Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Kohtuasi
X hagi Y vastu võla saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 1. oktoobri 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
44 426,68 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindajad ringkonnakohtus esindaja Lea Vainult Kostja Y (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Grete Lind Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 1. oktoobri 2020 otsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta Y kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb
kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Menetluse käik
1.X (hageja) esitas 26.06.2018 Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 49 986,67 eurot, sh põhivõlgnevus 41 682,60 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 8304,07 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.28.01.2019 määrusega jättis maakohus hageja hagi kostja vastu läbi vaatamata.
3.06.03.2019 määrusega jättis maakohus hageja avalduse menetluse taastamiseks rahuldamata.
4.12.09.2019 määrusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 06.03.2019 määruse ja tegi uue määruse, millega taastas menetluse ja saatis tsiviilasja menetluse jätkamiseks samale maakohtule.
5.07.11.2019 esitas hageja kohtule taotluse nõude vähendamiseks. Seoses hageja nõude tagatiseks olnud hüpoteegi realiseerimisega on võlgnevus osaliselt tasutud. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 40 925,34 eurot ja viivise 3501,34 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
6.Hageja esitas kohtule 25.11.2019 hagiavalduse tervikteksti. Hagiavalduse tervikteksti kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 44 426,68 eurot, sh põhivõlgnevus 40 925,34 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 3501,34 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
7.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 14.07.2014 aktsiate müügilepingu, mille esemeks olid lepingu kohaselt hageja omandis olevad 4663 AKTSIASELTS-i ALLANDO TRAILWAYS (Allando) aktsiat, ühe aktsia nimiväärtusega 1000 Eesti krooni. Vastavalt lepingu p-le 5.6. oli kokkulepitud ostuhind 115 150 eurot. Lepingu p 5.8 kohaselt kohustus kostja tasuma 21 000 eurot lepingu sõlmimise päeval. Lepingu p 5.9 kohaselt lepingu sõlmimisega tasaarvestasid pooled vastastikused nõuded summas 21 000 eurot, mille tulemusel kostja kohustus tasuda hagejale 21 000 eurot loeti täidetuks. Lepingu p 5.11 kohaselt hoiustati ostuhinnast 46 150 eurot notari kontole. 21.07.2014 kandis notar nimetatud summa hagejale. Ülejäänud ostuhinna 48 000 eurot kohustus kostja lepingu p 5.10 kohaselt tasuma kahe osamaksena: 30.10.2015 kohustus kostja tasuma hagejale 10 000 eurot ja 31.12.2015 kohustus kostja tasuma hagejale 38 000 eurot. Lepingu p-s 5.13 leppisid pooled kokku viivisemääras 0,1% päevas. Müügilepingu sõlmimisega samal päeval sõlmiti 14.07.2014 hüpoteegi seadmise leping, mille kohaselt seati Q-le kuuluvale korteriomandile
asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXXXX) hageja kasuks hageja ja kostja vahel sõlmitud müügilepingust tulevate nõuete tagamiseks hüpoteek summas 48 000 eurot.
8.31.12.2015 tasus kostja hagejale 6317,40 eurot. Seega on kostja jätnud hagejale tasumata põhivõla 41 682,60 eurot (48000-6317,40). 29.02.2016 esitas hageja kohtutäiturile täitmisavalduse täiteasjas nr 023/2016/500. Kohtutäitur müüs täitemenetluse käigus korteriomandi ning hüpoteegi realiseerimise tulemusel on tasutud viivis ajavahemiku 31.10.2015 – 04.07.2018 eest summas 38 794,94 eurot ning põhivõlgnevus 757,26 eurot. Eelnevast tulenevalt on hagejal kostja vastu põhivõla nõue 40 925,34 eurot ja viivise nõue 3501,34 eurot, kokku 44 426,68 eurot.
9.Kostja tasaarvestus on põhjendamatu. Poolte vahel ei olnud sõlmitud laenulepingut. Varasemalt oli Allando andnud aktsionäridele laenu, mis oli tegelikult varjatud töötasu maksmine. Aktsionäridele antud laenud osutusid pankade jaoks problemaatiliseks. Kostja poolt tehtud ülekanded olid tehtud osaliselt laenu tagastamiseks, mille hageja kandis üle Allandole. Osaliselt olid tehtud maksed jätkuvalt hagejale varjatud töötasu maksmine. Hageja ei ole tekitanud kostjale aktsiate müügilepingu sõlmimisel kahju. Kostja oli Allando majanduslikust olukorrast teadlik, kuna oli selle juhatuse liige. Vastus hagile
10.Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
11.Hageja nõue on tasutud tasaarvestusega. Kostjal oli hageja vastu laenulepingust tulenev põhinõue 45 156,05 eurot ja see on tasaarvestatud hageja nõudega 41 682,60 euro ulatuses. Kostja on hagejale andnud perioodil 11.06.2009 – 22.06.2010 laenu summas 45 156,05 eurot. Põhjendamatu on hageja väide, et rahaülekannete puhul oli tegemist hagejale varjatud töötasu maksmisega. Kui laenuleping on tõendamata, on kostjal õigus saada raha tagasi alusetu rikastumise sätete alusel.
