K. O. hagi V. O. vastu võla saamiseks Tsiviilasi 49 986,67 eurot Hagi hind Menetlusosalised ja nende Hageja K. O. (isikukood XXX), lepinguline esindaja L. V. Kostja V. O. (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat esindajad Grete Lind Istungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud
12.08.2020 Hageja K. O. Hageja lepinguline esindaja Lea Vainult Kostja V. O. Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Grete Lind
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hageja K. O. avaldus hagist osaliselt loobumiseks ning lõpetada menetlus K. O. hagis V. O. vastu põhivõlgnevuse 757,26 eurot ja viivise 4802,73 eurot nõudes.
2.Hagi rahuldada.
3.Välja mõista kostjalt V. O. hageja K. O. kasuks põhivõlgnevus 40 925,34 eurot ja viivis summas 3501,34 eurot. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul peale käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.26.06.20218 esitas K. O. (edaspidi hageja) hagi V. O. (edaspidi kostja) vastu võla ja viivise nõudes (I kd tl 2-37);
2.26.06.2018 kohtumäärusega võttis kohus hagi menetlusse ja kohustas kostjat esitama hagile kirjaliku vastuse 20 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest (I kd tl 41);
3.25.10.2018 esitas kostja kohtule kirjaliku vastuse koos tõenditega (I kd tl 55-76);
4.28.01.2019 kohtumäärusega jättis kohus hageja hagi kostja vastu läbi vaatamata (I kd tl 209);
5.12.09.2019 kohtumäärusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 06.03.2019 määruse ja tegi uue määruse, millega taastas menetluse ja saatis tsiviilasja menetluse jätkamiseks samale maakohtule (II kd tl 50-51);
6.07.11.2019 esitas hageja esindaja kohtule taotluse nõude vähendamiseks (nõudest loobumiseks) (II kd tl 59-60). Kostja vaidleb nõude vähendamisele vastu.
7.25.11.2019 esitas hageja esindaja kohtule hagiavalduse tervikteksti koos täiendava tõendiga (II kd tl 85-91);
8.10.12.2019 esitas kostja vastuse tervikteksti koos täiendavate tõenditega (II kd tl 92-101). Hageja nõue ja asjaolud
9.Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 41 682,60 eurot ja viivise 8304,07 eurot. 07.11.2019 esitatud nõude vähendamise (osalise loobumise) taotluse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 40 925,34 eurot ning sissenõuetavaks muutunud viivis summas 3501,34 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
10.Hageja kui müüja ja kostja kui ostja sõlmisid 14.07.2014 aktsiate müügilepingu (edaspidi müügileping). Müügilepingu esemeks oli müügilepingu p-de 2.1., 2.2.2. ja 2.5. kohaselt hageja omandis olevad 4 663 AKTSIASELTSi X (edaspidi X) nimelist aktsiat ühe aktsia nimiväärtusega 1000 krooni. Vastavalt müügilepingu p-le 5.6. oli kokkulepitud ostuhind summas 115 150 eurot. Müügilepingu p 5.8. kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale ostuhinnast 21 000 eurot müügilepingu sõlmimise päeval. Müügilepingu sõlmimisega tasaarvestasid hageja ja kostja vastastikused nõuded summas 21 000 eurot, mille tulemusel kostja kohustus tasuda hagejale 21 000 eurot müügilepingu sõlmimisel loeti täidetuks ehk lõppes. Müügilepingu p-i 5.11 kohaselt hoiustati osa summas 46 150 eurot notarikontol. 21.07.2014 maksega kandis notar eelnimetatud hoiustatud summa hageja arvelduskontole. Ülejäänud ostuhinna summas 48 000 eurot kohustus kostja tasuma hagejale kahe osamaksena järgmiselt: 30.10.2015 kohustus kostja tasuma hagejale 10 000 eurot ja 31.12.2015 kohustus kostja tasuma hagejale 38 000 eurot. 31.12.2015 tasus kostja hagejale 6 317,40 eurot. Rohkem ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi hageja ees täitnud. Seega kokkulepitud osamaksetest summas 48 000 eurot jättis kostja hagejale tasumata 41 682,60 eurot (48 0006 317,40).
11.Poolte vahel sõlmitud müügilepingust tulenevad kõik hageja nõuded kostja vastu olid tagatud hüpoteegiga ning hüpoteegi realiseerimise tulemusel on kostja võlg osaliselt hageja ees tasutud. Samaaegselt müügilepinguga sõlmiti 14.07.2014 hüpoteekide seadmise leping, asjaõiguslepingud ja
kinnistamisavaldused, mis vormistati Tallinna notar Egle Uri 14.07.2014 notariaalaktina nr 964. Lepingu p-i 4.1. kohaselt Omanik (st E. O.) ja hüpoteegipidaja 2 (st hageja) on kokku leppinud ja Omanik seab hüpoteegipidaja 2 kasuks Lepingu esemele käesoleva lepingu punktis 3 nimetatud hüpoteegiga samale järjekohale hüpoteegi hüpoteegisummaga 48 000.- eurot. Vastava lepingu p-i
4.3.kohaselt omanik ja hüpoteegipidaja 2 on kokku leppinud, et käesoleva lepingu punktis 4.1. nimetatud hüpoteegiga on tagatud hüpoteegipidaja 2 kõik nõuded kostja vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja 2 ja kostja vahel käesoleva lepingu tõestamise päeval (14.07.2014) sõlmitud Osaühingu osade müügilepingust ja aktsiate müügilepingust. Seega hüpoteegiga olid tagatud kõik hageja nõuded kostja vastu, mis tulenevad poolte vahel sõlmitud müügilepingust.
12.Kuivõrd kostja jättis müügilepingust tulenevad kohustused hageja ees osaliselt täitmata, esitas 29.02.2016 hageja kohtutäiturile täitmisavalduse (sissenõude pööramiseks kinnisasjale, millele oli seatud hüpoteek), mille kohaselt võlgnevus seisuga 29.02.2016 moodustab 44 751,90 eurot. Tulemi jaotuskava kohaselt müüs kohtutäitur hüpoteegi realiseerimiseks kinnisasja 11.10.2018. Tulemi jaotuskava kohaselt on sissenõudja K. O. nõude sisu sissenõude pööramine kinnisasjale asukohaga: xxx korter nr X, mis on registreeritud Tartu maakohtu kinnistusosakonnas, registriosa nr XXX, katastritunnus xxx, hüpoteegi realiseerimine ning vara sundmüügist saadavatest vahenditest laenuvõlgnevuse kustutamine. Täitedokumendiks on Tallinna notar Egle Uri 14.07.2014 otsus nr.
964.Ülalnimetatud täiteasjas nr 023/2016/500 laekus 16.11.2018 hagejale 39 552,20 eurot. Hüpoteegi realiseerimise tulemusel on tasutud viivis ajavahemikus 31.10.2015 kuni 04.07.2018 summas 38 794,94 eurot ning põhivõlg summas 757,26 eurot.
