(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht 22.oktoober 2021.a, Tallinn Kohtuasja number
2-20-9374
Kohtuasi
ARi hagi Valsem Ehitus OÜ, SS vastu SS tagasikutsumiseks Valsem Ehitus OÜ juhatuse liikme ametikohalt
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.veebruari 2021.a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
SS määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): AR (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Olesja Polehhina (e-post: [email protected]) Kostja I (määruskaebuse esitaja): SS (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrei Veressov (e-post: [email protected]) Kostja II: Valsem Ehitus OÜ (pankrotis, registrikood 11527621)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Harju Maakohtu 18.veebruari 2021.a määrus jätta muutmata. SS määruskaebus jätta rahuldamata. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta SS kanda. Määrata kindlaks ARile hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista SSlt välja ARi kasuks menetluskulud 200 eurot (ilma käibemaksuta).
5.Kohustada SSt tasuma väljamõistetud menetluskuludelt ARile viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
2-20-9374 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.AR (hageja) esitas 29.juunil 2020.a Harju Maakohtule hagi SS (kostja I) ja Valsem Ehitus OÜ (kostja II) vastu, nõudes SS tagasikutsumist Valsem Ehitus OÜ juhatusest. Hagiavalduse kohaselt on kostja S oluliselt rikkunud oma kohustusi juhatuse liikmena, andes sisuliselt äriühingu juhtimise üle oma abikaasale Valeri Semjonovile, rikkudes ärisaladuse tagamise ning hoolsus- ja lojaalsuskohustust ning takistab hagejal täita oma kohustusi juhatuse liikmena.
2.Harju Maakohus võttis hagi 03.juuli 2020.a määrusega menetlusse.
3.Kostja I vaidles hagile vastu, esitades faktiväiteid ning tõendeid selle kohta, et hoopis hageja on juhatuse liikme kohustusi rikkunud.
4.Kostja I palus 20.jaanuari 2021.a avalduses jätta hagi läbi vaatamata, alternatiivselt rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Mõlemad kostjad palusid jätta hagi läbi vaatamata 25.jaanuari 2021.a avalduses.
5.Harju Maakohus selgitas 20.jaanuari 2021.a määruses, et tulenevalt Valsem Ehitus OÜ pankroti väljakuulutamisest 19.jaanuaril 2021.a tuleb jätta hagi ilmselt jätta läbi vaatamata ning menetluskulud poolte endi kanda.
6.Hageja palus 01.veebruari 2021.a avalduses jätta hagi läbi vaatamata ja määrata menetluskulud kostja Valsem Ehitus OÜ kanda või alternatiivselt menetlusosaliste endi kanda. Kostja I õigusvastane tegevus viis kostja II pankroti väljakuulutamiseni.
7.19.jaanuaril 2021.a tsiviilasjas x-xx-xxxxx tehtud määrus kostja II pankroti väljakuulutamise kohta jõustus 11.veebruaril 2021.a. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Harju Maakohus jättis 18.veebruari 2021.a määrusega hagi läbi vaatamata ja lõpetas tsiviilasjas menetluse (resolutsiooni punkt 1) ning menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni punkt 2).
9.Määruse põhjendustest nähtuvalt tugines kohus TsMS § 423 lg 2 p-le 2, mille kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hageja taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. Kohus leidis, et hageja eesmärgiks oli kostja SS kõrvaldamine Valsem Ehitus OÜ juhtimisest, kuna hageja arvates ei täitnud nimetatud kostja oma juhtimisülesandeid nõuetekohaselt ja kahjustas Valsem Ehitus OÜ huve. Pankroti väljakuulutamisega kaotas kostja S Valsem Ehitus OÜ juhatuse liikmena oma juhtimisõigused ja nimetatud äriühingu varaliste
2-20-9374 huvide eest peab seisma nüüd pankrotihaldur (PankrS § 35 lg 1 p 2 ja § 55). Seega ei ole hagiga taotletavat eesmärki enam võimalik saavutada. Kohus jättis hagi läbi vaatamata ja lõpetas asjas menetluse.
10.Kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. TsMS § 162 lg 4 näeb ette, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
11.Kohus leidis, et senises menetluses esitatud avalduste sisu ning hagi läbi vaatamata jätmise põhjust arvestades on kohtu hinnangul õige jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hageja on esitanud kostja S kui juhatuse liikme kohustuste rikkumise kohta tõsiseid faktiväiteid, mida kostja ei ole ilmse selgusega ümber lükanud. Nende süüdistuste põhjendatust pole aga põhjust täpsemalt käsitleda, kuna hagi tuleb eelnimetatud põhjustel jätta läbi vaatamata. Seejuures arvestas kohus kostja ebamõistliku käitumisega tsiviilasja menetluses – kostja esitas hulgaliselt asjakohatuid faktiväiteid ja tõendeid, põhjustades sellega asjatut koormust nii hagejale kui ka kohtule, mida on kohus kostjale korduvalt selgitanud. Kostja Valsem Ehitus OÜ pole vaidluse faktiliste asjaolude osas sisulisi seisukohti esitanud ega taotlenud menetluskulu hüvitamist. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
12.Kostja I esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osas, milles kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ning teha uus määrus, millega jätta kostja I menetluskulud hageja kanda.
