LYNO TRADE LLP hagi Swedbank AS-i vastu nõude tunnustamiseks X (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22. juuni 2021. a määrus (menetlusse võtmisest keeldumine)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
LYNO TRADE LLP määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Hageja LYNO TRADE LLP (välismaa registrikood OC429222 ), lepinguline esindaja Igor Sumarok
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja Swedbank AS (registrikood 10060701)
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 22. juuni 2021. a määrus jätta muutmata.
2.Jätta LYNO TRADE LLP määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud LYNO TRADE LLP kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid ei ole. Kohtu selgitused: Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 5).
LYNO TRADE LLP (hageja, registreeritud Suurbritannias) esitas 28. mail 2021 Harju Maakohtule hagi Swedbank AS-i (kostja) vastu nõude tunnustamiseks X pankrotimenetluses.
Hagiavalduse kohaselt kuulutati 20. oktoobril 2020 tsiviilasjas nr 2-20-12097 välja X pankrot.
1.veebruarini 2021 kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 kohasel, kui nõuete kaitsmise koosolekul ei tunnustatud nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hageja nõudele vaidles nõuete kaitsmise koosolekul vastu kostja. Hageja taotles pankrotimenetluses 1 870 038 euro 35 sendi suuruse nõude tunnustamist teise rahuldamisjärgu nõudena. Kostja esitas nõudele vastuväited. Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal sõlmis 22.12.2008.a G.S.G. Metal AS-i kohustuste tagamiseks X-ga (isikukood: XXXXXXXXXXX) käenduslepingu. Käenduse maksimumsummaks lepiti kokku 2 208 516 Ameerika Ühendriikide dollarit (USD) Mitmete nõude edasiloovutamiste tulemusena omandas 16.12.2020 nõude loovutamise teate kohaselt käenduslepingust tulenevad nõuded koos põhinõudega hageja. Seega on hageja uus võlausaldaja, kellele kuulub 1 870 038 euro 95 sendi suurune nõue võlgniku vastu.
2.Harju Maakohus jättis 7. juuni 2021. a määrusega hagiavalduse käiguta ning määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus palus hagejal esitada hageja aadressi ja sidevahendite andmed ning hageja seadusliku esindaja nime, samuti tõendid hageja olemasolu ja õigusvõime kohta. Hagejal tuli esitada registri väljavõte, milles nähtuks, kes on hageja juhatuse liige/liikmed ning kellel on õigus väljastada hageja nimel volitusi. Samuti palus maakohus hagejal esitada selgelt väljendatud nõue, nõude aluseks olevad asjaolud ning tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Hagejal tuli esile tuua nõudeavalduse asjaolud ning selgitada, millise lepingu tagamiseks on käendusleping sõlmitud, samuti seda, kas 1 870 038 euro 95 sendi suurunenõue on põhinõue või põhinõue koos kõrvalnõuetega. Hagejal tuli tasuda riigilõiv 300 eurot.
Maakohus määras puuduste kõrvaldamise tähtajaks 15. juuni 2021.
4.Hageja tasus 11. juunil 2021 riigilõivu, kuid ülejäänud osas jättis hagiavalduselt puudused kõrvaldamata. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus keeldus 22. juuni 2021. a määrusega hagi menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuli hagi menetlusse võtmisest keelduda, kuna hageja kõrvaldas hagi puudused üksnes osaliselt, tasudes vaid riigilõivu. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p-i 12 alusel, kuna õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. Maakohtule on esitatud Aleksandr Terase väljastatud volikiri. Kuid kuna kohtule ei ole esitatud hageja registrikaardi väljavõtet, siis ei ole selge, kes on volituse andnud isik ja kas tal on õigus hageja nimel volitusi anda. Kohus ei saa omal algatusel registriandmeid kontrollida, sest hageja ei ole Eestis registreeritud äriühing. Seega ei ole Igor Sumarok tõendanud oma volitusi hageja nimel hagi esitada. Maakohtu hinnangul tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda ka TsMS § 371 lg 2 p-i 2 ja § 3401 lg 2 alusel, kuna hagi on ebaselge faktiliste asjaolude osas ning seetõttu ei ole võimalik hagiga taotletavat eesmärki saavutada. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda.
