Kostja 1: Izi Trade OÜ (registrikood 11970523, asukoht Estonia pst 2-43, Ahtme linnaosa, Kohtla-Järve, e-post: [email protected]). Kostja 2: Izi Credit OÜ (registrikood 12805482, asukoht Punane 14a-411, 13619 Tallinn); Kostjate lepinguline esindaja: Artjom Juuse, a-post: [email protected]. Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista solidaarselt kostjatelt Iizi Trade OÜ ja Izi Credit OÜ hagejate X ja Y kasuks leppetrahvi 2500 eurot ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist 51,9 eurot.
3.Välja mõista solidaarselt kostjatelt Iizi Trade OÜ ja Izi Credit OÜ hagejate X ja Y kasuks hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivist tasumata põhinõudelt 2500 eurot võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 13.06.2020 kuni põhinõude summa 2500 eurot täieliku tasumiseni.
Toimetada käesolev kohtuotsus hagejatele ning kostjatele kätte.
Menetluskulud
5.Jätta Iizi Trade OÜ ja Izi Credit OÜ ja X ja Y menetluskulud solidaarselt kostjate Iizi Trade OÜ ja Izi Credit OÜ kanda.
6.Välja mõista solidaarselt kostjatelt Iizi Trade OÜ ja Izi Credit OÜ hagejate X ja Y kasuks menetluskuludena riigilõivu 275 eurot ja õigusabikulusid 2292 eurot.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb solidaarselt Iizi Trade OÜ-l ja Izi Credit OÜ-l tasuda Xle ja Yle käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Kostjate menetluskulud jäävad nende enda kanda ja kohus nende kulude suurust kindlaks ei määra. Edasikaebamise kord Otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise aeg on 30 päeva arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.21.03.2019 sõlmisid X ja Y IZI TRADE OÜ-ga Tallinna notari S. V. poolt notari ametitegevuse raamatu registri numbri 604 all registreeritud lepingu, mille alusel kohustus kostja 1 müüjana valmis ehitama Viimsi vallas aadressil Xxxx asuvale korteriomanditeks jagatud kinnistule hooned ja korteriomandi võlaõigusliku müügilepingu (Leping I). Leping I punktiga 3.8. kohustus kostja müüja hankima valminud Hoonele 1 ja lepingu esemele kasutusloa, mille alusel on lepingu esemeks oleval korteriomandi igakordsel omanikul õigus kasutada lepingu esemeks olevat korteriomandit sihtotstarbeliselt, hiljemalt kolmekümne esimesel jaanuaril kahe tuhande kahekümnendal aastal (31.01.2020.a). Hiljemalt samaks kuupäevaks kohustus sama lepingu punkti alusel kostja müüjana hankima Hoonele 2 kasutusloa/kasutusteatise, mille alusel on erikasutusõiguse alusel lepingu eseme igakordsel omanikul õigus kasutada Hoones 2 asuvat panipaika sihtotstarbeliselt. Lepingu I esemena on Lepingu I punktis 1.2. defineeritud sama lepingu punktis 1 nimetatud korteriomand, ehk 1429/7119 mõttelist osa kinnisasjast, katastritunnusega xxxx, majandusliku otstarbega elamumaa (100%), asukohaga Xxxx, pindalaga 2561 m2 ja eriomandi ese nr xxxx ühes selle oluliste osadega. Lepingu I eseme hulka kuuluvana Lepingu I punkti 1.7.1. kohaselt defineeriti Hoonena 1 ridaelamu, ehitisregistri koodiga:
xxxx, millesse hagejad soetasid korteriomandi ning Lepingu I punktis 1.7.2. defineeriti Hoonena 2 abihoone ehitisregistri koodiga xxxx. Lepingu I punktis 3.8. leppisid hagejad kostjaga kokku ka selles, et juhul kui kostja müüjana ei ole Hoonele 1, Hoonele 2 ja lepingu esemele kasutusluba/kasutusteatist saanud hiljemalt kolmekümne esimesel jaanuaril kahe tuhande kahekümnendal aastal (31.01.2020.a), siis kohustub kostja müüja tasuma ostjale leppetrahvi summas kaks tuhat viissada (2 500) eurot ja seejuures ei vabane kostja müüjana Hoonele 1, Hoonele 2 ja lepingu esemele kasutusloa/kasutusteatise hankimise kohustusest.
2.11.09.2019 sõlmisid hagejad kostjaga 1 Tallinna notari S. V. poolt notari ametitegevuse raamatu registri numbri 2206 all registreeritud lepingu, millega anti hagejatele kostja poolt asjaõiguslikult korteriomandi omand (Leping II). Lepingu II punktiga 4.4. lepiti kokku selles, et erinevalt võlaõiguslikus müügilepingus, ehk Lepingus I kokkulepitule, kohustub kostja müüjana hankima hoonele, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde lepingu esemeks olev eriomand kuulub, milles asuvad eluruumid ja lepingu esemele kasutusloa hiljemalt esimeseks veebruariks kahe tuhande kahekümnendal aastal (01.02.2020.a). Hiljemalt samaks kuupäevaks kohustus kostja müüjana hankima hoonele, milles asuvad mitteeluruumid (panipaigad) kasutusloa/kasutusteatise. Sama lepingu punkti kohaselt andsid hagejad ostjatena kostjale müüjana kõik vajalikud nõusolekud ja volitused, mis on vajalikud lepingu eseme omanikult lepingu eseme kasutusloa/kasutusteatise hankimiseks. Samas lepingupunktis leppisid hagejad ja kostja 1 kokku selles, et juhul kui kostja 1 müüjana ei ole eelpool nimetatud hoonetele ja lepingu esemele kasutusluba/kasutusteatist saanud hiljemalt esimeseks veebruariks kahe tuhande kahekümnendal aastal (01.02.2020.a), kohustub kostja müüjana tasuma hagejatele ostjana leppetrahvi summas kaks tuhat viissada (2 500) eurot ja seejuures ei vabane kostja 1 müüjana eelpool nimetatud hoonete ja lepingu esemele kasutusloa/kasutusteatise hankimise kohustusest.