13.Müügilepingu p-i 5.13. kohaselt müüja ja ostja on kokku leppinud, et käesoleva lepingu punktides 5.10.1. ja 5.10.2. nimetatud maksete tasumisega viivitamisel on müüjal õigus nõuda viivist 0,1% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja arvestab viivist alates 31.10.2015, millisest ajast on kostja esimese osamakse tasumisega viivituses ning võtab viivise arvutamisel arvesse kostja 31.12.2015 makset summas 6317,40 eurot. Võlgnevuse ja viivise arvestamisel võtab hageja ka arvesse, et poolte vahel sõlmitud müügilepingust tulenevad kõik hageja nõuded kostja vastu olid tagatud hüpoteegiga ning hüpoteegi realiseerimise tulemusel on kostja võlg osaliselt hageja ees tasutud. Hüpoteegi realiseerimise tulemusel laekus täitemenetluses 16.11.2018 hagejale 39 552,20 eurot. Juhindudes TMS § 56 lg-st 2 lähtub hageja täitemenetluses saadud raha võlgade tasumiseks määramisel järgmisest järjekorrast: 1) sissenõutavad viivised ajavahemikus 31.10.2015 kuni 04.07.2018; 2) põhivõlg; 3) arestimise järel arvestatud viivised kuni kinnisasja müümiseni, st viivis ajavahemikus 05.07.2018 kuni 10.10.2018. Seega sissenõutavad kõrvalnõuded (st viivis) ajavahemikus 31.10.2015 kuni 04.07.2018 on kokku 38 794,94 eurot (610 + 3,68 + 38 181,26 = 38 794,94). 16.11.2018 hagejale toimunud laekumine täiteasjas nr 023/2016/500 summas 39 552,20 eurot määratakse viivise summas 38 794,94 eurot tasumiseks. Peale eelnimetatud viivise arvestatuks tasumist jääb jääk summas 757,26 eurot, mis määratakse põhivõla tasumiseks. Seega on tasumata põhivõlg summas 40 925,34 eurot (41 682,60 – 757,26 = 40 925,34). Seega hüpoteegi realiseerimise tulemusel on tasutud viivis ajavahemikus 31.10.2015 kuni 04.07.2018 summas 38 794,94 eurot ning põhivõlg summas 757,26 eurot. Lähtudes tingimusest, et viivisenõue ei ületaks põhivõlga, on viivisenõude maksimaalne summa 42 296,28 eurot. Kuivõrd viivis summas 38 794,94 eurot on määratud tasutuks, jääb tasumata viivisenõude suuruseks 3501,34 eurot.
14.Kostja vastuses lähtuvalt märgib hageja, et kostja tasaarvestuste avalduste nõuete asjaolud on tuvastatud teises kohtumenetluses. Tsiviilasjas nr 2-16-4582 on kohus leidnud, et kostja tasaarvestuste avaldustes esitatud nõuded hageja vastu ei eksisteeri. Väär ja tõendamata on kostja väide, nagu oleks kostja ja hageja vahel sõlmitud laenuleping. Kostja poolt hagejale teostatud ülekannete eesmärgiks ei olnud midagi muud kui nn aktsionäridele laenu kustutamise kiires vajaduses. Varasemalt oli x andnud aktsionäridele laenu, mis oli tegelikult optimeeritud töötasu maksmine. X antud laen hagejale (sh kolmandale aktsionärile R. M.) ja kostjale osutus problemaatiliseks audiitori ja pankade ees, kellelt soovis X laenu saada. Pangad teavitasid, et ei nõustu laenu andma kui ettevõtte selle koheselt laenab välja aktsionäridele, kellele ei ole lubatud
laenu anda. Selleks, et X poolt antud laenud saaks kustutatud tegi kostja ülekandeid X aktsionäridele, mille hageja oli kohustatud koheselt tagasi maksma Xle. Kostja sai omakorda rahalised vahendid kinnistu võõrandamisest kaks korda kallima hinnaga X OÜ-lt, kes sai kinnistu ostmiseks laenu omakorda pooltega seotud isikult X OÜ-lt, kes sai rrahalised vahendid omakorda Xlt. Nii kostja kui ka tema abikaasa E. O. jätkasid võõrandatud kinnistu kasutamist tasuta ning elavad seal igapäevaselt ka tänaseni. Ei ole eluliselt usutav, et laenu antakse nn igapäevaste majandustegevuste tarbeks sendi täpsusega küsimata ja saamata varasemaid laenusummasid tagasi. Isegi juhul, kui vaidlusalused ülekanded oleksid kostja poolt hagejale ilma õigusliku aluseta tehtud, siis oleks vastav alusetu rikastumise nõue hageja vastu aegunud. Kostja poolt tehti hagejale ülekanded ajavahemikus 11.06.2009 kuni 22.06.2010, seega umbes 8 aastat tagasi. Samas tasaarvestusavaldus on kostja poolt koostatud alles 30.05.2016.
15.Hageja leiab, et kostjal ei saanud hageja suhtes tekkida kahjunõue VÕS § 225 alusel, kuivõrd vastava sätte kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Kostja ei ole selgitanud, milles seisnes antud juhul müügilepingu eseme otstarbele mittevastav kasutamine. Samuti ei ole kostja selgitanud, milles seisnes antud juhul müügilepingu eseme enese kahjustamine. Kostja ei ole müügilepingu eseme puudustest tähtaegselt teavitanud. Müügileping sõlmiti 14.07.2014, puudustest teavitati hagejat 30.10.2015 pretensiooniga. Seega teavitas kostja kui ostja hagejat väidetavatest puudustest umbes 1 aasta ja 3 kuud pärast tehingu sõlmimist. Kostja oli X juhatuse liige alates 1997. Kostja oli teadlik X majanduslikust olukorrast enne müügilepingu sõlmimist. Kostjal oli juhatuse liikmena ligipääs kõikidele X raamatupidamise dokumentidele. Kostja kui juhatuse liikme tööülesannete hulka kuulus muu hulgas finantsküsimuste lahendamine ja raamatupidamise üle kontrolli teostamine. Hagejal X aktsionärine ei olnud seadusest tulenevalt isegi õigust kõiki äriühinguga seonduvaid asjaolusid teada. Kostja juhatuse liikmena pidi olema teadlik kohtuvaidlusest ja kohtulahendist. Kostja suhtles enne müügilepingu sõlmimist X lepingulise esindaja M. J. seoses tsiviilasjaga nr 2-11-20568, millest kostja väidetavalt teadlik ei olnud.
16.Kostja ei saanud tasaarvestada endale müügilepingu sõlmimisega väidetavalt tekkinud kahju, kui kostja ise vastava kahju tekkimise on põhjustanud. Kui X raamatupidamise dokumentatsioon ja majandusaasta aruanded ei kajastanud ammendavalt aktsiaseltsi kohustusi, sh äriühingu vastu esitatud nõudeid, tikkus kostja oma juhatuse liikme kohustusi. Kui seetõttu tekkis kostjale kahju müügilepingu sõlmimisel, siis on kostja ise vastava kahju tekkimise põhjustanud. Eeltoodut tuleb arvesse võtta kui kahjustatud isiku osa kahju tekkimisel vastavalt VÕS §-le 139. Juhindudes VÕS § 139 lg-dest 1 ja 2 ning § 140 lg-st 1 on hageja seisukohal, et arvestades antud vaidluse asjaolusid, eelkõige kostja poolset rasket juhatuse liikme kohustuste rikkumist ning oma õiguste kuritarvitamist müügilepingust tulenevate nõuete esitamisel hageja vastu, kuuluks kostja kahjunõue vähendamisele nullini.
17.Kostja väidetav kahjunõue põhineb sellel, et hageja ei esitanud kostjale müügilepingu sõlmimisel kogu vajalikku teavet ja dokumentatsiooni ning lepinguese oli puudustega. Hageja eeltooduga ei nõustu ning leiab, et hageja saab vastavale kostja nõudele esitada vastuväiteid. Kuivõrd kostja ei teavitanud puudustest tähtaegselt, siis kaotas ta õiguse vastavatele puudustele hiljem tugineda ning seeläbi ka õiguse mistahes nõudeid seoses väidetavate lepingutingimustele mittevastavusega hagejale esitada. Samuti on kahju tekkimine ja hageja kohustuste rikkumine tõendamata. Lähtuvalt eeltoodust ei saanud kostja teha tasaarvestust põhjusel, et puudub sissenõutav nõue, mis on tasaarvestuse eeldus VÕS § 197 lg 1 kohaselt, samuti seetõttu, et VÕS § 200 lg 4 alusel saab hageja esitada vastavale nõudele vastuväited. Hageja vaidleb kostja nõudele täies ulatuses vastu.