12.Alternatiivselt oli kostjal hageja vastu kahjunõue, sest hageja andis kostjale üle puudustega asja (aktsiad). Hageja on müügilepingu p-s 3.4.2. kinnitanud, et aktsiaseltsi dokumentatsioon kajastab kõiki aktsiaseltsi varasid ja kohustusi. Tegelikkuses on selgunud, et aktsiaseltsil on täiendav kohustus Optima Privaat OÜ ees 18 610,79 eurot ja aktsiaseltsi vara hulka ei kuulu kolme haagist väärtusega 15 000 eurot. Seega on hageja poolt müügilepingus antud kinnitus ebaõige ja aktsiad ei vastanud lepingutingimustele. Hageja on põhjustanud kostjale kahju summas 33 610,79 eurot. Kostja on alternatiivselt tasaarvestanud hageja nõude 33 610,79 euro ulatuses.
13.Hageja esitas täitmisele nõude summas 44 751,90 eurot. Hageja ei ole täitmisavalduses märkinud viivisenõuet ega esitanud viivisenõuet edasiulatuvalt. Täitur ei saanud täita nõuet, mida täitemenetluses ei esitatud. Seega täideti korteri müügist laekunud summast (39 552,20 eurot) täies ulatuses hageja põhinõuet.
Maakohtu otsus ja põhjendused
14.Harju Maakohus võttis 01.10.2020 otsusega vastu osalise loobumise hagist ning lõpetas menetluse põhivõlgnevuse 757,26 euro nõudes ja viivise 4802,73 euro nõudes. Ülejäänud osas rahuldas maakohus hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 40 925,34 eurot ning viivise 3501,34 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Maakohus märkis, et menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks mõistliku aja jooksul peale lahendi jõustumist.
15.Maakohus asus seisukohale, et asjas on tõendatud, et täitemenetluses oli hageja esitanud viivisenõude alates 01.03.2016 määraga 0,1% päevas põhivõlgnevuselt. Seega on hageja õigustatud täitemenetluses jaotatud tulemist arvestama tulemit ka veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise katteks juhindudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg-st 8. Kohus ei nõustunud kostjaga, et hageja pidi võlgnevuse esmalt arvestama põhinõude katteks ja seejärel kõrvalkulude katteks. Hageja ei ole vastavat nõusolekut kostjale andnud. Seega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 kohaselt kuulub hageja hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 757,26 euro ja viivise 4802,73 euro nõudes lõpetamisele seoses hageja esitatud hagist osalise loobumisega.
16.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: − hageja ja kostja sõlmisid 14.07.2014 aktsiate müügilepingu (I kd tl 7-13); − müügilepingu p 5.6. kohaselt hageja müüb ja kostja ostab 4663 Allando nimelist aktsiat nimiväärtusega 1000 Eesti krooni ostuhinnaga 115 150 eurot, mis on kostja poolt hagejale kuni müügilepingu sõlmimiseni täielikult tasumata (I kd tl 11 pöördel); − müügilepingu p 3.4.2 sätestab, et hageja kinnitab, et ostjale esitatud aktsiaseltsi aruanded on koostatud lähtudes raamatupidamisseadusest ja heast raamatupidamistavast ning aktsiaseltsi dokumentatsioon kajastab kõiki aktsiaseltsi varasid ja kohustusi (I kd tl 10); − müügilepingu p 5.7 kohaselt on hageja ja kostja kokku leppinud, et ostuhinnast 21 000 eurot kohustub kostja tasuma hagejale lepingu sõlmimise päeval; − müügilepingu p 5.9 kohaselt tasaarvestasid hageja ja kostja lepingu sõlmimisega vastastikused nõuded 21 000 euro ulatuses; − müügilepingu p 5.10 kohaselt leppisid hageja ja kostja kokku, et ostuhinnast osa summas 48 000 eurot kohustub kostja tasuma hageja soovil ja nõusolekul hageja arveldusarvele järgnevalt: ostuhinnast 10 000 eurot hiljemalt 31.10.2015 ning ostuhinnast 38 000 eurot hiljemalt 31.12.2015; − müügilepingu p 5.11 kohaselt hoiustati ostuhinnast 46 150 eurot Tallinna notar Egle Uri notarikontol (I kd tl 14); − kostja on tasunud hagejale müügilepinguga võetud kohustuste katteks 31.12.2015 6317,40 eurot (I kd tl 15); − kostja on esitanud hagejale 30.10.2015, 31.12.2015 ja 30.05.2016 tasaarvestusavaldused (I kd tl 60, 73-75); − hageja täitmisavalduse alusel on alustatud täitemenetlust nr 023/2016/500, milles hageja on palunud pöörata täitmisele notari tõestatud lepingu. Hageja nõude sisuks on põhivõlgnevus
41 682,60 eurot, viivis seisuga 29.02.2016 3114,64 eurot, kokku 44 797,24 eurot (III kd tl 60); − 02.11.2018 tulemi jaotuskava alusel on täitemenetluses nr 023/2016/500 hageja nõuete täitmiseks laekunud hagejale 39 552,20 eurot (II kd tl 63-64).
17.Kostja on vastuses hagiavaldusele tuginenud sellele, et tal on hageja vastu laenulepingust tulenev nõue. Kostja väidete kohaselt on ta perioodil 11.06.2009 – 22.06.2010 andnud hagejale laenu summas 45 156,05 eurot. Kostja leiab, et asjaolu, et tegemist on laenuga, tõendab nii kontoväljavõte, kui ka kostja poolt tsiviilasjas nr 2-16-4582 tunnistajana vande all antud ütlused. Hageja on vaielnud kostja seisukohale laenusuhte olemasolu kohta vastu ning leidnud, et ülekannete eesmärk oli Allando poolt aktsionäridele antud laenu kustutamine. Allando oli varasemalt andnud aktsionäridele laenu, mis oli tegelikult optimeeritud töötasu maksmine. Laen muutus problemaatiliseks audiitori ja pankade ees, kuna äriseadustiku (ÄS) § 281 alusel oli nimetatud laen keelatud. Selleks, et laenud saaks kustutatud tegi kostja ülekandeid hagejale, mille hageja oli kohustatud kandma Allandole.