3.Kuivõrd kostja 1 ei täitnud oma kohustust kasutusloa saamiseks, pöördusid hagejad selgituste saamiseks kostja 1 poole 05.03.2020 e-kirjaga viidates kasutusloa nõude esitamise nõudele hagejate korteriomandi ostu finantseerinud krediidiasutuse poolt, viidates ka lepingu sätetele, milles sisaldus müüja poolne leppetrahvi tasumise kohustus. Nimetatud e-kirjavahetusele järgnevas e-kirjavahetuses, 05.03.2020 e-kirjas viitas hageja X ka leppetrahvi nõudmise kavatsusele. 09.03.2020 esitasid hagejad ka 2500 euro suuruse leppetrahvi tasumise nõude seoses Lepingu II punkti 4.4. rikkumisega. 11.03.2020 e-kirjaga kostja leppetrahvi tasumisest keeldus. 27.03.2020 kordas allakirjutanud hagejate lepingulise esindajana hagejate leppetrahvi nõuet seoses Lepingu punkti 4.4. rikkumisega, lükates ümber kõik kostja 1 väited leppetrahvi tasumise keeldumise õiguse olemasolust, esitades ka täiendava leppetrahvi nõude seose haljastustööde lõpetamisega viivitamise eest. Kostja 1 keeldus mistahes leppetrahvide tasumisest, mille tõttu on hagejad leppetrahvi sissenõudmiseks sunnitud pöörduma kohtu poole. Kasutusluba hoonele, milles paikneb hagejate korter, väljastati alles 02.04.2020. Samal päeval nähtub kasutusloa väljastamine ka abihoonele, milles paikneb hagejate kasutuses olev panipaik. Seega ei täitnud kostja 1 oma leppetrahviga tagatud nõue tähtaegselt vaid üle kahe kuu hiljem kokku lepitust. Nii on hagejatel tekkinud kostja 1 vastu sissenõutavaks muutunud leppetrahvi tasumise nõue.
4.Niisamuti on hagejatel kostja 1 vastu viivisnõude, mis tuleneb leppetrahvi tasumise nõude tasumata jätmisest. Hageja esitas esimese leppetrahvi nõude kostjale 09.03.2020. Seega tuleb kostjal tasuda tasumata leppetrahvilt viivist. Kuni hagi esitamiseni on
hagejatel sissenõutavaks muutunud viivisnõue kostja vastu 95 viivitatud päeva eest kokku 51,9 eurot. Kokku on kostja 1 võlgnevuse hagejate ees hagi esitamise päeva seisuga seega 2500 (põhinõue) + 51,9 (kõrvalnõue) = 2551,9 eurot.
5.Hageja palus kaasata menetlusse Izi Credit OÜ (kostja 2), kellele on läinud üle OZI Trade OÜ õigused, kohustused. Izi Trade OÜ on jagunenud ja selle käigus on osa vara üle läinud Izi Credit OÜ-le. IZI TRADE äriregistri äritoimikus sisalduvast IZI TRADE OÜ ja Izi Credit OÜ vahel 11.09.2020 sõlmitud jagunemislepingu punktist 5.1. nähtub, et IZI TRADE OÜ on jagunemislepingu alusel Izi Credit OÜ üle antud jagunemislepingu lisas 2 nimetatud IZI TRADE OÜ vara. Izi Credit OÜ-le on lisa 2 kohaselt üle antud IZI TRADE OÜ-le kuulunud kaks kinnisasja, kaks IZI TRADE OÜ nõudeõigust ja rahalised vahendid summas 175 000 (ükssada seitsekümmend viis tuhat) eurot. Äriseadustiku § 447 lg 1 kohaselt vastutavad enne jagunemise kandmist jaguneva ühingu registrikaardile tekkinud jaguneva ühingu kohustuste eest jagunemisel osalevad ühingud solidaarselt. Y ja X nõuavad IZI TRADE OÜ-lt leppetrahvi tasumise kohustuse täitmist, mis on tekkinud enne jaguneva ühingu registrikaardile jagunemise kandmist. Seega on IZI TRADE OÜ ja Izi Credit OÜ muutunud hagejate suhtes solidaarvõlgnikeks ja vastutavad nõude täitmise eest solidaarselt. Võttes arvesse, et jagunemisega on IZI TRADE OÜ muudetud suure tõenäosusega varatuks, soovivad hagejad oma nõude pöörata nii IZI TRADE OÜ kui ka Izi Credit OÜ vastu ühiselt ja solidaarnõudena.
6.Hagejad paluvad rahuldada hagi ja välja solidaarselt kostjatelt X ja Y kasuks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud 2551,9 (kaks tuhat viissada viiskümmend üks koma üheksa) eurot, millest põhisumma on 2500 (kaks tuhat viissada eurot) ja 51,9 (viiskümmend üks koma üheksa) eurot on hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisvõlgnevus ning lisaks hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivist tasumata põhinõudelt summas 2500 eurot võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude summa 2500 (kaks tuhat viissada) eurot täieliku tasumiseni. Hagejad paluvad jätta solidaarselt kostjate ja et kostjatel tuleb väljamõistetud ja tähtaegselt tasumata menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja seisukohad ja põhjendused
7.Kostjad vaidlesid hageja nõudele vastu. Kostjad leiavad, et faktiliste asjaolude kohaselt esitas kostja Viimsi vallale kasutusloa taotluse koos kõikide vajalike dokumentidega 2020 jaanuari alguses. Kostja 1 poolt said esitatud kõik kasutusloa taotlemiseks nõutavad dokumendid ca 1 kuu enne hageja sõlmitud lepinguga ettenähtud kasutusloa saamise tähtaega (31.01.2020). Üldiselt ehitusvaldkonna praktikas võtab kasutusloa menetlemine maksimaalselt 30 päeva alates taotluse esitamisest vallale. Hagejaga asjaõiguslepingu sõlmimisel arvestas kostja 1 asjaoluga, et kasutusloa taotlemiseks ettenähtud dokumentide komplekteerimine võtab aega ca 2 kuud, misjärel ca 1 kuu läheb kasutusloa menetlemisele.
