2-21-14216/8 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik A K ́e esitas Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt sai võlgniku maksejõuetus alguse kiirlaenude võtmisest. Võlgnik kaotas 2016. a novembris töökoha. Võlgnik hakkas võtma kiirlaene. Kui ta neid täita ei suutnud, siis võttis ta uusi laene, et eelmisi laene kustutada. Võlgnik kasvatab üksinda alaealist last ja vajas vahendeid lapse eest hoolitsemiseks. Võlgnik elab üürikorteris ja kannab eluasemega seotud kulud üksinda. Võlgniku ülalpidamisel on üks alaealine laps. Lapse ema ei toeta last rahaliselt, kuigi elatis on kohtu poolt välja mõistetud. Võlgnik tunnistab, et on võtnud nii palju laene, et ei tule enam toime nende tagasimaksmisega. Täitmata kohustusi on kokku 62 213 eurot. Võlgnik tunnistab oma püsivat maksejõuetust. Võlgnikul puudub vara. Samuti puudub võlgnikul võimalus tasuda tagasimaksete kuumakseid, kuna nende kogusumma ületab võlgniku igakuist saadavat töötasu. Võlgnik töötab xxx ja tema töötasu on ca 1100 eurot kuus. Võlgnik soovib leida lahendust kohustuste täitmiseks ja nendest vabanemiseks. Võlgnik tunnistab oma mõtlematut ja vastutustundetut laenude võtmist. Võlgnik tunnistab oma püsivat maksejõuetust ja seda, et ta ei suuda oma kohustusi täita ka pikema ajaperioodi jooksul. Võlgniku makseraskused ei ole enam ajutised vaid on püsiva loomuga. Võlgnik palub välja kuulutada tema, kui füüsilise isiku pankrot, kuna ta on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik palub end vabastada täitmata jäänud kohustustest. Harju Maakohtus on 30.09.2021 määrustega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Kristo Tederi. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt elab võlgnik koos oma alaealise lapsega. Võlgnik töötab xxx alates 24.07.2017, võlgniku töötasu suuruseks on pankrotiavalduse kohaselt ca 1100 eurot/kuus (neto). Võlgniku ainsaks varaks on tema töötasu osas, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võlgniku arvelduskontodel on rahalisi vahendid summas 1 027.77 eurot. Võlgniku pensionikonto 05.10.2021 väljavõtte kohaselt kuulus võlgnikule Swedbank Pensionifond K100, väärtusega kokku 12 550.89 eurot. Võlgnikule on tehtud pensioni väljamaksed: 02.09.2021 pensioni väljamakse summas 9445.11 eurot ja 27.09.2021 pensioni väljamakse summas 595.60 eurot.

2-21-14216 Transpordiameti väljavõtte kohaselt on võlgniku omandis järgnevad sõidukid: xxx, registri märk xxx, esmane registreerimisaasta 1986, sõidukile on seatud keelumärge ajutise pankrotihalduri kasuks. Ajutine pankrotihaldur ei tea sõiduki täpset seisukorda ja asukohta ning arvestades sõiduauto esmast registreerimisaastat 1986, aruande koostamisel sõidukit varana ei käsitle. Sõiduki võimalik väärtus tuleb kindlaks teha menetluse käigus; xxx, registri märk xxx, esmane registreerimisaasta on 2005, sõiduki uueks omanikuks on alates 11.04.2021 M L; xxx, registri märk xxx, esmane registreerimisaasta 2008, sõiduki uueks omanikuks on alates 31.08.2021 K P ja kasutajaks A K. Võlgniku Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontol on rahalisi vahendeid summas 0.00 eurot. Võlgnikule ei kuulu äriühinguid. Võlgnikule ei kuulu kinnisvara. Võlgnikule kuulus kinnistu registriosa nr xxx, elamumaa 100%, asukohaga xxx. Kinnistu omandasid V K, A K, M K, M K ja M K 16.09.2010 pärimistunnistuse alusel, kinnistu võõrandati 19.02.2018 ühisomanikele R L ja L L. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 52 711.05 eurot, suurimateks võlausaldajateks on xxx OÜ nõudega summas 10 862.57 eurot, xxx AS nõudega summas 10 772.50 eurot, xxx OÜ nõudega summas 7 984.44 eurot, xxx AS nõudega summas 6 326.49 eurot, xxx OÜ nõudega summas 6 072.59 eurot. Võlgniku suhtes ei ole menetluses ühtegi täitemenetlust. Ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikuga seonduvad pandiõigused puuduvad. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid PankrS § 22 lg 2 p 1 mõistes. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu kuna võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Võlgniku teadaolevate kohustuste suuruseks on 52 711 eurot, kuid puudub vara, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet. Võlgniku sissetulekuks on töötasu, millest ei piisa võlgniku kohustuste, mis võivad ajas seoses kõrvalnõuete ja täitemenetluste kuludega kasvada, täitmiseks. Samuti on võlgniku kasvatada tema alaealine laps. Võlgnik märgib maksejõuetuse tekkimise põhjusena erinevate laenude võtmist. Laenamist alustas võlgnik varasemate laenude tasumiseks ja siis eluasemega seotud kulude ja lapse ülalpidamiskuludega toimetulemiseks. Nüüd ei ole võlgnikul võimalik võlgadega hakkama saada seega on võlgnik muutunud püsivalt maksejõuetuks ja võlgniku makseraskused ei ole enam ajutised vaid on püsiva loomuga. Ajutine haldur nõustub esialgu võlgniku poolt toodud põhjendustega. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Ajutine haldur on üle vaadanud võlgniku arvelduskontode väljavõtted ja kogunud andmeid registritest. Võlgniku Swedbank AS arvelduskontolt nähtub, et võlgnik kandis saadud Pensionikeskuse väljamakse 02.09.2021 summas 9000 eurot edasi K P arvelduskontole. Võlgniku selgituse kohaselt oli tegemist laenu tagastamisega seoses K P poolt võlgnikule 30.03.2021 antud laenuga (nähtub võlgniku arvelduskontolt). Nimetatud asjaolust tulenevalt võib esineda alus tehtud makse tagasivõitmiseks PankrS § 113 lg 1 p 2 alusel eeldusel, et võlgnik on tehtud maksega eelistanud ühte võlausaldajat teisele, oli sel hetkel maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma. Võlgnikule kuulus sõiduk XXX, registri märk XXX, esmane registreerimisaasta 2008. Sõiduki uueks omanikuks 31.08.2021 alates K P ja kasutajaks A K. Seega on võlgnik sõiduki enne pankrotimenetluse algust võõrandanud. Võlgniku selgituse kohaselt toimus sõiduki

2-21-14216 müük tema kohustuste katteks K P ees ja võlgnikule sõiduki müügist rahalisi vahendeid ei laekunud. Nimetatud asjaolust tulenevalt võib esineda alus tehtud makse tagasivõitmiseks PankrS § 113 lg 1 p 2 alusel eeldusel, et võlgnik on võlgade katteks üleantud varaga eelistanud ühte võlausaldajat teisele, oli sel hetkel maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma. Juhul, kui selgub, et K P ees kohustus sellises mahus puudus (puuduvad andmed kohustuse suuruse ja vara väärtuse kohta), võib esineda alus tagasivõitmiseks PankrS § 111 lg 1 ja lg 3 alusel, see tähendab käsitleda tehingut kinkena või tehinguna, kus poolte kohustused olid tehingus ebavõrsed. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et esineksid PankrS § 171 lg 2 sätestatud asjaolud, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuivõrd võlgniku kohustused ületavad varasid ja selline seisund ei ole ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Nimetatust tulenevalt on põhjendatud võlgniku pankroti väljakuulutamine. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu. Võlgnik tunnistab pankrotiavalduses ka ise maksejõuetust. Vastavalt PankrS §-ile 31 lg 4 kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgnik ei suuda tasuda jooksvate sissetulekute arvelt täita võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, seega on võlgnik maksejõuetu. PankrS § 171 lg 11 kohaselt, kui esineb käesoleva seaduse § 29 lg 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Ajutisele haldurile teadaolevalt ei esine selgeid PankS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, millest tulenevalt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine võimalik. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid.