13.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohtu seisukoht, et kostja I esitatud faktiväited ja tõendid olid asjakohatud, ebaõige. Peaaegu kõik poolte esitatud menetlusdokumendid ja sellega seotud menetluskulud puudutasid vaid hageja esialgse õiguskaitse avaldusi ja kostja I eeldavate menetluskulude tagatise määramise taotlust. Kostja I vaidles mõlemale esialgse õiguskaitse avaldusele vastu ja maakohus jättis need rahuldamata. Maakohus rahuldas kostja I menetluskulude tagatise taotluse. Eeltoodust järeldub, et kostja I töö oli tulemuslik ja esitatud faktiväited koos tõenditega asjakohased.
14.Arusaamatu on maakohtu väide, et kostja I põhjustas hagejale asjatut koormust. Maakohus ajas kostja I hagejaga segamini, kuna asjas on just hageja esitanud hulgaliselt menetlusdokumente. Maakohus on korduvalt leidnud, et hageja peab oma hagi ja esialgse õiguskaitse taotluste põhjenduste aluseks olevad asjaolud täiendavalt selgitama ja tõendama. Ka leidis maakohus, et hagi on perspektiivitu. Kostja I täitis maakohtu nõuded ja esitas kõigile hageja menetlusdokumentidele kirjalikud seisukohad koos tõenditega.
15.Üllatav on maakohtu seisukoht, et kostja I ei ole hageja esitatud tõsiseid faktiväiteid ilmse selgusega ümber lükanud. Esiteks piisas kostja I põhjendustest ja tõenditest maakohtule selleks, et jätta mõlemad hageja esialgse õiguskaitse avaldused rahuldamata. Teiseks ei käsitlenud maakohus faktiväidete põhjendatust täpsemalt, kuna leidis hagi tuleb jätta läbi vaatamata.
16.Kaebaja ei pea maakohtu TsMS § 162 lg 4 rakendamist ja hagejalt kostja I menetluskulude välja mõistmata jätmist õigeks ega õiglaseks. Käesoleva asja hagi läbi vaatamata jätmise korral peab menetluskulud kandma vaid hageja, kui kohtuasja põhjustanud pool (TsMS § 168 lg 2). Hageja esitas hagi ja pommitas kohut ning kostjat I esialgse õiguskaitse avaldustega, mis olid ilmselged kunstlikud ja esitatud vaid sooviga saada kostja I vastu kiire survestamise meede.
2-20-9374 Selline avalduste ja tõendite mass tekitas paratamatult kostja I poolel menetluskulud. Oluline on hageja käitumises ka see, et ta lahkus Valsem Ehitus OÜ juhatusest juba 02.detsembril 2020.a. Seega, isegi kui kostja Valsem Ehitus OÜ ei oleks pankrotti läinud, oleks alus hagi läbi vaatamata jätmiseks endiselt olemas, kuna hagiga taotletud eesmärki, so kostja Valsem Ehitus OÜ juhatusest tagasikutsumist, ei ole võimalik realiseerida, sest sel juhul poleks osaühingu juhatusesse jäänud ühtegi liiget.
17.Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja I kanda. Valsem Ehitus OÜ pankroti väljakuulutamisega realiseerus oht, millest soovis hageja äriühingut päästa, esitades vastava hagiavalduse ja hagi tagamise taotlused. Kohus ei saanud asjas sisulist lahendit teha, kuna kostja I viis Valsem Ehitus OÜ pankroti seisuni ja hageja ei saanud enam kohtuvaidluse abil saavutada enda eesmärki. Lähtuvalt ülaltoodust ei ole õige kostja I seisukoht, et hagi ja hagi tagamise taotlused olid ilmselged kunstlikud ja esitatud vaid sooviga saada kostja I vastu kiire survestamise meede. Hageja rõhutas korduvalt nii hagiavalduses kui ka hagi tagamise taotluses, et kostja I teeb kõik selleks, et muuta kostja II maksejõuetuseks. Valsem Ehitus OÜ pankroti väljakuulutamine oli tingitud kostja I kahjulikest tegevusest Valsem Ehitus OÜ vastu ning seega ei olnud õiglane ega mõistlik menetluskulude jätmine hageja kanda. Maakohus jättis esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata, kuna taotletud hagi tagamise kohaldamisega saavutaks hageja koheselt käesoleva tsiviilasjaga taotletava eesmärgi.
