Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479; asukoht A. Weizenbergi tn 20, 10150 Tallinn); Hageja lepingulised esindajad: Irina Metsler-Verner, Alla Žulinskaja (Julianus Inkasso OÜ; asukoht A. Weizenbergi tn 20, 10150 Tallinn; e-post: xxx); Kostja: X (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx); Kostja lepinguline esindaja: Alar Liivamägi (Renovum OÜ; epost: xxx).
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt X hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus 930,11 eurot, intress 93,09 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 255,09 eurot.
3.Mõista kostjalt X hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks välja viivis põhinõudelt (930,11 eurot) lepingujärgses määras 40,37% aastas alates 25.08.2021 kuni põhinõude (930,11 eurot) täitmiseni, kuid mitte enam kui 675,02 eurot.
4.Jätta hagi rahuldamata võla sissenõudmiskulu 40 euro nõudes.
5.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 5.1 Jätta menetluskulud kostja X kanda. 5.2 Mõista kostjalt X välja hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskulud summas 1605 eurot. 5.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1605 eurot) tuleb kostjal X tasuda Osaühingule Aktiva Finants käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
2-21-119506 materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing Aktiva Finants esitas 30.06.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1217,03 euro saamiseks. Kohus tegi 02.07.2021 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 27.07.2021 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik X esitas 27.07.2021 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 09.08.2021 määrusega anti avaldaja nõue võlgniku vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 24.08.2021 Harju Maakohtule hagi X vastu võla nõudes. Hageja taotleb välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 930,11 eurot, intress 93,03 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 255,09 eurot ja edasiulatuv viivis põhinõudelt summas 930,11 eurot lepingujärgses määras 40,37% aastas alates 25.08.2021 kuni põhinõude täitmiseni ning jätta menetluskulud kostja kanda. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 25.08.2021 määrusega menetlusse. Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja nr 2-21-119506 lihtmenetluses (kirjalikus menetluses), mille kohta on täpsemad selgitused antud 25.08.2021 kohtumääruses.
3.X (kostja) esitas 10.09.2021 vastuse hagiavaldusele. Hageja esitas 27.09.2021 omapoolsed seisukohad kostja vastuväidetele. Kohus andis pooltele tähtaja lõplike seisukohtade, sh menetluskulude nimekirja esitamiseks hiljemalt 05.10.2021 ning seisukoha esitamiseks vastaspoole menetluskulude kohta 2 päeva jooksul vastaspoole menetluskulude nimekirja ja tõendite kättetoimetamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 07.10.2021. Kohus tegi pooltele ettepaneku kaaluda kompromissi sõlmimise võimalikkust ning määras kompromissile mittejõudmise korral tähtaja otsuse avalukult teatavaks tegemiseks hiljemalt 25.10.2021. Hageja ja kostja esitasid 05.10.2021 oma täiendavad seisukohad vaidluseseme kohta ja menetluskulude nimekirjad. Kostja esitas 06.10.2021 omapoolse seisukoha hageja 05.10.2021 esitatud tõenditele ning väidetele. Pooled esitasid 07.10.2021 omapoolsed vastuväited vastaspoole menetluskuludele. Hageja esitas 07.10.2021 omapoolsed vastuväited kostja 07.10.2021 esitatud vastusele ning taotles kohtult tähtaja pikendamist tõendi esitamiseks. Hageja esitas 12.10.2021 täiendava seisukoha ning taotluse dokumentaalsete tõendite tsiviilasja materjalide juurde vastuvõtmiseks. Kohus palus 12.10.2021 pöördumises kostja seisukohta hageja esitatud tõendite osas. Kostja esitas 14.10.2021 menetlusdokumendis omapoolsed vastuväited hageja 12.10.2021 esitatud tõenditele.
2-21-119506
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
4.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ ja kostja 10.10.2019 laenulepingu nr 31003465751, mille alusel on kostja saanud laenu 1 000 eurot. Kuivõrd kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles Placet Group OÜ 19.12.2020 lepingu nr 31003465751 üles. Placet Group OÜ loovutas 22.12.2020 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostja on tasunud põhivõla katteks kokku 69,89 eurot, seega on põhiosa võlgnevus 930,11 eurot. Kostja kohustus krediiti tagastama kokkulepitud maksegraafiku järgi. Laenulepingus leppisid pooled intressi aastamääraks 40,37%. Kostjal on intressi võlgnevus alates 13. osamaksest, s.o alates 04.10.2020 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni 03.12.2020 summas 93,09 eurot. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 930,11 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates 20.12.2020 kuni hagi esitamiseni 24.08.2021 lepingus kokkulepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras 40,37% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 255,09 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist määras 40,37% aastas põhinõudelt 930,11 eurot alates 25.08.2021 kuni põhinõude kohase tasumiseni.
5.Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist VÕS 1132 lg 2 ja lepingu üldtingimuste p 7.3 järgi. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulusid summas 40 eurot, mis koosnevad: 10 eurot 1. tasulise kirja eest, 5 eurot 2. tasulise kirja eest, 5 eurot 3. tasulise kirja eest, 20 eurot muude makseviivitusega tekkinud kulude eest, nimelt nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, e-maili teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulud, võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
KOSTJA VASTUVÄITED
6.Kostja esitas 10.09.2021 vastuse hagiavaldusele, milles vaidleb hagiavalduses esitatud nõuetele täies ulatuses vastu. Kostja pole hagi aluseks olevat laenulepingut sõlmitud. Kostja esitas laenutaotluse 7 500 euro saamiseks. Laenutaotluse vormistas kostja Placet Group OÜ koduleheküljel internetis. Laenuandja rahuldas kostja laenusoovi vaid 1 000 euro ulatuses, millest maksis kostjale välja vaid 970 eurot, pidades kinni lepingutasu 30 eurot. Seega rahuldati laenutaotlus üldsegi mitte kostja taotletud ulatuses. Kostja pole konkreetsete tingimustega laenulepingu suhtes heakskiitvat tahteavaldust teinud. Hagi aluseks oleva lepingu konkreetsete tingimustega dokumendid saatis laenuandja kostjale 10.10.2019 e-kirjaga. Kostja asus maksegraafikus sätestatud makseid maksma, arvates, et tal on selleks kohustus, mõistmata, et juriidilises mõttes on leping tegelikult sõlmimata ja tal ei ole lepinguga kohustusi tekkinud.
