lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-18012/4

Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 25.10.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-18012/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
25.10.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2174
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 1Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleVÕS § 82 lg 1, 7Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulVÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 127 lg 1, 2, 4Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusVÕS § 1044 lg 1, 3Muul alusel esitatavad nõudedVÕS § 115 lg 1Kahju hüvitamineKOS § 11 lg 3KrtS § 31 lg 1Korteriomaniku kohustusedTsMS § 144 lg 1

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal12831829(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Nieländer

Kohtujurist

Mari-Liis Lega

Määruse tegemise aeg ja koht

25.10.2021, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-18012

Tsiviilasi

AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus V P vastu kahju 620 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 1,36 euro ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

670,96 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829), asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn Avaldaja lepinguline esindaja: Arvi Luhakooder, epost: [email protected] Puudutatud isik: V P (isikukood xxx), elukoht xxx

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada avaldus.
2.Välja mõista puudutatud isikult V Plt avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks kahju 620 eurot ja 07.12.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1,36 eurot.
3.Välja mõista puudutatud isikult V Plt avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks viivis tagastamata põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.12.2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid selliselt, et resolutsiooni p 2 väljamõistetud viivis 1,36 eurot ja edaspidine viivis alates 08.12.2020 ei ületaks kokku rohkem kui 620 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Sarnased lahendid

Muud
  • 25.09.20262-25-4081/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.09.20262-26-118946/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.09.20262-26-111939/12Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20263-26-2707/4Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 14.09.20263-26-2696/3Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 14.09.20262-26-17603/5Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
Kohtuvälised kulud
TsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetluses
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 436 lg 7Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
TsMS § 463 lg 2Kohtumäärus
TsMS § 613Hagita menetlus korteriomandi ja kaasomandi asjades
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 103 lg 1Rikkumise vabandatavus
VÕS § 108Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 171 lg 1Võlgniku vastuväited uue võlausaldaja nõudele ja tasaarvestus loovutatud nõudega
VÕS § 173 lg 2Nõude üleminek seaduse alusel
VÕS § 3Võlasuhte tekkimise alused
VÕS § 492 lg 1Nõude üleminek
4.Jätta menetluskulud puudutatud isiku V P kanda.
5.Välja mõista puudutatud isikult V Plt avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 410 eurot (riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulu 360 eurot).

2-20-18012

6.Välja mõista puudutatud isikult V Plt avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks viivis välja mõistetud menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Asjaolud
1.AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (avaldaja) palub V Plt (puudutatud isikult) välja mõista kahju summas 620 eurot (põhinõue), viivise põhinõudelt seisuga 07.12.2020 summas 1,36 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 08.12.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
2.Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil xxx. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr xxx (lisa 3 – Kodukindlustuse poliis nr xxx). Kindlustusvõtjaks on B L. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 100 eurot.
3.01.09.2020 sai avaldaja kahjuteate, mille kohaselt 30.08.2020 sai xx korter veekahjustuse (lisa 4 – kahjuteade). Avaldaja tegi korteriühistule päringu kahju põhjuse kohta. xxx juhatuse liikme M P vastuse kohaselt on veekahju alguse saanud korteri nr xxx köögist, kus oli katkine veetoru (lisa 5 – KÜ akt). Avaldaja esindaja vaatas kahjustada saanud korteri nr xxx üle ning pildistas nähtavad veekahjustused köögis. Fotod on lisatud kahjunõude avaldusele. Korteri nr xxx remondiks tegi hinnapakkumise xxx OÜ summas 720 eurot (lisa 6 – hinnapakkumine). Hageja hinnangul oli korteri remondiks tehtud hinnapakkumine mõistlik. Hinnapakkumises näidatud kulud olid vajalikud veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks.
4.xxx OÜ parandas korteri xxx kahjustused ning pärast parandustööde lõppu esitas avaldajale remondiarve summas 620 eurot (lisa 7 – remondiarve). Avaldaja hüvitas kahju (korteri parandamise kulu) summas 620 eurot xxx OÜ-le (lisa 8 – maksekorraldused). Omavastutus summas 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.
5.Puudutatud isik on korteriomandi xxx (registriosa nr xxx) omanik (lisa 9 – kinnistusraamatu väljavõte).
6.Põhjusel, et veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, esitas avaldaja 13.11.2020 puudutatud isikutele kohtuvälise kahju hüvitamise nõude (lisa 10 – kahjunõue). Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 27.11.2020. Puudutatud isik kahju ei hüvitanud.