18.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust selle muutmiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
20.TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, so menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni punkt 2). Vaidlustamata osas on määrus jõustunud.
21.Määruskaebusmenetluses vaieldakse edasi selle üle, kas maakohus jaotas menetluskulud õigesti ja õiglaselt. Kostja I hinnangul oleks maakohus pidanud menetluskulud jätma hageja kanda, hageja hinnangul ei oleks olnud õiglane jätta menetluskulusid ainult tema kanda. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, mida põhjendab alljärgnevalt.
22.Menetluskulude jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 04. detsembri 2013.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 18), millesse kõrgema astme kohus võib sekkuda vaid siis, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt.
23.Ringkonnakohtu hinnangul maakohtule diskretsiooni piiride ületamist praegusel juhul ette heita ei saa. Maakohus jagas menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel, mille kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte enda kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine
2-20-9374 poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4 kohaldamine eeldab väljakujunenud kohtupraktika kohaselt erandlike asjaolude olemasolu (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.aprilli 2015.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-14, p 16).
24.Ringkonnakohus on seisukohal, et nendeks erandlikeks asjaoludeks on maakohus õigesti pidanud nii käesoleva vaidluse faktilisi asjaolusid, kostja I käitumist kohtumenetluses ja asjaolu, et ta ei ole ilmse selgusega suutnud ümber lükata kõiki hageja faktiväiteid, samuti hagi läbi vaatamata jätmist põhjusel, et maakohus kuulutas välja kostja II pankroti. Nõustuda ei saa määruskaebuse esitaja seisukohaga, et kostja I töö on olnud tulemuslik, kõik tema poolt esitatud faktiväited ja tõendid asjakohased ning maakohtu seisukoht, et kostja I ei ole hageja esitatud tõsiseid faktiväiteid ilmse selgusega ümber lükanud, on üllatuslik.
25.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt rahuldas maakohus 17.augusti 2020.a määrusega küll kostja I eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise taotluse, kuid ringkonnakohus tühistas selle määruse 18.detsembri 2020.a määrusega. Maakohtu 14.juuli 2020.a ja 17.augusti 2020.a määrustest, millega kohus lahendas hagi tagamise taotlused, nähtub aga, et kostja I esitatud faktiväiteid ja tõendeid ei ole nendes üldse käsitletudki ning taotlused jäid rahuldamata, kuivõrd kohus leidis, et hagi tagamine ei peaks kaasa tooma hagi rahuldamisega samaväärset tagajärge. Kohus märkis, et nii hageja kui kostja I poolt menetluses esitatu põhjal on selge, et isikute kui kostja II võrdsete osalustega osanike ja juhatuse liikmete vahel on suured erimeelsused, mida ei ole suudetud omavahel mõistlikult lahendada. Võimalus juriidilise isiku juhtorgani koosseisus muudatuste tegemiseks kohtu poolt on ette nähtud erandliku võimalusena juriidilise isiku enda ja seeläbi tema võlausaldajate ning osanike kaitseks, kuid käesoleval juhul ei ole hagi tagamist põhjendatud vajadusega kaitsta võlausaldajate huve, puuduvad ka teised osanikud, kelle huve hageja ja kostja I vaheline tüli kaudselt kahjustada saaks.
26.Maakohus andis kostjale I 30.juuni 2020.a määrusega võimaluse hagi tagamise taotlusele vastamiseks. Maakohus märkis 08.juuli 2020.a määruses, et kostja I vastuväidetes esineb ebaselgust ja kostja I pole vastanud kõigile hageja poolt esitatud põhjendustele hagi tagamise vajalikkuse kohta. Kohus märkis, et kostja I ei ole esitanud selgitusi hageja väidete kohta, et faktiliselt on äriühingu juhina tegutsenud kostja I abikaasa ega selle kohta, kas ja mis alusel on raamatupidaja keeldunud esitamast hagejale kostja II raamatupidamisandmeid. Kohus soovis kostja I selgitusi hageja faktiväite kohta, et hageja on rikkunud lojaalsuskohustust. Kohus palus selgitada kostja I vastusele lisatud dokumentide asjakohasust ning juhtis tähelepanu, et igaks juhuks ei ole vaja tõendeid esitada, ka ei saa kohus nendest ise otsida osiseid, mis võiksid poole faktiväiteid toetada. Maakohus jäi eelpooltoodud seisukohtade juurde ka 17.augusti 2020.a ja 05.jaanuari 2021.a määrustes. Muuhulgas soovis kohus 05.jaanuari 2021.a määrusest nähtuvalt, et kostja I selgitaks täiendavalt oma 07.juuli 2020.a ja 13.juuli 2020.a avalduste lisade 5-18 asjakohasust ning juhtis tähelepanu, et käesolevas menetluses ei lahendata hageja tegevuse õiguspärasust, kuna hageja tagasikutsumist kohtu poolt ei ole nõutud ja ka muid nõudeid ei ole tema vastu esitatud ning kui kostja I peab viidatud tõendeid asjakohaseks, tuleb seda selgitada. Kohus viitas ka, et kostjal I on jätkuvalt esitamata võõrkeelsete dokumentide tõlked. Kohus selgitas taas kord, et ei saa tõenditest ise otsida osiseid, mis võiks poolte faktiväiteid toetada.