Määruskaebus ja menetluse edasine käik
6.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub Harju Maakohtu 22. juuni 2021. a määruse tühistada. Hageja palub menetluse taastada ning ennistada tähtaja taotluse esitamiseks kohtu määratud tähtaja pikendamiseks. Määruskaebuse selgituste kohaselt esitas hageja 27. juunil 2021 taotluse menetluse taastamiseks ning puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks. Hagejale anti puuduste kõrvaldamiseks vaid 8 päeva. See tähtaeg oli täiendavate tõendite esitamise vajadust arvestades liiga lühike. Hagile vastamise aeg on üldjuhul 21 päeva, mis oleks igati mõistlik tähtaeg ka hagiavalduse täiendamiseks. Tähtaja määramisel tuleb arvestada asja hinda, mahukust ja tähendust hagejale ning eeldatavaid takistusi. Hagejal oli keeruline maakohtu nõutud dokumente hankida, sest hageja on välismaine äriühing, mis on registreeritud Suurbritannias. Hageja taotles menetlustähtaja pikendamist 14 päeva võrra, kuid maakohus ei ole seda taotlust määruskaebuse esitamise seisuga lahendanud. Hageja esindajal oli mõjuv põhjus tähtaja pikendamise taotluse tähtaegselt esitamata jätmiseks. Hageja esindaja ei saanud oma tervise seisundi olulise halvenemise tõttu (vaktsineerimise kõrvaltoimed) puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamise taotlust esitada. Hageja esindaja esitas koos taotlusega tähtaja ennistamiseks immuniseerimistõendi, millest nähtub, et hageja esindajat vaktsineeriti 15. juunil 2021 ehk puuduste kõrvaldamise tähtpäeval. Arst oli määranud hageja lepingulisele esindajale teise vaktsineerimissüsti tegemise kuupäevaks 15. juuni 2021. Hageja esindaja ei osanud teise vaktsiinidoosi kõrvaltoimeid ette näha, kuna vaktsiini esimese annuse süstimisel tõsiseid kõrvaltoimeid ei esinenud. Teise vaktsiiniannuse kõrvaltoimete tagajärjel ei saanud hageja esindaja tähtaja pikendamise taotlust esitada. Vaktsineerimise kõrvaltoimed on hageja esindaja hinnangul mõjuvaks põhjuseks puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks ning menetluse taastamiseks. Maakohus on määruses asunud ekslikult seisukohale, et hagi on ebaselge faktiliste asjaolude osas ning selle menetlemisest tuleks keelduda ka TsMS § 371 lg 2 p-i 2 alusel. Maakohus ei ole oma vastavat seisukohta põhjendanud. Samuti ei nõustu hageja maakohtu seisukohaga, et hagi menetlemisest tuli keelduda TsMS § 371 lg 1 p-i 12 alusel. Hageja lepinguline esindaja esitas kehtiva volikirja. Volikirja allkirjastas hageja seaduslik esindaja. Hageja lepinguline esindaja saab tõendada oma esindusõiguse olemasolu ainult volituse esitamisega, muud esindusõiguse tuvastamise võimalused on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 117 sätestatuga vastuolus. Asjaolu, et hageja jättis registrikaardi väljavõtte esitamata, ei tähenda, et hageja esindaja jättis oma esindusõiguse tõendamata. Registrikaardi puudumist ei saa samastada esindajal esindusõiguse puudumisega. Maakohtu määruse põhjendustest ei nähtu, et kõrvaldamata jäänud puudus takistab asja menetlemist. Hagi on esitatud, riigilõiv on makstud ja hagiavalduse allkirjastanud isik esitas esindusõigust tõendava dokumendi. Maakohus ei ole puuduste kõrvaldamise määruses hoiatanud, et juhul, kui hageja tähtaegselt puudusi ei kõrvalda, keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest. Määruskaebuse esitamise ajaks on hageja kõik puudused hagiavaldusest kõrvaldanud.
Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis sellele kostja seisukohta.