7.Kuivõrd kostja on saadud rahast tagastanud 429 eurot, ei saa tema võimalik võlg olla suurem kui 970 – 429 = 541 eurot. Juhul, kui leping jäi sõlmimata või leping osutub tühiseks, ei kuulu hagejale mingit nõuet, sest alusetust rikastumisest tulenevat nõuet ei ole hagejale loovutatud. Teabeleht on koostatud 7 500-eurose krediidi kohta, kuid leping koostati vaid 1 000 euro laenamiseks. Teabelehel ei vasta hagi aluseks oleva lepingu tingimustele ka kuumakse suurus, krediidi kogukulu, lepingutasu, intressimäär ega krediidi kulukuse määr. Kostja nõuab laenuandja poolt lepingueelse kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ja tasaarvestab oma laenulepingust tekkinud kohustused ja muud laenuga kaasnenud kohustused hageja nõudega kostja vastu.
8.Üldtingimustes sisalduv krediidi kulukuse määra definitsioon ja viide rahandusministri
2-21-119506 määrusega kehtestatud krediidi kulukuse määra arvutamise valemile ei täida krediidiandjale VÕS § 404 lg-ga 21 pandud krediidi kulukuse määra arvutamise aluseks olevate andmete ja eelduste lepingus avaldamise kohustust. Lepingus tuleb krediidi kulukuse määra arvutamise aluseks kasutatud andmed esitada konkreetsete arvandmetena, et neid saaks arvutamiseks kasutada ja nende põhjal krediidiandja arvutust kontrollida, mitte üldsõnalise selgitusena. Kostjaga sõlmitud leping on VÕS § 408 lg 1 järgi tühine. Lepingus on krediidi kulukuse määr avaldatud laest võetud numbrina, selle kujunemine ei ole kuidagi jälgitav ega kontrollitav, kuna puuduvad selleks vajalikud andmed ja eeldused. Liigkõrge krediidi kulukuse määra tõttu on laenuleping tühine. Alternatiivselt, puuduste tõttu krediidi kulukuse määra puudutavate andmete lepingus avaldamise osas ei tekkinud lepingust intressi maksmise kohustust, kõik kostja poolt lepingute täitmiseks tehtud maksed tuleb ümber arvestada põhivõla tasumiseks. Sel juhul ei olnud kostjal ülesütlemisteate koostamise seisuga krediidiandja ees maksetega viivitust, mis oleks õigustanud laenulepingute ülesütlemist. Ülesütlemisteate koostamise seisuga 04.12.2020 oleks kostja pidanud tasuma 14 intressimakset, kokku 93,80 eurot. Kostja oli tegelikult tasunud 429 eurot ehk rohkem kui maksegraafik põhiosamakseid ette nägi. Seega ei vastanud laenulepingute ülesütlemine VÕS § 416 lg 1 sätestatud piirangutele, kuna kostja ei olnud vähemalt kolme maksega viivituses, ja lepingute ülesütlemine on tühine.
9.Intressimäär 0 % kuulub VÕS § 408 lg 4 alusel kohaldamisele ka seetõttu, et lepingus ei ole avaldatud kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusummat. Lepingus on avaldatud „summa maksmiseks kokku“, kuid selle termini tähendus ei ole selge, seda pole defineeritud ka üldtingimustes. Lepingus on krediidi kulukuse määr eelduslikult arvutatud valesti ja näidatud õigest määrast madalamana.
10.Juhul, kui kohtu hinnangul ei ole laenulepingud tühised, vaidlustab kostja hageja nõude algse krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevate kohustuste rikkumise tõttu. Krediidiandja ei oleks tohtinud kostjaga tarbijakrediidilepingut sõlmida, kuna kostja ei olnud lepingu sõlmimise ajal krediidivõimeline. Kostjal olid suured kohustused teiste võlausaldajate ees ja polnud piisavat sissetulekut nende täitmiseks. Krediidiandja ei kontrollinud kostja maksevõimet, ei kogunud piisavaid andmeid ega teostanud analüüsi kostja krediidivõimelisuse hindamiseks, s.t ei hinnanud kostja krediidivõimelisust või hindas seda valesti.
11.VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt maksetega viivitamise korral nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määrast kõrgemat viivist. Laenulepingutes sätestatud intressimäär oli 40,37 % aastas. Viivisena on pooled kokku leppinud 0,11 % päevas. Viivis on väljendatud ainult päevamäärana. Kuivõrd kokkulepitud viivisemäär on kõrgem kui VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud, on tegemist tühise kokkuleppega. Lisaks ületab 0,11% päevas kolmekordset seadusjärgset viivisemäära ja on tüüptingimusena tarbijat ebamõistlikult kahjustava iseloomu tõttu tühine VÕS § 42 lg 1 ja 3 alusel. Kostja vaidleb viivise nõudele vastu ka seetõttu, et loovutamisteates teatati kostjale uus võlausaldaja, kuid ei teatatud uue võlausaldaja kontonumbrit, kuhu võlga tasuda saaks. Juhul kui kohus otsustab kostjalt viivise välja mõista, palub kostja kohtul viivist vähendada võimalikult suures ulatuses ja lisaks piirata viivist selliselt, et kõrvalnõuded kokku ei ületaks väljamõistetud põhivõlga.
