Liikumise Energia OÜ apellatsioonkaebus X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
Liikumise Energia OÜ apellatsioonkaebus, 6790,66 eurot
OÜ
hagi
X
vastu
kahju
X apellatsioonkaebus, 1683,45 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant/vastustaja): Liikumise Energia OÜ (registrikood 11587818), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jana Reitsakas Kostja (apellant/vastustaja): XXXXXXXXXXX), lepinguline Dobolina
Menetluse liik
X (isikukood esindaja Tatjana
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 10.03.2021 otsus tühistada osas, milles maakohus jättis 4791,65 euro ja vastavas osas viivise väljamõistmiseks hagi rahuldamata ning menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada selles osas hagi.
2.Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt: 2.1 Rahuldada hagi osaliselt. 2.2 Mõista X-lt Liikumise Energia OÜ kasuks välja 6350,40 eurot põhivõlga ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras arvestatuna põhivõlalt 6350,40 eurot alates 11.01.2020 kuni võlgnevuse tasumiseni. 2.3 Jätta hagi rahuldamata põhivõla 1496 eurot ja sellelt arvestatud viivise nõudes.
3.Liikumise Energia OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.X apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
5.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta 19 % ulatuses Liikumise Energia OÜ ja 81% ulatuses X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Liikumise Energia OÜ (hageja) esitas 17.06.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse X (kostja) vastu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamiseks. Hageja täpsustas oma nõuet 18.01.2021.
2.Hagiavalduse kohaselt oli kostja hageja juhatuse liige perioodil 24.11.2014 20.11.2017. Kostja takistas 2016. a majandusaasta aruande koostamist. Kostja ei andnud hagejale üle raamatupidamise algdokumente ja hageja pidi koguma tarnijatelt kuludokumente. Kuna hagejal puudusid raamatupidamisdokumendid 2016. aasta osas ja 2017. aasta augusti lõpuni, siis tellis hageja dokumentatsiooni taastamise ja selle alusel 2016. aasta aruande koostamise uuelt raamatupidamisfirmalt (Accounting Direct OÜ) tasudes antud teenuse eest 1000 eurot. Kui kostja oleks täitnud oma kohustusi ja koostanud õigeaegselt 2016. a majandusaasta aruande või esitanud kogu raamatupidamisdokumentatsiooni, siis ei oleks hageja antud täiendavat kulu kandnud või kandnud väiksemas ulatuses ja vaid aastaaruande koostamise eest. Hageja nõuab kostjalt raamatupidamise kohustuste rikkumisega tekitatud kahju summas 1000 eurot.
3.Hageja nõuab kostjalt ka õigusliku aluseta hageja arvelt kostja arvele tehtud ülekannete osas kahju hüvitamist summas 5637,40 eurot (dtl 372). Nimelt on kostja teinud hageja arvelt endale erinevaid ülekandeid, kuid ei ole kasutanud rahalisi vahendeid hageja huvides. Kostja poolt on esitamata kulu tõendavad dokumendid ning teadmata on, mille eest on kulu kantud ning kas see on seotud hageja majandustegevusega.
4.Oma nõuete maksmapanekuks kulutas hageja kohtusse pöördumise eelselt õigusabile 1209 eurot, mille hüvitamist hageja samuti nõuab.
5.Kokku palub hageja mõista kostjalt välja 7846,40 eurot ja sellelt summalt viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates nõude täitmiseks hageja poolt määratud tähtpäevast kuni põhivõla tasumiseni. Kostja vastuväited
2-20-8858
6.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
7.Kostja korraldas 2016. a majandusaasta aruande ettevalmistamise. See jäi lõpuni vormistamata teise juhatuse liikme Y tõttu, kelle kaudu liikus üle 95% raamatupidamise algdokumentidest. Hageja põhitegevus toimus Venemaal teise juhatuse liikme korraldamisel. Eestis toimus majandustegevus ebaolulises osas. Kostja raamatupidamisdokumente kinni ei hoidnud. Raamatupidamisteenust osutanud N&V Accounting OÜ valmistas 2016. a majandusaasta aruande koostöös audiitor W-ga ette. Venemaal toimunud majandustegevuse andmeid oli puudu.