8.Tegelikkuses läksidki asjad plaanipäraselt ehk pärast ridaelamu valmimist 2019. aasta oktoobris, said dokumendid komplekteeritud detsembri lõpuks ning jaanuari alguses olid need koos kasutusloa taotlusega esitatud Viimsi vallale. Nimetatud asjaoludest
tuleneb, et kostja 1 on käitunud hagejate suhtes igati korrektselt ega ei viivitanud endast tulenevate toimingute tegemisega kasutusloa taotlemisel.
9.Pärast kasutusloa menetluse algatamist ei ole Viimsi vald teinud kostjale 1 ühtegi märkust ehitise (sh hageja ostetud ridaelamuboksi) tehnilise seisukorra ega projektiga ettenähud tingimustele mittevastavuse kohta. See tähendab, et hagejate ostetud eluase sai kostja 1 poolt ehitatud kvaliteetselt ja projekti kohaselt. Samas nõudis vald kostjalt 1 uue radooniuuringu tegemist. Hiljem, vaatamata sellele, et vallale said nõutud teenuslepingud esitatud koos kasutusloa taotlusega - esitati kostjale 1 nõue esitada teenuslepingud, mis oleksid sõlmitud ridaelamu uute kaasomanike ja infrastruktuuri teenusepakkujate vahel. Valla nõudmise tõttu võttis ainuüksi täiendava radooniuuringu tegemine võttis aega rohkem kui 1 kuu. Uuringu tulemused said vallale esitatud viivitamatult pärast nende valmimist. Uute teenuslepingute hankimine osutus problemaatiliseks, kuna oli selgus, et veeleping jäi hagejate tõttu sõlmimata. Hagejad sõlmisid veelepingu alles 10.03.2020 ehk ca 1,5 kuu pärast kasutusloa saamise tähtaja saabumist.
10.Teenuslepingutega seonduvalt leiavad kostjad, et hagejal teenuslepingute enda nimele ümbervormistamise kohustus tulenes kostajaga 1 sõlmitud asjaõiguslepingust. Oma ekirjas 02.12.2019 juhiti sellele hagejate (mis puudutab teenuslepinguid). Seoses sellega, et lepingust tuleneva kohustusele ja meeldetuletusele jäi hagejate poolt teenusleping siiski sõlmimata, palus kostja 1 hagejat esitada veeleping, mille tulemusel suvatsesid hagejad lõpuks lepingu allkirjastada ning see edastati kostjale 1. Ülaltoodust tuleneb, et kasutusloa taotlus oli kostja 1 poolt esitatud vallale vastava menetluse alustamiseks piisava ajalise varuga ehk õigeaegselt; menetluse jooksul esitas vald senini ettenägematuid lisanõudeid täiendavate dokumentide esitamise kohta; dokumentide hankimine võttis aega täpselt niipalju, mis läks lepingujärgsest kasutusloa tähtaja saabumise hetkest kuni selle reaalse väljastamiseni (ca 2 kuud); hageja viivitas endapoolse kohustuse täitmisega (veelepingu sõlmimine) kuni 10.03.2020 ehk ca 2/3 kasutusloa menetlemise ajast.
11.Seega ei õige ole kasutusloa saamise viibimine tingitud kostjast 1, see pole kostja 1. Tegemist oli vääramatu jõu olukorraga sarnase situatsiooniga. Lisaks põhjustas menetluse venimist hageja enda tegevusetus veelepingu sõlmimisel. Kostja 1 ei ole oma lepingulist kohustust rikkunud ning kostja 1 kohustuse mittetäitmine on vabandatav. Lisaks ei ole hagejad leppetrahvi nõudmisest õigeaegselt teatanud. Seega ei ole leppetrahvi nõudmise eeldused täidetud. Hagejate poolt pea 3 kuu pärast lepinguga ettenähtud kasutusloa hankimise tähtaja saabumist leppetrahvi nõudmine tähendab, et hagejad on läinud mõistliku tähtaja raamidest välja ja sellega on leppetrahvi nõudmine minetanud.
12.Kasutusloa venimise kohta selgitas kostja 1 üheselt mõistetavalt, et kasutusloa väljastamise venimine oli ajendatud Viimsi valla poolsete lisanõudmistest. Sellegi poolest, olemata tähtaja ületamise eest vastutav, pakkus kostja 1 hagejatele heast tahtest nö moraalseks rahustamiseks välja elupuuheki istutamist, millest hagejad ei ole keeldunud. Lõppkokkuvõttes said hagejad kinnistu osale istutatud elupuu hekk, mille maksumus koos tööga oli ca 500,00 eurot. Nii heastati hagejatele tähtaja viivitus heastatud ning kostjal 1 sai aru, et hagejad ei esita kostja 1 vastu leppetrahvi nõudeid.