12.Kostja vaidleb täies ulatuses vastu ka hageja sissenõudmiskulude nõudele. Hageja pole selgelt põhistanud, milliste kirjade eest millist summat ta nõuab. Hagis kirjeldatud muud makseviivitusega tekkinud kulud 20 eurot ei ole tõendatud ega kuulu kostja poolt hüvitamisele. Hageja ei ole kostjale meeldetuletusi koostanud ega saatnud. Julianus Inkasso OÜ kiri ei ole hageja kiri, seda ei saa vaadelda hageja meeldetuletustena kostjale, mille eest võiks hageja sisenõudmiskulusid nõuda.
2-21-119506
MENETLUSE EDASINE KÄIK JA POOLTE SEISUKOHAD
13.Hageja esitas 27.09.2021 kirjaliku seisukoha kostja 10.09.2021 hagivastusele. Placet Group OÜ saatis 10.10.2019 kostja laenutaotlusele e-kirja, milles selgitas, et antud hetkel saab laenuandja pakkuda laenu summas 1 000 eurot ning Placet Group OÜ on palunud laenutaotlejal kinnitada, kas viimane on tehtud pakkumisega nõus. Kostja on kinnitanud pakkumise sobivust ja sellega nõustunud ehk kostja on avaldanud soovi summale 1 000 eurot laenulepingu sõlmimiseks. Käesoleval juhul on kostja tasunud maksegraafikujärgseid osamakseid, millega on kostja andnud kaudse tahteavalduse TsÜS § 68 lg 3 mõistes. Lisaks järjepidevate maksete teostamisele on kostja korduvalt 2020. aastal olnud laenuandjaga kontaktis ning teavitanud viimast osamakse tagasimaksmisega seonduvatest asjaoludest.
14.Hageja on hagiavaldusele lisanud eksliku vale Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehe. Placet Group lähtub krediidi kulukuse määra arvutamisel Eesti Vabariigi rahandusministri määrusega kinnitatud valemist ja ümardab saadud tulemuse täpsusega kaks kohta pärast koma. Arvutamise eelduseks on võetud krediidilimiit 1 000 eurot. Krediidi kulukuse määr on lepingus välja toodud. Kostja on tegelikult rahasumma oma kasutusse saanud, mistõttu on poolte vahel sõlmitud leping kehtiv.
15.Kostja on tasunud 12 maksegraafikujärgset osamakset, sh põhiosa summas 69,89 eurot (0,00 + 5,36 + 5,54 + 5,72 + 5,91 + 6,11 + 6,32 + 6,53 + 6,75 + 6,98 + 7,21 + 7,46 = 69,89) ning intressi summas 359,11 eurot (33,64 + 33,46 + 33,28 + 33,09 + 32,89 + 32,68 + 32,47 + 32,25 + 32,02 + 31,79 + 31,54 = 359,11). Laenuandja ei arvestanud kostja tagasimaksed summas 429 eurot üksnes põhiosa katteks. Krediidiandja saatis kostjale teate laenulepingu ülesütlemise kohta 04.12.2020. Seega ülesütlemise teatise saatmise hetkeks oli kostja viivituses 13-15. osamakse tasumisega ehk kolme üksteisele järgneva osamakse tasumisega. Teatise kohaselt 04.12.2020 seisuga on kostjal laenusumma põhiosa võlgnevus kokku 23,91 eurot ning intressi võlgnevus summas 93,09 eurot. Ülesütlemise teatises anti muuhulgas täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 18.12.2020. Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud. Seega on krediidiandja täitnud kõik tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldused, lepingu ülesütlemine ei ole tühine.
16.Placet Group OÜ ja kostja on laenulepingus kokku leppinud maksegraafikus, kust nähtub selgelt, et põhisumma ning intressi kogukulu kokku on 2 339,69 eurot, millele lisandub lepingutasu 30 eurot. Seega lepingus toodud termin ’’summa maksmiseks kokku’’ summas 2 369,96 (põhiosa 1000 + intress 1 339,96 + lepingutasu 30 = 2369,96) eurot peab olema teovõimelisele isikule selgelt arusaadav. Antud juhul on pooled laenulepingu põhitingimustes kokku leppinud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress aastamääraga 40,37% (kostja tasub laenu summas 1000 eurot koos intressiga summas 1339,96 eurot). Võlaõigusseadus ei kohusta krediidiandjat kasutama kindlaksmääratud intressi arvestamise metoodikat.
17.Kostja oli kohustatud laenuandjale laenu saamiseks esitama andmeid enda sissetuleku suuruse kohta, igakuiste kohustuste kohta (sh kohustused teiste laenuandjate ees) ning majapidamiskulud (sh üüri-, kommunaalteenuste kohustuse, sidevahendi kulud). Krediidiandja on kohustanud kostjat esitama pangakontoväljavõte perioodi 01.04.2019 – 08.10.2019 kohta. Kostja on nimetatud andmed laenuandjale avaldanud. Hageja on 09.10.2019 teostanud laenutaotlejale profiilianalüüsi ning hinnanud kliendiga seotud riske. Kui taotluse täitmisel esitas kostja laenuandjale ebaõigeid andmeid, ei saa laenuandjale ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Lepingujärgsest maksegraafikust tulenev igakuine makse 39 eurot oli kostjale jõukohane.
18.Kokkulepe kohaldatava intressi- ja viivisemäära suhtes paikneb laenulepingu põhitingimustes, mida kostja sai lepingu sõlmimisel mõjutada ja mida ta aktsepteeris. Seega ei ole kokkulepe viivisemäära suhtes tüüptingimus, vaid kostjaga eraldi läbi räägitud. Viivisenõue
2-21-119506 lepingus kokkulepitud intressimäära järgi on mõistlik ja seadusega kooskõlas, mistõttu puudub alus viivisemäära vähendamiseks.