8.Kostja ei ole omastanud hageja kontolt raha. Kostja on andnud hagejale laenu ning on selle tagasi maksnud. Samuti on kostja kasutanud hageja kontolt võetud raha selleks, et tasuda N&V Accounting OÜ-le arveid, mida nimetatud isik hageja soovil esitas kolmandatele isikutele osutatud raamatupidamisteenuste eest tasumiseks hageja vahendusel. Lisaks on hagejal kostja ees töölepingust tulenev võlgnevus 2017. aasta septembri-novembri palga ning kasutamata puhkuse hüvitise eest. Hageja tegi protsessuaalse tasaarvestuse, millega tasaarvestas töölepingust tulenevad nõuded. Maakohtu otsus ja põhjendused
9.Harju Maakohtu 10.03.2021 otsusega rahuldati hagi osaliselt ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 1558,75 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras arvestatuna põhivõlalt 1558,75 eurot alates 11.01.2020 kuni võlgnevuse tasumiseni. Maakohus jättis hagi rahuldamata põhivõla 6287,65 euro ja sellelt arvestatud viivise väljamõistmiseks. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
10.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt oli kostja äriregistri kohaselt hageja juhatuse liige 24.11.2014 kuni 20.11.2017 (dtl 16). Hageja väitel on kostja rikkunud oma hoolsuskohustust ning on sellega põhjustanud hagejale kahju, mille hüvitamist hageja käesolevas menetluses nõuab (äriseadustiku (ÄS) § 187 lg-d 1 ja 2).
11.Hageja ei ole tõendanud, et kostja on hagejale põhjustanud kahju seoses 2016. a majandusaasta aruande koostamisega. Hageja on käsitlenud kahjuna teenustasu 1000 eurot, mille ta maksis raamatupidamisbüroole aruande koostamise eest (dtl 3). Kuna hageja ostis raamatupidamise teenusena sisse, pidigi ta selle eest maksma. Kostja väitel oli 2016. a aruanne tema korraldamisel 2017. a suvel peaaegu valmis ja esitatud audiitorile kontrollimiseks, täpsustamist vajasid veel andmed, mis puudutasid teise juhatuse liikme juhtimisel toiminud majandustegevust Venemaal (dtl 218, 363). Seda kinnitavad tunnistaja Q ütlused (dtl 427) ja endise vandeaudiitori W 29.09.2020 e-kiri (dtl 220). Auditeerimise ettevalmistamine nähtub ka Q 24.05.2017 e-kirjast audiitorile (dtl 142) ja sellest suhtlusest oli teadlik ka hageja teine juhatuse liige. Aruande koostamise küsimustes suhtlesid ka juhatuse liikmed omavahel (dtl 17-20). Tunnistaja Q kinnitas, et raamatupidamisdokumendid olid hageja asukohas ja jäid sinna ka pärast kostja tagasikutsumist hageja juhatusest (dtl 428). Sõltumata aruande koostamise lõpetamisel tekkinud takistuste täpsematest asjaoludest on seega tõendatud, et hageja korraldas aruande koostamise ja täitis sellega oma hoolsuskohustust. Hagejal oli samaaegselt kaks juhatuse liiget, kellel mõlemal lasus seaduse järgi kohustus raamatupidamise korraldamiseks, sealhulgas majandusaasta aruande koostamiseks (ÄS § 179 lg 1). Arvestades eespool toodut, ei saa kohus lugeda tõendatuks hageja väidet, et majandusaasta aruande koostamisel tekkinud takistused põhjustas just kostja.
12.Hageja arvestuste kohaselt on kostja võtnud tema kontolt raha 5637,40 eurot rohkem kui on hageja kontole maksnud (dtl 372). Kostja kinnitas kohtule selle arvestuse õigsust (dtl 425). Kostja väitel on selle summa arvel muuhulgas tasutud N&V Accounting OÜ poolt raamatupidamisteenuste eest esitatud arved summas 4260 eurot (dtl 435, 122, 123). Tunnistaja Q kinnitas nende arvete sularahas tasumist kostja poolt (dtl 428).