13.Kostjad peavad vajalikuks märkida, et puudub vaidlus selles, et kostja 1 poolt valmisehitatud ja hageja poolt ostetud ridaelamuboks vastas kõikidele õigusnormide nõuetele nii enne kui pärast kasutusloa saamist. Hagejad ei ole tõendanud seda, et kasutusloa saamise venimisega seoses oleks neil tekkinud mistahes kahju. Hagejate käitumisest ilmneb selgelt see, et tegelikkuses aset leidnud asjaoludele ja kostja 1 poolt operatiivselt teostatud toimingutele (sh heastamine) ja selgitustele vaatamata, leidsid hagejad. et kostjalt 1 saaks juriidilisele alusele tuginedes maha võtta lisaraha leppetrahvi näol. Hagejate selline tegevus ei ole õiglane ega ei vasta hea usu põhimõttele, mistõttu on hagejate hagi alusetu. Hagejate seisukoht kostjate vastusele
14.Kostjate väited sellest, et ta ei ole viivitanud omapoolsete toimingutega kasutusloa taotlemisel, ei oma hagejate nõude põhjendatuse hindamisel vähimatki kaalu. Hagejad ja kostja 1 ei leppinud kokku leppetrahvis kasutusloa saamiseks vajalike toimingute õigeaegse tegemise kohustuse tagamiseks. Hagejad ja kostja 1 leppisid kokku leppetrahvis kasutusloa õigeaegse hankimise kohustuse tagamiseks. Olenemata sellest, et kostja 1 toimingud ja nende tegemise aeg leppetrahvi sissenõutavuse hindamisel tähendust ei oma, peavad hagejad vajalikuks esile tuua ka selle, et arvamus ka leppetrahvi hankimiseks vajalike toimingute õigeaegsusest ja kasutusloa taotluse esitamisest 2020. aasta jaanuari alguses on paljasõnalised ja diametraalses vastuolus avalikest andmetest nähtuvaga. Hagejate hagile lisana 6 lisatud kasutusloa nr 2012371/06145 alajaotusest „Seotud dokumendid“ nähtub, et Paelille tee 6 ridaelamu kasutusloa taotlus on kohalikule omavalitsusele esitatud alles 02.04.2020, s.o. enam kui kaks kuud hiljem kokku lepitud kasutusloa hankimise kuupäevast. Sama dokumendi alajaotuses „Esitatavad dokumendid“ nähtub, et kasutusloale on lisatud hulgaliselt erinevaid dokumente, mis pärinevad 2020 aasta märtsist (kasutusloa leheküljed 12-13).
15.Väide sellest, et kohalik omavalitsus on esitanud nn ettenägematuid lisanõudeid radooniuuringu ning ridaelamu uute kaasomanike teenuslepingute näol, on samuti asjasse puutumatud ning tõendamata. Radoonisisaldusega seotud nõuded on kehtestatud ehitusseadustiku § 11 lg 4 alusel, mis kehtestab ehituse tehnilised nõuded ning selles sättes viidatud rakendusakt (Ettevõtlus – ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määrus nr 19) kehtis juba enne hageja ja kostja 1 vahelise võlaõigusliku lepingu sõlmimist. Liiatigi on kostja 1 viidanud ka radooniuuringu tegemisele enda poolt juba enne valla poolse nõude esitamist. Puutuvalt kostja 1 viidatud ja kohaliku omavalituse poolt väidetavalt nõutud uute teenuslepingutega, leiavad hagejad, et hagile lisana 6 lisatud kasutusloast ei nähtu sellist vee- ja kanalisatsiooni, võrguteenuse ja prügi äraveoteenuse lepingute esitamist, mis oleks olnud dateeritud 2020. aasta mõne kuupäevaga ja mis võiks olla seostatavad valla nn ootamatute nõuete esitamisega. Isegi kui vald eelkirjeldatud nõudeid oleks kostjale 1 esitanud, on see tavapärane ehitustegevuse ja kasutusloa taotluse menetluse osa, mis kostjale kui majandus – ja kutsetegevuses tegutsevale kinnisvaraarendajale on või vähemalt peab olema ette nähtav.
16.Ka kostja 1 süü olemasolu ei oma hagejate nõude põhjendatuse hindamisel tähendust. VÕS § 104 lg 1 kohaselt vastustab isik üksnes süü olemasolu korral oma kohustuste rikkumise eest juhul kui see on seaduses või lepingus nii ette nähtud, s.t. et kui seadus või leping näeb ette isiku süülise vastutuse. Käesoleval juhul ei näe seadus ette kostja 1 süüd tema vastuse alusena. Niisamuti ei ole hagejad ega kostja 1 kokku leppinud kostja 1 süülises vastutuses, lisaks ei esine käesoleval juhul vääramatu jõu olukorda. Kostja 1 esile toodud asjaolud ei ole seostatavad vääramatu jõu esinemisega.
Kohtu põhjendused Vaidlustamata on järgenvad asjaolud: • 21.03.2019 sõlmisid hagejad IZI TRADE OÜ-ga (kostja 1) lepingu, mille alusel kohustus kostja 1 müüjana valmis ehitama Viimsi vallas aadressil Xxxx asuvale korteriomanditeks jagatud kinnistule hooned ja korteriomandi võlaõigusliku müügilepingu • 21.03.2019 lepingu punktiga 3.8. kohustus kostja 1/müüja hankima valminud Hoonele 1 ja lepingu esemele kasutusloa, mille alusel on lepingu esemeks oleval korteriomandi igakordsel omanikul õigus kasutada lepingu esemeks olevat korteriomandit sihtotstarbeliselt, hiljemalt kolmekümne esimesel jaanuaril kahe tuhande kahekümnendal aastal (31.01.2020.a). Hiljemalt samaks kuupäevaks kohustus sama lepingu punkti alusel kostja müüjana hankima Hoonele 2 kasutusloa/kasutusteatise, mille alusel on erikasutusõiguse alusel lepingu eseme igakordsel omanikul õigus kasutada Hoones 2 asuvat panipaika sihtotstarbeliselt. • 21.03.2019 lepingu punktis 3.8. leppisid hagejad kostjaga 1 kokku ka selles, et juhul kui kostja 1 müüjana ei ole Hoonele 1, Hoonele 2 ja lepingu esemele kasutusluba/kasutusteatist saanud hiljemalt kolmekümne esimesel jaanuaril kahe tuhande kahekümnendal aastal (31.01.2020.a), siis kohustub kostja 1 müüja tasuma ostjale leppetrahvi summas kaks tuhat viissada (2 500) eurot ja seejuures ei vabane kostja 1 müüjana Hoonele 1, Hoonele 2 ja lepingu esemele kasutusloa/kasutusteatise hankimise kohustusest. • 11.09.2019 sõlmisid hagejad kostjaga 1 lepingu, millega anti hagejatele kostja poolt asjaõiguslikult korteriomandi omand. • 