19.Kostjale saadeti nõude loovutamisteatis 22.12.2020. Samal päeval saadeti kostjale e-kiri, milles teatati kostjale uue võlausaldaja pangarekvisiidid. Placet Group OÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingust nr 31003465751 tulenev nõue on kehtivalt loovutatud hagejale. Hageja on kostjale meeldetuletusi saatnud lepingust nr 31003465751 tuleneva nõude saamiseks. Seega meeldetuletuskirju ei saatnud kostjale asjasse puutumatu kolmas isik, vaid hageja esindaja. Hageja esindaja on võla sissenõudmiseks teinud korduvalt toiminguid, s.t saatnud võlgnikule sõnumeid, e-kirju, tähitud kirju, helistanud.
20.Hageja esitas 05.10.2021 täiendava kirjaliku seisukoha. Laenuandjast Placet Group OÜ loovutas hagejale lisaks laenulepingust tulenevale nõudele ka alusetust rikastumist tulenevad nõuded. Juhul kui kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud leping on tühine, palub hageja kohtul alternatiivselt kostjalt välja mõista alusetu rikastumise sätete alusel. Kostja on laenutaotluses oma sissetulekuks märkinud 5 151 eurot (651 eurot töötasu + 4 500 eurot regulaarne dividendi makse) ning väljaminekuks 369 eurot, millest laenuandja võis järeldada kostja võimet tasuda lepingus kokkulepitud osamakse 39 eurot kuus. Andmebaaside kontrolli tulemusena sai laenuandja teada, et kostja sissetulek on 6 460,34 eurot (sotsiaaltoetus/hüvitis 60 eurot + töötasu 6 241,84 eurot + töötasu 158,50 eurot) ning väljaminekud 4 000,28 eurot (57,39 eurot + 3 509,92 eurot + 228,97 eurot + 204 eurot). Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud tuludest maha (igakuine sissetulek 6 460,34 eurot – igakuine väljaminek 4 000,28 eurot – elamiskulud (sh majapidamiskulud) 150 eurot – taotletava laenu osamakse 39 eurot) ning saanud teada, et kostjale jääb reservi 2 196,06 eurot. Hageja on kontrollinud ka maksehäireregistrit. Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingu sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi maksehäiret. Laenuandja poolt tehtud päringutest ilmnes, et kostjale kuulub kinnisvara, s.t kolm korteriomandit Tallinna kesklinnas.
21.Kostja esitas 06.10.2021 omapoolsed kirjalikud seisukohad hageja 05.10.2021 vastusele. Hageja poolt vastutustundliku laenamise kohustuse täitmiseks esitatud tõendid ei ole laenuandja poolt kogutud ja koostatud enne vaidlusaluse laenulepingu sõlmimist ega selle eelselt vastutustundliku laenamise kohustuse täitmiseks. Krediidianalüüsiks nimetatud dokument on koostatud 05.10.2021. Riskiprofiili kajastavas kirjes on märgitud „2000eur_60kuud“, mis ei klapi tegelikult väljastatud summa ega ka taotletud summaga. Majandamiskulud on avaldatud vastuoluliselt – 2. leheküljel 0 eurot, 4. leheküljel 225 eurot, leheküljel 3 perioodil aprill – august 2019 0 eurot, septembris 4 000,28 eurot ja oktoobris (9 päevaga) 1672,98 eurot. Vastuolulised on ka finantskohustused – lk 2 on 2 tarbijakrediiditi, lk 4 on 3 tarbijakrediidi, kõik erinevate summadega. Laenuandjat oleks pidanud ettevaatlikuks tegema asjaolu, et sellise tulu saaja vajab pidevalt tarbijakrediite, sh vaidlusaluse lepinguga pikaajaliselt laenu 1 000 eurot 5 aastaks. Samal ajal on laenuandjale teada olnud kostja makseraskused – lk 4 nähtuvad maksed kohtutäituritele ja inkassofirmadele. Maksehäirete andmed on samuti koostatud kohtumenetluse ajal, metaandmetest nähtuvalt 05.10.2021. Sellega ei saanud täita vastutustundliku laenamise kohustust. Kostja kinnistute andmeid on kogutud 26.02.2018, so 1 aasta ja 10 kuud enne vaidlusaluse laenulepingu väidetavat sõlmimist. Tegemist on kostja elukohaks olnud samas majas asunud eraldi korteriomanditena vormistatud korteri ja selle abiruumidega – parkimiskoha ja panipaigaga, mida kostja vajas elamiseks.
22.Hageja esitas 07.10.2021 täiendava seisukoha ning taotluse täiendava tõendi esitamiseks tähtaja pikendamiseks. Kostja on laenuandjalt ka varasemalt laenu taotlenud, mille raames on samuti teostatud krediidianalüüsi. Hagialuseks oleva laenulepingu ajal ei ole kostja varanimekiri muutunud. 27.09.2021 kohtule esitatud tarbijakrediidi standardinfo teabelehelt nähtuv kuupäev 23.09.2021 näitab kuupäeva, mil laenuandja vastava dokumendi oma süsteemist alla laadis. Kostja
2-21-119506 poolt viidatud asjaolule ’’Muuhulgas on riskiprofiili kajastavas kirjes märgitud ’’2000eur_60kuud’’ selgitab hageja, et tegemist on viitega vaadata teisest laenulepingust tulenevaid riskiprofiili andmeid. Kostja on andnud oma nõusoleku vähendatud laenusummaga lepingu sõlmimiseks telefoni teel.
