5.Mõista Kevin Vikatilt RM Stock OÜ kasuks välja menetluskulud ringkonnakohtus 720 eurot (ilma käibemaksuta). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule
päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.RM Stock OÜ (hageja) esitas 26. juulil 2019 hagiavalduse Kevin Vikati (kostja) vastu võlgnevuse 7282 euro 96 sendi, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 434 euro 18 sendi ning tulevikus tekkiva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud töövõtuleping, mille kohaselt hageja kohustus tarnima ja paigaldama kostja elamusse aadressil XXXXX parketi. Hageja edastas kostjale pakkumised 28. märtsil 2018. Kostja vastas 8. aprilli 2018 e-kirjas, et ruutmeetrid muutuvad ning palus korrigeerida pakkumist. Hageja koostas 9. mail 2018 kokkulepitud tingimustel tellimuse nr 4468 kogumaksumusega 10 462 eurot 73 senti. Hõlbustamaks parketi tarnimise ja paigaldamise eest arveldamist palus kostja märkida arvel maksjaks enda äriühingu KVI Varad OÜ. Hageja koostaski 9. mail 2018 tellimuse nr 4468 alusel ettemaksu arve nr 118576 summas 2695 eurot ning märkis arvele kostja palvel maksjaks KVI Varad OÜ (edaspidi KVI). Materjalide saabudes koostas hageja 17. juulil 2018 arve nr 1808891 summas 2687 eurot 17 senti, millel oli kajastatud kokkulepitud materjali kulu ja lahutatud sellest juba tasutud ettemaks. Arved nr 118576 ja 1808891 on tasutud. Parkett tarniti ja paigaldati kostja elamusse 12. septembril 2018. Tööd tehti mitmes järgus, kuivõrd kostjast tulenevatel põhjustel ei saanud neid teha korraga. Hageja väljastas
27.septembril 2018 paigalduse ja selleks kulunud materjalide eest arve, mille sisuga kostja nõustus, kuid teatas 27. septembri 2018 vastuskirjas, et ei saa veel töid vastu võtta. Kostja nimetas kirjas vastuvõtmist takistavad põhjused. Hageja vastas kostjale samal päeval.
Vastavalt poolte kokkuleppele käis hageja oktoobri alguses liiste parandamas, silikooni paigaldamas ja muid parandustöid tegemas. Töödejuhi Mart Ojavee 11. oktoobri 2018. a e-kirja kohaselt tehti ära liistude parandused, lõigati liiste ümber, silikooniti üleval ja paigaldati elektrikarbikutele parkett. Selleks, et parketti õlitada peab olema kõik täiesti puhas. Hageja palus anda teada, millal on objektil tehtud lõppkoristus, et saaks õlitamise ja silikoonitööd ära teha. Täiendavalt palus hageja tasuda arve. Kostja vastas, et tasub arve tööde lõpetamisel. Hageja korrigeeris ja koostas 22. oktoobril 2018 viimaks tehtud tööde osas arve nr 1809351 summas 7282 eurot 96 senti ning palus kostjal see esimesel võimalusel tasuda. Kostja vastas
26.oktoobril 2018, et on puhkusereisil, kuid vaatab kohe üle. Kostja arvet nr 1809351 ei tasunud. Hageja helistas korduvalt ning saatis tekstisõnumeid tasumata arve osas. Kostja kinnitas 14. novembril 2018, et tasub 1⁄2 kõnesolevast arvest ära ning teise poole peale defektide parandamist. Kuigi kostja lubas 14. novembri 2018. a e-kirjas tasuda poole võlgnevuses olevast arvest ja väitis, et novembri lõpus saab hageja tulla tegema õli ja silikooni parandusi, avaldas kostja veel 11. detsembril 2018, et parandama ei saa tulla. Hageja pakkus detsembris 2018. a peetud kirjavahetuses tööde parandamiseks välja 7. jaanuari 2019 ja palus anda teada, kas kostjal õnnestub selleks ajaks leida inimene, kes avab ukse ja võtab tööd