Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
Asja lahendamise viis Menetlusliik
Pärnu Maakohus Leanika Tamm 29. oktoober 2021.a, Pärnu kohtumaja 2-20-145136 Osaühing Aktiva Finants hagi U.L.vastu võlgnevuse nõudes 129,02 eurot nende Hageja: Osaühing Aktiva Finants, RK 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn, 10150 Hageja lepinguline esindaja: Anni Kennedy, Julianus Inkasso OÜ, asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn, 10150, e-post: [email protected] Kostja: U.L., IK xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx Kirjalik menetlus Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt U.L.hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks kostja ja Telia Eesti AS vahel 07.07.2004.a sõlmitud kliendilepingu nr 2960890, 18.06.2014.a sõlmitud seadmete kasutuslepingu nr 215383 ja 08.07.2014.a sõlmitud seadmete kasutuslepingu nr 219576 alusel koostatud arvetest nr 09201704858530, 10201705399093, 11201705941834, 11201706270316 ja 12201706489996 tulenev põhivõlgnevus summas 34,80 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 8,97 eurot.
3.Välja mõista kostjalt U.L.hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks viivis põhinõudelt summas 34,80 eurot alates 12.03.2021.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Jätta rahuldamata Osaühing Aktiva Finants nõue U.L.vastu sissenõudmiskulude eest summas 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise eest summas 52,47 eurot.
5.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
6.Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Jätta menetluskulud 34,67% ulatuses kostja kanda ning 65,33% ulatuses hageja kanda.
8.Määrata Osaühing Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 155 eurot (millest riigilõiv 75 eurot ja lepingulise esindaja tasu 80 eurot).
9.Välja mõista kostjalt U.L.hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskulud summas 53,74 eurot. Lk 1 / 6
2-20-145136
10.Kohustada kostjat U.L.tasuma menetluskulude hüvitiselt (53,74 eurolt) hagejale Osaühing Aktiva Finantsile viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja saab esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Pärnu Maakohus võttis 25.03.2021.a menetlusse Osaühing Aktiva Finants hagiavalduse U.L.vastu ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. U.L.le toimetati 11.03.2021.a hagiavaldus ja lisad, ning 25.03.2021.a kohtumäärus kätte isiklikult allkirja vastu 06.10.2021. U.L.kohustus vastama hagiavaldusele hiljemalt 20.10.2021.a. Kostja hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja ei vasta tähtaegselt.
2.Tulenevalt TsMS § 407 lg-st 1, kui kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
3.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded osaliselt allpool märgitud ulatuses kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Kostja ja Telia Eesti AS (end. Elion Ettevõtted AS) sõlmisid 07.07.2004.a. kliendilepingu nr. 2960890, 18.06.2014.a. seadmete kasutuslepingu nr 215383 ja Lk 2 / 6
2-20-145136 08.07.2014.a. seadmete kasutuslepingu nr 219576. Ajavahemikul 31.08.2017 -30.11.2017 esitas Telia Eesti AS kostjale arved nr 09201704858530, 10201705399093, 11201705941834 ja 12201706489996. Arvel nr 11201706270316 on toimunud tasaarveldus summas 33,00 eurot, mille hageja on arvestanud varasemate arvete katteks. Hageja nõuab kostjalt eeltoodud arvetest tulenevat võlgnevust summas 34,80 eurot. Telia Eesti AS loovutas 17.02.2018.a. kostja vastase nõude AS-le Lowell Eesti (registrikood 10231048) koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid, saates kostjale teate nõude loovutamise kohta. Nõue läks ettevõtete ühinemise teel 12.08.2019.a üle Julianus Inkasso OÜ-le (registrikood 10686553). OÜ Julianus Inkasso loovutas 02.01.2020.a kostja vastase nõude Aktiva Finants OÜ-le (registrikood 10746479).
4.Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue sideteenuse lepingutest elektroonilise side seaduses (ESS) §-s 91 sätestatud ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 mõistes. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. ESS § 96 lg 1 p 4 ja kliendilepingu nr 2960890 (kliendinumber 801036) p 7 kohaselt on kostja kohustatud tasuma tema poolt tarbitud teenuste eest. Kostja ei ole täitnud Telia Eesti AS-ga sõlmitud lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.
5.Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse kokku summas 34,80 euro väljamõistmiseks kostjalt.
6.Kohtu hinnangul Telia Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingu tingimused on tüüptingimused võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 kohaselt, sest eelduslikult kostjaga ei ole lepingutingimusi eraldi läbiräägitud. Hagiavaldusest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses.
7.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäär perioodil 01.07.2016 kuni käesoleva otsuse koostamiseni on 0,00%.