23.Kostja tõi oma 14.10.2021 menetlusdokumendis esile, et kuivõrd seadus nõuab tarbijakrediidilepingu sõlmimiseks tarbija tahteavalduse kirjalikult taasesitatava vorminõude täitmist, ei või hageja tarbijakrediidilepingu sõlmimiseks tehtud tarbija tahteavalduse fakti tõendada muud liiki või muus vormis tõendiga kui kirjalikult taasesitatava dokumendi vormis. Seega ei ole hageja 12.08.2021 esitatud tõendid lubatavad, kuivõrd need ei ole seadusega ettenähtud vormis. Telefonikõnedest ei selgu, millal kõned peeti või millise võimaliku lepinguga on need telefonikõned seotud. Lisadena 1 ja 2 esitatud telefonikõnede salvestised puudutavad oma olemuselt lepingueelset protsessi, mitte väljatöötatud lepingutingimuste suhtes aktsepti andmist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
24.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
25.Kohus lahendab esmalt hageja 12.10.2021 esitatud taotluse täiendavate dokumentaalsete tõendite (helisalvestised) vastuvõtmiseks. TsMS § 330 lg 1 näeb ette, et avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Uute asjaoludega ja tõenditega arvestamine on kohtu diskretsiooniotsus ja kohus saab esitatut arvestada, kui see ei põhjusta menetluse viibimist ja esitatud asjaolud ja tõendid on olulised asja õigeks lahendamiseks, kuid hilinemisega esitatuga arvestamine ei tohi vastaspoolele tulla üllatusena ja tal peab olema võimalik väidetele vastata ja esitada tõendeid (vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2019 tsiviilasja nr 2-19-825 otsuse p 34). Kohus leiab, et kuigi hageja põhjendus tõendite hilinenult esitamise osas ei ole mõjuv, võtab kohus esitatud tõendid (osaliselt) vastu, sest a) nende esitamine ei tingi menetluse venimist, b) kostja tutvus tõenditega ning avaldas esitatud tõendite osas oma seisukoha; c) tõendid on (osaliselt) olulised asja õigeks lahendamiseks. Kohtu hinnangul on asja õigeks lahendamiseks oluline hageja poolt 12.05.2021 esitatud tõenditest Lisa 2 (helisalvestis nr 3726630110), millise kohus võtab tõendina vastu. Ülejäänud tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 p 1 järgi vastu võtmata nende asjakohatuse tõttu.
26.Poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et Placet Group OÜ (õiguseelneja) kandis kostja
2-21-119506 arveldusarvele 970 eurot. Samuti ei vaidle pooled asjaolu üle, et kostja on teinud Placet Group OÜ ́le tagasimakseid summas 429 eurot. Pooltel esineb erimeelsusi asjaoludes, kas Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid kehtiva tarbijakrediidilepingu nr 31003465751, kas hageja on täitnud vastutustundliku laenamise kohustust, kas esineb tarbijakrediidilepingu tühisuse alus ning kas hagejal on õigus nõuda kostjalt tarbijakrediidilepingust tulenevat põhivõlgnevust, intressi, viivist ja võla sissenõudmiskulude hüvitamist.
27.TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
28.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Laenuleping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt võib laenulepingu sõlmimiseks teha tahteavalduse nii otsestelt kui kaudselt, kui poolte tahe on äratuntavalt väljendatud (vt Riigikohtu 24. novembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-11). VÕS § 404 lg 1 järgi tarbija avaldus kohustuste võtmiseks peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas (761 SE) on selgitatud, et sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepingutele ei kohaldu VÕS §-st 404 tulenev nõue, et tarbija tahteavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb anda püsival andmekandjal dokument, mis võimaldab tal lepingu sõlmimist tõendada ja millele ta võib pärast lepingu sõlmimist tugineda. Nimetatud lepingudokument või selle koopia tuleb tarbijale edastada viivitamata pärast lepingu sõlmimist.
29.Hageja väitel sõlmisid pooled laenulepingu sidevahendi (telefoni) abil. Kostja võttis omaks, et taotles Placet Group OÜ ́lt laenu, kuid nentis, et kostja pole konkreetsete tingimustega laenulepingu suhtes heakskiitvat tahteavaldust teinud. Kohus loeb tuvastatuks, et krediidiandjast Placet Group OÜ saatis 10.10.2019 kostjale e-kirja, milles selgitas, et saab pakkuda laenu summas 1 000 eurot ning palub kostjal kinnitada, kas kostja on tehtud pakkumusega nõus (dtl 259). Kohtu hinnangul tõendab krediidiandja ja kostja telefonivestlus, et kostja andis nõusoleku tarbijakrediidilepingu sõlmimiseks laenusummale 1 000 eurot, laenuperioodiga 60 kuud, lepingule kohaldatava intressimääraga 40,37% aastas ja kuumaksega 39 eurot (helisalvestis nr 3726630110, dtl 466). Kostja ei vaidlustanud eelnimetatud helisalvestise autentsust ega väitnud, et telefonivestluses osalenud isiku hääl ei kuulu kostjale. Seega loeb kohus tuvastatuks, et Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 10.10.2019 tarbijakrediidilepingu nr 31003465751 eelnimetatud tingimustel.
30.VÕS § 551 lg 3 järgi, kui tarbijakrediidileping sõlmitakse tarbija algatusel ja kasutades sellist sidevahendit, mis ei võimalda teabe esitamist vastavalt käesoleva seaduse §-le 4031, eelkõige käesoleva seaduse § 541 lõikes 5 nimetatud juhul, edastab krediidiandja või krediidivahendaja tarbijale viivitamata pärast tarbijakrediidilepingu sõlmimist täieliku teabe vastavalt käesoleva
2-21-119506 seaduse §-le 4031, kasutades Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehte. Placet Group OÜ saatis 10.10.2019 kostja e-posti aadressile sidevahendi abil sõlmitud lepingu dokumendid, sh Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe, kooskõlas VÕS § 410 lõikega 1 ning VÕS § 551 lõikega 3 (dtl 215). Seega on alusetud kostja etteheited, et laenuandja on rikkunud lepingueelse teavitamise kohustust.