11.09.2019 lepingu punktiga 4.4. lepiti kokku selles, et erinevalt Võlaõiguslikus müügilepingus, ehk 21.03.2019 lepingus kokkulepitule, kohustub kostja müüjana hankima hoonele, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde lepingu esemeks olev eriomand kuulub, milles asuvad eluruumid ja lepingu esemele kasutusloa hiljemalt esimeseks veebruariks kahe tuhande kahekümnendal aastal (01.02.2020.a). Hiljemalt samaks kuupäevaks kohustus kostja müüjana hankima hoonele, milles asuvad mitteeluruumid (panipaigad) kasutusloa/kasutusteatise. Sama lepingu punkti kohaselt andsid hagejad ostjatena kostjale 1 müüjana kõik vajalikud nõusolekud ja volitused, mis on vajalikud lepingu eseme omanikult lepingu eseme kasutusloa/kasutusteatise hankimiseks. Samas lepingupunktis leppisid hagejad ja kostja 1 kokku selles, et juhul kui kostja müüjana ei ole eelpool nimetatud hoonetele ja lepingu esemele kasutusluba/kasutusteatist saanud hiljemalt esimeseks veebruariks kahe tuhande kahekümnendal aastal (01.02.2020.a), kohustub kostja müüjana tasuma hagejatele ostjana leppetrahvi summas kaks tuhat viissada (2 500) eurot ja seejuures ei vabane kostja 1 müüjana eelpool nimetatud hoonete ja lepingu esemele kasutusloa/kasutusteatise hankimise kohustusest. • Kasutusluba hoonele, milles paikneb hagejate korter, ja abihoonele (milles paikneb hagejate panipaik) väljastati 02.04.2020. • Kostjad ei ole tasunud hagejatele leppetrahvi. • Kostja Izi Trade OÜ on jagunenud ja selle käigus on osa vara üle läinud Izi Credit OÜ-le (kostja 2). IZI TRADE on jagunemislepingu alusel Izi Credit OÜ üle antud jagunemislepingu lisas 2 nimetatud IZI TRADE OÜ vara. Izi Credit OÜ-le on lisa 2 kohaselt üle antud IZI TRADE OÜ-le kuulunud kaks kinnisasja, kaks IZI TRADE OÜ nõudeõigust ja rahalised vahendid summas 175 000 (ükssada seitsekümmend viis tuhat) eurot. Izi Credit OÜ on hageja nõude osas kostja 1 õigusjärglane.
17.VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja
ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1, 2 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS 76 lg 1, 2 ja § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel on võlgnikul kohustus lepingut täita ning selle kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja viivist.
18.Kuna puudub hagejate ja kostjate vahel vaidlus selles, et müügileping on hagejate ning kostja 1 vahel sõlmitud ning kehtiv, seega on hageja ja kostja 1 vahel VÕS § 208 lg 1 alusel leping müügilepingu näol.
19.Müügilepingu ja seda täiendava asjaõiguslikulepingu alusel sisaldas müügihind muuhulgas hoonele kasutusloa väljastamist hiljemalt 01.02.2020.a. (asjaõiguslepingu p 4.4) ning lepingupoolte kokkulepet, et kasutusloa hankimise tähtajast mitte kinnipidamisel on kostja kohustatud hagejale tasuma müügilepingust tuleneva ja hagis viidatud leppetrahvi (müügilepingu p 4.4., hagiavalduse p 7-8 dok 1s 12.06.2020). Kostjad on vastu vaielnud leppetrahvi nõudele, kuivõrd hoone kasutusloa väljastamine on viibinud asjaolu tõttu, mida kostja ei saanud mõjutada ega korteriomandi müügilepingu sõlmimise ajal ette näha või sellega arvestada. Lisaks hagejatel ei ole tekkinud kahju seoses kasutusloa väljastamise viibimisega.
20.VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Poolte vahel 11.09.2019.a sõlmitud lepingu punktiga 4.4. lepiti kokku selles, et erinevalt Võlaõiguslikus müügilepingus, ehk 21.03.2019 lepingus kokkulepitule, kohustub kostja müüjana hankima hoonele, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde lepingu esemeks olev eriomand kuulub, milles asuvad eluruumid ja lepingu esemele kasutusloa hiljemalt esimeseks veebruariks kahe tuhande kahekümnendal aastal (01.02.2020.a). Hiljemalt samaks kuupäevaks kohustus kostja müüjana hankima hoonele, milles asuvad mitteeluruumid (panipaigad) kasutusloa/kasutusteatise. Sama lepingu punkti kohaselt andsid hagejad ostjatena kostjale müüjana kõik vajalikud nõusolekud ja volitused, mis on vajalikud lepingu eseme omanikult lepingu eseme kasutusloa/kasutusteatise hankimiseks. Samas lepingupunktis leppisid hagejad ja kostja 1 kokku selles, et juhul kui kostja müüjana ei ole eelpool nimetatud hoonetele ja lepingu esemele kasutusluba/kasutusteatist saanud hiljemalt esimeseks veebruariks kahe tuhande kahekümnendal aastal (01.02.2020.a), kohustub kostja müüjana tasuma hagejatele ostjana leppetrahvi summas kaks tuhat viissada (2 500) eurot ja seejuures ei vabane kostja müüjana eelpool nimetatud hoonete ja lepingu esemele kasutusloa/kasutusteatise hankimise kohustusest.
21.Kostjad on esitanud vastuväite leppetrahvi kohaldamisele, leides, et kohustuse rikkumine oli vabandatav vääramatu jõu tõttu – kostja leiab, et kasutusloa taotlus oli kostja poolt esitatud vallale vastava menetluse alustamiseks piisava ajalise varuga ehk õigeaegselt ning menetluse jooksul esitas vald senini ettenägematuid lisanõudeid täiendavate dokumentide esitamise kohta (radooniuuring). Lisaks leidsid, et kasutusloa saamise venimine oli tingitud ka hagejate enda tegevusetusest veelpingu sõlmimisel ja nimelt oli kostja 1 juhtinud hagejate tähelepanu teenuslepingutega seonduvalt oma ekirjas 02.12.2019, kuid hagejad viivitasid endapoolse kohustuse täitmisega (korteriomaniku veelepingu sõlmimine) kuni 10.03.2020. Kostja 1 on välja toonud
(kostja 02.09.2020 vastus hagile, dok 4s), et kõikidel teistel ridaelamubokside omanikel olid veelepingud sõlmitud juba 2020 aasta alguseks.