18.Kostja on oma väidete tõendamiseks esitanud arvelduskonto väljavõtte (I kd tl 57-57 pöördel) ning väljavõtte kostja tunnistajana antud ütlustest (I kd tl 58). Kostja arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt on kostja ajavahemikul 11.06.2009 – 28.11.2009 teinud hagejale ülekandeid kokku summas 639 338,60 Eesti krooni (40 861,18 eurot) selgitusega „ülekanne“ ning ajavahemikul 23.02.2010 – 22.06.2020 kokku summas 67 200 Eesti krooni (4294,86 eurot) selgitusega „ülekanne“. Kostja tsiviilasjas nr 2-16-4582 tunnistajana antud ütlustest nähtub, et ta on teinud ülekandeid hagejale laenulepingu alusel. Tunnistaja sõnade kohaselt: „ X-le olen laenu andnud 2005-2011. Summa võis olla 50 000 eurot ...... need ülekanded on tehtud laenulepingu alusel X-le. X võttis minult laenu, et maksta tagasi Allando Trailwaysilt võetud laenu. Olen raha tagasi nõudnud.“ Lisaks on kostja esitanud kohtule hagejale 17.02.2016 edastatud ülesütlemisavalduse (I kd tl 59), millega kostja loeb laenulepingud hagejaga ülesöelduks pärast kahe kuu möödumist alates ülesütlemisavalduse saamisest.
19.Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud väljavõtted Allando 2005, 2006 ja 2008 majandusaasta aruannetest seoses audiitori järeldustega (I kd tl 198-199), millistes vannutatud audiitor Reet Lepikult märgib, et Allando on andnud laenu juhatuse liikmetele. Samuti on hageja esitanud oma pangakonto väljavõtte perioodil 11.06.2009 – 19.08.2009 (I kd tl 93), millest nähtuvalt on hageja kostjalt laekunud raha samal päeval Allandole edasi kandnud selgitusega „laenu tagastus“. Hageja on esitanud kohtule ka hageja ja kostja vahelise kirjavahetuse, milles kostja hagejale kirjutab „Sina tegid ettepaneku, et kanname omanike vastu nõuded Allandost välja, et ei tea, äkki läheb pankrotti. Siis sai nii tehtud, et Strantonile makstud, kellele Allando oli võlgu kütuse arved ja muidu ka oli aegade jooksul palju raha võtnud, kes laenas selle edasi Allando Estile, kes maksis selle minule maja eest võlgu olnud summana, mina kandsin selle sinule, sina Allandole..... Kõik, mis sai ringile teele pandud, jõudis Allandosse tagasi 100%, kadusid omanike kohustused Allando ees.“ (II kd tl 108-109).
20.Maakohus asus seisukohale, et kuna tsiviilasjas nr 2-16-4582 ei olnud kostja menetlusosaline, siis ei ole otsuses antud hinnang temale käesolevas menetluses siduv. Küll aga saab kohus lähtuda asja lahendamisel teises menetluses kindlaks tehtud faktilistest asjaoludest.
21.Hageja 06.06.2017 vande all ülekuulamise protokolli kohaselt (I kd tl 90) vastab hageja küsimusele, et „Y 2005-2011 ei ole mulle laenu andnud, ei varasemalt ega ka hilisemalt. Y on teinud mitmeid ülekandeid mulle. Tegemist on ülekannetega, tasuks töö ees jms. Palk varjatuna, soovitati makse mitte maksta. Sellel eesmärgil sai maksed tehtud. Nii mulle selgitati..... Laenuks ei olnud mul vajadus 2009-2010. Olin maha müünud kinnistu 2008 sügisel, täpset aega peast ei mäleta, müügihind oli 2 mln krooni. Varaline seis oli hea, raha oli praktiliselt alles, ei olnud kulutanud, raha oli arvel erinevate deposiitide peal, et oleks hoiuste tagamise seaduse alusel tagatud. Mingit vajadust laenu saamiseks ei olnud.“ Hageja käesolevas menetluses vande all antud seletuste kohaselt (III kd tl 92 pöördel-94 pöördel) kostja hagejale perioodil 2007-2010 laenu andnud ei ole. Kostja on 2009 suvest kuni aasta lõpuni teinud hagejale makseid seoses aktsionäridele eelnevalt ettevõtte Allando poolt antud laenu kustutamisega. Laen oli hageja väidete kohaselt tegelikult töötasu, mis anti laenuna maksude optimeerimiseks. Kostja on oma käesolevas menetluses vande all antud seletustes (III kd tl 94 pöördel-96 pöördel) leidnud, et kostja on andud hagejale 2009-2010 laenu umbes 45 000 eurot. Laenu andmise kokkulepped olid suulised.
