25. oktoober 2021. a Tartu kohtumaja, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses
Tsiviilasja number
2-21-112827
Tsiviilasi
Elisa Eesti AS-i väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
407,07 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood: 10178070, asukoht: Sõpruse pst 145, Kristiine linnaosa, Tallinn, 13425, Harju maakond; lepinguline esindaja A.Ž, XXX, e-post: XXX).
2.Välja mõista J.D. Elisa Eesti AS-i kasuks poolte vahel XX.XX.XXXX sõlmitud liitumislepingust nr XXX ja XX.XX.XXXX osamaksetega vara müügilepingust nr XXX tulenev võlgnevus kokku summas 271,03 eurot, mis koosneb põhivõlast 251,03 eurot ja viivisest perioodi 19.06.2020. a - 17.06.2021. a eest summas 20 eurot.
3.Välja mõista J.D. Elisa Eesti AS-i kasuks viivis põhinõudelt (251,03 eurolt) alates 18.06.2021. a kuni põhinõude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta hagi käsitlustasu ja sellelt arvestatava viivise osas rahuldamata.
5.Jätta menetluskulud 72% ulatuses J.D. kanda ja 28% ulatuses Elisa Eesti AS-i kanda.
6.Välja mõista J.D. Elisa Eesti AS-i kasuks menetluskulud summas 201,60 eurot.
7.Välja mõista J.D. Elisa Eesti AS-i kasuks menetluskuludelt viivis alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud
kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Ringkonnakohus menetleb hageja apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib osaliselt põhjendava osa.
2.Kohus kohustas kostjat kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 14 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 24.09.2021. a Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.
3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
4.Hageja nõuab kostjalt poolte vahel XX.XX.XXXX sõlmitud liitumislepingust nr XXX ja XX.XX.XXXX osamaksetega vara müügilepingust nr XXX tulenevat põhivõlga 351,03 eurot, viiviseid viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast s.o 19.06.2020 - 17.06.2021. a eest summas 27,96 eurot ja täiendavalt viivist põhinõudelt alates 18.06.2021. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.
6.Kohtu hinnangul tuleb poolte vahel sõlmitud lepingud lugeda sõlmituks tüüptingimustel võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud
suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
7.Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt koosnevad kostja poolt tasumata arved muuhulgas käsitlustasust summas 100 eurot, mille sisu ei ole hageja selgitanud. Samas nähtub hagimaterjalidest, et tegemist on vara osamaksetega müügilepingu rikkumisest tuleneva tasuga, millel on kohtu hinnangul leppetrahvi tunnused.
8.Kohus leiab, et osamaksetega vara müügilepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 mõttes ning hageja poolt sätestatud tüüptingimuse näol (leppetrahv) on tegemist tühise tingimusega VÕS § 415 lg 1 järgi. Kuivõrd käsitlustasu summas 100 eurot on tühine tuleb hageja käsitlustasu nõue jätta rahuldamata. Samuti tuleb jätta rahuldamata käsitlustasult arvestatava viivise nõue. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks põhivõlana välja mõista 251,03 eurot (351,03-100) ning sellelt arvutatuna seadusjärgne viivis perioodi 19.06.2020 . a – 17.06.2021. a eest 20 eurot.
9.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
10.Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 163 lõikest 1 ja kindlaks määramisel TsMS § 174 lg-st 1. Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 72% ulatuses kostja kanda ja 28% ulatuses hageja kanda.
11.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 45 eurot, hagiavalduselt tasutud riigilõiv 55 eurot ja lepingulise esindaja kulud 360 eurot.
12.Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 407,07 eurot tasuda riigilõivu 100 eurot, mille hageja on tasunud. Seega tuleb kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 72 eurot (100 eurost 72%).
13.Lähtudes TsMS § 175 lg-st 1, arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud hagiavalduse koostamise ning kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud lepingulise esindaja kuluks 180 eurot (1,5 tunni ulatuses) ilma käibemaksuta. Seega tuleb kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele menetluskuluna hageja kasuks välja mõista lepingulise esindaja kulud 129,60 eurot (180 eurost 72%).
14.Arvestades eeltoodut kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kokku summas 201,60 eurot (72 + 129,60).
15.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.