18.Ebaõiged on kostja väited nagu oleks haginõuded tasutud täitemenetluses nr 023/2016/500. See, millises ulatuses on hüpoteegi realiseerimise tulemusena täidetud hageja nõuded kostja vastu, oleneb eelkõige kinnisasja sundtäitmisest saadud rahast. Antud juhul ei katnud korteriomandi sundtäitmisest saadud raha hageja nõudeid kostja vastu ning seetõttu oli hageja õigustatud esitama hagi kostja vastu rahuldamata jäänud nõuete ulatuses. Hageja poolt esitatud avalduses täitemenetluse algatamiseks on toodud välja nõude suurus, täpsustamata seejuures, kas tegemist on põhivõla või viivisenõudega või
mõlemaga. Sarnaselt eeltoodule ei ole ka täitmisteates ega tulemi jaotuskavas välja toodud, mis osa summast moodustab põhivõlg ning mis summas sisaldub viivis. Seega nii täitmisavalduses, täitmisteates kui ka tulemi jaotuskavas ei ole eristatud põhivõla ja viivisenõuet. Hagejal ei olnud enne vaidlusaluse kinnisasja müüki enampakkumisel võimalik kohtutäiturile esitada lõplikku nõude arvestust, sh lõplikku viivisearvestust. Eeltoodud põhjusel ei tõenda kostja poolt kohtule esitatud täitmisavaldus ja täituri kinnitus kostja väiteid, mille kohaselt hageja ei ole esitanud täitemenetlusse viivisenõuet ning mille kohaselt hüpoteegi realiseerimise tulemusel on tasutud hageja põhinõue summas 39 552,20 eurot. Alternatiivselt, hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et hüpoteegisummaga (48 000 eurot) on piiratud nii täiturikulud kui ka võlausaldaja täidetav nõue. Hageja on seisukohal, et täitemenetluses ei arvata täitekulusid tulemist maha hüpoteegisumma arvel. Hageja möönab, et korrektne olnuks täitmisavalduses selgelt välja tuua põhi- ja kõrvalnõuete alus ja detailne arvestus, kuid ka kohtutäitur ei juhtinud hageja tähelepanu puudustele täitmisavalduses ega nõudnud puuduste kõrvaldamist. Õiguslikul alusel ei põhine seisukoht nagu ebaselge ja ebatäpse nõude arvestuse esitamisel täitmisavalduses tuleks eeldada, et täitemenetlusse esitati just põhivõlgnevuse nõue. Ebaõige on kostja käsitlus, mille puhul hüpoteegi realiseerimise tulemusel vähendatud põhinõudest (40 925,34 eurot) kostja teistkordselt arvestab maha täitemenetluses hagejale laekunud summa (39 552,20 eurot).
19.Ekslik on kostja seisukoht, et täiteasjas nr 023/2016/500 ei ole viivisenõuet täidetud. Täitemenetlusse oli esitatud kogu hageja nõue, sh viivisenõue, mis oli hüpoteegiga tagatud. 29.02.2016 Tallinna kohtutäitur Priit Petteri büroos registreeritud täitmisavalduse kohaselt palus hageja pöörata täitmisele 14.07.2014 Tallinna notar Egle Uri tõestatud leping. Täitmisavalduse kohaselt moodustub võlgnevus seisuga 29.02.2016 järgmiselt: põhivõlg summas 41 682,60 eurot; viivis seisuga 29.02.2016 summas 3114,64 eurot, seega kokku 44 797,24 eurot. Lisaks on täitmisavalduses esitatud alates 01.03.2016 sissenõutavaks muutunud viivisenõue määraga 0,1% päevas põhivõlgnevuselt (summas 41 682,60 eurot) kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Seega eeltoodud täitmisavaldusest nähtub, et hageja on esitanud täitemenetlusse nr 023/2016/500 põhivõla nõude, sissenõutavaks muutunud viivisenõude (seisuga 29.02.2016 summas 3 114,64 eurot) ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivisenõude. Tulenevalt eeltoodust hageja on esitanud täitemenetlusse kõik nõuded, mis tulenevad poolte vahel sõlmitud müügilepingust kostja vastu ning mis olid tagatud hüpoteegiga. Seda ei muuda ka asjaolu, et täitmisteates puuduvad mistahes viited kõrvalnõuetele. Täitmisteates puudub ka viide põhinõudele. Täitmisteate kohaselt on nõude sisuks sissenõude pööramine kinnisasjale ja mainitud võlgnevus seisuga 29.02.2016 summas 44 751,90 eurot, mis ei välista, et hageja esitas täitemenetlusse nõude ka viivistenõudes sh tulevikus sissenõutavaks muutuva viivisenõude. Kostja vastuväited
20.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
21.Kostjal oli hageja vastu laenulepingust tulenev põhinõue 45 156,05 eurot ja kostja on tasaarvestanud hageja nõude enda nõudega 41 682,60 euro ulatuses. Alternatiivselt oli kostjal hageja vastu kahjunõue, sest hageja kostjale üle puudustega asja, millest tulenevalt on kostja tasaarvestanud oma kahjunõude 41 682,60 euro ulatuses. Hageja, kostja ning R. M. asutasid 1990ndatel transpordiettevõtte X. Pooltevahelised suhted halvenesid 2013-2014 ning kostja omandas hagejalt hinnaga 115 150 eurot ja R. M.ilt hinnaga 89 150 eurot nende osalused Xs. müügilepingu p 5.10.1. järgi tuli ostuhinnast 10 000 eurot tasuda hiljemalt 30.10.2015 ja p 5.10.2. järgi ostuhinnast 38 000 eurot hiljemalt 31.12.2015. Kostja on nimetatud nõudest tasunud 41 682,60 eurot tasaarvestusega ja ülejäänud 6 317,40 eurot ülekandega hageja arveldusarvele.
22.Hagejal puudub kostja vastu nõue, sest kostja on nõude tasunud tasaarvestuse teel. Kostja on andnud hagejale perioodil 11.06.2009-22.06.2010 laenu 45 156,05 eurot. Asjaolu, et tegemist on laenuga, kinnitab kostja vande all antud ütlused. Kostja on 17.02.2016 laenulepingu üles öelnud ja
palunud raha hiljemalt kahe kuu jooksul alates teatise saamisest tagastada. Hageja on ülesütlemisavalduse kätte saanud, kuid ei ole raha tagastanud. Kostja edastas hagejale 30.05.2016 tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas enda laenulepingust tuleneva nõude ja hageja müügilepingust tuleneva nõude 41 682,60 euro ulatuses. Kuivõrd kostja on hageja müügilepingust tuleneva nõude tasaarvestanud, siis puudub hagejal kostja vastu müügilepingust tulenev nõue.
23.Ühelt poolt hageja väidab, et hagejale maksti töötasu, teise väitena märgib hageja, et liigutati X raha aktsionäridele antud laenu tasumiseks. Hageja väited on vastuolulised. Kostjal puudus mistahes kohustus tasuda hagejale töötasu, sh puudus mistahes vajadus või kohustus tasuda seda enda kui eraisiku nimel. Hageja, kostja ja R. M. olid kõik võrdsed X aktsionärid. Kostja oli X juhatuse liige 06.11.1997. Hageja oli X nõukogu liige perioodil 2004-2014. Seega oli hagejal kohustus teostada järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Hageja ei ole enne kohtuvaidluste tekkimist esitanud kostja suhtes mistahes pretensioone juhatuse liikme kohustuste täitmise osas. Asjaolu, et kostja oli nõus hageja aktsiaid ostma hinnaga 115 150 eurot, kinnitab, et X aktsiate väärtus oli arvestatav ehk ettevõte omas kostja juhtimisel väärtust. Arvestades, et nõukogu kontrollib juhatuse tegevust ning nõukogu ei ole juhatuse suunas mistahes pretensioone esitanud, siis ei saa hageja ühelgi juhul väita, et kostja on juhatuse liikmena omal initsiatiivil Xst raha välja „skeemitanud“. Hageja oli ise ka X OÜ juhatuse liige ehk äriühingu, kelle kaudu väidetavalt kostja „skeemitas“ eaga välja. Kostja ei saanud „skeemitada“ raha läbi X OÜ ja X Est OÜ, kuna ta ei olnud seal juhatuses. Hageja ja R. M. moodustasid koos ühise positsiooni kostja vastu ja omasid seeläbi nii X kui ka teistes kontserni kuuluvates äriühingutes häälteenamuse, millega kostja pidi arvestama.