8.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta. Hagejale pidi juba nõuete kaitsmise koosolekul, mis toimus 30. aprillil 2021, olema teada, et nõude tunnustamise hagi esitamiseks on vaja esitada hageja registriandmed ning hageja seadusliku esindaja andmed. Ei ole eluliselt usutav, et hageja õigusharidusega esindaja ei olnud vastavate
dokumentide kohtule esitamisest teadlik juba enne hagi esitamist. Seega oli hagejal oluliselt rohkem aega vajalike dokumentide esitamiseks, kui hageja on esile toonud. Hageja taotles puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamist alles pärast seda, kui maakohus oli hagi menetlusse võtmisest keeldunud. Hageja lepingulise esindaja põhjendused tähtaja pikendamise taotluse esitamata jätmise kohta COVID-19 vaktsineerimise kõrvalmõjude tõttu ei ole asjakohased. Vaktsineerimine toimus samal päeval, kui saabus hagiavaldusest puuduste kõrvaldamise tähtaeg. Seega pidi hageja mõistma, et ta ei jõua tähtaegselt puudusi kõrvaldada. Seega oleks puudused tulnud igal juhul kõrvaldada ajavahemikus enne vaktsineerimist, mitte vaktsineerimise päeval.
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
10.Maakohus jättis 6. septembri 2021. a määrusega rahuldamata hageja 27. juunil 2021 esitatud taotluse menetluse taastamiseks ning puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 tuleb muuta ja täiendada kohtumääruse põhjendusi seadusliku ja lepingulise esindaja esindusõiguse omavahelise seotuse osas. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
12.Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et kuna hageja registrikaardi väljavõtet ei ole kohtule selliselt esitatud, et sellelt nähtuks isikud, kellel on õigus hageja nimel volitusi anda, siis ei ole hageja lepinguline esindaja oma esindusõiguse olemasolu tõendanud (TsMS § 371 lg 1 p 12).
12.1.TsMS § 221 lg 1 kohaselt tõendab seadusliku esindaja esindusõigust dokument, millest nähtub tema seaduslikuks esindajaks olek. TsMS § 204 lg 1 kohaselt kontrollib kohus menetlusosaliste tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolu ning kohus ei luba selle puudumisel isikul menetluses osaleda. Õiguskirjanduses on selgitatud, et avalduses esitatud andmed peavad võimaldama tuvastada nii hageja isiku kui ka veenduda tema tsiviilkohtumenetlusõigusvõimes. Eestis registreeritud äriühingute puhul ei ole nende õigusvõime kontrollimiseks registri väljavõtet vaja esitada, kuid välismaise äriühingu puhul on kohtul õigus nõuda asjaomast väljavõtet või registrikaardi ärakirja (vt V. Kõve, I. Järvekülg jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. § 204 kommentaarid, p 3.1.2.1. alapunktid c ja d, lk 1074–1075).
12.2.Praegusel juhul on hageja lepinguline esindaja esitanud 22. juunil 2021 dokumendi pealkirjaga „Certificate of Incorporation of a Limited Liability Partnership“ (tl 43), millel on äriühingu registreerimisnumber (partnership No OC429222). Kirjeldatud dokumendist ei nähtu andmeid hageja seaduslike esindajate kohta, kellel oleks õigus äriühingut esindada ning tema nimel volitusi anda. Seega ei ole selle dokumendi alusel võimalik tuvastada, kes on hageja seaduslikud esindajad, kes oleksid õigustatud volitama hagejat esindama teisi isikuid (praeguses asjas Q). Q volituste tõendamiseks on hageja lepinguline esindaja Igor Sumarok 22. juuni 2021. a menetlusdokumendis esitanud üldvolituse nime kandva dokumendi (General Power of Attorney (22.06.2021 esitatud menetlusdokument), mille hageja nimel on allkirjastanud Y. Volikirja alusel ei ole võimalik tuvastada, kas Y on hageja seaduslik esindaja.
12.3.Kuna hageja esitatud dokumentidest ei nähtu andmeid hageja seaduslike esindajate kohta ning Q-le väljastatud volikiri ei tõenda ei tema enda ega teda volitanu esindusõigust, siis on tõendamata kohtule hagi esitanud isiku esindusõigus. Seega on maakohus põhjendatult jätnud hagi TsMS § 371 lg 12 alusel menetlusse võtmata.
Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
13.1.Hageja leidis, et maakohus andis liiga lühikese tähtaja täiendavate dokumentide ja tõendite esitamiseks ning neid oli keeruline hankida, kuna hageja on välismaine äriühing. Hageja palus menetluse taastada ja ennistada tähtaja pikendamise taotluse esitamise tähtaja. Kolleegiumi hinnangul on see hageja väide lühikese menetlustähtaja kohta paljasõnaline, kuna hageja ei ole esile toonud konkreetseid takistusi dokumentide hankimisel ega tõendanud, milles need takistused konkreetselt seisnesid. Kolleegiumi ei veena ka hageja väited mõjuvate põhjuste olemasolu kohta, mille kohaselt tal ei olnud võimalik taotleda hagiavalduselt puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamist. Hageja põhjendas menetlustähtaja ennistamise taotlust sellega, et hageja lepinguline esindaja ei olnud COVID-19 teise vaktsiinidoosi tõttu võimeline kohtule tähtaja pikendamise taotlust õigeaegselt esitama. Hageja esindaja selgituste kohaselt langes puuduste kõrvaldamise tähtaeg, 15. juuni 2021, kokku hageja lepingulise esindaja vaktsineerimise kuupäevaga, mis oli hageja esindajale teada juba kuu aega varem, kuna tegemist oli vaktsiini teise doosiga. Arusaamatu ja põhjendamata on, miks hageja esindaja jättis tähtaja pikendamise taotluse esitamise kohtu määratud menetlustähtaja viimasele päevale. Hageja esindajale pidi juba varem teada olema, et nii lühikese tähtajaga ei õnnestu tal kohtu nõutud dokumente esitada. Hageja esindaja on tõendina oma tervise seisundi kohta esitanud COVID-19 vaktsineerimise teabelehe, mis kirjeldab vaktsiini võimalikke kõrvalmõjusid. Esindaja kirjeldas, et tal esines vaktsineerimise tagajärjel peavalu, lihasevalu, kerge palavik ja tugev väsimustunne. Kirjeldust ega tõendeid eluohtliku või raske seisundi kohta ei ole hageja esindaja esitanud. Seega ei ole eluliselt usutav, et hageja lepingulise esindaja kirjeldatud seisundis isik ei oleks suutnud saata kohtule ühelauselist taotlust menetlustähtaja pikendamise kohta.
13.2.Maakohus on hageja taotluse tähtaja pikendamise ja menetluse taastamise taotluse lahendanud 6. septembri 2021. a määrusega, mistõttu ringkonnakohtul ei ole vaja neid taotlusi uuesti lahendada. Maakohus on viidatud määruses ka selgitanud, et kohtu määratud tähtaega saab TsMS § 64 lg 1 alusel pikendada, kui vastav taotlus on esitatud tähtaegselt. Praegusel juhul see nii ei olnud. Hageja esitas tähtaja pikendamise taotluse alles 27. juunil 2021 (tl 49-56). Samuti jättis maakohus õigesti rahuldamata hageja taotluse menetlus taastada, kuna kohus saab menetluse taastada üksnes siis, kui hagi on juba menetlusse võetud ja jäetud mingil põhjusel läbi vaatamata. Hageja taotlusel menetluse taastamine on reguleeritud TsMS § 412 lg-s 3.
14.Hageja esindaja väitis määruskaebuses, et on määruskaebuse esitamise ajaks hagiavalduselt puudused kõrvaldanud. Toimiku materjalid seda väidet ei kinnita. Kolleegium selgitas ülal, miks 22. juunil 2021 esitatud dokumentide põhjal ei ole võimalik hageja lepingulise esindaja volitusi hagejat esindada tuvastada.
15.Kuna hagejal esindusõigusliku isiku puudumine on piisav alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks, ei hinda kolleegium hageja määruskaebuse väiteid, mis on seotud menetlusse võtmisest keeldumisega TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt. Need põhjendused tuleb maakohtu määrusest välja jätta.
16.TsMS § 372 lg 5 kohaselt ei saa menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata, kui avaldust ei võetud menetlusse TsMS § 371 lg 1 p-s 12 nimetatud alusel. Menetluskulud
17.TsMS § 171 lg 1 kohaselt tuleb määruskaebemenetluse kulud määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda jätta.
(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.