Muud › Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus

2-21-12571 Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik MAGMA SIA esitas 27.07.2021 kohtule hagi OÜ GELA vastu müügilepingust tuleneva võlgnevuse nõudes. Hageja kasutas nõude esitamiseks Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse vormi A, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) 861/2007. 16.08.2021 edastas kohus hagejale vormi B, milles palus esitada eestikeelsed vormid ning tasuda riigilõiv. 25.08.2021 esitas hageja eestikeelse nõudevormi ning nõude kirjelduse, mille kohaselt müüs hageja kostjale sanitaartehnikat ning torustikke. Kokku teostas hageja kostjale 8 tarnet perioodil 03.08.2018-26.09.2018, summas 3216,02 eurot. Hageja kustutas ühe arve summas 14,68 eurot ära, sest hagejal ei ole võimalik selle arve kättetoimetamist tõendada. Veebruaris 2019 edastas hageja võla sissenõudmiseks Creditreform OÜ-le. Kuni aprillini 2020 tegi kostja ainult 1 makse Creditreform OÜ-le 25 eurot. Creditreform OÜ esitas aprillis 2020 kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tsiviilasi nr 2-20-112653). Kostja esitas vastuväite ning Pärnu Maakohus edastas avalduse lahendamiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. Kohus keeldus hagi menetlemast, sest hageja ei kõrvaldanud talle määratud tähtajaks puuduseid. Pärast nimetatud menetlust tagastas kostja müümata jäänud kaubad hagejale, mille väärtus oli kokku 1421,33 eurot. Põhivõlg jäi üles 1755,01 euro ulatuses. Hageja nõuab lisaks põhivõlale viivist 21.07.2021 seisuga 590,86 eurot (seadusjärgses määras), viivist seadusjärgses määras alates 22.07.2021 kuni põhivõla täitmiseni ning 147,50 eurot, mida hageja tasus Creditreform OÜ-le võlgnevuse sissenõudmiseks, sest kostja ei pidanud maksetingimustest kinni. Kohus edastas nõudevormi A ja vastusvormi C kostjale. Kostja sai vormid kätte 31.08.2021. Kostjal oli võimalus esitada 30 päeva jooksul vormide kättesaamisest vastuväited. Kostjat hoiatati, et kui ta ei vasta, siis teeb kohus otsuse. Kostja ei vastanud talle määratud tähtaja jooksul. Kohtu seisukoht ja põhjendused EÜ määruse nr 861/2007 artikkel 19 sätestab, et kui käesolevas määruses ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlemisel selle liikmesriigi menetlusõigust, kus menetlus läbi viiakse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.

2-21-12571 Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et põhivõlgnevus, viivis, täiendav viivis ja kahju hüvitamise nõue (kohtuväliselt tekkinud õigusabikulud) on õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 2493,34 eurot, millest 1755,01 eurot on põhivõlgnevus, 590,83 eurot 21.07.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis ja 147,50 eurot kahju hüvitis. Lisaks viivis põhinõudelt (1755,01 eurot) VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates 22.07.2021 kuni põhivõla täieliku täitmiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutava riigilõivu. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus nõude esitamisel riigilõivu 250 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.