Võlaõigus › Võõrandamislepingud

menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on Ruukki Products AS hagi ООО “Корпорация М8“ vastu võla nõudes. 25.08.2021 esitas kostja vastuse hagiavaldusele, milles tunnistas põhivõlgnevust summas 45 429,50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist summas 4456,16 eurot. 08.10.2021 esitatud menetlusdokumendiga vähendas hageja oma viivisenõuet 447,29 euro võrra. Hageja selgitas, et võtab vähendatud osas viivisenõude tagasi. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 2 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi osaliselt läbi vaatamata põhivõlgnevuse 447,29 euro osas, kuna hageja on võtnud hagi osaliselt selles osas tagasi. TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on poolte vahel sõlmitud leping nr. xxx, mille kohaselt kohustus hageja vastavalt kostja tellimusele võõrandama kostjale erinevat kaupa, sh. metallist katusematerjale, metallist fassaadimaterjale, seotud lisatarvikuid, lehtmetalli, vihmaveesüsteeme ja reklaammaterjale. Kostja jättis talle esitatud arved tasumata. 25.08.2021 esitatud vastuses võttis kostja hagi osaliselt õigeks. Kostja tunnistas põhivõlgnevust summas 45 429,50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist summas 4456,16 eurot. Kohus selgitab, et pärast kostja vastust võttis hageja sissenõutavaks viivise selles osas tagasi, mida kostja ei tunnistanud. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja on nõustunud põhivõlgnevusega, sissenõutavaks muutunud viivise summaga ja viivisemääraga, siis pärast hageja poolt hagi osalist tagasivõtmist, saab lugeda, et kostja võttis nõude täies ulatuses õigeks, kaasa arvatud edasiulatuva viivise osas. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 168 lg 6 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohtu hinnangul võttis kostja küll hagi õigeks, kuid kostja andis oma käitumisega põhjuse hagi esitamiseks, mistõttu tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskulud kokku on 3591,37 eurot, mis koosnevad hagiavalduselt tasutud riigilõivust summas 1100 eurot, tõlkekulust 131,37 eurot ja esindajakulust summas 2360 eurot. Hageja esindaja on osutanud õigusabi kokku 14 tundi ja 45 minutit tunnihinnaga 160 eurot käibemaksuta (dtl 179-181).

Kohus leiab, et riigilõiv summas 1100 eurot ning tõlkekulu summas 131,37 eurot on menetluskulu ja tuleb kostjalt hagejale välja mõista. Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et hageja menetluskulud esindajakulule on osaliselt ülemäärased. Kohus ei pea põhjendatuks jätta 05.07.2021 tehtud menetlustoiminguid kostja kanda, kuivõrd tegemist oli hageja poolt puuduste kõrvaldamisega hagis. Kohus vähendab antud ajakulu 2 tunni ja 15 minuti võrra. Ülejäänud toimingud on kohtu hinnangul põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt tuleb vähendada esindaja ajakulu kokku 2 tunni ja 15 minuti võrra, seega on esindaja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 12 tunni ja 30 minuti ulatuses. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24). Riigikohus on rõhutanud ka, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (3-2-1-115-14, p 14). Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku, peab põhjendatud õigusteenuse tunnihinnaks 160 eurot käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt on hageja esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 2000 eurot. Hageja menetluskulud kokku on 3231,37 eurot (riigilõiv, tõlkekulu, esindajakulu), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.