Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-21-105924 Asjaolud ja menetluse käik Osaühing Aktiva Finants esitas 05.03.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Dxxxx Kxxxxr 349,28 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 11.03.2021 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku tähtaja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 04.05.2021.a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetlus jätkamiseks hagimenetluses. 07.07.2021 esitas hageja kostja vastu hagi võlgnevuse nõudes, mille kohus võttis 13.07.2021.a määrusega menetlusse. 13.07.2021 edastas kostja e-kirja, milles avaldas, et on arve tasunud juba ammu aega tagasi. Julianus Inkasso meelega viivitab enda vastustega ja ignoreerib kostja e-kirju, et viivis suureneks. 14.07.2021 teatas kostja, et Mxxxxx Sxxx ei vasta ühelegi tema e-kirjale. Kostja maksaks suurima heameelega võla ära, kui ta teaks, mis summast jutt käib. Kostja selgitas, et ta ei ela Eestis ning on enda teada võla tasunud läbi teiste inimeste, kuid ülekanded on alati sisaldanud viitenumbrit. Kostja soovis saada arvet, mida ta peab tasuma ning lõpetada protsess. 15.07.2021 edastas kohus kostja e-kirjad hagejale ning palus hagejal pöörduda otse kostja poole ning saata kostjale tema poolt palutud arve. Kohus palus kirja ja manuste kättesaamist kinnitada. Hageja ei saatnud kättesaamiskinnitust. 28.09.2021 edastas kohus uuesti e-kirjad hagejale ning palus hagejal pöörduda kostja poole ja saata kostjale arve. Kohus kohustas hagejat teatama kohtule pooltevahelise suhtluse tulemustest hiljemalt 11.10.2021 ning esitada samaks tähtajaks võimalikud avaldused või kompromiss. Kohus edastas e-kirja koopiana ka kostjale. Samal päeval teatas kostja, et tema on juba ammu tasunud kõik, mida pidi tasuma ja esitas inkassofirma kinnituse, millest ei nähtunud, mis nõude osas kinnitus antud oli. 29.09.2021 edastas kohus pooltele kirja selgitustega, milles mh märkis, et menetluse edasise käigu otsustamiseks on vaja rohkem teavet ning hagejal tuleb kohtule vastata talle antud tähtaja jooksul. 11.10.2021 teatas hageja, et nõue on tasutud. Mitte midagi muud hageja selgitusena ei märkinud ega esitanud talle määratud tähtajaks ühtegi taotlust või avaldust. 19.10.2021 toimus Jõgeva kohtumajas kahes teises tsiviilasjas istungid, milles osales ka hageja esindaja Alla Žulinskaja. Kohus palus selgitada, miks ei ole käesolevas tsiviilasjas hageja kohtule vastanud või esitanud ühtegi taotlust, kuigi nõue on tasutud. Kohus palus hagejal esitada esimesel võimalusel seisukohta menetluse edasise käigu osas. Hageja lubas esitada avalduse hagist loobumiseks, mille ta samal päeval ka esitas. Avalduse kohaselt on kostja nõude rahuldanud pärast hagi esitamist. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja on selgelt väljendanud, et loobub enda poolt esitatud hagist. Kohus on seisukohal, et hagist loobumine on esitatud tähtaegselt ning vastavalt seaduses sätestatule. Eeltoodust tulenevalt võtab

2-21-105924 kohus hageja hagist loobumise vastu ning lõpetab menetluse määrusega TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpplahendit tegemata. Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Menetluskulude jaotamisel tuleb arvestada ka üldisi põhimõtteid, sh TsMS § 162 lg-t 4, milleks ei ole vaja poole taotlust. Hageja on hagist loobunud seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Seega tuleks TsMS § 168 lg 5 alusel jätta menetluskulud kostja kanda. Samas leiab kohus, et menetluskulude kostja kanda jätmine on käesolevalt ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4 võimaldab kaaluda vaid poole kulude enda kanda jätmist. Arvestades kohtu ette toodud asjaolusid ja menetluse käiku, on kohus seisukohal, et õiglane oleks poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtu hinnangul oleks asja menetluse saanud lõpetada juba juuli lõpus või augustis 2021, kui kohus edastas hagejale kostja e-kirjad ning palus pöörduda kostja poole ja esitada talle vastav arve. Kohus leiab, et käesolevalt tuleb vaadata poolte käitumist menetluse kestel tervikuna. Kostja on hagimaterjalide saamisel avaldanud arusaamatust nõude sisu osas, sest oli väidetavalt nõude juba ammu tasunud. Hageja kostja pöördumistele ei vastanud. Hoolimata sellest palus kostja hagejalt arvet, et see tasuda, kuna ei soovinud asja menetlemist. Kohus on korduvalt pöördunud hageja poole, millele hageja ei ole reageerinud. Samuti ei ole hageja pidanud kinni talle määratud tähtajast ega esitanud kohtule vajalikku teavet ja/või taotlusi. Hageja on jätnud esitamata kohtukirjade kättesaamiskinnitused ega ole muul moel olnud aktiivne. Hageja ei teavitanud kohut ka sellest, et kostja oli nõude mingil hetkel tasunud. Hageja teatas alles 11.10.2021, et nõue on tasutud, kuid ei jaganud muid selgitusi. Hageja ei esitanud seisukohta menetluse edasise käigu osas. Seisukoha sai kohus alles 19.10.2021, kui hageja esindaja osales istungil, mis oli määratud teise tsiviilasja lahendamiseks. Asjas materjalidest nähtuvalt on kostja soovinud nõude tasumist ja menetluse lõpetamist põhimõtteliselt kohe pärast hagimaterjalide kättesaamist. Hageja ei reageerinud ei kostja ega kohtu kirjadele ning on sisuliselt venitanud menetlust. Kohtu hinnangul on hageja põhjendamatult jätnud reageerimata kostja soovile ja kohtu kirjadele seda eriti olukorras, kus sisuliselt lõppes asi ikkagi selliselt, et hageja loobus hagist kostja poolt nõude tasumise tõttu. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul õiglane ja põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda.

2-21-105924 Hageja on esitanud taotluse poole riigilõivu tagastamiseks. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel on see võimalik. Kohtu andmetel on hageja tasunud riigilõivu seaduses ettenähtud ulatuses, s.o 75 eurot. Pool sellest tuleb hagejale tagastada hageja märgitud isiku pangakontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.