22.Maakohus leidis, et kohtule esitatud kontoväljavõtetes toodud ülekannete selgitused ei viita laenulepingu olemasolule. Kohtu hinnangul ei ole ka eluliselt usutav, et kostja on aastate vältel andnud hagejale laenu suurte summade kaupa, küsimata ja saamata varasemaid laenusummasid tagasi. Selliseid makseid on kostja viidatud perioodil tehtud kokku 18. Allando raamatupidaja 24.11.2016 kinnitusest (I kd tl 167) nähtuvalt on Allando poolt hagejale makstud töötasu vähenenud järsult aastatel 2009-2010. See asjaolu toetab kohtu hinnangul hageja väiteid, mille kohaselt otsustati äriühingu majandusliku olukorra halvenedes „makse optimeerida“ ning maksta juhatuse liikmete töötasu teistsugusel moel, kui ametliku palgana. Asjaolu, et äriühingul oli aastatel 2009-2010 majanduslikud raskused, on tõendatud ka Harju Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-10-3034 (I kd tl 192), millega kohus jättis Allando saneerimismenetluse algatamata. Nimetatud kohtumäärusest nähtuvalt on Allando seaduslikud esindajad kinnitanud kohtule esitatud avalduses, et äriühingu majanduslik seis ei võimalda antud turusituatsiooni arvestades täita lühiajalisi kohustusi ja eksisteerib oht, et laenukohustused võivad jääda käibevahendite puudumise tõttu tasumata. Ettevõtjal puuduvad vahendid rahaliste kohustuste täitmiseks.
23.Seega luges kohus tõendatuks hageja väited, mille kohaselt olid kostja poolt hagejale ajavahemikul 11.06.2009 – 28.11.2009 üle kantud summad Allandost saada oleva töötasu varjatud maksmine ning aktsionäride laenu kustutamine Allando ees. Seda tõendab ka hageja vande all antud seletus. Maakohtu hinnangul muudab hageja seletuse usutavaks Allando saneerimismenetluses välja toodud asjaolud, et 2009. a (saneerimisavaldus on esitatud jaanuaris 2010. a) halvenesid äriühingu majandusnäitajad oluliselt. Maakohtu hinnangul ei ole ka eluliselt usutav, et kui kostjal oli hageja vastu vaidlusaluste maksete
osas (laenulepingust, alusetust rikastumisest vm õiguslikul alusel) nõudeid, siis ei arvestatud neid aktsiate müügilepingu sõlmimisel (sh ei tehtud tasaarvestust ostuhinna tasumise nõudega).
24.Maakohtu hinnangul on hageja ütlused võrreldes kostja ütlustega suurema usaldusväärsusega. Seda eeskätt seetõttu, et need on kooskõlas teiste asjas esitatud tõenditega ning ka eluliselt usutavamad. Hageja seletuste usaldusväärsust kinnitab muu hulgas asjaolu, et kostja on võõrandanud Osaühingule Allando Est endale kuulunud kinnistu. Kinnistu müügihind 2007. a oli 7 260 000 krooni, mis vastab 463 998,57 eurole. Kostja on kinnistu tagasi ostnud 2015. a ostuhinnaga 275 000 eurot. Kohtu hinnangul viitab kinnistu müügihinna suur erinevus sellele, et hageja väited kinnistu müügitehingust kui võimalusest ettevõttest raha välja võtta, olid tõesed ning see viitab omakorda, et tõesed on väited, mille kohaselt otsustati leida juhatuse liikmete tasustamiseks teistsuguseid mooduseid kui ametliku töötasu maksmine. Kostja ütlused laenu andmise kohta ei lange olulises osas kokku ühegi asjas esitatud tõendiga. Kostja antud ütlustes ei ole toodud esile suulise laenulepingu sõlmimisega seotud asjaolusid või detaile ning tema ütlused olid üldsõnalised. Asjas ei ole esitatud ka ühtegi tõendit, millest tulenevalt oleks kostja nõudnud hagejalt väidetavat laenu tagasi enne, kui hageja pooltevahelisest lepingust tulenevat nõuet täitma asus. Isegi kui lugeda kostja kohtule antud ütlusi usaldusväärseteks, oleks nad teiste tõendite valguses ikkagi ebapiisavad laenusuhte olemasolu tõendamiseks.
25.Eelnevast tulenevalt leidis maakohus, et laenulepingute olemasolu poolte vahel ei ole tõendamist leidnud. Maakohtu hinnangul on leidnud tõendamist, et kostja poolt hagejale tasutud vaidlusalused maksed olid hoopis eesmärgiga aktsionäride võla kustutamine Allando ees ning varjatud töötasu Allandost. Kuivõrd maakohtu hinnangul ei ole tõendatud kostjalt hagejale laenu andmine, ei ole põhjendatud ka sellel alusel esitatud tasaarvestusavaldus ning hageja nõue kostja vastu ei lõppenud laenulepingu alusel esitatud tasaarvestusavaldusega. Maakohtu hinnangul ei ole tõendatud, et praegusel juhul esineks VÕS § 1028 lg-s 1 toodud olukord, s.o et kostja oleks andnud hagejale raha olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, ning et kohustust hiljem kas ei eksisteerinud, ei tekkinud või on ära langenud. Seega ei saanud hageja nõue kostja vastu lõppeda ka alusetu rikastumise alusel esitatud tasaarvestusavaldusega.