31.Kohus ei nõustu kostja väitega, et krediidiandja on rikkunud VÕS § 404 lõikes 21 sätestatud kohustust avaldada lepingus krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavaid andmeid ja eeldusi. Kohtu hinnangul on krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused märgitud tarbijakrediidilepingu nr 31003465751 üldtingimustes krediidi kulukuse määra definitsioonis (dtl 123) ning Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel (dtl 267). Nimetatud tõenditest selgub, et krediidi kulukuse määra eelduseks on asjaolu, et leping kehtib kokkulepitud tingimustel ja tähtaja jooksul. Krediidi kulukuse määra arvutamisel lähtub laenuandja Eesti Vabariigi rahandusministri määrusega kinnitatud valemist ja ümardab saadud tulemuse täpsusega kaks kohta pärast koma. Lepingu (põhi)tingimused nähtuvad tarbijakrediidilepingu põhitingimuste dokumendist (dtl 120-121) ning Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehelt (dtl 267). Kostja väide, et lepingus märgitud krediidi kulukuse määr on laest võetud number ning selle kujunemine ei ole kuidagi jälgitav ega kontrollitav, ei ole põhjendatud. Võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas (761 SE) on selgitatud, et krediidiandja on kohustatud avaldama tarbijale kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatud andmed ja eeldused. See ei tohiks olla krediidiandjale liiga koormav, kuna ta ei pea näitama krediidi kulukuse määra arvutamise lahenduskäiku ega krediidi kulukuse määra valemi kasutamist, vaid seda, missuguseid talle teadaolevaid andmeid ja §-st 4061 tulenevaid täiendavaid eeldusi krediidi kulukuse määra arvutamiseks on kasutatud. Kohtu hinnangul selgub eelnimetatud tõenditest üheselt, milliseid eeldusi ja andmeid krediidiandja krediidi kulukuse määra arvestamisel kasutas, arvutuskäigu esitamise kohustust krediidiandjal ei ole.
32.Kohtu hinnangul on alusetu kostja väide, et krediidilepingu üldtingimused ei saanud lepingu osaks, kuivõrd üldtingimustes puudub vastav lepingu punkt. Kostja ei vaielnud vastu, et sai e-posti teel kätte nii lepingu üldtingimused, põhitingimused kui Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (sh õiges, 1 000 euro laenu puudutavas versioonis). Laenulepingu põhitingimustes on juhitud tähelepanu asjaolule, et kehtivate laenulepingu üldtingimustega saab tutvuda veebiaadressil (dtl 122). Üldtingimuste esimesel lk-l 1 on defineeritud, et leping on laenuandja ja laenusaaja vahel sidevahendite kaudu või kirjalikus vormis sõlmitud laenuleping, koos kõigi sõlmitavate lisadega (üldtingimused, põhitingimused, maksegraafik) (dtl 123). VÕS § 29 lg 4 järgi, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kohtu hinnangul on üheselt arusaadav, et lepingu osaks said mh kostja e-posti aadressile saadetud üldtingimused. Pooled ei vaidle, et tarbijakrediidilepingus märgitud krediidi kulukuse määr 52,24% aastas ei ületanud krediidi andmise ajal (10.10.2019) Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega on alusetu kostja väide, et tarbijakrediidileping on VÕS § 4062 järgi tühine krediidi kulukuse määra eeldatava ülempiiri ületamise tõttu.
33.Kohtu hinnangul on alusetu kostja etteheide, mis puudutab krediidiandja rikkumist seoses kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavata maksete kogusumma väidetava mittenõuetekohase avaldamisega. Kohtu hinnangul on nimetatud teave seaduses sätestatud sõnastuses avaldatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel (dtl 267). Kohus nõustub hageja käsitlusega, mille kohaselt puudub kohtul õigus sekkuda isikute majandustegevusse ning reguleerida laenuintressi ulatust või selle arvutamise metoodikat olukorras, kus selleks puudub põhjendatud alus.
2-21-119506
34.Pooled vaidlevad selle üle, kas krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 1 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 järgi krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 4 kohaselt teavitab tarbija krediidivõimelisuse hindamist võimaldava teabe omandamiseks krediidiandja tarbijat, missuguse käesoleva paragrahvi lõikes 2 viidatud teabe, missugused tõendid selle kohta ja missuguse tähtaja jooksul peab tarbija krediidiandjale esitama. Krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lõigetele 3 ja 4. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
35.Hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks esitanud järgmised tõendid: Placet Group OÜ krediidianalüüsi väljavõtted (dtl 345-348), väljavõte maksehäireregistrist (360). Kuivõrd väljavõte maksehäireregistrist on tehtud hageja väitel tema enda poolt (dtl 332), mitte krediidiandja Placet Group OÜ poolt enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist 10.10.2019, siis ei saa kohus nimetatud tõendit vastutustundliku laenamise põhimõtte kontrollimisel arvestada. Placet Group OÜ krediidianalüüsi väljavõttest selgub, et krediidiandjale esitatud taotluse järgi oli kostja sissetulekuks 5 151 eurot (dtl 380) ning väljaminekuteks finantskohustuse näol 369 eurot, majapidamiskuludeks 0 eurot (dtl 381). Laenuotsuse tegemisel lähtus Placet Group OÜ enda kogutud andmetest, mille kohaselt oli kostja keskmine töötasu 6 241,84 eurot ja 158,50 eurot ning sotsiaaltoetus 60 eurot (dtl 383). Lähtuda sai eeldusest, et kostja kehtivad finantskohustused on 4 000,28 eurot (tarbijalaen 57,39 eurot, tarbijalaen 3 509,92 eurot, tarbijalaen 228,97 eurot, maksed kohtutäiturile ja inkassofirmadele 204 eurot) (dtl 383). Placet Group OÜ jõudis krediidianalüüsi tulemusel järeldusele, et kostjale jääb pärast kõigi kohustuste täitmist ühes kuus nn reservi 2 196,06 eurot (dtl 383). Kuigi hageja ei esitanud kohtule kostja pangakonto väljavõtet, selgub asja materjalidest, et Placet Group OÜ on selle esitamist kostjalt nõudnud (dtl 269) ning kostja ei väitnud, et on jätnud selle esitamata või et Placet Group OÜ lähtus krediidianalüüsi teostamisel ekslikest andmetest.