2-20-8858 Tunnistaja väitel esitati need arved N&V Accounting OÜ poolt kolmandatele isikutele osutatud raamatupidamisteenuste eest. Hageja esitas samas summas arved tegelikele teenusesaajatele, kes need arved hagejale ka tasusid. Tunnistaja väitel oli arveldamine korraldatud selliselt hageja teise juhatuse liikme teadmisel. Hageja ei ole tõendanud, et eelnimetatud arved oleksid olnud tasutud muul viisil või et kolmandad isikud temale vastavat kulu ei hüvitanud. Seega loeb kohus tõendatuks, et 4260 euro ulatuses on kostja kasutanud hageja kontolt võetud raha hageja huvides. 1377,40 euro (5637,4-4260) osas ei ole kostja tõendanud, et on kasutanud raha hageja huvides. Tulenevalt ÄS § 187 lgst 2 lasub tõendamiskoormis kostjal.
13.Kohus ei nõustu hageja hinnanguga, et Q ütlusi ei saa tõendina lugeda usaldusväärseks (dtl 446jj). Hageja 2016. a majandusaasta aruannet puudutavate ja käesoleva vaidluse seisukohalt oluliste asjaolude osas on tunnistaja ütlused kooskõlas teiste tõenditega. Aruande projekti valmimise täpne kuupäev ning raamatupidamisdokumentide üleandmise vormistamise asjaolud seda ei mõjuta. Kolmandatele isikutele osutatud raamatupidamisteenuste eest tasumise asjaolusid oleks hageja saanud lükata ümber põhjendusega, et kolmandad isikud temale seda summat ei hüvitanud. Hageja viidatud vastuolud tunnistaja ütluste ja raamatupidamisdokumentide vahel ei ole selleks piisavad.
14.Protsessuaalse tasaarvestusena kostja poolt esitatud vastuväide tugineb töölepingu alusel tekkinud palga- ja puhkusekompensatsiooni nõuetel (dtl 107). Töölepingu olemasolu on tõendamata. Hageja eitab lepingu sõlmimist (dtl 233). Kohtule esitatud lepingudokumendil on ainult hageja allkiri (dtl 214). Väidetav tööleping on sõlmitud juhtimisülesannete täitmiseks (p 2.1), mistõttu tegemist ei saa olla töölepinguga (töölepingu seadus § 1 lg 5). Juhatuse liikme tasu ja muud rahalised hüved oleksid õiguslikult saanud olla kehtivad ainult osanike poolt otsustatuna (ÄS § 1801 lg 1). Seega on kostja tasaarvestuslik vastuväide alusetu.
15.Eeltoodust tulenevalt on hagejal kostja vastu nõue summas 1377,40 eurot. Kohtuväliselt nõudis hageja kostjalt 9526,66 euro tasumist (dtl 64). Põhjendatuks osutus sellest nõudest umbes 15%. Põhjendatud nõude maksmapanekuks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist on võimalik nõuda kahju hüvitamise sätete alusel (VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3). Hageja on kulutanud vastavalt õigusabile 1209 eurot (käibemaksuta summa, dtl 6 ja 58jj). Kohus loeb selle kulu põhjendatuks nõude põhjendatuse ulatuses ehk summas 181,35 eurot (1209x15%).
16.Kohus rahuldab hageja nõuded summas 1558,75 eurot (1377,4+181,35). Vastavalt summalt kuulub tasumisele viivis VÕS § 113 lg teises lauses ettenähtud määras kuni põhivõla tasumiseni (TsMS § 367). Hageja on põhjendatult arvestanud viivist alates 10.01.2020 järgnenud päevast ehk 31.12.2019 kostjale esitatud nõudekirjas teatatud võla tasumise tähtpäevast (dtl 64). Kostja on kinnitanud nõudekirja kättesaamist (dtl 67). Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata.
17.Menetluskulud jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Hagi rahuldatud osa on rahuldamata jäänud osas küll oluliselt väiksem, kuid sõiduautot puudutavas osas loobusid pooled menetluse kestel vastastikustest nõuetest (dtl 429), sõlmides sisuliselt kompromissi. TsMS § 168 lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi korral oma menetluskulud ise, kui pole lepitud kokku teisti. Kohus arvestab menetluskulude jaotamisel ka seda, et töölepingu alusel kostja poolt esitatud tasaarvestuslikud vastuväited osutusid alusetuiks. Hageja apellatsioonkaebus
18.Hageja esitas 09.04.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada.