vastu. Kostjalt vastust ei tulnud, mistõttu kirjutas hageja ise uuesti 21. jaanuaril 2019 ja edastas tasumata arvelt kogunenud viivise kohta arve. Töö tuleb võlaõigusseaduse (VÕS) § 638 mõttes lugeda vastuvõetuks, kuna kostja alusetult ei võta valmis tööd vastu. Isegi kui kostja tugines arve tasumata jätmisel silikooni ja õli paranduste tegemise vajadusele, on selge, et tegemist oli ebaoluliste parandustega, kuivõrd kostja on asunud põrandat kasutama. Kostja ei ole võimaldanud hagejale pisiparandusi teha.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hagi on esitatud ebaõige kostja vastu. Kokkulepe töö tegemiseks sõlmiti hageja ja KVI vahel. Kuivõrd kostja on KVI juhatuse liige, siis oli kostja isikuks, kes pidas hagejaga kirjavahetust. Kinnistu on elumaja, mida on arendatud müügi eesmärgil. Eeltoodut tõendab asjaolu, et kostja on koheselt pärast kinnistu valmimist pannud selle müüki. Seega ei ole kinnistu kostja isiklikuks tarbeks ehitatud kodu, vaid arendusprojekt, mille eesmärgiks on kasumi teenimine.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 11. mai 2021. a otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 7282 eurot 96 senti, 11. mai 2021. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1478 eurot 14 senti ja viivise põhinõudelt (7282 eurolt 96 sendilt) alates 12. maist 2021 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, rahuldas hageja menetluskulude taotluse osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku 4050 eurot (sh riigilõiv 550 eurot ja õigusabikulud 3500 eurot) ning menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Meelevaldne ja otsitud on kostja arusaam, et õigeks kostjaks on KVI. Töövõtuleping loetakse sõlmituks poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. Vastavalt VÕS § 9 lg-le 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Hageja märkis oma 9. aprilli 2018. a e-kirjas, et tellimus tähendab 50% ettemaksu ja kostja on oma ettevõtte arvelduskontolt tasunud 50% kostjale koostatud pakkumusest nr 4468. Asjaolu, et arvel on maksjaks märgitud KVI, ei muuda nimetatud äriühingut õigussuhte pooleks. Kostja taotlus märkida arvel maksjaks äriühing on tõlgendatav VÕS § 78
lg 1 kohase kohustuse täitmisena kolmanda isiku poolt, kuid see ei muuda asjaolu, et leping sõlmiti kokkuleppe saavutamisena hageja ja kostja vahel. Kostja on eraisikuna pöördunud hageja poole 12. märtsil 2018 (I kd, tl 162) ning küsinud pakkumist parketi tarnele ja paigaldusele. Kostjal ei olnud takistust küsida hinnapakkumist ja näidata soovi sõlmida lepingut äriühingu esindajana, selliselt ennast oma meilides ka esitledes. Selle mittetegemine on aga vaidluse korral tõlgendatav selliselt, et läbirääkimisi tulevase lepingu jaoks pidas füüsiline isik enda huvides ja mitte äriühingu esindajana. Lepingueelsete läbirääkimiste eesmärk ja sisu on tahe luua tulevane lepinguline suhe, seega on läbirääkimiste pidajatel vastastikune õigustatud ja oluline huvi teada saada, kas tema lepingupartner on juriidiline või füüsiline isik. Kostja, kes on jätnud läbirääkimiste teist poolt sellest teavitamata, on rikkunud VÕS § 14 nõudeid ja ei saa sellest tulenevalt väita, et hageja pidi olukorras, kus teine pool ei olnud end esitlenud äriühingu esindajana, aru saama, et läbirääkimisi peetakse äriühingu nimel. Kuna pakkumus