36.Kohus loeb tuvastatuks, et Placet Group OÜ on teostanud päringu kinnistusraamatusse, mille tulemusel sai teada kostjale kuuluva kinnisvara koosseisu (dtl 347). Kohus ei nõustu kostjaga, et kinnisvararegistri väljavõte peab olema tehtud vahetult enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist olukorras, kus kostja on ka varasemalt krediidiandjalt laenu taotlenud. Kostja pole väitnud, et 10.10.2019 sõlmitud krediidilepingu seisuga oleks kinnistusraamatu seis muutunud. Seetõttu ei oma tähtsust, et krediidiandja andmebaasi jäi eelnevalt salvestatud väljavõte.
37.Eespool toodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et Placet Group OÜ ei rikkunud laenu
2-21-119506 andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ükski laenuandja kogutud andmetest ei viita sellele, et kostjal oleks esinenud 10.10.2019 seisuga makseraskused. Kohtu hinnangul sõltub krediidianalüüsi põhjalikkuse vajadus sh laenusumma suurusest. Olukorras, kus miski ei viidanud kostja makseraskustele, kostja nn reservi jäi pärast kõigi rahaliste kohustuste täitmist 2 196,06 eurot kuus, sai Placet Group OÜ ́l tekkida põhjendatud veendumus, et kostja on võimeline teenindama krediiti summas 1 000 eurot kuutasuga 39 eurot. Seega ei esine alust kohaldada VÕS § 4034 lõiget 7 ning lugeda tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär.
38.Põhjendamatud on ka kostja etteheited nõuete hagejale loovutamise osas. Hagile on lisatud loovutamise teade (dtl 130) ja e-kiri kostjale uue võlausaldaja andmete kohta (dtl 293), mille õigsuses ei ole kohtul alust kahelda. Kooskõlas TsÜS § 79 ei pea nimetatud teatised olema omakäeliselt allkirjastatud. Samuti ei eelda nõude loovutamine võlgniku nõusolekut. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. VÕS § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hagejale nõude loovutamise eeldused on käesoleval juhul täidetud.
39.Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk hagejal õigus vastavalt VÕS § 108 lg 1 nõuda kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Kostja sai tarbijakrediidilepingu nr 31003465751 alusel laenu 1 000 eurot, millest arvestati maha 30 eurot lepingu sõlmimise tasu. Kostja tasus 12 maksegraafikujärgset osamakset summas 449 eurot, millega täitis põhivõlgnevuse tasumise kohustust summas 69,89 (dtl 120). Kohtu hinnangul on tarbijakrediidileping õiguspäraselt üles öeldud. Kostja jättis tasumata 13-15. maksegraafikujärgsed osamaksed (vastupidist ei ole kostja väitnud), mistõttu andis Placet Group OÜ kostjale täiendava tähtaja kuni 18.12.2020 võlgnevuse likvideerimiseks (dtl 129), misjärel ütles lepingu erakorraliselt üles. Kuivõrd kostja on tasunud põhivõlgnevuse katteks 69,89 eurot on tema põhivõlgnevus 930,11 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Põhjendatud on hageja intressinõue summas 93,03 eurot. Kostjal on tasumata 13.-15. maksegraafiku osamaksed, mis sisaldavad endas intressi summas 93,03 eurot (dtl 120). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tasumata intressi 93,03 eurot.
40.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled vaidlevad, kas laenulepingu punktis 7.1 kokkulepitud viivisemäär päevas kahjustab kostjat ebamõistlikult. VÕS § 415 lg 1 esimene lause sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See normiviide hõlmab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandat lauset, mis lubab viivist nõuda lepingus kokkulepitud ja kehtiva intressimääraga (Riigikohtu 14.01.2009. a otsus
2-21-119506 tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12, vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-18916, p 11.3). Hagiavaldusest ja lepingust on nähtuvalt on Placet Group OÜ ning kostja leppinud kokku intressimääras 40,37% aastas. Samast määrast lähtus hageja viivise nõudmisel. Seega ei ole 40,37% määraga viivise nõudmine vastuolus VÕS § 415 lg-ga 1. Samuti ei esine muid asjaolusid, mis viitaks vastava viivisekokkuleppe tühisusele (VÕS § 42 lg 1 ja VÕS § 42 lg 3 p 5 alused) või vastuolule hea usu põhimõttega. Eelnevast tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist määraga 40,37% aastas.
41.Kohus ei nõustu kostjaga nagu ei olnuks viivis väljendatud aasta- ja päevamäärana vastavalt VÕS § 408 lg 10. Viivise päevamäära ja aastase intressimäära andmed sisalduvad laenulepingu põhitingimustes (dtl 121). Ka Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel on kirjas, et viivise määraks on lepingus kokkulepitud intressimäär, mis on samal teabelehel avaldatud (dtl 268). Tarbijakrediidilepingu üldtingimuste p 7.1 järgi on laenuandjal õigus nõuda viivist intressimäärast lähtuvalt (dtl 125).
42.Alternatiivselt taotleb hageja sissenõutavaks muutunud viivise vähendamist VÕS § 113 lg 8 ja VÕS § 162 kohaselt seadusjärgse viivise määrani. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus märgib, et viivise vähendamise taotluse rahuldamata jätmiseks ei anna alust üksnes asjaolu, et võlgnik on ise viivisemääraga nõustunud (vt Riigikohtu 12.12.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-12, p 21). Kohus leiab siiski, et kostja taotlus viivise vähendamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kostja võlgnevus on terves ulatuses sissenõutavaks muutunud 2020 aastal ning on tõendamata, et kostja oleks võlgnevuse tasumiseks mistahes pingutusi teinud. Kohtule ei nähtu, et kostja oleks pärast krediidiandja poolt lepingu erakorralist ülesütlemist võlgnevust vähendanud. Kohus leidis eespool, et hageja nõutav viivis ei ole ülemäära suur. Samuti ei ole kostja tuginenud ega tõendanud rasket majanduslikku olukorda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue ei ületa kordades põhinõuet. Seega ei ole kohtu ette toodud ühtegi asjaolu, mis annaks aluse viivisenõude suurust vähendada ja hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue perioodi 20.12.2020-24.08.2021 eest on põhjendatud summas 255,09 eurot. Samuti on põhjendatud edasiulatuv viivis põhinõudelt 930,11 eurot laenuintressi aastase määraga võrdses määras 40,37% alates 25.08.2021 kuni põhivõlgnevuse (930,11 eurot) kohase tasumiseni.