2-20-18012

7.Avaldaja hinnangul on puudutatud isiku käitumise (ta ei vältinud korterisisest veekahju) ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju (läbi lae voolanud veest tekkinud kahjustused) vahel põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui puudutatud isiku korteris ei oleks vesi põrandale ning sealt edasi kindlustatud korterisse voolanud, ei oleks ka kahju tekkinud.
8.Avaldaja nõuab puudutatud isikult 620 euro (kahju) hüvitamist. Avaldaja saatis 13.11.2020 puudutatud isikule kohtuväliselt kahjunõude, andis talle mõistliku tähtaja (rohkem kui 10 päeva) kahju hüvitamiseks ning palus kahju hüvitada hiljemalt 27.11.2020 (lisa 10). VÕS § 82 lg 1 esimese alternatiivi kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna kahjuhüvitamiseks antud mõistlik tähtaeg on möödunud ning puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks alates 28.11.2020.
9.VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kahjunõudes (lisa 10) palus avaldaja kahju hüvitada hiljemalt 27.11.2020. Puudutatud isik kahju hüvitanud ei ole, seega on avaldaja nõue muutunud sissenõutavaks ning avaldajal on puudutatud isiku suhtes viivise nõue alates 28.11.2020. Viivised avalduse esitamise seisuga 07.12.2020 (periood 28.11.2020 – 07.12.2020) on 1,36 eurot. Puudutatud isiku seisukoht
10.Puudutatud isik sai avalduse koos lisadega ning menetlusse võtmise määruse kätte 05.03.2021 isiklikult (tähtsaadetisega). Puudutatud isikul oli võimalus esitada enda vastus avalduse osas hiljemalt 19.03.2021, kuid puudutatud isik käesoleva hetkeni vastust avaldusele ei ole esitanud. Kohtumääruse põhjendused
11.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada.
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. Lähtuvalt TsMS § 613 lg-st 1 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
13.Juhindudes TsMS § 477 lg-st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ja kohaldab õigust ise (vt TsMS § 436 lg 7). Määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti (TsMS § 463 lg 2).