nr 4468 oli tehtud kostjale (I kd, tl 22), siis sai seda vastu võtta / nõustumust anda üksnes kostja ise, mitte KVI. Kostjale kui eraisikust tellijale viitab ka tema poolt hagejale edastatud link dropboxi kaustaga, milles olevast ehitusprojektist nähtub, et tellijaks on nimetatud kostja nii korruste kandvate seinte plaani kui elektripaigaldiste plaani osas. Ka maakütte ning veevarustuse ja kanalisatsiooni liitumisprojektiga seonduvaid tellimusi esitas kostja, samuti on dokumente kasutusloa taotlemise menetluses esitanud kostja eraisikuna (I kd, tl 163–201). Kreedix OÜ pakkus hagejale üksnes krediidihaldusteenust ja sai seetõttu lähtuda arvel maksjaks märgitud isikust. See ei muuda asjaolu, et töövõtulepingu sõlminud tellijaks oli kostja, mitte KVI. Vaidlust ei ole, et VÕS § 635 kohaselt on hageja, vastavalt poolte vahel e-kirjavahetuses kokkulepitule tarninud ja paigaldanud kostja eramusse kostja poolt tellitud parketi. Tasunõue on muutunud sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7). VÕS § 637 lg-te 3 ja 4 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Töö kostja elamus on valminud, st kostja poolt tellitud parkett on tarnitud ning paigaldatud. Hageja tasunõue on VÕS § 637 lg 3 alusel muutunud sissenõutavaks vaatamata sellele, et kostja tugines arve maksmata jätmisel paarile defektile. Kostja poolt viidatud VÕS § 637 lg 4 praegusel juhul ei kohaldu. Pooled ei ole kokku leppinud, et tasunõue valminud töö eest muutub sissenõutavaks alles töö vastuvõtmisest kostja poolt. Samuti ei kohaldu VÕS § 637 lg 4 seetõttu, et tegemist on ebaoluliste puudustega ning selliste puuduste olemasolust tingituna terves eramus paigaldatud parketitöö vastuvõtmisest keeldumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja ei ole esitanud tasunõudele vastuväiteid, mis välistaksid nõude maksmapaneku kestvalt, st kostjal ei ole rahalist nõuet hageja vastu kahju hüvitamiseks ega kulutuste hüvitamiseks, mida kostja saaks tasaarvestada. Samuti ei ole kostja alandanud hinda VÕS § 112 lg 1 mõttes ega lepingust taganenud. Kostja ei ole esitanud nõudele ka vastuväiteid, mis annaksid talle ajutiselt õiguse tasunõude rahuldamisest keelduda. Vastastikuse lepingu täitmata jätmisele saab tugineda üksnes seni, kuni teine pool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või kui täitmine on tagatud või kindel. Selle põhiliseks tagajärjeks on lepingupoole enda täitmise edasilükkamine, mitte aga sellest lõplik keeldumine (Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 33). Tellija saab keelduda ajutiselt sissenõutavaks muutunud tasu maksmisest VÕS § 111 lg 1 järgi, kuni töövõtja on täitnud oma vastastikuse kohustuse, mh asendanud või parandanud lepingutingimustele mittevastava täitmise või seda pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või
on kinnitanud, et ta kohustuse täidab (seejuures võib VÕS § 111 lg 3 järgi tasu maksmisest keelduda ebaoluliste puuduste korral üksnes ulatuses, mis tõenäoliselt võiks kuluda puuduste kõrvaldamiseks ja sellega seotud kulutuste ja muu kahju hüvitamiseks, Riigikohtu 3. juuni 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-16, p 14). Kostja on esitanud tasunõudele 14. novembril 2018 vastuväite, märkides, et ta tasub poole arvest, kuid ootab hagejat paari defekti parandama (lakk, silikoon). Samas