27.Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik nõustuda määruskaebuse väitega, et maakohtu seisukoht kostja I ebamõistlikust käitumisest menetluses on arusaamatu. On tõsi, et maakohus on seoses hagi tagamise taotlustega selgitusi palunud ka hagejalt endalt, kuid eelnev ei tee olematuks fakti, et kostja I vastas hagile valikuliselt, omapoolsete süüdistustega hageja aadressil ilma vastuhagi esitamata ning viisil, mille tagajärjeks olid kohtu korduvad
2-20-9374 meeldetuletused vaidluse eseme üle ning kostjat I kohustavad määrused täiendavate selgituste andmiseks seoses esitatud faktiväidete ja/või tõenditega.
28.Maakohtu määruse tühistamiseks vaidlustatud osas ei anna iseseisvat alust ka asjaolu, et kohus viitas 05.jaanuari 2021.a määruses hagi tõenäolisele perspektiivitusele seonduvalt kohtu seisukohtadega 14.juuli 2020.a ja 17.augusti 2020.a määrustes, kuna vaidlustatud määrusest nähtuvalt jättis maakohus hagi läbi vaatamata hoopiski seetõttu, et kostja II pankrotistumisega seoses kaotas kostja I kostja II juhatuse liikmena oma juhtimisõigused, millest tulenevalt ei ole hagiga taotletava eesmärgi saavutamine enam võimalik.
29.Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka asjaolu, et hageja lahkus kostja II juhatusest 02.detsembril 2020.a. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et hagiavaldusest nähtuvalt pöördus hageja, kui kostja II juhatuse liige ja osanik, maakohtu poole ja vajas õiguskaitses seoses kostja I poolse juhatuse liikme kohustuste väidetava rikkumisega seoses. Hageja tugines seejuures ÄS § 184 lg-le 5, mille kohaselt võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, juhul kui osaühingul ei ole nõukogu, mõjuval põhjusel nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu poolt. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu ja asjas ei ole ka esitatud väidet, et hageja ei oma enam osalust kostjas II. Eelnevast tulenevalt säilis hageja huvi õiguskaitseks ja hagi menetlemiseks eelduslikult vähemalt kuni maakohtu poolt kostja II pankroti väljakuulutamiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
30.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad selle menetlemisega seotud kulud TsMS § 171 lg 1 tulenevalt määruskaebuse esitaja kanda.
31.Kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 1 ja §-ga 174 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb lähtuda esindajakulude vajalikkusest ja põhjendatusest (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.oktoobri 2013.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13, p 11).
32.Hageja esitatud taotluse kohaselt soovib ta kostjalt menetluskulude väljamõistmist summas 250 eurot. Hagejale on osutatud õigusabi hinnaga 100 eurot tund, millele ei lisandu käibemaksu. Hageja kohtuvälised menetluskulud on alljärgnevad: määruskaebusega tutvumine, vastuse koostamine – 2 tundi 30 minutit. Hageja on kinnitanud, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva menetlusega. Hageja taotleb kohustada kostjat tasuma ka viivist menetluskuludelt kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
33.Kostja ei ole hageja taotlusele vastuväiteid esitanud.
34.Ringkonnakohtu hinnangul saab hageja lepingulise esindaja ühe tööühiku hinda pidada mõistlikuks ja põhjendatuks, arvestades vaidluse kestust, keerukust ja esindaja kvalifikatsiooni. Ka ei ole tunnihind vastuolus Riigikohtu praktikaga, mille kohaselt on lepingulise esindaja ühe töötunni mõistlikuks tasuks peetud 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.juuni 2016.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16, p 13). Määruskaebusega tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele kulunud ajast peab ringkonnakohus mõistlikuks ja põhjendatuks 2 tundi, arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning asjaolu, et osaliselt esineb hageja vastuses ka varasemalt esitatud seisukohti. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus hageja menetluskulude rahalise suurusena
2-20-9374 kindlaks ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 200 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades, et hageja on esitanud TsMS § 177 lg 4 järgse taotluse, tuleb määruskaebuse esitajal hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebeõigus
35.Määrusele võib tulenevalt TsMS § 178 lg 1 esimesest lausest ja § 696 lg 3 esimesest lausest määruskaebuse esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.