24.Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et hagejal on õigus jätta kostjalt saadud raha endale. Asjaolu, milleks hageja raha kasutas ei oma tähtsust, sest see ei anna hagejale alust jätta kostjalt saadu endale. X ei ole laenu andmisega varjanud töötasu maksmist, sest X oli hagejale tasunud töötasu niigi suuremas summas, kui see oli kirjalikus töölepingus fikseeritud ehk Xl puudus töötasu maksmise kohustus, mida ta oleks pidanud laenu andmisega varjama. Töölepingu järgi oli hageja töötasuks 2 000 krooni kuus, s.o 128 eurot. Nimetatud summa on hagejale tasutud, sest hageja on Xst saanud töötasu perioodil 2007-2010 summas 76 438,91 eurot, millelt on maksud tasutud. Äriühingul puudus vajadus hagejale nn varjatult töötasu tasuda. Laenu saamine eeldab laenuraha tagastamist, st X poolt hagejale laenuandmist ei saa ühelgi juhul käsitleda kui varjatud töötasu maksmist, sest hagejal lasus kohustus laen tagasi maksta ja hageja pidi sellest aru saama. Samuti asjaolu, et X andis hagejale laenu, mitte ei tasunud varjatult töötasu, kinnitab hageja enda käitumine. Hageja on ise kinnitanud, et ta tagastas laenu, mitte töötasu. Hageja väite, et kostja tasus hagejale raha, et hageja saaks Xst saadud raha tagastada, lükkab ümber asjaolu, et kostja on hagejale tasunud 45 156,05 eurot, kuid hageja on Xlt saanud laenu 36 307,94 eurot ehk hageja on kostjalt saanud rohkem raha, kui kostja on Xle maksnud. Kui hageja väidab, et kostja tasus hagejale raha, et hageja saaks saadud laenu tagastada, siis mispärast tasus kostja hagejale rohkem raha.
25.Alternatiivselt on kostja tasaarvestanud hageja nõude oma kahjunõudega, sest hageja on kostjale müünud puudustega asja – aktsiad. Hageja on müügilepingu p-s 3.4.2. kinnitanud, et aktsiaseltsi dokumentatsioon kajastab kõiki aktsiaseltsi varasid ja kohustusi. Lepingu p-s 3.6.1. on hageja andnud kinnituse, et tema avaldused ja kinnitused ei sisalda ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel võiks müügilepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks osalejad müügilepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel tingimustel. Tegelikkuses on selgunud, et aktsiaseltsil on täiendav kohustus X OÜ ees 18 610,79 eurot (välja mõistetud tsiviilasjas nr 2-11-20568 jõustunud lahendiga) ja aktsiaseltsi vara hulka ei kuulu kolme haagist väärtusega 15 000 eurot. Kuivõrd hageja ei teatanud aktsiaid müües kostjale, et aktsiaseltsil on eelpool nimetatud kohustus ja et aktsiaseltsi vara on vähenenud, siis on hageja poolt müügilepingus antud kinnitus ebaõige ja aktsiad ei vastanud lepingutingimustele. Seega vastavaid kinnitusi andes ja aktsiaid, mis ei vasta lepingutingimustele, kostjale üle andes on hageja tekitanud kostjale kahju. Aktsiate müümisel ei ole kostjale esitatud dokumentatsiooni ega informatsiooni X vastu suunatud X OÜ nõude kohta ega asjaolu kohta, et aktsiaseltsi vara hulka ei kuulu haagiseid.
Kuivõrd hageja ei teavitanud kostjat kõigist aktsiaseltsi kohustustest ning hageja on varjanud vara puudumist, siis on hageja andnud kostjale üle lepingutingimustele mittevastavad aktsiad ning sellega põhjustanud kostjale kahju summas 33 610,79 eurot VÕS § 225 mõttes. Kostja on eelnimetatud nõude kahjunõudest tasaarvestanud hageja müügilepingust tuleneva aktsiate müügihinna nõudega. Kuivõrd nõue on tasaarvestatud 33 610,79 euro ulatuses, siis nimetatud ulatuses on hageja nõue lõppenud.
26.X OÜ-lt laekunud summad kostja arvelduskontole ei kattu hagejale tasutud summadega. Kostja poolt hagejale kantud summad ei kattu hageja poolt Xle kantud summadega. Kostja andis hagejale laenu, sest kostjal olid vastavad vahendid olemas ja kostja vajas laenu. Asjaolu, et hageja vajas laenu, kinnitab mh asjaolu, et hageja töötasu vähenes 2009 ja 2010 kordades ehk hageja vajas oma Xlt saadud laen tuli tagasi maksta, siis võttiski hageja oma vennalt laenu.
27.Hageja nõuded on tasutud täitemenetluses nr 023/2016/500. Hageja avalduse alusel alustati müügilepingust tuleneva nõude täitmist E. O. vastu (kelle korteriomand oli müügilepingust tulenevate nõuete tagatiseks) 29.02.2016 täitemenetlust nr 023/2016/500. Täitemenetluse alustamise seisuga, s.o 29.02.2016, oli hageja nõue kostja vastu 44 752,90 eurot. Kohtutäitur müüs hüpoteegiga koormatud vara ning tulemi jaotuskava järgi laekus hagejale 16.11.2018 korteri müügist 39 552,20 eurot. Hageja loeb nimetatud summast esmalt tasutuks viivise 38 794,94 eurot ajavahemiku 31.10.2015-04.07.2018 eest. Kostja hagejaga ei nõustu ja leiab, et täitemenetlusest laekunud 39 552,20 eurot tuleb täies ulatuses lugeda põhinõude katteks. Isegi juhul, kui laekunud summat tervikuna ei saa lugeda põhinõude täitmiseks, vaid osaliselt tuleb lugeda viivisenõude katteks, siis leiab kostja, et viiviste katteks laekus 1 599,29 eurot (või alternatiivselt 3 069,30 eurot) ja ülejäänud summa põhinõude katteks. Hageja poolt täiturile esitatud täitmisavaldusest nähtub, et hageja esitas täitmisele nõude 44 751,90 euro täitmiseks. Hageja ei ole täitmisavaldusse märkinud viivisenõuet ega esitanud viivisenõuet edasiulatuvalt. Kohtutäitur on kinnitanud, et tegemist on ainsa nõudega, mille hageja on täiturile esitanud. Seega tuleb järeldada, et täitemenetluses alustati täitmist 44 751,90 euro saamiseks, mitte suuremas summas ning see ajas ei suurenenud ega saanudki suureneda. Hageja nõuete tagamiseks kolmanda isiku korteriomandile seatud hüpoteek oli 48 000 eurot ehk selle summaga on piiratud nii täiturikulud kui ka võlausaldaja täidetav nõue. Arvestades, et esmalt kuuluvad tulemist rahuldamisele täiturikulud 4718,11 eurot, siis kuulus hageja nõue hüpoteegi arvelt rahuldamisele maksimaalselt 43 281,89 euro ulatuses. (48000-4718,11=43281,89), eeldusel, et nii palju raha korteri müügist laekub. Seega sai hageja täitemenetluses täita sissenõutavaks muutunud põhinõuet 41 682,60 eurot ja viiviseid maksimaalselt 1599,29 eurot (43281,89-41682,60-1599,29), mitte suuremas summas. Käesoleval juhul ei viidud täitemenetlust täide hageja viivisenõude 38 794,94 euro rahuldamiseks, sest hageja ei ole viivisenõuet 38 794,94 eurot täitemenetluse läbiviimiseks esitanud. Alternatiivselt, juhul kui arvesse ei võta täitemenetlusekulusid (millega kostja ei saa nõustuda, sest hüpoteek hõlmab ka täitekulusid) ja täideti hageja täitmisavalduses märgitud 44 751,90 eurot, ka siis tuleb lugeda, et kohtutäitur täitis täitemenetluse raames hageja põhinõuet 41 682,60 eurot ja viiviseid 3069,30 eurot. See tähendab, et tulemist enamiku arvelt rahuldati põhinõue ja 3069,30 euro ulatuses viiviseid, mitte vastupidi, nagu väidab hageja. Isegi juhul, kui lugeda, et 29.02.2016 täiturile esitatud täitmisavaldus hõlmas hageja viivisenõuet, ei saanud see olla suurema kui 1599,29 eurot, ning täitemenetluses laekunud 39 552,20 eurost tuleb lugeda viiviste katteks esmalt viivised 1599,29 eurot ja ülejäänud summa põhinõude katteks 37 952,91 eurot (39 552,20-1 599,29=37 952,91). Seega on hageja põhinõue 37 952,91 euro ulatuses lõppenud. Isegi juhul, kui lugeda, et 29.02.2016 täiturile esitatud täitmisavaldus hõlmas hageja viivisenõuet, ei saanud see olla suurema kui 3069,30 eurot, ning täitemenetluses laekunud 39 552,20 eurost tuleb lugeda viiviste katteks esmalt viivised 3069,30 eurot (44752,90-41682,60=3069,30) ja ülejäänud 36 482,90 eurot põhinõude katteks (39552,20-3069,30=36482,90). Seega on hageja põhinõue 36 482,90 euro ulatuses igal juhul lõppenud.
