AS PlusPlus Capital hagiavaldus Vaiko Toom vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
8811,22 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: AS PlusPlus Capital, registrikood 11919806 Hageja lepinguline esindaja: C. K., e-post xxx Kostja: Vaiko Toom, isikukood xxx; elukoht xxx; al 04.09.2021 xxx
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista Vaiko Toomilt välja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks 10.04.2018 sõlmitud laenu- ja tagatisomandamise lepingust nr. xxx tulenev võlgnevus kokku 5445,14 eurot, millest põhivõlgnevus 4583,57 eurot, intressid 255,95 eurot, perioodil 11.12.2019– 01.07.2021 sissenõutavaks muutunud viivised (8% aastas põhinõudelt) summas 570,62 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot.
3.Mõista Vaiko Toomilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis tasumata põhivõlgnevuse jäägilt (hetkel 4583,57 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.07.2021 kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni, kuid kokku koos punktis 2 nimetatud viivistega mitte enam kui põhinõude summani (4583,57 eurot).
4.Jätta rahuldamata sissenõutavaks muutunud viiviste nõue perioodi eest 11.12.2019 kuni 01.07.2021 summas 1826 eurot.
5.Jäta rahuldamata viivisenõue 33,60% aastas tasumata põhivõlgnevuse jäägilt alates 02.07.2021 viivisemäära suuruse osas.
6.Menetluskulud jätta 75% ulatuses Vaiko Toomi kanda ning 25% ulatuses AS PlusPlus Capital kanda.
7.Määrata Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulude suuruseks 700 eurot, mis koosneb riigilõivust 500 eurot ja õigusabikuludest summas 200 eurot.
8.Mõista Vaiko Toomilt välja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks hageja menetluskulud 75% ulatuses, s.o kokku summas 525 eurot, sh riigilõiv 375 eurot ja õigusabikulud 150 eurot.
9.Vaiko Toom peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 525 eurot tasuma viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte enam kui 525 eurot.
11.Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
12.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
13.Toimetada kohtuotsus hageja esindajale ja kostjale kätte. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital nõuab 01.07.2021 esitatud hagis Vaiko Toomi vastu 4583,57 euro suuruse põhivõlgnevuse, 255,95 euro suuruse intresside, 2396,62 euro suuruse sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 11.12.2019–01.07.2021 eest, 35 euro suuruse
2(5)
sissenõudekulude ning põhinõudelt jooksva viivise väljamõistmist määras 33,60% aastas alates 02.07.2021. Hageja nõue tuleneb Mogo OÜ ja kostja vahel 10.04.2018 sõlmitud laenu- ja tagatisomandamise lepingust nr. xxx, millega kreeditor võimaldas kostjale krediiti algselt 3410 eurot ja hiljem lepingu lisadega veel 1000 eurot ja 1000 eurot. Kuna kostja oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, öeldi leping(ud) erakorraliselt üles 10.12.2019 ning nõue loovutati 20.03.2020 hagejale. Hageja on üritanud võlgnevust kostjalt sisse nõuda ka kohtuväliselt.
2.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 02.07.2021 määrusega ning saatis hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kostjale hagis märgitud aadressile xxx, kust kostja on dokumendid kätte saanud isiklikult 07.09.2021. Kohus andis kostjale tähtaja kirjaliku hagivastuse esitamiseks 21 päeva, mis möödus 28.09.2021. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.
3.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul olid hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus piisavad ning hagi ese selge tagaseljaotsuse tegemiseks. Samas oli puudulikult esitatud põhinõude suuruse põhistus. Nõude kujunemise selgitamiseks küsis kohus 21.10.2021 kirjaga seetõttu hagejalt täiendavaid selgitusi põhinõude kujunemise ja viivisemäära suuruse osas.
4.27.10.2021 edastas hageja kohtule omapoolsed selgitused. Kuna hageja ei muutnud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid ega nõude suurust, vaid üksnes selgitas kohtule täpsemalt põhinõude kujunemist, ei olnud vajalik esitatud täpsustust uuesti kostjale välja saata. Hagis oli tasumata põhiosa jääk selgelt välja toodud, mistõttu kohus saab asja lahendamisel lähtuda esialgu esitatud hagist, mis on kostjale kätte toimetatud. Kostja on ilmselgelt hagiga tutvunud ja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Seega saab lugeda, et kostjale oli nõuete suurus ning kujunemine arusaadav ja ta nõustus nendega nagu ka hagis esitatud hagi aluseks olevate asjaoludega. Kohtu hinnangul on käesolevas hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks, samas on nõude suurus viiviste osas põhjendatud vaid osaliselt.
5.TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kuid selgitab siinjuures viivisenõudega järgmist.
6.Nimelt nõutakse hagiga mh ka viiviseid põhinõudelt – nii hagi esitamise ajaks juba sissenõutavaks muutunud viiviseid (s.o perioodi eest 11.12.2019–01.07.2021), kui ka hagi esitamisele järgnevast päevast, s.o alates 02.07.2021 viiviseid kuni põhinõude kohase täitmiseni. Viivisemääraks on aga lepingu kohaselt 33,60% aastas.
