühistusse kuulub 80 korteriomanikku.
1.2.Korteriomanik H edastas 16. mail 2020 korteriühistu juhatusele skaneerituna koopia venekeelsest avaldusest, mille olid väidetavalt allkirjastanud kaheksa korteriomanikku. Avalduses sisaldus nn initsiatiivgrupi soov lisada järgmise üldkoosoleku päevakorda avalduses loetletud punktid. Initsiatiivgrupp avaldas 2. juunil 2020 korterelamu trepikodades teate 10. juuni 2020 erakorralise, initsiatiivgrupi kokku kutsutud üldkoosoleku kohta. Juhatus edastas 3. juunil 2020 liikmetele samuti teate tema kokku kutsutava 10. juuni 2020 üldkoosoleku kohta.
1.3.Mõlema teate alusel toimusid 10. juunil 2020 koosolekud. Initsiatiivgrupi koosolekust võttis osa 26 korteriomanikku, mistõttu jäi koosolek ära ja kutsuti sama päevakorraga kokku uus koosolek 21. juuniks 2020. Juhatuse korraldatud 10. juuni 2020 üldkoosolekul osales 42 korteriomanikku, mis oli otsuste vastuvõtmiseks piisav kvoorum.
1.4.Initsiatiivgrupp korraldas 21. juunil 2020 uue koosoleku, kus osales 21 korteriomanikku.
1.5.Initsiatiivgrupil ei olnud alust ise üldkoosolekut kokku kutsuda, sest eelnevalt ei olnud juhatuselt nõutud üldkoosoleku kokkukutsumist. Juhatusele 16. mail 2020 esitatud avalduses paluti üksnes, et juhatus lisaks järgmise üldkoosoleku päevakorda initsiatiivgrupi soovitud punktid. Lisaks oli avaldus venekeelne, kuigi korteriühistu dokumendid ja ametlik suhtluskeel on eesti keel. Avaldust ei esitatud kirjalikult. Seetõttu ei olnud 21. juuni 2020 koosolek kohane korduskoosolek, sest juba 10. juunil 2020 initsiatiivgrupi algatusel toimunud koosolekut ei kutsunud kokku juhatus. Korteriühistu juhatuse poole ei ole üldkoosoleku kokkukutsumiseks pöördutud.
2.Korteriühistu nimel esitas juhatuse liige N avaldusele vastuse, milles vaidles avaldusele vastu. Kõik initsiatiivgrupis osalejad kirjutasid alla 16. mai 2020 avaldusele ja lisaks avaldasid avaldajale II suuliselt, et soovivad üldkoosoleku kokkukutsumist. Avaldaja II võttis avalduse vastu, aga keeldus initsiatiivgrupis osalejatega suhtlemast ja 15 minuti pärast tagastas avalduse põhjendusega, et korteriühistu liikmel B-l ei olnud õigust initsiatiivgrupis osaleda ega avaldusele alla kirjutada. Initsiatiivgrupis osalejad andsid avaldajatele avalduse üle 16. mai 2020. Järelikult pidi juhatus kokku kutsuma erakorralise üldkoosoleku hiljemalt
1.juunil 2020. Kuivõrd juhatus seda ei teinud, siis kasutasid initsiatiivgrupis osalejad oma õigusi ja panid 2. juunil 2020 välja erakorralise üldkoosoleku teate. Nii oli algne, 10. juuni 2020 koosolek kui ka 21. juuni 2020 uus koosolek korrakohaselt kokku kutsutud ja selle otsused kehtivad.
3.Maakohus kaasas 1. veebruari 2021 määrusega menetlusse puudutatud isikutena 21. juuni 2020 otsustega juhatuse liikmeteks valitud Y (puudutatud isik II) ja A (puudutatud isik III), kes samuti vaidlesid avaldusele vastu.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Maakohus rahuldas avalduse 31. mai 2021 määrusega (vaidlustatud määrus). Avaldajate menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel korteriühistu kanda ja otsustas määrata need rahaliselt kindlaks edaspidi. Puudutatud isikute kulud jäid neist igaühe enda kanda. 2 (4)
4.1.Maakohus tuvastas korteriühistu moodustamise korterelamu majandamiseks ja 21. juuni 2020 koosoleku toimumise. Selle koosoleku kokkukutsumise teatest nähtub, et koosolekut ei kutsunud kokku juhatus, vaid teate alla on märgitud „1/10 mittetulundusühingu liikmed (KÜ Erika 6 korteriomanikud)“, kusjuures eestikeelsel teatel on kaks allkirja.
4.2.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 20 lg 1 teise lause kaudu kohalduv mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg 3 sätestab, et juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut neil asjaoludel kokku, siis võivad taotlejad MTÜS § 20 lg 4 alusel üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Maakohus ei tuvastanud, et juhatuselt oleks nõutud 21. juuni 2020 koosoleku kokkukutsumist.