28.Kostja on positsioonil, et täitur täitis täitmisteates fikseeritud nõuet summas 44 751,90 eurot. Täitmisteates puuduvad mistahes viited jooksvale viivisele ega nõude suurendamisele. Kuivõrd
puuduvad mistahes viited kõrvalnõuetele, siis ei ole täiteasjas nr 023/2016/500 jooksvat viivist täidetud. Täitmisavalduses ei ole nõude lahtrisse märgitud mistahes kõrvalnõudeid või jooksvaid viiviseid. Seega ei ole hageja täiteasjas nr. 023/2016/500 täiendavalt jooksvaid viiviseid nõudnud ega võlgniku E. O. suhtes täiendavalt jooksvaid viiviseid täidetud (kõrvalnõudeid ei nähtu täitmisteatest), mistõttu ei ole ka viivist täiteasjas täidetud. Seega täitemenetluses laekunud rahast rahuldati enamikult põhinõue, mitte viivised, nagu üritab tagantjärele väita hageja. Täitetoimikus ei ole ühtegi dokumenti, millest nähtuks hageja jooksva viivise nõue. Hageja on kohtule 08.01.2020 esitanud väidetavalt hageja poolt 29.02.2016 täiturile esitatud täitmisavalduse. Kostja on positsioonil, et kostja ei ole 29.02.2016 vastavat avaldust täiturile esitanud ning tegemist on tagantjärele koostatud dokumendiga eesmärgiga jätta mulje, justkui täiturile on esitatud täitmiseks ka viivisenõue. Hageja poolt kohtule esitatud avaldus ei ole ehtne ja võib olla tagantjärele koostatud. Kohtu põhjendused
29.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused.
30.Hageja on esitanud taotluse nõude vähendamiseks. Taotluse kohaselt hageja vähendab oma põhinõuet 40 925,34 euroni ja viivisenõuet 3501,34 euroni. Hageja on märkinud, et nõude vähendamine on hagist osaliselt loobumine. Kostja on palunud jätta hageja hagi rahuldamata. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
31.Kohus leiab, et puuduvad TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud alused, mis ei võimaldaks hagist loobumist vastu võtta. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega nõude vähendamise (loobumise) osas ning leiab, et kostja esitatud väited ei kuulu kohaldamisele. Kohtule on tõendatud, et täitemenetluses oli hageja esitanud viivisenõude alates 01.03.2016 määraga 0,1% päevas põhivõlgnevuselt. Seega kohtu hinnangul on hageja õigustatud täitemenetluses jaotatud tulemist arvestama tulemit ka veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise katteks juhindudes võlaõigusseadus (VÕS) § 88 lg 8. Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja pidi esmalt arvestama põhinõude katteks ja seejärel kõrvalkulude katteks võlgnevuse. Hageja ei ole vastavaks kostjale nõusolekut andnud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 kuulub hageja hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 757,26 eurot ja viivise 4802,73 eurot nõudes lõpetamisele seoses hageja esitatud hagist osalise loobumisega. Kohus selgitab, et TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
32.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, kuulanud vande all ära menetlusosalised ja tunnistaja ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
33.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
34.Kohus on tuvastanud järgmised asjaolud:
1) Hageja ja kostja sõlmisid 14.07.2014 osaühingu osade müügilepingu ja aktsiate müügilepingu (I kd tl 7-13); 2) Müügilepingu p 5.6. kohaselt hageja müüb ja kostja ostab 4663 X nimelist aktsiat nimiväärtusega 1000 Eesti krooni ostuhinnaga 115 150 eurot, mis on kostja poolt hagejale kuni Müügilepingu sõlmimiseni täielikult tasumata (I kd tl 11 pöördel); 3) Müügilepingu p 3.4.2 sätestab, et R. M. ja hageja avaldavad ja kinnitavad, et ostjale esitatud Aktsiaseltsi aruanded on koostatud lähtudes raamatupidamisseadusest ja heast raamatupidamistavast ning Aktsiaseltsi dokumentatsioon kajastab kõiki Aktsiaseltsi varasid ja kohustusi (I kd tl 10); 4) Müügilepingu p 5.6 kohaselt hageja müüjana müüd ja kostja ostjana ostab Lepingu eseme 4 (4663 X nimelist aktsiat nimiväärtusega 1000 Eesti krooni) ostuhinnaga 115 150 eurot, mis on ostja poolt müüjale kuni käesoleva lepingu sõlmimiseni täielikult tasumata (I kd tl 11 pöördel); 5) Müügilepingu p 5.7 kohaselt on hageja ja kostja kokku leppinud, et ostuhinnast 21 000 eurot kohustub kostja tasuma hagejale lepingu sõlmimise päeval; 6) Müügilepingu p 5.9 kohaselt tasaarvestasid hageja ja kostja lepingu sõlmimisega vastastikused nõuded 21 000 euro ulatuses; 7) Müügilepingu p 5.10 kohaselt leppisid hageja ja kostja kokku, et ostuhinnast osa summas 48 000 eurot kohustub kostja tasuma hageja soovil ja nõusolekul hageja arveldusarvele järgnevalt: ostuhinnast 10 000 eurot hiljemalt 31.10.2015 ning ostuhinnast 38 000 eurot hiljemalt 31.12.2015; 8) Müügilepingu p 5.11 kohaselt hoiustati ostuhinnast 46 150 eurot Tallinna notar Egle Uri notarikontol (I kd tl 14); 9) Kostja on tasunud hagejale müügilepinguga võetud kohustuste katteks 31.12.2015 6317,40 eurot (I kd tl 15); 10) Kostja on esitanud hagejale 30.10.2015, 31.12.2015 ja 30.05.2016 tasaarvestusavaldused (I kd tl 60, 73-75); 11) Hageja täitmisavalduse alusel on alustatud täitemenetlust nr 023/2016/500, milles hageja on palunud pöörata täitmisele TMS § 2 lg 2 p 1 alusel Tallinna notar Egle Uri poolt tõestatud leping. Hageja nõude sisuks on põhivõlgnevus 41 682,60 eurot, viivis seisuga 29.02.2016 3 114,64 eurot, kokku 44 797,24 eurot (III kd tl 60); 12) 02.11.2018 tulemi jaotuskava alusel on täitemenetluses nr 023/2016/500 hageja nõuete täitmiseks laekunud hagejale 39 552,20 eurot (II kd tl 63-64).
35.Vaidlus puudub selles, et poolte vahel sõlmitud leping oli müügileping. Müügilepingu mõiste tuleneb VÕS § 208 lg-st 1, mille järgi kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
36.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on enda nõude hageja nõudega kehtivalt tasaarvestanud.
37.VÕS § 197 lg 1 järgi, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti. Tulenevalt eelnevast on tasaarvestuse läbiviimiseks põhimõtteliselt kaks eeldust, tasaarvestuse esmaseks eelduseks on tasaarvestuse õiguse tekkimine ehk tasaarvestuse olukorra eksisteerimine. Tasaarvestuse õigus tekib juhul, kui kahe isiku vahel eksisteerivad vastastikused samaliigilised nõuded lg-s 1 kirjeldatud viisil. Teisena peab tasaarvestuse teostamiseks üks nimetatud isikutest tegema tasaarvestuse avalduse
(VÕS § 198), tasaarvestus jõustub alates tasaarvestuse avalduse kättesaamisest teise poole poolt (TsÜS § 69 lg 1). VÕS § 200 lg-s 4 on sätestatud, et tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid.
38.Kostja soovib tasaarvestada oma laenulepingust tuleneva nõude või alternatiivselt kahju hüvitamise nõude hageja rahalise nõudega. Kostja on esitanud hagejale 30.10.2015, 31.12.2015 ja 30.05.2016 tasaarvestusavaldused (I kd tl 60, 73-75), mille osas poolte vahel vaidlus puudub. Hageja on esitanud kostja nõudele vastuväiteid. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas kostjal on nõue hageja vastu, mida tasaarvestada hageja nõudega. Laenulepingust või alusetust rikastumisest tulenev nõue
39.Kostja on oma vastuses hagiavalduses tuginenud sellele, et tal on hageja vastu laenulepingust tulenev nõue. Kostja väidete kohaselt on ta perioodil 11.06.2009-22.06.2010 andnud hagejale laenu summas 45 156,05 eurot. Kostja leiab, et asjaolu, et tegemist on laenuga, tõendab nii kontoväljavõte, kui ka kostja poolt tsiviilasjas nr 2-16-4582 tunnistajana vande all antud ütlused. Hageja on vaielnud kostja seisukohale laenusuhte olemasolu kohta vastu ning leidnud, et ülekannete eesmärk oli X poolt aktsionäridele antud laenu kustutamise kiire vajadus. X oli varasemalt andnud aktsionäridele laenu, mis oli tegelikult optimeeritud töötasu maksmine. Laen muutus problemaatiliseks audiitori ja pankade ees, kuna ÄS § 281 alusel oli nimetatud laen keelatud. Selleks, et laenud saaks kustutatud tegi kostja ülekandeid X aktsionäridele, mille hageja oli kohe kohustatud kandma Xle.
40.Kostja on oma väidete tõendamiseks esitanud arvelduskonto väljavõtte (I kd tl 57-57 pöördel) ning väljavõtte kostja tunnistajana antud ütlustest (I kd tl 58). Kostja arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt on kostja ajavahemikul 11.06.2009-28.11.2009 teinud hagejale ülekandeid kokku summas 639 338,60 Eesti krooni (40 861,18 eurot) selgitusega „ülekanne“ ning ajavahemikul 23.02.201022.06.2020 kokku summas 67 200 Eesti krooni (4 294,86 eurot) selgitusega „ülekanne“. Kostja tsiviilasjas nr 2-16-4582 tunnistajana antud ütlustest nähtub, et kostja on andnud ütlusi selle kohta, et ta on teinud ülekandeid hagejale laenulepingu alusel. Tunnistaja sõnade kohaselt: „ K. O.le olen laenu andnud 2005-2011. Summa võis olla 50 000 eurot ...... need ülekanded on tehtud laenulepingu alusel K. O.le. K. O. võttis minult laenu, et maksta tagasi X Trailwaysilt võetud laenu. Olen raha tagasi nõudnud.“ Lisaks on kostja esitanud kohtule hagejale 17.02.2016 edastatud ülesütlemisavalduse (I kd tl 59), millega kostja loeb laenulepingud hagejaga ülesöelduks pärast kahe kuu möödumist alates ülesütlemisavalduse saamist.
41.Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud väljavõtted X 2005, 2006 ja 2008 majandusaasta aruannetest seoses audiitori järeldustega (I kd tl 198-199), millistes vannutatud audiitor R.L.ult märgib, et X on andnud laenu juhatuse liikmetele. Samuti on hageja esitanud oma pangakonto väljavõtte perioodil 11.06.2009-19.08.2009 (I kd tl 93), millest nähtuvalt on hageja kostjalt laekunud raha samal päeval Xle edasi kandnud selgitusega „laenu tagastus“. Hageja on esitanud kohtule ka hageja ja kostja vahelise kirjavahetuse, milles kostja hagejale kirjutab „Sina tegid ettepaneku, et kanname omanike vastu nõuded Xst välja, et ei tea, äkki läheb pankrotti. Siis sai nii tehtud, et Xile makstud, kellele X oli võlgu kütuse arved ja muidu ka oli aegade jooksul palju raha võtnud, kes laenas selle edasi X Estile, kes maksis selle minule maja eest võlgu olnud summana, mina kandsin selle sinule, sina Xle..... Kõik, mis sai ringile teele pandud, jõudis Xsse tagasi 100%, kadusid omanike kohustused X ees.“ (II kd tl 108-109)
42.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaandes I on leitud (lk 1460), et kohtuotsus on tsiviilkohtumenetluses siduv üksnes konkreetse hagi piirides ja selle asja menetluses osalenud poolte jaoks. Muus osas on kõik kohtulahendid käsitatavad dokumentaalse tõendina. /---/ Kohtulahendid dokumentaalse tõendina on aluseks üksnes faktide tuvastamisele ja seda kohtuotsuses kindlaks tehtud faktiliste asjaolude osas. Kohus leiab, et kuna tsiviilasjas nr 2-16-4582 ei olnud kostja menetlusosaline, siis ei ole otsuses antud hinnang temale antud menetluses siduv. Küll aga saab kohus lähtuda asja lahendamisel teises menetluses kindlaks tehtud faktilistest asjaoludest.
43.Hageja 06.06.2017 vande all ülekuulamise protokolli kohaselt (I kd tl 90) hageja vastab küsimusele, et „V. O. 2005-2011 ei ole mulle laenu andnud, ei varasemalt ega ka hilisemalt. V. O. on teinud mitmeid ülekandeid mulle. Tegemist on ülekannetega, tasuks töö ees jms. Palk varjatuna, soovitati makse mitte maksta. Sellel eesmärgil sai maksed tehtud. Nii mulle selgitati..... Laenuks ei olnud mul vajadus 2009-2010. Olin maha müünud kinnistu 2008 sügisel, täpset aega peast ei mäleta, müügihind oli 2 mln krooni. Varaline seis oli hea, raha oli praktiliselt alles, ei olnud kulutanud, raha oli arvel erinevate deposiitide peal, et oleks hoiuste tagamise seaduse alusel tagatud. Mingit vajadust laenu saamiseks ei olnud.“ Hageja käesolevas menetluses vande all antud seletuste kohaselt (III kd tl 92 pöördel-94 pöördel) kostja hagejale perioodil 2007-2010 laenu andnud ei ole. Kostja on 2009 suvest kuni aasta lõpuni teinud hagejale makseid seoses aktsionäridele eelnevalt ettevõtte X poolt antud laenu kustutamisega. Laen oli hageja väidete kohaselt tegelikult töötasu, mis anti laenuna maksude optimeerimiseks. Kostja on oma käesolevas menetluses vande all antud seletustes (III kd tl 94 pöördel-96 pöördel) leidnud, et kostja on andud hagejale 2009-2010 laenu ca 45 000 eurot. Laenu andmise kokkulepped olid suulised.
44.Kohus leiab, et kohtule esitatud kontoväljavõtetest toodud ülekannete selgitused ei viita laenulepingu olemasolule. Kohtu hinnangul ei ole ka eluliselt usutav, et kostja on aastate vältel andnud hagejale laenu suurte summade kaupa, küsimata ja saamata varasemaid laenusummasid tagasi. Selliseid makseid on kostja viidatud perioodil tehtud kokku 18. X raamatupidaja 24.11.2016 kinnitusest (I kd tl 167) nähtuvalt on X poolt hagejale makstud töötasu vähenenud järsult aastatel 2009-2010. See asjaolu toetab kohtu hinnangul hageja väiteid, mille kohaselt otsustati äriühingu majandusliku olukorra halvenedes „makse optimeerida“ ning maksta juhatuse liikmete töötasu teistsugusel moel, kui ametliku palgana. Asjaolu, et äriühingul oli aastatel 2009-2010 majanduslikud raskused, on tõendatud ka Harju Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-10-3034 (I kd tl 192), millega kohus jättis X saneerimismenetluse algatamata. Nimetatud kohtumäärusest nähtuvalt on X seaduslikud esindajad kinnitanud kohtule esitatud avalduses, et äriühingu majanduslik seis ei võimalda antud turusituatsiooni arvestades täita lühiajalisi kohustusi ja eksisteerib oht, et laenukohustused võivad jääda käibevahendite puudumise tõttu tasumata. Ettevõtjal puuduvad vahendid rahaliste kohustuste täitmiseks.