26.Kostja on oma vastuväidetes tuginenud sellele, et hageja nõue on tasaarvestatud kostja kahjunõudega hageja vastu, sest hageja andis kostjale üle puudustega asja, s.o Allando aktsiad. Peale müügilepingu sõlmimist selgus, et Allandol on täiendav kohustus Optima Privaat OÜ ees, ning et Allando vara hulka ei kuulu kolme haagist, sest hageja andis need tasu saamata kolmandale isikule. Lisaks ei kajasta Allando dokumentatsioon kõiki varasid ja kohustusi. Kostja on esitanud oma väidete tõendamiseks tsiviilasjas nr 2-11-20568 Tallinna Ringkonnakohtu 20.02.2015 kohtumääruse (I kd tl 61-64) ning samas asjas 30.06.2014 Tallinna Ringkonnakohtu otsuse (I kd tl 65-70), samuti haagiste registripassid (I kd tl 71-72). Lisaks on kostja esitanud nende asjaolude tõendamiseks Põhja Ringkonnaprokuratuuri 2014. a jaanuaris tehtud määruse (I kd tl 173-174). Tallinna Ringkonnakohtu 20.02.2015 kohtumäärusest nähtub, et Harju Maakohtu määrus, millega
mõisteti Allandolt välja OÜ Optima Privaat kasuks menetluskulud 4349,97 eurot, on jäänud muutmata. Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2014 otsusest nähtub, et Harju Maakohtu 29.11.2013 otsus, millega mõisteti Allandolt välja OÜ Optima Privaat kasuks 11 856,52 eurot, viivis 1786,07 eurot ja edasiulatuv viivis, on jäänud muutmata. Haagiste registripassidest nähtub, et neli sõidukit on kuulunud vähemalt koopiate tegemise hetkel Allandole. Põhja Ringkonnaprokuratuuri määrusest nähtub, et Z selgituste kohaselt ostis ta haagised Allandolt, tasudes sularahas ja jättes tehingu dokumenteerimata. Samuti nähtub sellest määrusest, et R esindas haagiste müügitehingute toimumisel Allandot. Eelpool viidatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtub, et kahtlustatava ja kannatanu vahel oli tsiviilõiguslik vaidlus haagiste kvaliteedi ja võimalikke puuduste üle, samuti ei ole üheselt selge, kas haagiste eest tasuti kokkulepitud summas. Menetleja on tuvastanud, et probleemiks pole olnud mitte veokite võõrandamine, vaid Allando raha saamata jäämine.
27.Käesolevas tsiviilasjas ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, millised kohustused täpselt olid Allando dokumentatsioonis kajastatud, kas nende hulgas oli kajastatud kohustused OÜ Optima Privaat ees ja kas hageja on kostjat võimalikust kohustusest OÜ Optima Privaat ees teavitanud. Küll aga on hageja kohtule esitanud kirjavahetuse kostja ja tsiviilasjas nr 2-1120568 Allandot esindanud juristi M-ga (I kd tl 122-152), millest nähtuvalt pidi kostja olema teadlik vaidlusalusest tsiviilasjast ning pidi müügilepingut sõlmides möönma võimaliku kohustuse olemasolu OÜ Optima Privaat ees.
28.Samuti nähtub poolte vahel sõlmitud müügilepingust, et hageja, kostja ja R olid võrdsetes osades Allando aktsionärid. Lisaks oli kostja müügilepingu sõlmimise hetkel üks kahest Allando juhatuse liikmetest. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja oli alates 06.11.1997 Allando juhatuse liige ning tegeles aktiivselt aktsiaseltsi juhtimisega. Allando 2013. majandusaasta aruande on koostanud ning kinnitanud kostja ainuisikuliselt (I tl 109120). ÄS § 315 lg 1 kohaselt peab aktsiaseltsi juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikme üldine hoolsusstandard tähendab seda, et ta peab tegutsema heas usus, informeeritult, kooskõlas seadusega ja juriidilise isiku huvides (vt ka Riigikohtu 02.12.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-15, p 13). Aktsiaseltsi juhatuse ülesandeks on mh seltsi raamatupidamise korraldamine (ÄS § 306 lg 4) ning majandusaasta aruande koostamine (ÄS § 331). Juhul, kui kostja täitis Allando juhatuse liikme ülesandeid temalt eeldatava hoolsusega, mida tuleb maakohtu hinnangul praegusel juhul eeldada, pidi ta aktsiate ostmise ajaks teadlik olema 2011. a alanud kohtuvaidlusest tsiviilasjas nr 2-1120568 ning sellega seonduvast OÜ Optima Privaat võimalikust nõudest Allando vastu. Kohtulahend tsiviilasjas nr 2-11-20568 jõustus küll peale müügilepingu sõlmimist, kuid kohtuotsusest nähtuvalt on hagi Allando vastu esitatud juba 2011. a. Maakohus oli seisukohal, et asjas ei ole oluline mitte kostja teadmine kohtuvaidluse üksikasjadest, vaid teadmine Allando võimalikust kahju hüvitamise kohustusest. Maakohus asus seisukohale, et puudub alus eeldada, et kostja kui ühe juhatuse liikme eest varjati teadlikult ja pahatahtlikult Allando vastu esitatud kahjunõudega seonduvat. Seega kostja väited hageja poolt kostjale äriühingu kohustuste kohta teabe edastamata jätmise kohta ei ole usutavad.
