Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (4)

Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale kätte isiklikult allkirja vastu 30.09.2021. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja nõusolekul TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt on kostja ja AS Inbank sõlminud 25.09.2015. a laenulepingu nr L89000049590, mille alusel väljastati kostjale laen 1999 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel 60 osamaksega perioodil 05.11.2015. a kuni 05.10.2020. a. Tagastamisele kuuluv brutosumma oli 3057,69 eurot, sh põhiosa 1999 eurot, intress 873,69 eurot, lepingutasu 95 eurot ja haldustasu 90 eurot. Kostja tasus põhiosa katteks 1637,24 eurot, s.o esimesed 52 osamakset. Võlgnevus tekis alates 53.osamaksest 05.03.2020. a. Seega põhivõlg hagiavalduse esitamise seisuga on 361,76 eurot. AS Inbank saatis 19.06.2020. a kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 07.07.2020. a saatis AS Inbank kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta ning leping on üles öeldud 07.07.2020. a. AS Inbank loovutas kostja vastase nõude 31.07.2020. a AS-le Aktiva Portfolio ning seda koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja intressivõlgnevus 17,08 eurot ning laenuhaldustasu võlgnevus 7,50 eurot. Hageja taotleb kostjalt võla sissenõudekulude väljamõistmist summas 30 eurot. Viiviseid on hageja arvestanud alates 08.07.2020. a kuni hagiavalduse esitamiseni lepingujärgses määras, s.o 14,90%, seega summas 58,70 eurot. Lisaks taotleb hageja kostjalt edasiulatuva viivise, s.o alates 10.08.2021. a väljamõistmist lepingujärgses määras kuni põhivõla tasumiseni. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 361,76 eurot, intressi summas 17,08 eurot, haldustasu 7,50 eurot, võla sissenõudmiskulu 30 eurot ja kohtuotsuse tegemise aja, s.o 25.10.2021.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 70,07 eurot (58,70+11,37). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 26.10.2021. a viivise põhivõlalt määras 14,90% aastas kuni põhivõla täitmiseni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

2 (4)

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 125 eurot, mida kohtu hinnangul saab pidada põhjendatud menetluskuluks. Riigilõivu on tasutud seadusega ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu 360 eurot on põhjendatud üksnes osaliselt. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on asjaolusid arvestades hageja lepingulise esindaja tasu ilmselgelt ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on seisnenud üksnes alusdokumentide analüüsimises, hagimaterjalide koostamises, esinduses hagimenetluses, sh maksekäsu avalduse koostamises, esinduses maksekäsu kiirmenetluses. TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu TsMS §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Eelnevast tulenevalt peab kohus põhjendatuks maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulude väljamõistmist kostjalt mitte enam kui 20 euro ulatuses. Lisaks leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole tegemist õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Kohtu hinnangul on tegemist tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on sama hageja poolt esitatud erinevate hagide puhul samad. Seega pole kohtu hinnangul tegemist keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks hagimenetluses 1,5 tundi ning õigusabikulud kokku on põhjendatud summas 180 eurot (käibemaksuta). Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku summas 325 eurot (125+20+180). Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud.

3 (4)

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.