7.Kohus selgitab, et vastavalt Riigikohtu praktikale on ka lepingutes kasutatavale viivisemäärale seatud maksimumpiir – viivisenõue, mis on suurem kui 24% aastas, s.t suurem kui kolmekordne seadusjärgne määr, on ebaseaduslik. Nimelt on Riigikohus leidnud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt RK 3-2-1-25-16, p 13 ja 3-2-1-118-16, p 17). Seadusejärgse viivisemäära sätestab VÕS § 113 lg 1 teine lause, mille kohaselt viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohus märgib, et Eesti Panga andmetel on võlasuhete intressimääraks (VÕS § 94 lõike 1 kohaselt ja Euroopa 3(5)
Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäärad) alates 01.07.2019 kuni käesoleva ajani 0,00%.
8.Seega on vähemalt eelduslikult tühine viivisekokkulepe, mille kohaselt täitmise tagamiseks kohaldatava viivise määr on suurem kui 24% aastas (s.o 0,066% päevas), s.t suurem kui kolmekordne seadusjärgne määr (s.o 8% aastas ehk 0,022% päevas). Maksimaalne kehtiv ühe päeva viivis saab tarbijalepingutes järelikult üldjuhul olla 0,066%. Käesoleval juhul on poolte vahelistes lepingulistes suhtes kohaldatud viivisemäära 33,60% aastas (u 0,093% päevas), mis on eeltoodud määrast kõrgem. Kostja on vaidlusaluses lepingulises suhtes tarbija ning kohus loeb seetõttu lepingus ette nähtu intressimäära kostjat kui tarbijat kahjustavaks. Seetõttu kuulub käesoleval juhul hagi lahendamisel kohaldamisele seadusjärgne viivisemäär 0,022% päevas (s.o 8% aastas). Seega tuleb käesoleval juhul põhinõudelt sissenõutavaks muutunud viivise summaks perioodi eest 11.12.2019–01.07.2021 570,62 eurot, s.o viivis 8% aastas põhinõudelt 4583,57 eurot, viivitatud päevad 569 (https://www.viivisekalkulaator.ee/debt). Ka alates 02.07.2021 saab viivisenõude põhivõlgnevuse jäägilt seega rahuldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning seda kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni, kuid kokku koos juba sissenõutavaks muutunud viivistega mitte enam kui põhinõude ulatuses (s.o 4583,57 eurot).
9.Kohus on seisukohal, et hagis esitatud viivisenõude saab seega rahuldada vaid osaliselt ning seetõttu jätab kohus sissenõutavaks muutunud viivisenõude (s.o kuni 01.07.2021) rahuldamata 1826 euro ulatuses. Lisaks jätab kohus rahuldamata ka hageja viivisenõude alates 02.07.2021 selle viivisemäära suuruse osas (33,60% aastas). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.Kohus märgib, et hagiga taotleti kokku välja mõista 7271,14 eurot, s.o põhivõlg 4583,57 eurot, intressid 255,95 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 2396,62 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot. Kohus mõistis käesoleva otsusega aga välja 5445,14 eurot, s.o põhivõlg 4583,57 eurot, intressid 255,95 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 570,62 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest 75% (5445,14/7271,14x100%). Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 75% ulatuses kostja kanda ning 25% ulatuses hageja kanda.
11.Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 500 euro ja õigusabikulude 420 euro väljamõistmiseks. Kokku on hageja menetluskulud 920 eurot.
12.Hageja on tasunud hagilt riigilõivu 500 eurot, kuna hagihinnaks on märgitud hagis 8811,22 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 (tabeli) järgi tuleb hagihinnalt kuni 9000 eurot tasuda riigilõiv 500 eurot. Seega on kantud riigilõiv vajalik ja põhjendatud kulu. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda aga 75% ulatuses, siis kostjalt saab hageja kasuks välja mõista riigilõivu vaid 375 euro ulatuses (500x0,75). Seega hageja kantud riigilõivu summa 125 eurot jääb kostjalt välja mõistmata.
13.Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb kohtul menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kohus märgib, et Riigikohus on leidnud 06.05.2015 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja 4(5)
hinda. Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asja oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul.
14.Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Kohus märgib, et hagihinnaks on käesolevas asjas märgitud küll 8811,22 eurot ning küsitav esindajatasu on 420 eurot. Kuid kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja – dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu käesoleva tsiviilasja raames 200 eurot. Kohus leiab, et hageja esindajal ei peaks käesoleva asja materjalidega tutvumisel ja hagi koostamisel kokku kuluma enam kui u 2h (esindaja tasu 100 eurot/h). Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on standardne ning asi ise ei ole õiguslikult keeruline. Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja õigusabikulude suuruseks 200 eurot. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda 75% ulatuses, siis kostjalt saab hageja kasuks välja mõista põhjendatud esindajatasud vaid 75% ulatuses, s.o 150 euro ulatuses (200x0,75). Seega hageja kantud esindajatasude välja mõistmise nõue jääb rahuldamata summas 270 eurot (420150).
15.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud seega 700 eurot, sh riigilõiv 500 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud 200 eurot, millest kostja kanda jääb 75%, ehk 525 eurot, s.o 375 eurot riigilõivu hüvitamiseks ning 150 eurot õigusabikulude katteks. Riigilõivukulu hüvitamise nõude 125 euro ulatuses ning õigusabikulude hüvitamise nõude 270 euro ulatuses jätab kohus rahuldamata.
16.Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad ning kostja menetluskulusid kohus kindlaks määrama ei pea.
17.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.