29.Seonduvalt haagistega seotud kahju hüvitamise nõudega leidis maakohus, et tsiviilasjas nr 2-16-4582 on kohus tuvastanud, et Allando oli kriminaalasjas nr 13230108576 kannatanuks viidatud kolme haagise üleandmisega seonduvalt. Põhja ringkonnaprokuratuur lõpetas kriminaalasja nr 13230108576 määrusega 31.01.2014. Maakohus leidis, et usutav ei ole, et kostja ei olnud müügilepingut sõlmides teadlik kriminaalmenetluse lõpetamise määruses väljatoodud asjaoludest. Vaidlusalune haagiste müügijuhtum leidis kriminaalasja lõpetamise määruse kohaselt aset veebruaris 2013. a, kostja on 2013. majandusaasta aruande kinnitanud 10.03.2014, aastaaruannet on auditeerinud ka sõltumatu vandeaudiitor 11.03.2014. Maakohtu hinnangul ei ole asjakohased kostja väited, mille kohaselt puudus tal hageja kohustuse täitmata jätmise tõttu teave ettevõtte õige varalise seisu kohta. Maakohtu hinnangul ei vastuta hageja vara (haagiste) puudujääki puudutavas osas VÕS § 218 lg-st 4 tulenevalt müügieseme mittevastavuse eest, kuna kostja teadis või vähemalt pidi müügilepingu sõlmimisel teadma vaidlusaluse kolme haagise puudumisest ja sellega seonduvatest asjaoludest. Samuti on eelnevast tulenevalt põhjendamatu kostja tuginemine hageja poolt müügilepingu punkti 3.4.2 rikkumisele, kuna Allando dokumentatsiooni vastavuse eest tegelikkusele vastutas kostja Allando juhatuse liikmena ka ise. Seega puuduvad hagejal kohustused kostja ees, mida kostja saanuks tasaarvestada. Apellatsioonkaebus
30.Maakohtu otsusele esitas 30.10.2020 apellatsioonkaebuse ja 02.11.2020 selle täpsustuse kostja, kes palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati. Kostja palub teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
31.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus oluliselt rikkunud põhjendamiskohustust ning jätnud kostja vastuväited ja tõendid käsitlemata. Maakohus on ebaõigesti ja tõendeid hindamata tuvastanud, et täitemenetluses täideti hageja nõuet 44 797,24 eurot, s.o 41 682,60 eurot põhinõue ning viivis 29.02.2016 seisuga 3114,64 eurot. Täiteasjas täideti hageja põhinõuet summas 44 751,90 eurot. Kostja on esitanud asjas tõendid, mis kinnitavad, et täiteasjas esitatud nõue ei hõlmanud viiviseid. Isegi, kui eeldada, et täiteasjas täideti ka viiviseid, siis täideti täitemenetluses 41 682,60 eurot põhivõlga ja 3069,30 eurot viiviseid, kuid mitte ühelgi juhul jooksvaid viiviseid ega viiviseid suuremas summas.
32.Isegi juhul, kui eeldada, et maakohus on õigesti tuvastanud, et täiteasjas täideti 44 797,24 eurot, millest põhivõlg oli 41 682,60 eurot ja viivised 3114,64 eurot, ka siis tuleb järeldada, et täitemenetluses saadud tulemist 39 552,20 eurost rahuldati 3114,64 eurot viiviseid ja ülejäänud osas 36 437,56 eurot põhivõlga. Täitetoimikus puuduvad mistahes dokumendid, millest saaks tuvastada, et tulemist täideti jooksvaid viiviseid, mistõttu põhinõudeks pea ei jagunudki.
33.Kohtutäitur müüs hüpoteegiga koormatud vara ning tulemi jaotuskava kohaselt tasuti 16.11.2018 hagejale 39 552,20 eurot. Alternatiivselt oleks maakohus pidanud jõudma järeldusele, et hageja nõue on põhinõude 39 551,20 euro osas lõppenud ja maksimaalne põhinõue saab olla 1373,14 eurot ning viivisenõue 3501,34 eurot.
34.Isegi kui väita, et laekunud tulemist rahuldati esmalt täiteasjas nõutud viivised 3069,30 eurot ja seejärel põhinõue, siis täiteasja lõpptulemusena on hageja viivisenõue 3069,30 euro ulatuses ja põhinõue 36 482,90 euro ulatuses rahuldatud. Sellisel juhul saaks hageja põhinõue olla maksimaalselt 4442,44 eurot ja viivisenõue 432,04 eurot.
35.Asja lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust täitmisavaldus, vaid konkreetne nõue, mida täideti. Lisaks on alus eeldada, et hageja tuginetav täitmisavaldus on koostatud tagantjärele.
36.Maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust, kui järeldas laenusuhtega seonduvalt, et hageja ütlused on usaldusväärsemad. Allandol puudus vajadus varjata laenuga töötasu maksmist. Äriühingu olukord oli hea. Kuna varjatult ei ole töötasu makstud, siis puudus vajadus ka hageja väidetud skeemideks. Samuti ei kinnita hageja väiteid tunnistaja Ri ütlused. Laenu andmisega varjatud töötasu maksmine ei ole ka eluliselt usutav, kuna laen tuleb tagasi maksta. Lisaks tegi kostja hagejale ülekandeid ca 10 000 eurot suuremas summas kui Allando poolt hagejale antud laen. Kui tegemist oli varjatud töötasu maksmisega, siis tekib küsimus, miks maksis kostja hagejale ca 10 000 eurot rohkem kui oli nn varjatud töötasu.
37.Kuna hageja on korduvalt esitanud seisukohti ja dokumente pärast tähtaega, siis oleks tulnud menetluskulud jätta osaliselt hageja kanda. Vastus apellatsioonkaebusele
38.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
39.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid täiendada tuleb kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
40.Tsiviilasjast nähtuvalt kohustus hageja 14.07.2014 sõlmitud aktsiate müügilepingu järgi müüma kostjale 4663 Allando aktsiat ja kostja kohustus aktsiate eest tasuma 115 150 eurot (I kd tl 7-13). Müügilepingu p 5.9 järgi loeti sellest summast 21 000 eurot tasutuks tasaarvestamise teel. Vaidlus puudub selles, et kostja hoiustas müügilepingu sõlmimise ajaks ostuhinnast 46 150 eurot notarikontol, ning et see summa on hagejale üle kantud. Müügilepingu p 5.10.1 ja 5.10.2 järgi pidi kostja tasuma ülejäänud ostuhinna 48 000 eurot järgmiselt: 10 000 eurot hiljemalt 30.10.2015 ja 38 000 eurot hiljemalt 31.12.2015. Müügilepingu p 5.13 kohaselt on ostuhinna tasumisega viivitamisel hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,1 päevas. Vaidlus puudub, et kostja tasus 31.12.2015 hagejale 6 317,40 eurot ja et see on arvestatud põhivõla katteks. Seega oli tasumata põhivõla suurus 41 682,60 eurot.
