Võlaõigus › Võõrandamislepingud

MENETLUSKULUD

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja

2-20-13489 ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank, märkides tasumisel selgituseks isiku nime, kelle eest tasutakse, tsiviilasja numbri ja makse liigi. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetluse käik TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule nõuetekohaselt vastamata. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjale isiklikult. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. Kohtu põhjendused Hageja nõue tuleneb poolte vahel 18.07.2018 sõlmitud müügilepingust nr LT-1802 (edasipidi Leping 1), millega kostja kohustus andma hagejale üle 200 tonni ökoloogilist koorimata speltanisu (spelta) loomasöödaks ning hageja kohustus tasuma Lepingus 1 sätestatud tingimustel ja korras 235 eurot ühe tonni spelta eest. Kostja tarnis hagejale vaid 44,28 t speltat. Kuna hageja oli teinud ettemaksu 01.08 ja 02.11.2018, siis on hageja poolt kostjale Lepingu 1 alusel spelta eest enammakstud 27 194,20 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt saamata jäänud tulu, kuna hageja pidi spelta edasi müüma Saksamaa äriühingule xxxxx xxxx xxxxxx (edaspidi xxxxxxxx) vastavalt nendevahelisele lepingule nr K2018-002 (Leping 2). Saamata jäänud tulust arvestab hageja maha tarnspordikulu spelta eest ning nõuab kostjalt saamata jäänud tulu summas 8 953,90 eurot. Lisaks sõlmisid pooled 18.07.2018 ka teravilja ostu-müügilepingu nr LT-1802 (edaspidi Leping 3), mille järgi pidi kostja müüma hagejale 250 t kvaliteedinõuetele vastavat ökoloogilist nisu. Hageja kohustus tasuma nisu eest 250 eurot tonn. 01.08.2018 tasus hageja Lepingu 3 alusel ettemaksu. Kostja tarnis Lepingu 3 alusel hagejale kokku 260,57 tonni nisu, millest hageja tagastas kvaliteedinõuete mittevastavuse tõttu 141,66. Hageja nõuab enammakstud ettemaksu tagastamist summas 20 272,50 eurot. Sarnaselt speltaga toimus nisu tarne Kümmelile, kes oli valmis nisu vastu võtma, kuid alandatud hinnaga. Ka nisu puhul on hageja arvestanud saamata jäänud tulu, millest on maha arvestatud transpordikulu ning hageja saamata jäänud tulu nõue on 8 853,75 eurot. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et poolte omavahelisi suhteid, mis ei ole sätestatud lepingus, reguleerib Leedu Vabariigi tsiviilseadustik, Leedu Vabariigi seadused ja muud õigusaktid. Leedu Vabariigi tsiviilseadustiku § 6.305, § 6.315 lg 3, § 6.245 ja Lepingute 1 ja 3 p 4.1 kohaselt on hageja nõue enammakstud ettemaksu tagastamiseks summas 48 542,20 eurot põhjendatud ning tsiviilseadustiku § 6.429 lg 1 kohaselt on põhjendatud ka saamata jäänud tulu

2-20-13489 kokku summas 17 807,65 eurot. Tsiviilseadustiku § 6.246 lg-st 1, § 6.333 lg-st 1 ja §-st 6.247 tuleneb hageja õigus nõuda kostjalt transpordikulu hüvitamist 8 010 eurot. Tsiviilseadustiku § 6.258 lg 1 kohaselt on hagejal õigus nõuda leppetrahvi seaduse või lepinguga sätesttaud rikkumise eest. Antud juhul on pooled sätestanud leppetrahvinõude kohustuse rikkumise korral Lepingute 1 ja 3 p 6.1 alusel ning hageja nõuab leppetrahvi 14 562,70 eurot. Tsiviilseadustiku § 6.210 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral kohustub võlgnik tasuma võlausaldajale viivist määras 5% aastas põhivõlgnevuselt, kui muus seaduses või lepingus ei ole sätestatud muud viivise määra. Antud juhul on pooled sätestanud viivise määra arvetel määraga 0,1% päevas. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist alates 11.10.2019 kuni 16.09.2020 summas 22 691,70 eurot. Tsiviilseadustiku § 6.37 lg 2 sätestab, et võlgnik on kohustatud tasuma võlausaldajale seadusjärgset viivist alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Kuivõrd mõlemad pooled tegutsevad majandus- ja kutsetegevuses, on viivise määraks tsiviilseadustiku § 6.210 lg 2 kohaselt 6% aastas põhivõlgnevusest. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 177 lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.