45.Kohtu hinnangul saab eeltooduga lugeda tõendatuks hageja väited, mille kohaselt olid kostja poolt hagejale ajavahemikul 11.06.2009-28.11.2009 üle kantud summad Xst saada oleva töötasu varjatud maksmine ning aktsionäride laenu kustutamine X ees. Seda tõendab ka hageja vande all antud seletus. Kohtu hinnangul muudab hageja seletuse usutavaks X saneerimismenetluses välja toodud asjaolud, et 2009 (saneerimisavaldus on esitatud jaanuaris 2010) halvenesid äriühingu majandusnäitajad oluliselt. Kohtu hinnangul ei ole ka eluliselt ebausutav, et kui kostjal oli hageja vastu vaidlusaluste maksete osas (laenulepingust, alusetust rikastumisest vm õiguslikul alusel) nõudeid, siis ei arvestatud neid aktsiate müügilepingu sõlmimisel (sh ei tehtud tasaarvestust ostuhinna tasumise nõudega).
46.Kohus on seisukohal, et tsiviilasjas nr 2-16-4582 kostja poolt tunnistajana ja hageja poolt menetlusosalisena antud ütlused ning käesolevas tsiviilasjas vande all antud ütlused on üksteisele vastukäivad. Seetõttu ei ole võimalik, et mõlemad on avaldanud tõeseid ütlusi. Kohtu hinnangul tuleb leida, et hageja poolt antud ütlused on suurema usaldusväärsusega. Seda eeskätt seetõttu, et need on kooskõlas kõigi teiste asjas esitatud tõenditega ning ka eluliselt usutavamad.
47.Hageja seletuste usaldusväärsust kinnitab muu hulgas asjaolu, et kostja on võõrandanud Osaühingule X endale kuulunud kinnistu ning seda olukorras, kus saneerimisavalduse järgi äriühingul vahendid kohustuste täitmiseks puudusid. Kinnistu müügihind 2007 oli 7 260 000 krooni, mis vastab 463 998,57 eurole. Kostja on kinnistu tagasi ostnud 2015 ostuhinnaga 275 000 eurot. Kohtu hinnangul viitab kinnistu müügihinna suur erinevus sellele, et hageja väited kinnistu müügitehingust kui võimalusest ettevõttest raha välja võtta, olid tõesed ning see viitab omakorda, et tõesed on väited, mille kohaselt otsustati leida juhatuse liikmete tasustamiseks teistsuguseid mooduseid kui ametliku töötasu maksmine. Kostja ütlused laenu andmise kohta ei lange olulises osas
kokku ühegi asjas esitatud tõendiga. Kostja antud ütlustes ei ole toodud esile suulise laenulepingu sõlmimisega seotud asjaolusid või detaile ning tema ütlused olid üldsõnalised. Asjas ei ole esitatud ka ühtegi tõendit, millest tulenevalt oleks kostja nõudnud hagejalt väidetavat laenu tagasi enne, kui hageja pooltevahelisest lepingust tulenevat nõuet täitma asus. Kohus märgib, et isegi kui lugeda kostja kohtule antud ütlusi usaldusväärseteks, oleks nad teiste tõendite valguses ikkagi ebapiisavad laenusuhte olemasolu tõendamiseks.
48.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et laenulepingute olemasolu poolte vahel ei ole tõendamist leidnud. Kohtu hinnangul on leidnud tõendamist, et kostja poolt hagejale tasutud vaidlusalused maksed olid hoopis eesmärgiga aktsionäride võla kustutamine X ees ning varjatud töötasu Xst. Kuivõrd kohtu hinnangul ei ole tõendatud kostjalt hagejale laenu andmine, ei ole põhjendatud ka sellel alusel esitatud tasaarvestusavaldus ning hageja nõue kostja vastu ei lõppenud laenulepingu alusel esitatud tasaarvestusavaldusega.
49.Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et praegusel juhul esineks VÕS § 1028 lg-s 1 toodud olukord, s.o et kostja oleks andnud hagejale raha olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena ning et kohustust hiljem kas ei eksisteerinud, ei tekkinud või on ära langenud. Kohtu hinnangul on leidnud tõendamist, et kostja poolt hagejale tasutud vaidlusalused maksed olid hoopis varjatud töötasu Xst. Seega ei ole täidetud VÕS § 1028 lg-s 1 toodud eeldused ning kostjal puudub nõue hageja vastu alusetu rikastumise alusel. Seega ei saanud hageja nõue kostja vastu lõppeda ka alusetu rikastumise alusel esitatud tasaarvestusavaldusega. Puudustega asja müügilepingust tulenev kahju hüvitamise nõue
50.Kostja on oma vastuväidetes tuginenud sellele, et hageja nõue on tasaarvestatud kostja kahjunõudega hageja vastu, sest hageja andis kostjale üle puudustega asja, s.o X aktsiad. Hageja kinnitas müügilepingu sõlmimisel, et hageja ei ole X nimel võtnud kohustusi ega sõlminud muid tehinguid, millest on tekkinud või võib tekkida Xl kohustusi, millest ta ei ole kostjat teavitanud. Juhul, kui tekivad sellised kohustused, mis ei kajastu X bilansis, kohustus hageja hüvitama kostjale kõik tema poolt alla kirjutatud tehingutest tulenevad nõuded. Peale müügilepingu sõlmimist selgus, et Xl oli täiendav kohustus X OÜ ees summas 18 610,79 eurot ja X vara hulka ei kuulu kolme haagist väärtusega 15 000 eurot, sest hageja andis need ilma tasu saamata kolmandale isikule. Samuti on hageja rikkunud müügilepingu punkti 3.4.2, sest X dokumentatsioon ei kajasta kõiki äriühingu varasid ja kohustusi, sh kohustust OÜ X suhtes. Eeltooduga on hageja tekitanud kostjale kahju. Hageja vastutas asja lepingutingimustele mittevastavuse eest ning kostja oli õigustatud nõudma kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja leiab, et kostja oli teadlik X majanduslikust olukorras ning kohustustest OÜ X ees.
51.VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning müügilepingu puhul peab VÕS § 217 lg 1 esimese lause järgi vastama ostjale üleantav asi lepingutingimustele. Asi ei vasta VÕS § 217 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi lepingutingimustele mh juhul, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi või kui kolmandal isikul on asja suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada.
52.Kui müüja annab ostjale üle asja, mis ei vasta lepingutingimustele, ei ole ta müügilepingust tulenevat kohustust kohaselt täitnud ning on VÕS § 100 tähenduses müügilepingut rikkunud. VÕS § 218 lg 1 esimese lause järgi vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Sellisel juhul saab ostja kasutada lepingutingimustele mittevastava asja üleandmise puhuks sätestatud õiguskaitsevahendeid. Eelkõige saab ostja nõuda müüjalt lepingu kohast täitmist VÕS § 222 järgi, kuid lepingu olulise rikkumise või täitmise tähtaja möödumise korral saab ostja nõuda täitmise asemel ka kahju hüvitamist VÕS §-de 115 ja 225 alusel, arvestades VÕS §-s 127 sätestatut. Sellise kahju hüvitamise nõude peamiseks eesmärgiks on hüvitada ostjale puudusteta asja väärtuse ja lepingutingimustele mittevastavusest tingitud puudustega asja väärtuse vahe.
53.Praeguses asjas oli müügilepingu esemeks aktsiad. Asja müügi kohta sätestatut kohaldatakse VÕS § 208 lg 3 järgi mh ka õiguse ja muu eseme müügile, kui seadusest ei tulene teisiti ja see pole vastuolus eseme olemusega. TsÜS § 48 kohaselt on esemeks ka õigused. Õiguste hulka kuulub ka aktsia. Kuna asja müügi kohta sätestatut kohaldatakse VÕS § 208 lg 3 järgi ka äriühingu või selle osa müügi korral, on ka lepingutingimustele mittevastava äriühingu üleandmise korral ostjal samad õiguskaitsevahendid nagu ülal märgitud.