22.Vastavalt VÕS § 103 lg 2 on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
23.Nimetatud kostja 1 (kostjate) väitega ei saa kohus nõustuda. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja 1 oleks teinud korteriomanikele kohustuse sõlmida vee-ettevõtjaga lepingud. Kostja 1 02.12.2019 korteriomanikele suunatud e-kirjast (kostja 02.09.2020 vastuse lisa 3, dok 4s, t/l 63) nähtuvalt on kostjad viidanud küll AS Viimsi Vesi vee- ja kanalisatsiooniteenuse tarbimisele, kuid nimetatust ei nähtu, et oleks korteriomanikele tehtud kohustust sõlmida eraldi veetarbimise lepinguid. Vastupidiselt nähtub nimetatud e-kirjast, et teenuse tarbijaks AS-ga Viimsi Vesi on korteriühistu (Iga kuu AS Viimsi Vesi teeb üldarve KÜ-le. Korteriühistu liikmed tasuvad vastavalt tarbitule KÜ-le. KÜ tasub üldarvega AS-le Viimsi Vesi. Korterite veearvesti on digitaalsed, arvel on näha kui palju vett kasutas konkreetne korter.).Ühtlasi ei nähtu hagejate tegevusest tahtlikku viivitamist vee tarbimislepingu sõlmimisel. Kostja 1 on palunud hagejatel saata Viimsi Vesi ja hagejate vahel sõlmitud veetarbimise leping 09. märts 2020.a. kell 14:15 (kostja 1 02.09.2020 vastuse lisa 3, dok 4s, t/l 64 pöördel), millele hagejad on vastanud 10. märts 2020 kell 14:17, et on avalduse teinud ning on vee-ettevõtja vastuse ootel. Täiendavalt on saadetud 10.03.2020 kell 14:22 hagejate e-kiri, milles on märgitud, et leping on saadud ja edastatakse (kostja 1 02.09.2020 vastuse lisa 3, dok 4s, t/l 64). Seega on hagejad kostja nõutud küsimusele vajalikud dokumendid edastanud praktiliselt 24tunni jooksul ja mitte venitanud vajalike dokumentide esitamisega. Lisaks on kostja 1 ise välja toonud, (kostja 1 19.11.2020 vastus dok 11s), et valla sellekohane nõue tuli ootamatult (Iga kaasomanikuga eraldi veelepingute koostamise nõue oli kostjale üllatuslik kuna see ei haakunud tema endise praktikaga ning ei olnud kooskõlas üvk kasutamise eeskirja reeglistikuga), ehk ei ole ka eluliselt usutav, et kostja 1 oleks 02.12.2019 kohustanud korteriomanikke sõlmima eraldi veetarbimise lepinguid.
24.Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et ehitusregistrisse on teenuslepingute sõlmimise osas vastav märkus on tehtud juba 16.01.2020 (AS Viimsi Vesi - kõikidel boksidel peavad olema sõlmitud teenuselepingud! - kostja vastus 03.06.2021 lisa 1), kuid hagejatele on kostja-poolne meeldetuletus teenuselepingu sõlmimiseks saadetus alles 09.03.2020.a. Sealjuures nähtub kostja 1 esitatud e-kirjast ja nende lisadest (vastus 03.06.2021 lisa 2), et ehkki teised vaidlusaluse kinnisasja kaasomanikud olid sõlminud vee-ettevõtjaga teenuselepingud juba varasemalt (05.02.2020 Xxxx, 09.01.2020 Xxxx, 03.01.2020 Xxxx, 09.01.2020 Xxxx), siis e-kirjaga on vastavad teenuslepingud edastatud vallale alles 11.03.2020 kell 11:02. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et ehkki hagejad said vee-ettevõtjaga teenuselepingu sõlmitud alles 10.03.2020, siis oli kostjal 1 võimalik juba 16.01.2020 ehitusregistrist näha, et puudu on vajalikud teenuselepingud ning vastavad lepingud küsima ja vallale edastama. Kohus leiab, et arendaja kohustus oli kõik kasutusloa saamiseks vajalikud dokumendid esitama tähtaegselt, mida kostja 1 ei teinud.
25.Kostjad on välja toonud, et peamine viivitus kasutusloa saamisel oli hoonele täiendava radooniuuringute tegemine vajadus (Viimsi Vallavalitsuse 27.01.2020 märkus: kinnistu
asub kõrge radoonitasemega piirkonnas. Palun esitada radoonitaseme mõõtmise protokoll – kostja 19.11.2020 vastus lisa 2, dok 11s). Lisaks on kostjad leidnud, et ehitusvaldkonna praktikas võtab kasutusloa menetlemine maksimaalselt 30 päeva alates taotluse esitamisest vallale (kostja vastus 02.09.2020 dok 4s). Tuginedes asjaoludele, et vaidluse all ei ole, et hageja ja kostja 1 olid kokku leppinud kasutusloa saamise tähtajaks 01.02.2020 ning tõendatud on ka kostja 1 poolt (kostja 1 vastuse 19.11.2020 lisa 1-2, dok 11s), et kostja 1 taotlus kasutusloa menetlusse võtmise kuupäevaks on 10.01.2020, siis kohtu arvestuse kohaselt kasutusloa menetlemiseks oleks jäänud 21 päeva. Täiendava radooniuuringu tegemisega ei olnud kostja 1 oma ajakavas arvestanud (kostja 1 19.11.2020 vastus, lisa 2 dok 11s, valla märkus täiendava radooniuuringu tegemiseks 27.01.2020 ja milline mõõtmine toimus 2020 veebruari lõpuni, kostja 19.11.2020 vastus), kuid vaidlustamata on asjaolud, et kostja 1 oli hagejatega kasutusloa hankimises tähtajas kokku leppinud esmalt 21.03.2019 võlaõiguslepingus (tähtaeg 31.01.2020) ning täiendavalt 11.09.2019 asjaõiguslepingus tähtajaga 01.02.2020. Kuna nimetatud tähtajad olid arendaja poolt eelduslikult mõistlikud ja teostatavad, siis leiab kohus, et antud juhul olid arendajale, kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale äriühingule, võimalikud viivitused kasutusloa saamisel äriühingu enda risk ning lubade taotlemise viimasele hetkele jätmine ei ole kohtu hinnangul kostja 1 poolt põhjendatud ega mõistlik.