2-21-14216 Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja kanda pankrotimenetluse kulusid. Võlgnik elab koos oma alaealise lapsega. Võlgniku sissetulekuks on töötasu, mille suuruseks pankrotiavalduse kohaselt on ca 1100 eurot/kuus (neto). Võlgniku ainsaks varaks on tema töötasu osas, millele on võimalik pöörata sissenõue täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võlgniku arvelduskontodel on rahalisi vahendid summas 1 027.77 eurot. Transpordiameti andmetel kuulub võlgnikule sõiduk xxx, registri märk xxx, esmane registreerimisaasta 1986, sõidukile on seatud keelumärge ajutise pankrotihalduri kasuks. Sõiduki täpne seisukord ja asukoht ei ole teada, arvestades sõiduauto esmast registreerimisaastat 1986, ei saa sõidukit varana käsitleda ja sõiduki võimalik väärtus tuleb kindlaks teha pankrotimenetluse käigus. Võlgnikule ei kuulu äriühinguid. Võlgnikule ei kuulu kinnisvara. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 52 711.05 eurot, suurimateks võlausaldajateks on xxx OÜ nõudega summas 10 862.57 eurot, xxx AS nõudega summas 10 772.50 eurot, xxx OÜ nõudega summas 7 984.44 eurot, xxx AS nõudega summas 6 326.49 eurot, xxx OÜ nõudega summas 6 072.59 eurot. Võlgniku suhtes ei ole viida läbi ühtegi täitemenetlust. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Eeltoodust tuleneb, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt katta tema kohustusi ja võlgniku sissetulekust ei piisa olemasolevate kohustuste täitmiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul puudub vara, millele arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ning kuna tema igakuine sisstulek ei võimalda tal olemasolevad kohustusi täita, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Võlgniku Swedbank AS arvelduskontolt nähtub, et võlgnik kandis Pensionikeskuselt saadud väljamakse 02.09.2021 summas 9000 eurot edasi K P arvelduskontole. Võlgniku selgituse kohaselt oli tegemist laenu tagastamisega seoses K P poolt võlgnikule 30.03.2021 antud laenuga (nähtub võlgniku arvelduskontolt). Nimetatud asjaolust tulenevalt võib esineda alus tehtud makse tagasivõitmiseks PankrS § 113 lg 1 p 2 alusel eeldusel, et võlgnik on tehtud maksega eelistanud ühte võlausaldajat teisele, oli sel hetkel maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma. Võlgnikule kuulus sõiduk xxx, registri märk xxx, esmane registreerimisaasta 2008, sõiduki uueks omanikuks on alates 31.08.2021 K P ja kasutajaks A K, millest tulenevalt on võlgnik sõiduki enne pankrotimenetluse algust võõrandanud. Võlgniku selgituse kohaselt toimus sõiduki müük tema kohustuste katteks K P ees ja võlgnikule sõiduki müügist rahalisi vahendeid ei laekunud. Nimetatud asjaolust tulenevalt võib esineda alus tehtud makse tagasivõitmiseks PankrS § 113 lg 1 p 2 alusel eeldusel, et võlgnik on võlgade katteks üleantud varaga eelistanud ühte võlausaldajat teisele, oli sel hetkel maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma. Juhul, kui selgub, et K Ps ees kohustus sellises mahus puudus (puuduvad andmed kohustuse suuruse ja vara väärtuse kohta), võib esineda alus tagasivõitmiseks PankrS § 111 lg 1 ja lg 3 alusel, see tähendab käsitleda tehingut kinkena või tehinguna, kus poolte kohustused olid tehingus ebavõrsed.

2-21-14216 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja selgitada vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja. Kohtu hinnangul ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 171 lg 11 alusel välja kuulutada. Kohus selgitab võlgnikule, et PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 176 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku seletuse kohaselt on tema maksejõuetuse tekkimise põhjuseks kiirlaenude võtmine. Laenamist alustas võlgnik varasemate laenude tasumiseks ja siis eluasemega seotud kulude ja lapse ülalpidamiskuludega toimetulemiseks. Võlgnikul ei ole enam võimalik võlgadega hakkama saada seega on võlgnik muutunud püsivalt maksejõuetuks ja võlgniku makseraskused ei ole enam ajutised vaid on püsiva loomuga. Ajutine haldur nõustub esialgu võlgniku poolt toodud põhjendustega. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana. Kohus selgitab A Kele, et tulenevalt PankrS § 91 lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui A K soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Kristo Teder on andnud nõusoleku enda nimetamiseks A Ke pankrotihalduriks.