2-20-8858
19.Hageja ei ole täitnud juhatuse liikme kohustusi majandusaasta aruande koostamisel. Aruannet ei esitatud äriregistrile ega osanikele kinnitamiseks. Arusaamatuks jääb, millistele tõenditele tuginedes leidis kohus, et aruande koostamise ja esitamise kohustus oli kostja poolt täidetud. Toimikus sellised tõendid puuduvad. Lisaks jääb arusaamatuks, millal see täpselt täideti.
20.Kostja ei ole edastanud hagejale raamatupidamisdokumentatsiooni. 02.12.2017 seisuga olid raamatupidamisdokumendid kostja käes (kostja 02.12.2017 e-kiri, dtl 111, 119). Kohus ei ole kostja 02.12.2017 e-kirja asja lahendamisel arvestanud. Tunnistaja Q ütlused, mille kohaselt olid raamatupidamisdokumendid hageja asukohas ja jäid sinna ka pärast kostja tagasikutsumist juhatusest, on ebausaldusväärsed. Lisaks on tunnistaja ütlused vastuolus kostja ütlustega ja esitatud tõenditega (apellatsioonkaebuse p 4.1). Seega tuleb lugeda, et raamatupidamisdokumendid olid kostja käes siis, kui kostja ei olnud enam juhatuse liige. Hageja nõue dokumentatsiooni taastamiseks tehtud kulude hüvitamiseks on õigustatud ja tõendatud.
21.Kohus luges ebaõigesti tõendatuks, et kostja poolt sularaha arvelt on tasutud 4260 eurot N&V Accounting OÜ-le. Kostja väited ei ole tõendiks ning tunnistaja ütlused on selles osas ebausaldusväärsed ja vastuolulised (vt apellatsioonkaebuse p 4.2). Eeltoodu kohta puuduvad kulu alusdokumendid ning kostja väited sularaha kasutamise osas on vastuolus muude tõenditega. Esitatud tõendid ja asjaolud kinnitavad, et vahendusteenust toimunud ei ole (vt apellatsioonkaebuse p 3.2). Kohus hageja sellistele tõenditele hinnangut andnud ei ole.
22.Tunnistaja on kostja abikaasa. Seega peab kohus jätma tunnistaja ütlused tähelepanuta või hindama neid koos teiste tõenditega. Kohus seda teinud ei ole.
23.Kohus jättis ebaõigesti täies ulatuses rahuldamata kahju hüvitamise nõude seoses kohtueelsete õigusabikulude kandmisega.
24.Hageja on teinud kostjale mitmeid kompromissettepanekuid. Seega ei ole õiglane jätta hageja menetluskulusid täies ulatuses hageja enda kanda. Kostja apellatsioonkaebus
25.Kostja palub 09.04.2021 apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1558,75 eurot ja viivise ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud (sh tunnistajatasu) hageja kanda.
26.2600 euro näol on tegemist hagejale antud laenu tagastamisega. Nimelt oli hagejal vaja 27.11.2015 tasuda GRANDMET OÜ arve summas 2580 eurot ning Tallinna Linnakantselei arve summas 40 eurot, kuid hageja kontojääk oli vaid 38,05 eurot. Antud summa tagastamine toimus kuu aega hiljem pärast seda, kui hageja kontole laekusid tarnijate maksed, s.o 04.01.2016. Kohus ei ole arvestanud esitatud tõendeid laenu päritolu ning tagastamise kohta.
27.Kohus leidis ebaõigesti, et poolte vahel ei olnud sõlmitud töölepingut. Kohus jättis põhjendamatult arvestamata, et kostja on alates lepingu sõlmimisest saanud töölepingu alusel töötasu ning vastavalt deklareerinud ning maksnud ka tööjõumakse. Hageja majandusaasta aruannetest ei tulene, et juhatuse liikmetele oleks tasutud juhtimistasusid. Samas tuleneb, et on tasutud töötasu. Töötasu (mitte juhatuse liikme tasu) tasumine on kinnitatud ka hageja konto väljavõtetega.