nähtub sellele järgnevatest kirjavahetustest ning tekstisõnumitest, et kostja ei tasunud arvest midagi ega võimaldanud hagejal ka võimalikke väidetavaid defekte parandama tulla. Kuivõrd hageja on pakkunud kostjale, et tuleb defekti parandama, kuid kostja seda ei võimaldanud, ei saanud kostja pärast hageja pakkumist parandamiseks oma tasumaksmise kohustust edasi lükata. VÕS § 111 lg 3 järgi saanuks kostja tasu maksmisest keelduda ebaoluliste puuduste korral üksnes ulatuses, mis võiks kuluda puuduste kõrvaldamiseks ja sellega seotud kulutuste ja muu kahju hüvitamiseks. Hageja 22. oktoobri 2018 arve nr 1809351 (I kd, tl 37) kohaselt oli parketi parandustööde maksumuseks 62 eurot 50 senti. Seega saanuks kostja äärmisel juhul ajutiselt keelduda tasunõude täitmisest üksnes samas ulatuses. Isegi kui puudused olid, siis on hageja olnud valmis neid kõrvaldama ja kostja ei ole selles osas koostööd teinud. Kostja etteheited tehtud tööle piirdusidki laki (tegelikult õli) ja silikooni parandusega, kuid nendegi tuvastamiseks puudus kostja vastuolulise käitumise tõttu võimalus. Väidetavad puudused ei ole takistanud kostjal elamut sihtotstarbeliselt kasutamast (elamine sees jõulude ajal 2018 ja maakleri vastus sees elamisest 2019 august seisuga). Pärast arvelt nr 1809351 (I kd, tl 39) nähtuva hooldusõlituse tegemist 15. oktoobril 2018 (II kd, tl 18) jäi tegemata vaid kostja 14. novembri 2018. a e-kirjas toodud tööd, mille tuvastamiseks ja korda tegemiseks ei ole kostja hagejale võimalust andnud. Hagejale ei ole antudki mõistlikku võimalust pisipuuduste kõrvaldamiseks. Kostja on põhjendamatult ja õigusvastaselt keeldunud töö vastuvõtmisest. Töö tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks ja seega muutus arve sissenõutavaks. Summaliselt ei ole kostja
22.oktoobri 2018. a arve nr 1809351 osas vastuväiteid esitanud, mistõttu kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tehtud töö eest 7282 eurot 96 senti. Kostja esitas 4. novembril 2020 OÜ Mape Parkett hinnapakkumise (III kd, tl 7) ja sellele tuginedes kulutuste hüvitamise nõude tasaarvestuse. Maakohus ei pidanud seda asjakohaseks. Tegemist on menetluslikult põhjendamatult oluliselt hilinenult esitatud tõendiga. Kostjal ei olnud takistust tõendada väidetavat tööde mittenõuetekohasust ja nende kulutuste maksumust oluliselt varasemas menetlusstaadiumis. Kostja on oma 25. novembri 2019. a seisukohas (II kd, tl 63) kinnitanud, et on tellinud ekspertiisi töös esinevate puuduste täpse mahu ja nende kõrvaldamise maksumuse kindlakstegemiseks, mis viiakse läbi detsembri esimesel nädalal. Kuna kostja 25. novembri 2019. a seisukoht on koostatud õigusteadmistega professionaalse lepingulise esindaja poolt, kes eeldatavalt suudab eristada ekspertiisi hinnapakkumisest, siis ei pidanud maakohus võimalikuks aasta hiljem saabunud hinnapakkumist käsitleda ekspertiisina, mida kostja oma 25. novembri 2019. a menetlusdokumendis mainis. Ekspertiisiga ei ole kostja oma tasaarvestuliku nõude alust kuni tänaseni tõendanud. Töö lepingule mittevastavusest tuli VÕS § 644 lg 1 järgi teatada kahe kuu jooksul alates ajast, mil kostja mittevastavusest teada sai või teada saama pidi. Kostja, kes on elamut sihipäraselt kasutanud, pidi saama puudustest teadlikuks koheselt majja elama asumisel, mis hageja esitatud tõendi kohaselt on toimunud hiljemalt detsembris 2018. Sellest tulenevalt ei saa kostja enam tugineda väidetavale tööde mittevastavusele VÕS § 644 lg 3 alusel. Kostja pole hinnapakkumist esitades tõendanud, et kirjeldatud puudustel on põhjuslikus seoses hageja tegevusega. Hinnapakkumise tellijaks ei ole mitte KVI, vaid kostja füüsilise isikuna. Kui kostja olnuks