26.21.03.2019.a. lepingu p 3.8 nähtuvalt (hagi lisa 1, dok 1s, 12.06.2020) on lepingu pooled kokku leppinud, et kasutusluba/kasutusteatis tuleb hoonetele saada hiljemalt 31.01.2020.a., vastasel juhul on müüja kohustatud tasuma ostjale leppetrahvi summas 2500 eurot. Nimetatud leppetrahvi nõuet on pooled kokku leppinud veelkordselt 11.09.2019.a. lepingu p 4.4 (hagi lisa 2, dok 1s, 12.06.2020), pikendades kasutusloa saamise tähtaega kuni 01.02.2020.a. Eeltoodust nähtub, et leppetrahvi rakendamise võimalikkusega on pooled lausa kahel korra nõustunud (21.03.2019 lepingus ning 11.09.2019 lepingus), mis seega ei saanud tulla lepingu pooleks olevale kostjale 1 üllatusena. Hagejatele on ette heitnud, et leppetrahvi nõue esitati ebamõistliku viivitusega (esmane leppetrahvi nõue kostjale esitatud 09.03.2020, hagi 12.06.2020 lisa 4, dok 1s). Kohtu hinnangul olukorras, kus kasutusluba pidi olema väljastatud 01.02.2020 ning leppetrahvi nõue on kostjale 1 esitatud 09.03.2020, ei ole leppetrahvi nõude esitamisega ebamõistlikult viivitatud (01.02. kuni 09.03, so ligikaudu kuu aega). Eeltoodu tõttu ei pea kohus põhjendatuks kostjate väidet, et lepingu rikkumine oli vabandatav, seega ei esine VÕS § 103 lg 2 olukorda.
27.Kuivõrd kostjad on esitanud vastuväite ka leppetrahvi suurusele, pidades leppetrahvi väljamõistmist märgitud ulatuses ebamõistlikuks tulenevalt asjaoludest, et tehtud on enda poolt kõik võimalik, et lepingulisi kohustusi täita, et hagejatel ei ole kahju ei tekkinud ning kostja 1 on elupuu heki istutamisega kinnistule nö heastanud tähtaja viivitamise, on kohtu hinnangul võimalik kostja vastuväidet käsitleda leppetrahvi vähendamise taotlusena VÕS § 162 mõttes.
28.VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
29.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole täidetud VÕS § 162 lg-s 1 tulenevad eeldused. Kostjad on välja toonud, et leppetrahv on ebaproportsionaalne võrreldes
hagejale tekkinud kahjuga (kinnistule istutanud ca 500 euro ulatuses elupuu heki) ja et arvestada tuleks kostjapoolse rikkumise iseloomu, et alates kasutusloa väljastamist takistanud asjaolude ilmnemisest, on kostja 1 teinud mõistlikult ja viivitusteta kõik vajalikud toimingud, et kasutusluba väljastataks varaseimal võimalikul ajal.
30.Kohtule esitatud tõenditest (kostja 19.11.2020 vastus lisa 2, dok 11s) nähtub küll, et kostja 1 on peale valla nõuet (27. jaanuar 2020) teostada täiendav radooniuuring, seda ka esimesel võimalusel (2020 veebruarikuu jooksul) teinud, kuid nagu eelpool kohus leidis, pidi olema kostja 1 kui majandus- ja kutsetegevuses tegutseva ehitusvaldkonna äriühinguga teadlik võimalikest riskidest vajalike dokumentide saamisega viibimisest. Asjaolu, et valdavalt võtab kasutuslubade menetlemise protsess aega maksimaalselt 30 päeva, ei tähenda, et selline protsess ei võiks venida pikemaks.
31.Kostja 1 ei ole kohustust lepingujärgselt (lepingu p 4.4) hoonele kasutusloa väljastamist hiljemalt 01.02.2020.a. täitnud, vastupidiselt on kostja 1 alles 02.04.2020 saanud kasutusloa. Võttes arvesse, et vaidlusaluse ridaelamuboksi hind oli 224960 eurot, siis leppetrahvi summas 2500 eurot (mida hagejad lepingurikkumise eest küsivad), ei saa pidada ebamõistlikuks, moodustades vaid 1,1% eluaseme maksumusest. Seega on kostja 1 rikkunud VÕS § 100 mõttes lepingust tulenevat kohustust. Sealjuures ei ole radooniuuringute puudumine ainuke puudus, mille tõttu on kasutusloa taotlemine viibinud (mh vee-ettevõtjaga teenuslepingute sõlmimine ja vallale esitamine, haljastuse rajamine). Seega ei ole kohustuse rikkumine VÕS § 103 lg 2 järgi vabandatav.
32.Kostja 1 leiab, et kostja on kasutusloa saamise viibimise hüvitanud hagejate kinnistule elupuu heki istutamisega. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt tulenes aga elupuuheki rajamise kohustus kostjale 1 lähtuvalt ehitusprojektist, mille osas on kostja 1 esitanud 06.03.2020.a. vallale garantiikirja haljastuse taastamiseks hiljemalt 30.06.2020 (hagejate vastus 14.10.2020 lisa 2, dok 6s). Seega ei ole kostja 1 mitte üritanud heastada kasutusloa saamisest tingitud viivitust, vaid täitis oma kohustust haljastus rajada.
33.Eeltoodu alusel ei ole kohtu hinnangul asjaolusid, et kostja 1 ei olnud võimeline enda kohustusi hageja ees täitma tähtaegselt ning leppetrahvi vähendamine VÕS § 162 lg 1 alusel ei ole põhjendatud.