41.14.07.2014 on hageja ja Q sõlminud hüpoteegi seadmise lepingu, millega Q-le kuuluvale korteriomandile asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXXXX) seati hüpoteek summas 48 000 eurot. Hüpoteegi seadmise lepingus lepiti kokku, et hüpoteegiga on tagatud aktsiate müügilepingust tulenevad hageja nõuded kostja vastu (II kd tl 71-76). Vaidlus puudub, et hageja nõude täitmiseks on läbiviidud täitemenetlus täiteasjas 023/2016/500, mille käigus on ülalnimetatud korter võõrandatud.
42.Kolleegium nõustub kostjaga, et maakohus rikkus menetlusnorme, kui jättis sisuliselt hindamata kostja vastuväited selle kohta, et täitemenetluses on hagejale põhivõlgnevus tasutud. Ringkonnakohus saab selle rikkumise kõrvaldada. Kostja leiab, et täiteasjas 023/2016/500 oli täitmisel üksnes põhinõue summas 44 751,90 eurot. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et täiteasjas viivisenõuet ei täidetud. Kohtule esitatud kohtutäituri poolt koostatud dokumentides on märgitud küll nõutavaks summaks 29.02.2016 seisuga 44 751,90 eurot (II kd tl 136, 137, 138). Samas nähtub tsiviilasjast, et hageja on kohtutäiturile 29.02.2016 esitanud täitmisavalduse, milles on nõudeks 29.02.2016 seisuga märkinud põhivõla 41 682,60 eurot ja viivise 3114,64 eurot, kokku 44 797,24 eurot. Lisaks alates 01.03.2016 viivise põhivõlalt 0,1 % päevas kuni võlgnevuse tasumiseni. Täitmisavaldusel on kohtutäituri büroo tempel, et see on sisse tulnud 29.02.2016. Lisaks on kohtutäitur 03.04.2020 e-kirjas kinnitanud, et tegemist on sissenõudja poolt täiturile esitatud täitmisavaldusega. Kohtutäitur on e-kirjas selgitanud prinditud täitmisavalduse (milles on nõude suuruseks märgitud 44 751,90 krooni ja täitmisavalduse kuupäevaks märgitud 14.07.2014) kohta, et programmist Täitis välja prinditud täitmisavaldus ei ole sissenõudja poolt kohtutäiturile edastatud täitmisavaldus (III kd tl 32-37). Arvestades, et hageja poolt 29.02.2016 esitatud täitmisavalduses on peal täituri büroo tempel täitmisavalduse sisse tulemise aja kohta, kohtutäitur on 03.04.2020 kinnitanud, et sissenõudja sellise avalduse esitas, samuti kinnitanud, et programmist Täitis välja prinditud täitmisavaldus ei ole sissenõudja poolt kohtutäiturile esitatud täitmisavaldus, siis ei ole veenev kostja kahtlus, et nimetatud täitmisavaldus võib olla tagantjärgi koostatud.
43.TMS § 23 lg 1 sätestab, et kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Kuna hageja esitatud täitmisavaldus on 29.02.2016 kuupäeva kandev täitmisavaldus, siis sai täitemenetlust läbi viia 29.02.2016 täitmisavalduse alusel. Arvestades, et nimetatud täitmisavalduses oli nõutud ka viivist (sh edasiulatuvat viivist), siis viidi täitemenetlust läbi ka viivisenõude katteks. Eeltoodut ei muuda asjaolu, et kohtule esitatud täituri poolt koostatud dokumentides on nõude summaks märgitud teine summa ja nimetatud ei ole viivise (sh edasiulatuva viivise) nõuet. Kohtutäituri poolt dokumentides ebaõige summa märkimise tagajärjeks ei saa hageja jaoks olla nõudeõiguse kaotamine.
44.Kostja on viidanud, et täitmisavalduses ei ole hageja esitanud TMS § 23 lg 41 kohast nõude detailset arvestust. Ringkonnakohus nõustub, et hageja täitmisavalduses on esitatud 29.02.2016 seisuga põhivõla ja viivise suurus ilma detailset arvestust esitamata, kuid detailse nõudearvestuse puudumise tagajärjeks ei ole, et tulemit ei saaks arvestada viivise katteks.
45.Ebaõige on kostja arvamus, et asja lahendamise seisukohalt ei oma täitmisavaldus tähtsust, vaid tähtust omab kohtutäituri koostatud dokumentides märgitud nõue, mida täideti, s.o 44 751,90 eurot. Tulenevalt TMS § 23 lg 1 täidetakse täitedokumendist tulenevat nõuet täitmisavalduse alusel. Seega saab täita nõuet, mida sissenõudja on täitmisavalduses palunud täita. Asjaolu, et kohtule esitatud kohutäituri poolt koostatud dokumentides on hageja esitatud nõudeks märgitud muu summa, seda ei muuda.
46.Täiteasjas nr 023/2016/500-501 02.11.2018 koostatud tulemi jaotuskava kohaselt müüdi Viimsis Idapõllu tee 6 – 26 asuv korteriomand 11.10.2018 avaliku enampakkumise teel. Enampakkumise tulem oli 108 000 eurot, millest hagejale jaotati 39 552,20 eurot (II kd tl 63-64). Kohtutäituri kinnituse kohaselt toimetati Q-le arestimisakt kätte 04.07.2018 (II kd tl 90).