28.Kohus jättis põhjendamatult menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldati ca 15% ulatuses, siis on ebaõiglane jätta menetluskulud kostja enda kanda.
2-20-8858 Vastustajate seisukohad
29.Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
30.Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
31.Tsiviilkolleegium tühistab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osas, milles maakohus jättis 4791,65 euro ja vastavas osas viivise väljamõistmiseks hagi rahuldamata ning menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldab hagi ja jaotab menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusele.
32.Ülejäänud osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Hageja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
33.Hageja kahju hüvitamise nõue koosneb kolmest osast: - kahju seoses 2016.a majandusaasta aruande koostamisega 1000 eurot; - hageja arvelt kostja arvele tehtud ülekanded summas 5637,40 eurot, mida kostja pole tagasi maksnud ega kuludokumente esitanud; - kohtueelne õigusabikulu 1209 eurot.
34.Kõigepealt käsitleb kolleegium hageja arvelt kostja arvele tehtud ülekandeid.
35.Pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja kogu juhatuse liikmeks oleku ajal alates 2015 kuni 2017 teinud ülekandeid hageja arvelt enda arvele ja ka vastupidi, see on maksnud osa raha tagasi. Hageja arvestuste kohaselt on kostja võtnud tema kontolt raha 5637,40 eurot rohkem, kui on hageja kontole maksnud. Kostja kinnitas maakohtus selle arvestuse õigsust. Maakohus selgitas pooltele tõendamiskoormist, muuhulgas seda, et kostjal lasub kohustus tõendada endale ülekantud raha kasutamist hageja huvides. Maakohus leidis, et 1377,40 euro osas ei ole kostja seda tõendanud. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu järeldusega. Kostja ei ole tõendanud selle raha kasutamist hageja huvides.
36.Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu seisukohaga, et ülejäänud summa osas, see on 4260 euro kulutamine hageja huvides, on tõendamist leidnud. Kostja väitel on selle summa arvel sularahas tasutud N&V Accounting OÜ poolt raamatupidamisteenuste eest esitatud arved. Tunnistaja Q kinnitas nende arvete sularahas tasumist kostja poolt. Tunnistaja väitel esitati need arved N&V Accounting OÜ poolt kolmandatele isikutele osutatud raamatupidamisteenuste eest. Hageja esitas väidetavalt samas summas arved tegelikele teenusesaajatele, kes need arved hagejale ka tasusid. Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et Q ütlusi ei saa tõendina lugeda usaldusväärseks, kuna need ei ole kooskõlas teiste tõenditega. Samuti on Q näol tegemist kostja abikaasaga, kes on ilmselgelt huvitatud asja lahendamisest kostja kasuks. N&V Accounting OÜ poolt arvete esitamise aeg ja arvete summad ei ole vastavuses kostja poolt tehtud ülekannetega. Peale Q ütluste puuduvad asjas igasugused tõendid N&V Accounting OÜ-le sularaha üleandmise kohta. Tunnistaja väitis, et saadud sularaha oli kajastatud N&V Accounting OÜ raamatupidamises, kuid aastaaruannetest see ei nähtu. Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta vastuolud tunnistaja ütluste ja raamatupidamisdokumentide vahel.
2-20-8858
37.Maakohus tugines sellele, et hageja ei ole tõendanud, et N&V Accounting OÜ arved oleksid olnud hageja poolt tasutud muul viisil või et kolmandad isikud hagejale vastavat kulu ei hüvitanud. Sellega luges kohus tõendatuks, et 4260 euro ulatuses on kostja kasutanud hageja kontolt võetud raha hageja huvides. Ringkonnakohus sellise järeldusega ei nõustu. Maakohus jättis tähelepanuta hageja väite, et tegemist oli fiktiivsete arvetega, mis koostati üksnes kohtumenetluse jaoks, kuna tegelikkuses hageja kellelegi raamatupidamise vahendusteenust ei osutanud. Hageja ostis ise raamatupidamisteenust ja tasus selle eest ülekandega. Usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et hageja oleks vahendanud raamatupidamisteenust kolmandatele isikutele, asjas esitatud ei ole. See, et kolmandad isikud ei ole tasunud hagejale vahendusteenuse eest, on negatiivne asjaolu, mida hageja ei saa tõendada. Küll aga oleks kostja saanud esitada tõendeid kolmandate isikute poolt raamatupidamisteenuse eest tasumise kohta, mida kostja ei teinud.