kindel, et tegemist on hageja ja KVI lepingulisest suhtest tuleneva praaktööde tuvastamisega, siis tulnuks ka hinnapakkumine tellida äriühingu nimel. Tasaarvestust saab esitada vaid sama poolte vahel. Kahju hüvitamise nõude eeldusena on töövõtulepingulise suhte korral alust VÕS § 646 lg 5 kohaldada siis, kui puudused on kõrvaldatud (Riigikohtu 23. novembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-16, p 19). Kostja ei ole seda tõendanud. Kui kostja müüs sellise (kõrvaldamata) puudusega elamu edasi, siis on ta kahjunõude õiguse kaotanud.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus rikkunud nii otsuse põhjendamise kohustust kui ka hinnanud vääralt tõendeid. Kostja ei ole töid tellinud ning tööd on teostatud puudustega. Lepingueelsete läbirääkimiste käigus võis hagejale jääda esialgne mulje, et tellijaks on eraisik, kuna kostja ei allkirjastanud oma e-kirju KVI juhatuse liikmena. Samas on selline praktika tavapärane. Kui jõuti konkreetsete pakkumisteni, märkis kostja, et tellijaks on KVI ja palus väljastada arve KVI-le. Mõlemad pooled on üheselt mõistnud, et kokkuleppe osapoolteks on hageja ja KVI. Kreedix OÜ on teinud kostjale maksekokkuleppes ettepaneku KVI kohustustega liitumiseks, mis üheselt viitab, et hageja ei ole varasemalt pidanud kostjat kohustatud isikuks. Kreedix OÜ kirju ja seisukohti saab lugeda hageja seisukohtadeks. Parketitöödes esinevate puuduste kõrvaldamise maksumus oli 3702 eurot ehk üle 50% haginõudest. Sellise mahuga puudused ei ole käsitletavad ebaolulistena ning andsid tellijal põhjuse keelduda töö vastuvõtmisest. Töid ei ole nõuetekohaselt teostatud ega vastu võetud, samuti ei saa töid lugeda vastuvõetuks, mistõttu ei ole tasunõue muutunud sissenõutavaks.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Kostja keeldub õigustamatult arve tasumisest. Kostja ei ole võimaldanud hagejale pisiparandusi teha ning seda eesmärgiga luua kunstlikult ettekääne arve tasumata jätmiseks. Hageja on kostjale kuuluvasse elamusse kostja poolt tellitud parketi tarninud ja paigaldanud. Töö on valmis ja kostja on asunud põrandat kasutama. Nüüdseks on kostja elamu, kuhu hageja parketi tarnis ja paigaldas, edasi müüdud. Seega on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks. Kostja on tellinud hagejalt parketi ja sellega seotud paigaldustööd enda elamusse eraisikuna. Kostja tellimus ei ole seotud äriühingu tegevusega. Asjaolu, et hageja arveid tasus kostja enda palvel kostjale kuulunud äriühing, ei muuda lepingupooleks KVI-d. Just hoone omanikul on eelduslikult õigustatud huvi sõlmida lepinguid võimaldamaks hoone sihipärast kasutamist. Kostja on ise 14. novembri 2018. a e-kirjas rõhutanud, et parandamist vajavad vaid paar defekti. Mistahes töödest, mille maksumus oleks olnud 3702 eurot, ei ole kostja hagejale enne kohtuvaidlust rääkinud. Kostja ei võimaldanud hagejal väidetavat defekti parandama tulla.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad hageja kanda.