54.Riigikohus on enda lahendites korduvalt leidnud, et enamusosaluse müümisel võõrandatakse äriühingu ettevõtet kui majandusüksust, mistõttu saab ettevõtte omadused lugeda müüdava osaluse omadusteks ja hinnata neid osa lepingutingimustele mittevastavuse hindamisel. Äriühingu lepingutingimustele vastavust hinnates tuleb hinnata, kas see vastab lepingutingimustele. Kui osalust võõrandades võõrandatakse ka äriühingu ettevõtet kui majandusüksust, mille kaudu äriühing tegutseb, saab ettevõtte omadused lugeda müüdava osaluse omadusteks ja hinnata neid osa lepingutingimustele mittevastavuse hindamisel (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-12, p 14 ja 3-2-1-56-14, p 11). Muu hulgas tuleb hinnata seda, kas müüdud äriühingul esinesid eelnevalt müüja poolt avaldatud omadused (sh vara ja kohustuste maht jms). Arvestades ülalmärgitut, saab ostja esitada müüja vastu kahju hüvitamise nõude, kui müüdud asi ei vasta lepingutingimustele.
55.Kostja on esitanud oma väidete tõendamiseks tsiviilasjas nr 2-11-20568 Tallinna Ringkonnakohtu 20.02.2015 kohtumääruse (I kd tl 61-64) ning samas asjas 30.06.2014 Tallinna Ringkonnakohtu otsuse (I kd tl 65-70), samuti haagiste registripassid (I kd tl 71-72). Lisaks on kostja esitanud nende asjaolude tõendamiseks Põhja Ringkonnaprokuratuuri 2014 jaanuaris (kuupäev osaliselt loetamatu) tehtud määruse (I kd tl 173-174). Tallinna Ringkonnakohtu 20.02.2015 kohtumäärusest nähtub, et Harju Maakohtu määrus, millega mõisteti Xlt välja OÜ X kasuks menetluskulud 4349,97 eurot, on jäänud muutmata. Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2014 otsusest nähtub, et Harju Maakohtu 29.11.2013 otsus, millega mõisteti Xlt välja OÜ X kasuks 11 856,52 eurot, viivise 1786,07 eurot ja edasiulatuva viivise, on jäänud muutmata. Haagiste registripassidest nähtub, et neli sõidukit on kuulunud vähemalt koopiate tegemise hetkel Xle. Põhja Ringkonnaprokuratuuri määrusest nähtub, et M. A. selgituste kohaselt ostis ta haagised Xlt, tasudes sularahas ja jättes tehingu dokumenteerimata. Samuti nähtub sellest määrusest, et R. M. esindas haagiste müügitehingute toimumisel Xt. Eelpool viidatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtub, et kahtlustatava ja kannatanu vahel oli tsiviilõiguslik vaidlus haagiste kvaliteedi ja võimalikke puuduste üle, samuti ei ole üheselt selge, kas haagiste eest tasuti kokkulepitud summas. Menetleja on tuvastanud, et probleemiks pole olnud mitte veokite võõrandamine vaid X raha saamata jäämine.
56.Käesolevas tsiviilasjas ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, millised kohustused täpselt olid X dokumentatsioonis kajastatud, kas nende hulgas oli kajastatud kohustused OÜ X ees ja kas hageja on kostjat võimalikust kohustusest OÜ X ees teavitanud. Küll aga on hageja kohtule esitanud kirjavahetuse kostja ja tsiviilasjas nr 2-11-20568 Xt esindanud juristi M. J. (I kd tl 122-152), millest nähtuvalt pidi kostja olema teadlik vaidlusalusest tsiviilasjast ning pidi müügilepingut sõlmides möönma võimaliku kohustuse olemasolu OÜ X ees.
57.Samuti nähtub poolte vahel sõlmitud müügilepingust, et hageja, kostja ja R. M. olid võrdsetes osades X aktsionärid. Lisaks oli kostja müügilepingu sõlmimise hetkel üks kahest X juhatuse liikmetest. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja oli alates 06.11.1997 X juhatuse liige ning tegeles aktiivselt aktsiaseltsi juhtimisega. X 2013 majandusaasta aruande on koostanud ning kinnitanud kostja ainuisikuliselt (I tl 109-120). ÄS § 315 lg 1 kohaselt peab aktsiaseltsi juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikme üldine hoolsusstandard tähendab seda, et ta peab tegutsema heas usus, informeeritult, kooskõlas seadusega ja juriidilise isiku huvides (vt ka Riigikohtu 02.12.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-15, p 13). Aktsiaseltsi juhatuse ülesandeks on mh seltsi raamatupidamise korraldamine (ÄS § 306 lg 4) ning majandusaasta aruande koostamine (ÄS § 331). Juhul kui kostja täitis X juhatuse liikme ülesandeid temalt eeldatava hoolsusega, mida tuleb kohtu hinnangul praegusel juhul eeldada, pidi ta aktsiate ostmise ajaks teadlik
olema 2011 alanud kohtuvaidlusest tsiviilasjas nr 2-11-20568 ning sellega seonduvast OÜ X võimalikus nõudest X vastu. Kohtulahend tsiviilasjas nr 2-11-20568 jõustus küll peale müügilepingu sõlmimist, kuid kohtuotsusest nähtuvalt on hagi X vastu esitatud juba 2011. Kohus on seisukohal, et asjas ei ole oluline mitte kostja teadmine kohtuvaidluse üksikasjadest, vaid teadmine X võimalikust kahju hüvitamise kohustusest. Kohtul puudub alus eeldada, et kostja kui ühe juhatuse liikme eest varjati teadlikult ja pahatahtlikult X vastu esitatud kahjunõudega seonduvat. Seega kostja väited hageja poolt kostjale äriühingu kohustuste kohta teabe edastamata jätmise kohta ei ole kohtu hinnangul usutavad.
58.Seonduvalt haagistega seotud kahju hüvitamise nõudega leiab kohus järgmist. Tsiviilasjas nr 216-4582 on kohus tuvastanud, et X oli kriminaalasjas nr 13230108576 kannatanuks viidatud kolme haagise üleandmisega seonduvalt. Põhja ringkonnaprokuratuur lõpetas kriminaalasja nr 13230108576 määrusega 31.01.2014. Kohus leiab, et usutav ei ole, et kostja ei olnud müügilepingut sõlmides teadlik kriminaalmenetluse lõpetamise määruses väljatoodud asjaoludest. Vaidlusalune haagiste müügijuhtum leidis kriminaalasja lõpetamise määruse kohaselt aset veebruaris 2013, kostja on 2013 majandusaasta aruande kinnitanud 10.03.2014, aastaaruannet on auditeerinud ka sõltumatu vandeaudiitor 11.03.2014. Kohtu hinnangul ei ole asjakohased kostja väited, mille kohaselt puudus tal hageja kohustuse täitmata jätmise tõttu teave ettevõtte õige varalise seisu kohta. Kohtu hinnangul ei vastuta hageja vara (haagiste) puudujääki puudutavas osas VÕS § 218 lg-st 4 tulenevalt müügieseme mittevastavuse eest, kuna kostja teadis või vähemalt pidi müügilepingu sõlmimisel teadma vaidlusaluse kolme haagise puudumist ja sellega seonduvatest asjaoludest. Samuti on eelnevast tulenevalt põhjendamatu kostja tuginemine hageja poolt müügilepingu punkti 3.4.2 rikkumisele, kuna X dokumentatsiooni vastavuse eest tegelikkusele vastutas kostja X juhatuse liikmena ka ise.
59.Kohtu hinnangul puuduvad hagejal kohustused kostja ees, mida kostja sai tema vastu olevate nõuetega tasaarvestada. Hageja ei ole rikkunud müügilepingut, kuivõrd müügilepingu esemeks olevad aktsiad ei olnud puudustega ning hageja ei ole aktsiaseltsile kahju tekitanud. Samuti ei ole hagejal kostja ees laenulepingust või alusetust rikastumisest tulenevaid kohustusi, mille täitmist kostja saaks nõuda. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Menetluskulude jaotus
60.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Juhindudes TsMS § 168 lg 5 ja TsMS § 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul peale kohtulahendi jõustumist tulenevalt TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.