4.3.Lisaks tuvastas maakohus, et 10. juunil 2020 toimusid kaks koosolekut, sh üks neist nn initsiatiivgrupi algatusel. Sellega seoses kontrollis kohus, kas 16. mai 2020 avaldus juhatusele sisaldab koosoleku kokkukutsumise taotlust eelmises p-s 4.2 kirjeldatud tähenduses. Maakohus tuvastas, et 16. mai 2020 avaldusest puudus selge nõue üldkoosoleku kokkukutsumiseks koos vastava vajaduse põhjendusega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Lähtudes avalduse sõnastusest on 16. mai 2020 avaldus mõistlikule isikule arusaadav selliselt, et nõutakse avalduses märgitud punktide päevakorda võtmist järgmisel korteriomanike üldkoosolekul. Korteriühistu vastas avaldusele 18. mai 2020 e-kirjaga ja hiljemalt sellest pidi ka initsiatiivgrupi liikmetele olema arusaadav, et nende avaldust ei käsitleta koosoleku kokkukutsumise taotlusena. Initsiatiivgrupi liige on juhatusele üldkoosoleku kokku kutsumata jätmist ette heitnud alles 6. juuni 2020 kirjas.
4.4.Juhatuse korraldatud 10. juuni 2020 koosolek kutsuti kokku korrakohaselt ja selle päevakorras märgiti ka 16. mai 2020 avalduse teemade arutelu. Koosolekul osales piisav arv korteriomanikke: osalejaid oli 42 ja korteriomandeid kokku 80.
4.5.Neil kaalutlustel polnud initsiatiivgrupil õigust kokku kutsuda 21. juuni 2020 uut koosolekut ja sellel vastu võetud otsused on KrtS § 29 lg 1 alusel kõik tühised.
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
5.Puudutatud isikud esitasid 15. juunil 2021 ühise määruskaebuse, milles paluvad vaidlustatud määruse tühistada. Sisuliselt taotlevad nad avalduse rahuldamata jätmist või teise võimalusena asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist. Menetluskulud paluvad puudutatud isikud panna avaldajate kanda. Kaebuses heidetakse maakohtule ette TsMS § 436, § 392, § 5 ja § 442 lg 8 rikkumist. Puudutatud isikud ei nõustu maakohtu hinnanguga asjaoludele ja puudutatud isikute vastuväidetele.
6.Maakohus võttis kaebuse menetlusse ja andis avaldajatele tähtaja sellele vastamiseks. Avaldajad vaidlesid kaebusele vastu. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 19. augustil 2021.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata (TsMS § 659 kaudu kohalduv § 657 lg 1 p 1). Määruskaebus jääb rahuldamata ja puudutatud isikud kannavad sellega seonduvad menetluskulud.
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja vastab kaebusele järgmiselt. 3 (4)
8.1.Kaebuse menetluslikud etteheited pole põhjendatud. Maakohus ei rikkunud oluliselt menetlusõigust ja põhjendas oma seisukohti arusaadavalt. Puudutatud isikute mittenõustumine maakohtu järeldustega ei tähenda, et maakohtu põhjendused poleks piisavad. Seega ei rikkunud maakohus TsMS § 436 ega § 442 lg 8.
8.2.Maakohus viis läbi piisava ja kohase eelmenetluse. Kaebusest ei nähtu, millised asjaolud oleks puudutatud isikud veel soovinud esile tuua või milliseid tõendeid esitada, kui eelmenetlus oleks olnud pikem või avaram. Nii ei rikkunud maakohus ka TsMS § 392.
8.3.Põhjendatud ei ole etteheiteid TsMS § 5 üldpõhimõtete rikkumise kohta. Maakohus järgis hagita menetluse eripära ja kontrollis avalduse põhjendatust sisuliselt. Asja sisulise lahendamise ega menetluskulude jaotamise aspektist pole oluline, kes tasus avaldajate menetluskulu. Piisavalt erandlikest asjaoludest tingitud vajaduse korral saab seda arvesse võtta kulude rahaliselt kindlaksmääramisel.
8.4.Maakohus tuvastas õigesti asjaolud ja andis neile kohase õigusliku hinnangu. Puudutatud isikud ei ole kaebuses selgitanud, kuidas saaks TsÜS § 75 lg 1 reegleid järgides mõista 16. mai 2020 avaldust nii, et selles sisaldub üldkoosoleku kokkukutsumise taotlus. Õige on maakohtu arusaam, et alles 6. juuni 2020 kiri ei andnud initsiatiivgrupile kokku kutsuda koosolekut juba 10. juunil 2020. Kui aga 10. juunil 2020 initsiatiivgrupi korraldatud koosolekul puudus õiguslik alus, siis on 21. juuni 2020 uus koosolek (KrtS § 23) kokku kutsutud selleks ette nähtud korda rikkudes. Järelikult rahuldas maakohus avalduse õigesti ja määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu lahendit muuta.
9.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isikute kanda. TsMS § 165 lg 3 mõtte kohaselt vastutavad puudutatud isikud kaebemenetluse kulude hüvitamise eest solidaarselt, kuid sama paragrahvi teise lõike järgi kannavad igaüks ise oma kulud. TsMS § 177 lg 2 alusel määrab need vajalikus ulatuses rahaliselt kindlaks maakohus.
10.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 696 lg 1 teise lause alusel. (allkirjastatud digitaalselt)
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.