2-20-18012

14.Avaldaja on kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 2 lg 3 tähenduses. Avaldaja kui kindlustusandja nõue põhineb asjaolul, et VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Tegemist on nõude üleminekuga seaduse alusel kannatanult kindlustusandjale. Seaduse alusel nõude üleminekule kohaldatakse nõude loovutamise kohta sätestatut (VÕS § 173 lg 2). Kolmas isik võib esitada kindlustusandja vastu kõik vastuväited, mis ta oleks saanud esitada ka kahju kannatanud isiku vastu (VÕS § 171 lg 1). Nõude üleminek ei muuda selle identiteeti. Kohus loeb esitatud tõenditega tuvastatuks, et avaldaja on kindlustanud korteriomandi aadressil xxx. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr xxx. Kindlustusvõtjaks on B L ja kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus 100 eurot. 01.09.2020 sai avaldaja kahjuteate, mille kohaselt toimus 2020 augustis korteris xxx veekahju. Kahjuteate kohaselt sai veekahju alguse ülemise naabrikorterist nr xxx, mille omanikuks on V P (registriosa nr xxx). Avaldaja tegi korteriühistule päringu kahju põhjuse kohta. xxx juhatuse liikme M P vastuse kohaselt on veekahju alguse saanud korteri nr xx köögist, kus oli katkine veetoru. Avaldaja esindaja vaatas kahjustada saanud korteri nr xx üle ning pildistas nähtavad veekahjustused köögis. Kohtu hinnangul on avaldaja tõendanud, et veekahju on alguse saanud puudutatud isiku korterist nr xxx.
15.Antud juhul tekkis ühele korteriomanikule kahju teise korteriomaniku tegevuse tõttu oma korteriomandi kasutamisel. Kuivõrd kahjujuhtum toimus 30.08.2020 augustis (01.09.2020 sai avaldaja kahjuteate), kohaldub korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS). KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega on korteriomanikul kohustus hoida korras eriomandi ese ning hoiduma eriomandi eseme kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele kaasomanikele kahjulikku mõju.
16.Riigikohus on lahendis 3-2-1-129-13 punktides 19 ja 21 korteriomanike vaheliste suhtega seonduvalt selgitanud, et korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, ei saa teiselt korteriomanikult vähemalt üldjuhul nõuda kahju hüvitamist deliktiõiguse alusel. Üksnes juhul, kui rikutud kohustuse eesmärk ei hõlma tekkinud kahju, saab kannatanud korteriomanik, olgugi et poolte vahel on seadusest tulenev võlasuhe, esitada VÕS § 1044 lg 1 järgi teise korteriomaniku vastu deliktilise nõude. Lisaks saab deliktilise nõude esitada VÕS § 1044 lg 3 järgi juhul, kui kohustuse rikkumise tagajärjena põhjustatakse isiku surm või tekitatakse talle kehavigastus või tervisekahjustus.

2-20-18012

17.Kohtu hinnangul saab kahju kannatajal (antud juhul avaldajal) olla puudutatud isiku vastu VÕS § 115 lg-st 1 tulenev kahju hüvitamise nõue. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Nõude eeldused on järgnevad: - teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); - teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3); - kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); - kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
18.Kohtu hinnangul on eelnimetatud eeldused täidetud. Menetluses ei ole esitatud asjaolusid, mis annaks alust pidada kohustuste rikkumist vabandatavaks või et kahju põhjuseks oli muu asjaolu, kui puudutatud isiku poolt oma korteriomandi korrasoleku kohustuse rikkumine (VÕS § 103 lg 1).
19.Seetõttu tuleb avaldaja avaldus rahuldada. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahju hüvitise 620 eurot, kuivõrd kahju hüvitamise nõude eeldused on täidetud ja nõue on põhjendatud.
20.Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 27.11.2020.a. Puudutatud isik kahju hüvitanud ei ole, seega on avaldaja nõue muutunud sissenõutavaks ning avaldajal on puudutatud isiku suhtes viivise nõue alates 28.11.2020. Viivised avalduse esitamise seisuga, st 07.12.2020 (periood 28.11.2020 – 07.12.2020) on 1,36 eurot. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 esimene lause sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Avaldaja soovib edasiulatuva viivise väljamõistmist alates avalduse kohtusse esitamisest. Kohus peab nõuet põhjendatuks. Kohus mõistab puudutatud isikult välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.12.2020 kuni põhinõude tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

21.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui

2-20-18012 hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et käesoleva juhul on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

22.Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuludeks riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulu kokku summas 360 eurot (summa ei sisalda käibemaksu). Õigusabi on osutatud 3 tundi, tunnitasu on 120 eurot. Puudutatud isik ei ole avaldaja menetluskulude osas seisukohta esitanud.
23.TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab põhjendatuks avaldaja esindaja ajakulu 3 tundi. Esindaja tunnitasu 120 eurot vastab turuhinnale. Kohus peab põhjendatud õigusabikuludeks 360 eurot. Kohus peab põhjendatuks kulutusi riigilõivule summas 50 eurot.
24.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
25.Eeltoodu põhjal määrab kohus avaldaja menetluskuludena kindlaks 410 eurot (riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 360 eurot) ning mõistab menetluskulud puudutatud isikult välja, samuti tuleb puudutatud isikul tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 10.09.20263-26-2756/4Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.09.20263-26-2765/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja