Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post [email protected]) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi K.Z. (Z.) (kostja) vastu 130 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt oli hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde paigaldatud infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus saab tüüptingimustega tutvuda. Tüüptingimused sisaldasid tingimusi sõidukite parkimiseks. Hageja avaldas tüüptingimustes selgesõnaliselt tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja pargib auto hageja poolt opereeritavasse parklasse. Parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale, olid paigaldatud liiklusja teavitusmärgid, mis andsid parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse. Parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja pakkumuse lepingu sõlmimiseks. Sõiduauto VOLKSWAGEN TOURAN (VIN: XXX) numbrimärgiga XXX (edaspidi: sõiduk) parkimisega avaldas sõiduki kasutaja lepingu sõlmimiseks nõustumuse. Poolte vahel oli seega sõlmitud leping. Sõiduk pargiti hageja poolt opereeritavale parkimisalale 29. augustil 2018, 3. septembril 2018,

sissenõudmiskulusid 10 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võla sissenõudmiskulu 10 eurot. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte 5. oktoobril 2021. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kostja ei vastanud tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei vasta kohtule tähtaja jooksul, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja põhjendava osa. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja riigilõivu 75 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja esindajakulu 160 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja esindajakulu tekkis vastuväitega tutvumise, hagiavalduse ja lisade komplekteerimise, dokumentide esitamise ja riigilõivu tasumise tõttu. Riigilõiv 75 eurot on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulud. Maksekäsu kiirmenetluses kuuluvad TsMS §-st 4842 tulenevalt peale riigilõivu hüvitamisele avaldaja menetluskulud summas 20 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse kulud on TsMS § 172 lõikest 9 tulenevalt seega põhjendatud hüvitada 20 euro ulatuses. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas nõude parkimislepingust tuleneva leppetrahvi ja võla sissenõudmiskulude saamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Arvestades esitatud dokumentide mahtu, ei ole tegemist ka mahuka vaidlusega. Hageja ei kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Hageja esindajakulu tuleb TsMS § 174 lg 10 alusel hüvitada ilma käibemaksuta. Hageja esindajakulu on seega vajalik ja põhjendatud 120 euro ulatuses. Hageja menetluskulud on seega kokku 215 (75 + 20 + 120) eurot. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 215 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.