Lk 3 / 6
2-20-145136
8.Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 34,80 eurolt alates viimase arve (s.o arve nr 12201706489996) maksetähtajale järgnevast kuupäevast 21.12.2017.a kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 11.03.2021.a Telia Eesti AS a kostja vahel sõlmitud lepingu(te) lahutamatuks osaks olevate teenuste kasutamise üldtingimuste punktis 4.10 sätestatud määras 0,15% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja viivisenõue eeltoodud perioodi eest on 61,44 eurot. Seega on viivisemäär 54,75% aastas, mis ületab võlgnevuse tekkimise ajal kehtestatud seadusjärgset viivisemäära rohkem kui 6 korda (6,84375 korda). Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega. Kohtupraktika kohaselt VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 24).
9.TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viivist kindla summana ja alates hagi esitamisest protsendina.
10.Arvestades viiviseid põhivõlgnevuselt 34,80 eurolt alates viimase arve (s.o arve nr 12201706489996) maksetähtajale järgnevast kuupäevast 21.12.2017.a kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 11.03.2021.a seaduses sätestatud määras, on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist summas 8,97 eurot.
11.Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks kostjalt osaliselt summas 8,97 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 52,47 eurot jätab kohus eeltoodud põhjendustel rahuldamata. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude 34,80 euro täitmiseni.
12.Hageja on esitanud nõude mõista kostjalt välja võla sissenõudmiskulud summas 30 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja saatnud kolm tasulist kirja (15+5+5 eurot) ning seoses makseviivitusega on tekkinud ka muud kulud (5 eurot) mis sisaldavad nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid, kontaktandmete otsingu ja päringu kulusid, võlgnikule vastamisega seotud kulusid, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamist telefoni teel, emaili teel, sh. kõnedele vastamist ööpäevaringselt; võlgnikule tehtavate kõnede kulusid ja võlanõude avaldamisega tehtud kulusid.
13.VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma
Lk 4 / 6
2-20-145136 nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
14.Sissenõudmiskulude tõendamiseks on hageja esitanud kohtule (hagiavalduse lisa 10) Telia poolt 05.02.2018.a kostjale koostatud kohtuliku menetluse alustamise hoiatuse, arve nr 0220181117019, arve nr 03201801333251 ja Julianus Inkasso teate kuupäevaga 3.10.2019. Hageja on nõude omandanud 02.01.2020.a ning hagiavaldusele ei ole lisatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks hageja väiteid hageja poolt kostjale korduvate maksemeeldetuletuste saatmise või seoses makseviivitusega muude kulude tekkimist.
15.Kohus jätab eeltoodule tuginedes rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja võla sissenõudmiskulud summas 30 eurot. Menetluskulud
16.Pärnu Maakohtule 11.03.2021 esitatud hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud - tasutud riigilõiv kokku 75 eurot ja õigusabikulud summas 240 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.
17.TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
18.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja kohtukuluks on riigilõiv summas 75 eurot.
19.TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesolevas tsiviilasjas on hageja volitanud ennast esindama Julianus Inkasso OÜ-d ja selle juriste sh Anni Kennedyt. Julianus Inkasso OÜ jurist on osutanud kokku 2 tundi õigusteenust tasumääraga 120 eurot tund, s.o summas 240 eurot (ilma käibemaksuta).
20.Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulude välja mõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (RKTKm 3-2-1-4-15, p14). Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 129,02 eurot.
21.Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa ja standardse menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud, siis ei ole 240 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud ega õigusabiteenus antud ulatuses vajalik. Kohtu Lk 5 / 6
2-20-145136 hinnangul on tegemist piisavalt standardse hagiavaldusega, milliste koostamine on hageja majandustegevuse igapäevane osa ning analoogse hagiavalduse koostamine ei ole väga ajamahukas, mistõttu kohtu hinnangul ei kulu analoogse hagi koostamisele enam kui tund aega. Hageja esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on õigusabi tunnitasu 120 eurot (ei sisalda käibemaksu).
22.Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 120 eurot tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13, 3-2-1-115-13 p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot, kuid kohus võttis siin juures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus osutatud võlgnevuse sissenõudmise teenuse raames antud õigusabiteenuse põhjendatud tasumääraks 0 eurot/tunnis. Eeltoodud põhjustel on kohtu arvates põhjendatud õigusabi kulude suuruseks 80 eurot (1 tunni tasu).
23.Kohus märgib, et kuivõrd tegemist on lihtsa menetlusega, on hagejal võimalik menetluses osaleda ka isiklikult, esindajat kasutamata. Esindaja kasutamine on hageja õigus, mitte kohustus ning hageja peab kaaluma, kas väiksemate nõuete esitamisel kohtusse on siiski vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja teenuste kasutamine, kuna sellega tekib täiendavaid menetluskulusid.
24.Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja kanda 65,33 % ulatuses ja kostja kanda 34,67% ulatuses. Hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 155 eurot. TsMS § 174 lg-st 2 ja menetluskulude jaotusest lähtudes määrab kohus kostja poolt hagejale hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 53,74 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Leanika Tamm kohtunik
Lk 6 / 6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.