34.VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist, lg 2 sätestab, et solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Äriseadustiku § 447 lg 1 kohaselt vastutavad enne jagunemise kandmist jaguneva ühingu registrikaardile tekkinud jaguneva ühingu kohustuste eest jagunemisel osalevad ühingud solidaarselt.
35.Vaidlus puudus selles, et kostja 2 on kostja 1 õigusjärglane ning seega vastutab ta solidaarselt kostjaga 1 VÕS § 65 lg 1, 2, ÄS § 477 lg 1 järgi hagejate ees leppetrahvi ja viivise nõude osas.
36.VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates
kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
37.Eeltoodust ja VÕS § 65 lg 1, 2, § 76 lg 1, 2 ja § 101 lg 1 p 1, 6, § 94, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 208 lg 1, ÄS § 477 lg 1 ning müügilepingu p-st 4.1.3, 4.1.4. tulenevalt kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele leppetrahv summas 2500 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 51,9 eurot ning alates hagi esitamisele järgnevast päevast (13.06.2020) sissenõutavaks muutuv viivis leppetrahvi nõuetelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
38.Pooled võivad sõlmida kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni kompromissi. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
39.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2751,9 eurot. Menetluskulude jaotamine
40.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
41.TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamist. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas rahuldab kohus hagi täielikult, jäävad hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja kostjate kulud jäävad nende enda kanda.
42.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.
43.Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja menetluskuludena riigilõivu summas 275 eurot ning õigusabikulud summas 2567 eurot.
44.Kostjad esitasid vastuväited hagejate menetluskuludele, leides, et hagejate esindaja töö maht on põhjendamatu. Kostjate hinnangul käesoleva tsiviilvaidluse esemeks ehk vaidluse põhisisuks on olnud see kas eeldused kostjalt leppetrahvi nõudmiseks olid täidetud ning kas hageja leppetrahvi nõue on muutunud sissenõutavaks. Ehk vaidluse
iseärasus ei eeldanud sügava õiguslikku analüüsi, vaid see pidi olema kontsentreerunud faktiliste asjaolude hindamisele. Hageja nõuab hagejatelt menetluskulu summas 1980 eurot (väidetavalt 13 t ja 45 min kestusega ajakulu) väljamõistmist ja kinnitab, et see on vajalik ja kohtuvaidlusega seotud. Kostja I juhib kohtu tähelepanu, et vastav hageja nõue on ilmselgelt ülepaisutatud ja pahatahtlik. Kostja I palub kohtul hinnata hageja menetluskulude mahtu, vajalikkust ja põhjendatust.
45.Käesoleva tsiviilasja kohtutoimiku materjalidest nähtub, et hagejad on tasunud hagi esitamisel riigilõivu summas 275 eurot, mistõttu peab kohus põhjendatuks hagejate kulutusi riigilõivule.
46.TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
47.Hagejad on oma 03.02.2021.a. menetluskulude taotluses välja toonud, et hagejate esindaja on menetluskulude arve nr 2020119 alusel teostanud töid summas 400 eurot (+km), mis on tasutud hagiavalduse koostamise eest 2 tundi ja 50 min ja hagi aluseks oleva dokumentatsiooni analüüs, tutvumine kinnistusraamatu ja ehitusregistri andmetega 3 tundi ja 50 minutit. Järgnevalt menetluskulude taotluses nimetatud menetluskulude arve nr 2020172 summas 300 eurot (+km) vastuse koostamise eest kostja hagi vastusele kokku 2 h 30 minutit ning dokumendi täiendamise eest 1 h 25 minutit summas 170 eurot (+km, arve nr 2020184 alusel). Arve nr 2021024 alusel 1 h 20 minutit kostja jagunemislepingu analüüs, e-kiri kliendile, taotluse koostamine kostja kaasamiseks summas 160 8+km). Hagejate esindaja tunnitasumääraks on 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Hagejate 03.02.2021 menetluskulude nimekirja alusel on hagejate esindaja osutanud seega õigusabi kokku 11 tundi 55 minutit summas 1236 eurot (käibemaksuga).
48.Hagejate 13.04.2021 menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejate täiendavaks menetluskuluks õigusabi 5 tunni 10 minuti ulatuses summas 620 eurot (+km). Hagejate esindajal on 02.02.2021 kohtuistungiks ettevalmistamiseks kulunud 55min+03.02.2021 täiendavalt 40 min, osalemiseks 03.02.2021 istungil 30 minutit, 09.02.2021 seisukoha koostamiseks 30 minutit, 16.02.2021 avalduse koostamiseks, taotluse koostamiseks 30 minutit, 26.02.2021 tutvumine kajaga 10 minutit, 19.03.2021 vastuse koostamiseks kajale 1 h 30 minutit ja 13.04.2021 ettevalmistus kohtuistungiks, menetluskulude nimekirja koostamiseks 30 minutit.
49.Hagejate 10.08.2021 menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejatel täiendavalt menetluskulud summas 312 eurot, ajakuluga 2 tundi 10 minutit. Hagejate esindaja on teenust osutanud: ettevalmistus ja osalemine Harju Maakohtu 14.04.2021 istungil: 1h 25 minutit; kostja täiendava seisukoha analüüs ja 04.06.2021 seisukoha koostamine: 35 minutit; täiendava menetluskulude nimekirja koostamine: 10 minutit.
50.Kohus võttes arvesse kostjate vastuväiteid asub kohus seisukohale, et koostatud dokumentide sisu ja maht vastab kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas kajastatud ajakulule. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1
peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hagejate lepingulise esindaja kulusid summas 2292 eurot (1236+744+312).
51.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt solidaarselt hagejate kasuks välja mõista menetluskulud summas 2569 (275+2292) eurot.
52.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hagejad vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2569 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
53.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
54.Kuna kostjate menetluskulud jäävad nende endi kanda, siis ei määra kohus kindlaks nende kulude suurust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 29.02.2024 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 28.10.2021 kohtuotsus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.