43.Vaatamata eeltoodule märgib kohus, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.
44.Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulu pärast lepingu lõppemist summas 40 eurot väljamõistmist. Nimetatud summa sisaldab endas tasulisi meeldetuletusi 20 euro eest ning kostja makseviivitusega tekkinud muud kulud 20 euro ulatuses. VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kohus ei pea põhjendatuks hageja taotletud sissenõudmiskulu hüvitamist. Hagiavaldusele lisatud sissenõudmiskulu puudutavad kirjad on saatnud kostjale krediidiandja tarbijakrediidilepingu kehtivuse ajal (dtl 133-190) ja Julianus
2-21-119506 Inkasso OÜ pärast krediidiandja poolt lepingu erakorralist ülesütlemist (dtl 191). Kuigi hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist pärast lepingu lõppemist saadetud 3 kirja eest summas 10 + 5 + 5 eurot, on kohtule esitatud ainult 1 pärast lepingu lõppemist saadetud Julianus Inkasso OÜ kiri (dtl 191). Hageja ei ole tõendanud, et oleks ise saatnud kostjale tasulisi meeldetuletuskirju pärast tarbijakrediidilepingust nr 31003465751 tulenevate nõuete omandamist. Hagiavaldusest pole võimalik järeldada, et Julianus Inkasso OÜ teenus kirja saatmiseks oli mõistlikult võttes vajalik ning kuidas aitas Julianus Inkasso OÜ kaasamine vaidluse lahendamisele kaasa. Kohus ei pea põhjendatuks kolmandate isikute poolt võlateatiste saatmisega seotud sissenõudmiskulude hüvitamist, sest VÕS § 1132 lg 2 näeb tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitise nõudmise alusena ette tarbijaga sõlmitud lepingu. Kohtule pole esitatud tarbija ja kolmanda isiku vahelist lepingut, mis võiks olla aluseks sissenõudmiskulude hüvitamisele. Samuti ei ole hageja tõendanud kostja makseviivitusega tekkinud kahju 20 euro ulatuses. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna teenuse tarbija on jäänud tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on teenuse osutajal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda.
45.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 930,11 eurot, intressi 93,09 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 255,09 eurot. Samuti rahuldab kohus hageja tulevikku suunatud viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise määras 40,37% aastas põhinõudelt alates 25.08.2021 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhivõla summa. Hagi jääb rahuldamata võla sissenõudmiskulude 40 euro nõudes.
46.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Hageja esitas kostjale 27.09.2021 menetlusdokumendis kompromissiettepaneku (dtl 256), mille järgi tasuks kostja hagejale põhivõla 930,11 eurot, intressi 93,09 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 255,09 eurot ning täiendava viivise seadusjärgses määras summas 74,41. Kompromissi korras pakkus hageja, et kostja tasub õigusabikulude katteks 480 eurot (vähendatud õigusabikulud) ning pool riigilõivust, s.t 112,50 eurot. Lisaks võimaldas hageja kompromissi korras võla ajatamist kaheks aastaks. Kostja keeldus eelnimetatud tingimustel kompromissi sõlmimisest (dtl 315). Kohtu hinnangul kompromissiettepanekust keeldudes venitas kostja põhjendamatult menetlust, esitades hagile kõikvõimalikke ja valdavalt põhjendamatuid vastuväiteid. Kuivõrd hagi rahuldatakse pakutud kompromissiga sarnases ulatuses, jätab kohus menetlusulud tervikuna kostja kanda. Kohtu hinnangul on selline menetluskulude jaotus vaidluse asjaolusid arvestades õiglane.
47.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirjade või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses tasutud riigilõiv kogusummas 225 eurot ja õigusabikulu 2 100 eurot (dtl 339-340), kokku 2 325 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kostja esitas hageja menetluskulude koosseisule ja rahalisele suurusele vastuväited.
48.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 225 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude
2-21-119506 nimekirja, millest nähtub õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamise eest, hagiavalduse ja hilisemate menetlusdokumentide koostamise ja kohtule esitamise eest. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. TsMS § 4842 kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata (vt ka RKTKm asjas nr 3-2-1-165-16 p 12.3). Seega maksekäsu kiirmenetluses esitatud avalduse eest on põhjendatud õigusabikulu 20 eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja lepingulise esindaja hagimenetluses tekkinud ajakulu 17 tunni ulatuses. Hageja esindaja poolt õigusabiks kulunud aeg oli eelkõige tingitud kostja esindaja poolt kasutatud taktikast, milles kostja eitas, seadis kahtluse alla ja vaidlustas väga erinevaid laenuga seotud küsimusi, mistõttu oli ka hageja sunnitud sellistele väidetele suures ulatuses vastama ja täiendavaid tõendeid esitama. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/h (käibemaksuta) ei pea kohus antud juhul mõistlikuks, arvestades mh asjaolu, et hageja esindaja pole vandeadvokaat ja käesolevas asjas on tegemist laenuandja igapäevatööd puudutava n-ö tüüphagiga. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks käesoleva mahtu ja keerukust arvestades 80 eurot (käibemaksuta). Kohus määrab hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 1 360 eurot (80 x 17) eurot. Hageja menetluskulud kuuluvad TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele ilma käibemaksuta. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu 1 605 (225+20+1360) eurot.
49.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1 605 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 märgib kohus hageja taotluse alusel, et kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
50.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 07.03.2022. a otsusega nr 2-21119506.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.