38.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka arusaadav ega eluliselt usutav, miks kostja kõigepealt kandis enda isiklikule kontole raha, seejärel võttis selle sularahas välja ja andis N&V Accounting OÜ-le. Kostja oleks saanud ülekande teha otse N&V Accounting OÜ arvele. Sellise tegevuse põhjuseid ei ole kostja selgitanud.
39.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kostja ei ole tõendanud, et ta kasutas oma arvele kantud 4260 eurot hageja huvides ning ta peab selle summa ÄS § 187 lg 2 alusel hagejale hüvitama.
40.Kahju osas seoses majandusaasta aruande koostamisega nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Hageja on käsitlenud kahjuna teenustasu 1000 eurot, mida ta maksis raamatupidamisbüroole aruande koostamise eest. Maakohus leidis põhjendatult, et kuna hageja ostis raamatupidamise teenusena sisse, pidigi ta selle eest maksma. Hageja ei ole veenvalt tõendanud, et kostja süüline käitumise põhjustas vajaduse tellida ja maksta sama majandusaasta aruande koostamise eest kahele erinevale raamatupidamisfirmale.
41.Kohtueelse õigusabikulu osas rahuldas maakohus hageja nõude ulatuses, mis vastab nõude rahuldamise ulatusele. Ringkonnakohus nõustub selle põhimõttega, kuid kuna ringkonnakohus rahuldab hageja nõude suuremas ulatuses, kui tegi seda maakohus, siis suurendab ringkonnakohus ka vastavalt kohtueelse õigusabikuluna väljamõistetavat summat. Kohtuväliselt nõudis hageja kostjalt 9526,66 euro tasumist, millest kuulub rahuldamisele 5637,40 eurot, see tähendab, et hageja nõue osutus põhjendatuks 59 % ulatuses. Hageja on kulutanud kohtueelsele õigusabile 1209 eurot. Seega loeb ringkonnakohus sellest põhjendatud kuluks 713 (0,59x1209) eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
42.Maakohus leidis põhjendatult, et kostja tasaarvestuslik vastuväide on alusetu. Protsessuaalse tasaarvestusena kostja poolt esitatud vastuväide tugines kostja väidetavatel vastunõuetel, mis tulenesid sõiduauto Subaruga seoses hagejale antud laenu ning töölepingu alusel tekkinud palga- ja puhkusekompensatsiooni nõuetest. Sõiduautoga seotud nõuetest pooled loobusid vastastikku. Vaatamata maakohtu selgitamistele ei esitanud kostja töölepingu osas mingeid tõendeid tõendamaks, et ta täitis juhtimisest väljaspoole jäävaid kohustusi. Kostja ei ole ka selgitanud, milliseid kohustusi ta täitis. Ka apellatsioonkaebuses ei ole kostja välja toonud, milliseid kohustusi ta väidetava töölepingu raames täitis. Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg
4 alusel tähelepanuta kostja apellatsioonkaebuses esitatud uue väite, et 2600 euro näol on tegemist hagejale antud laenu tagastamisega seoses GRANDMET OÜ arve tasumisega.
2-20-8858
43.Eeltoodu alusel rahuldab ringkonnakohus hageja nõude täiendavalt 4791,65 euro saamiseks. Samuti kuulub rahuldamisele hageja viivisenõue. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhisummalt 6350,40 eurot viivis alates 11.01.2020 VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras kuni põhivõla tasumiseni.
44.Ülejäänud osas jääb hageja nõue rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
45.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
46.TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust.
47.Kuivõrd hagi rahuldatud osa on oluliselt suurem, kui rahuldamata osa, jaotab ringkonnakohus kõik menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
48.Eeltoodust tulenevalt kannab hageja 19 % ja kostja 81% maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskuludest.
49.Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.