47.AÕS § 346 lg 1 sätestab, et hüpoteegiga on hüpoteegisumma ulatuses tagatud nõue, intressid (muu hulgas viivis) kuni kolme aasta eest enne kinnisasja müümist täitemenetluses, samuti võla sissenõudmise kulutused, sealhulgas täitemenetluse kulud ja täituri tasud ning hüpoteegipidaja poolt kinnisasja omaniku eest tasutud kindlustusmaksed. TMS § 56 lg 1 järgi rahuldatakse sissenõudja nõue koos viiviste ja muude kõrvalnõuetega, mille suurus nähtub täitedokumendist. TMS § 56 lg 2 kohaselt loetakse täitemenetlusest saadud raha jaotamisel võlgniku võlast esmajärjekorras kustutatuks tema kanda olevad kulutused, seejärel sissenõutavad kõrvalnõuded ning lõpuks põhivõlg ja arestimise järel arvestatud intressid. Vastavalt TMS § 56 lg 3 arvestatakse viivist kuni enampakkumise või eseme muul viisil müümise päevani või sundvalitsemise lõppemiseni.
48.Arvestades, et kostja pidi tasuma 10 000 eurot hiljemalt 30.10.2015 ja 38 000 eurot hiljemalt 31.12.2015, kuid tasus 31.12.2015 hagejale 6 317,40 eurot, siis on viivisevõlgnevuse suuruseks 04.07.2018 (s.o arestimise) seisuga 38 794,94 eurot ja 10.10.2018 seisuga 42 879,84 eurot.
49.Arvestades, et tulem oli 39 552,20 eurot, siis tuleb lugeda sellest TMS § 56 lg 2 alusel 38 794,94 eurot viiviste katteks ja 757,26 eurot (39 552,20 – 38 794,94) põhivõla katteks. Seega on tasumata põhivõla suuruseks 40 925,34 eurot (41 682,60 – 757,26). Järelejäänud viivise suuruseks on 4084,90 eurot (42 879,84 - 38 794,94), kuid hageja nõuab 3501,34 euro tasumist.
50.Kostja leiab, et tal on hageja vastu laenulepingust tulenev nõue, mille ta on hageja nõudega tasaarvestanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et hagejal puudub kostjale viimase poolt 11.06.2009 – 22.06.2010 ülekantud raha (45 156,05 eurot) tagasimaksmise kohustus, mistõttu puudub kostjal ka tasaarvestatav nõue. Sealhulgas nõustub kolleegium maakohtu seisukohaga, et tõendamata on kostjalt hagejale raha ülekandmine laenulepingu alusel. Hinnates poolte vande all antud seletusi, tunnistaja ütlusi ning dokumentaalseid tõendeid kogumis, ei saa kostja väidet laenusuhte olemasolust lugeda tõendatuks. Lisaks on asjakohane maakohtu selgitus, et laenulepingule ei viita ka kostja käitumine. Tõendamata on, et kostja oleks hagejalt nõudnud väidetavat laenu tagasi enne kui hageja asus nõudma
aktsiate müügilepingu täitmist. Samuti ei ole kostja väidetavat nõuet arvestatud müügilepingu sõlmimisel (nt ei ole tehtud nõuete vahel tasaarvestust).
51.Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et isegi kui kostjal oleks ülekantud raha osas alusetu rikastumise nõue, ei saaks kostja seda tasaarvestada. VÕS § 200 lg 2 sätestab, et tasaarvestav pool võib oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada ka juhul, kui tasaarvestava poole nõue on aegunud, kui õigus nõuet tasaarvestada tekkis enne nõude aegumist. Arvestades, et kostja tegi ülekanded 11.06.2009 – 22.06.2010 ning aktsiate müügileping sõlmiti 14.07.2014, siis oli väidetava tasaarvestuse õiguse tekkimise ajaks väidetavalt alusetult ülekantud summade tagastamise nõue TsÜS § 151 lg 1 järgi aegunud. Hageja on aegumisele menetluses tuginenud.
52.Kostja on maakohus tuginenud ka asjaolule, et tal on aktsiate müügilepingust tulenev kahju hüvitamise nõue hageja vastu, mille on hageja nõudega tasaarvestanud. Maakohus leidis, et kostjal puudub müügilepingust tulenev nõue hageja vastu, mida ta saaks tasaarvestada. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses maakohtu seisukohta vaidlustanud. Ringkonnakohtul puudub alus asuda maakohtu lõppjäreldusest, et kostjal ei ole hageja vastu müügilepingust tulenevat tasaarvestatavat nõuet, erinevale seisukohale.
53.Ülaltoodust tulenevalt on maakohus mõistnud põhjendatult kostjalt välja põhivõla 40 925,34 eurot ja viivise 3501,34 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
54.Kostja leiab, et sõltumata asja lahendamisest tuleb temal 08.01.2020 – 14.01.2020 tekkinud menetluskulud jätta hageja kanda, kuna hageja esitas dokumente hilinenult. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 169 lg 1 kohaldamiseks ei ole alust. Mõlemad pooled on hiljem esitanud korduvalt menetlusdokumente ja tõendeid. Seega ei põhjustanud hageja poolt 2020.a jaanuaris menetlusdokumentide hilinenult esitamine kokkuvõttes asja lahendamise viibimist. Menetluskulude jaotus maakohtus tuleb jätta muutmata.
55.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.