7.Hageja kui töövõtja nõuab kostjalt kui tellijalt tasu tehtud tööde eest. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult hageja nõude rahuldanud, ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid kõiki TsMS § 654 lg 6 alusel. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult lugenud töövõtulepingu sõlmituks hageja ja kostja vahel. Seda, kes on saanud tehingu pooleks, hinnatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 116 alusel. Üldjuhul eeldab esindamine, et esindaja väljendaks tehingu tegemisel (st tehingu tegemiseks vajalike tahteavalduste tegemisel), et ta ei tegutse enda nimel, vaid teeb tehingu teise isiku (esindatava) nimel. Samas võib tehingu tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest. Esindaja tehtava tehingu teisel poolel peab tehingu tegemisel olema võimalik aru saada, kellega ta tehingu teeb ning kas tehing hakkab kehtima esindaja või esindatava suhtes. Hagile lisatud kirjavahetusest nähtuvalt on Kevin Vikat suhelnud hagejaga erinevaid e-kirja aadresse kasutades (XXXXXXXXX; XXXXXXXXX). Ükski kiri ei ole saadetud KVI VARAD OÜ aadressilt, ühelegi e-kirjale ei ole lisatud äriühingu esindaja poolt tavapäraselt kasutavaid äriühingu tunnuseid. Esialgse pakkumuse on hageja saatnud kostja nimele. Ühtegi viidet KVI VARAD OÜ-le ei ole, nimetatud äriühing on hilisematel arvetel märgitud üksnes maksjana. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja on erisikuna pöördunud hageja poole ning küsinud pakkumist parketi tarnele ja paigaldusele (I kd, tl 162). Meelevaldne on kostja maakohtu menetluses esitatud väide, mille kohaselt ongi lepingeelsete läbirääkimiste puhul tavapärane, et neid ei pea mitte äriühingud, vaid füüsilised isikud. Puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks peaks füüsiline isik soovima kanda äriühingu eest lepingueelsete läbirääkimistega seonduvaid riske (VÕS § 14jj). Ka apellatsioonkaebuse kohaselt ei esitlenud kostja ennast esialgu äriühingu esindajana, kostja ei ole tõendanud poolte väidetavat üksmeelt (apellatsioonkaebuses nimetatud ka subjektiivset taju) selles, et tehingupartneriks saab hoopis äriühing. Ringkonnakohtu hinnangul ei välista kostjat kui tehingupartnerit asjaolu, et kostja soovis kinnisasja pärast selle valmimist võõrandada. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et ka kostja vastusest hagile (I kd, tl 117) nähtub, et elamu ehitamisega tegeles kostja, mitte KVI Varad OÜ, kuna kostja väitel tegi ta kinnistu arendamisel koostööd erinevate ettevõtetega, sh KVI Varad OÜ-ga. Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid hageja poolt esitatule, mille kohaselt on kostja ise ühe päringuga hagejale edastanud lingi Dropboxi kausta, mille sisu ühtib hageja väitel valdavalt ehitisregistrist kättesaadavate materjalidega ja milledelt nähtub erinevate tööde tellijana kostja (nt ARPE OÜ elektripaigaldiste plaan, Arhitektuurne eelprojekt Töö nr 029, I kd, tl 162jj). VÕS § 78 lg 1 järgi võib poolte kokkuleppel kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Praegusel juhul ei vaidle pooled selle üle, et nad on kokku leppinud, et arve tehtud tööde eest esitatakse äriühingule. Nimetatud kokkulepe ei tähenda aga seda, et lepingupartner (kostja) vabaneks hageja ees lepinguliste kohustuste täitmisest. See, et läbirääkimisi tasumata arvete osas on peetud nii kostja kui ka kolmanda isikuga (I kd, tl 38jj, 134), ei tõenda, et kolmas isik oleks saanud töövõtulepingu pooleks, seda ei tõenda ka Kreedix OÜ poolt tehtud ettepanek nii kostjale kui ka temaga seotud äriühingule maksekokkuleppe osas. Olukorras, kus tehingupartner keeldub võlgnevuse tasumisest, ei ole ebatavaline pöörduda ka temaga seotud äriühingute poole, eriti juhul, kui see äriühing pidi maksma pooltevahelise kokkuleppe alusel lepingujärgse tasu.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult leidnud, et hagejal on õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist, st lepingujärgse tasu nõue on muutunud sissenõutavaks.
VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 4 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kuna töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus tööd vastu võtmast alusetult, peab ta tõendama ka selle, et vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane (vt ka nt Riigikohtu 14. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p 11). Maakohus on õigesti hinnanud asjas esitatud tõendeid ja jõudnud järeldusele, et hageja tasunõue oli muutunud sissenõutavaks hiljemalt 14. novembril 2018. Seda, et tööd on tehtud nii, et nende vastuvõtmisest keeldumine ei ole põhjendatud, tõendab kostja 14. novembri 2018 elektronkiri (I kd tlk 39), milles kostja märgib, et ta tasub pool arvest ära, kuid ootab RM Stock OÜ-d uuel nädalal paari defekti parandama (lakk, silikoon) ning pärast seda tasub teise poole. Hageja on ka tõendanud, et kostja ei võimaldanud hagejal parandusi teha. Kostja ei ole kas hageja poolt mitme kuu jooksul saadetud sõnumitele vastanud või leidnud aega, et võimaldada hagejal parandustöid teha (I kd, tl 40jj). Seega on hageja tõendanud ka kostjapoolse vastuvõtuviivituse. VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi muutub juhul, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Ehitustööde puhul on tasu sissenõutavaks muutumiseks üldiselt tavaline tööde vastuvõtmine tellija poolt, kuid ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja on keeldunud töö vastuvõtmisest olukorras, kus etteheiteks oli kostja enda sõnade kohaselt vaid „paar defekti (lakk, silikoon)“. Seega oli kostja tööd üle vaadanud ning hagejale tehtud etteheited puudutasid vaid üksikuid väikseid parandusi. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid maakohtu poolt tuvastatule, et kostja väidetud puudused ei ole takistanud kostjal hakata elamut sihipäraselt kasutama, tegemist on ilmselgelt ebaoluliste puudustega. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti järeldanud, et kuna töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu keeldumine on vastuolus hea usu põhimõttega, on hageja lepingujärgne töö valmis ning isegi, kui sellel esines mõni defekt viimistluse tasandil, ei olnud kostjal õigust sel põhjusel jätta tööd vastu võtmata.
9.Maakohus on ka õigesti jätnud rahuldamata kostja poolt hageja nõudele esitatud tasaarvestuse vastuväite kostja väidetavate kulutuste hüvitamise nõudega. Kostja esitas maakohtule 4. novembril 2020 OÜ Mape Parkett hinnapakkumise 26. novembrist 2020 (III kd, tlk 7) ja tegi sellele tuginedes hageja nõudega tasaarvestuse (III kd, tl 4, p 9). Hinnapakkumine on tehtud kaks aastat pärast lepingujärgsete tööde tegemist ning on vastuolus kostja enda menetluses seni esitatuga, et objektil esines vaid kaks puudust seoses viimistlustöödega. Kostja ei ole tõendanud, et tal oli hinnapakkumises näidatud ulatuses tasaarvestatav rahaline nõue hageja nõudega. Apellatsioonkaebuse põhjendustes ei ole kostja ka maakohtu poolt tuvastatule vastuväiteid esitanud.
10.Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, puudub vajadus muuta menetluskulude jaotust ja kindlaksmääratud suurust maakohtu menetluses. Maakohus ei ole menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud.
11.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud ringkonnakohtus lepingulise esindaja tasu 720 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) on mõistlik ning esindaja poolt apellatsiooniastmes kostja esindamisele kulutatud aeg 6 tundi vastab tsiviilasja keerukusele ja materjalide mahukusele. Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse apellatsioonimenetlusekuludelt viivise väljamõistmiseks TsMS § 177 lg 4 alusel ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja apellatsiooniastme menetluskuludelt viivist kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Vahur-Peeter Liin
Indrek Parrest
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.