5.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 14. oktoober xxx. a kell 10.00 (asukohas Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja, J. Liivi tn 4, Tartu, saal 108–2).
7.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest
1
ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
Jätta menetluskulud H.V kanda.
9.Määrata usaldusisik K.C Miti tasuks 462 eurot, millele lisandub käibemaks 110 eurot 88 senti, s.o kokku 572 eurot 88 senti.
10.Anda H.V-le menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks ning hüvitada usaldusisiku tasu 572 eurot 88 senti (koos käibemaksuga) menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (OÜ Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096) arvelduskonto nr EE742200221013804535 AS-is Swedbank).
11.Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
13.Toimetada määrus kätte H.V-le ja K.C Mitile ning resolutsiooni p 10 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FIMS) § 18 lg 10). Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FIMS § 54 lg 11).
ASJAOLUD
1.H.V (avaldaja) esitas 16. mail xxx Tartu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse. Avaldaja soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi ligi 50 000 euro ulatuses. Võlgnik sooviks igakuiselt vähemalt 500–600 eurot panustada võlgade likvideerimisele. Võlgnikul on neli last. Võlgniku selgituste kohaselt võttis ta laene, et saada täidetud oma ettevõtte kohustused (palga maksmine, materjali ost jms). Nüüd läheb võlgniku ettevõte likvideerimisele, võlgnikul on aga hulk laene. Võlgnik saab viimase vanemahüvitise juunis xxx. a summas 1844 eurot 66 senti. Võlgnik teeb juhutöid (muruniitmine, aiatööd, ehitus ja abitööd) ning saab selle eest orienteeruvalt 1000 eurot, tegemist ei ole kindla summaga. xxxxxxxxxxx-ga lõppes tööleping
29.mail xxx seoses tähtaja möödumisega.
2.Usaldusisiku arvates tuleb kuulutada välja võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.
3.Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku ära 24. septembril xxx. Kohus selgitas, et esitatud 2
materjalidest tulenevalt ning ärakuulamisel kuuldu põhjal puudub alus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik nõustus üksnes pankroti väljakuulutamise ja pankrotimenetluse läbiviimisega.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ning kohustustest vabastamise menetlus tuleb jätta algatamata.
5.Vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, teeb kohus ühe järgmistest FIMS § 18 lg-s 2 sätestatud otsustest: kuulutab välja võlgniku pankroti, kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse, algatab võlgade ümberkujundamise menetluse, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu. FIMS § 18 lg 3 kohaselt võib kohus teha ühe sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsustest sõltumata sellest, kas maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik või võlausaldaja. Kohus ei saa otsustada ühegi lõikes 2 nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti väljakuulutamine võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel. Võlgnik on praegusel juhul algses avalduses taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Ärakuulamisel nõustus võlgnik üksnes pankroti väljakuulutamisega.
6.FIMS § 43 kohaselt toimub füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
7.Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnik sai kohtumenetluse kestel küll tööle, kuid tööle asumise asjaolud ei ole selged: võlgnik asus tööle oma ühe lapse ema ettevõttesse, kirjalikku töölepingut ei ole, töötasu on ebaselge. Lisaks enda ülalpidamiskuludele on võlgnikul veel neli alaealist last. Võlgnikule registrisse kantav vara puudub. Võlgnikul on nõudeõigus endise elukaaslase vastu, kellele ta andis menetluse kestel laenu, kuid see ei kata võlgniku kohustusi. Võlgnikul on kohustusi ligi 50 000 euro ulatuses. Võlgnik ei ole enam makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus.
8.Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses (läbimõtlematult laenude võtmine ning vara ja piisava sissetuleku puudumine laenude katteks), kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga.
9.Kohus nimetab pankrotihalduriks K.C Miti, kes on andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks. Tulenevalt PankrS § 36 lg-st 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Pankrotimenetluses on võlgnik kohustatud andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti 3
väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik peab kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes (PankrS § 85). Võlgnik peab osutama pankrotihaldurile abi tema ülesannete täitmisel, samuti olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87). PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust (muuhulgas kui võlgnik ei täida teabe andmise, menetlusest osavõtu või vande andmise kohustust või rikub pankrotivara käsutamise keeldu).
10.Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 14. oktoober xxx. a kell 10.00 (PankrS § 78 lg 1).
11.Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33).
12.Kohtul on kaalutlusõigus, et otsustada, kas kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte. Kaalutlusõiguse teostamiseks peab kohus kontrollima, kas esinevad menetluse algatamata jätmise eeldused, st kas võlgniku isikus või tema käitumises esineb FIMS § 45 lg 3 p-des 1–5 sätestatud asjaolusid. Kohus võib sättes nimetatud asjaolude esinemise korral jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Samuti saab kohus hinnata seda, kas vaatamata viidatud sätetes ettenähtud aluste olemasolule esinevad asjaolud, mis õigustaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Vaadanud praeguses asjas esitatud maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks läbi, kohus leiab, et kohustustest vabastamise menetlus tuleb jätta FIMS § 45 lg 3 p-de 2 ja 4 alusel algatamata.
13.FIMS § 45 lg 3 p 2 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist. Võlgnik kinnitas kohtulikul ärakuulamisel, et on pärast enda ettevõtte majandusliku seisundi langust teinud töid erinevatele füüsilistele isikutele ning jätnud saadud töötasu deklareerimata ja seetõttu makse ka maksmata. Võlgniku sõnade kohaselt jättis ta makse maksmata, sest tal endal oli seda raha vaja. Võlgniku poolt erinevatelt füüsilistelt isikutelt töö eest tasu saamine nähtub võlgniku enda pangakontode väljavõtetelt, nt on võlgnik saanud S. P. vähemalt 1900 eurot pööningu ehituse xxxxxxxxx eest (dtl 123 ja 130), A. J. summades ülekandeid objekti xxxxxxxxxxx eest sh selgitusega „töö raha“ (vt nt dtl 131 (saadud 3405 eurot 4 senti), dtl 135 (+1000 eurot), dtl 137–139 kokku 3900 eurot, dtl 145 (+1500 eurot), dtl 149 (+1756 eurot), dtl 166 (+2910 eurot), dtl 172 (+2125 eurot), dtl 194 (+2158 eurot), dtl 889 (+1000 eurot)), K. R. nii xxx. kui ka xxx. aastal mitmeid ülekandeid selgitusega „töö raha“, „töö“ või „materjal“ (vt nt dtl 205 (+965 eurot), dtl 209 (+845 eurot), dtl 212 (+944 eurot 77 senti), dtl 292 (+1500 eurot ja +1000 eurot), dtl 294 (+600 eurot), dtl 299 (+800 eurot)). Võlgniku kontolt nähtuvad ka muud arvestatavates summades ülekanded kolmandate isikutega (nt M. T. poolt tehtud ülekanded selgitusega „raha“: dtl 170 summas 1475 eurot, dtl 908 summas 1000 eurot, dtl 910 summas 480 eurot, dtl 911 summas 1718 eurot 14 senti, dtl 915 summas 1500 eurot, dtl 920 summas 1475 eurot). Võlgniku konto väljavõttelt nähtub veel näiteid ülekannete kohta (nt dtl 225 4
ülekanne M. E. selgitusega „tööraha“ summas 740 eurot; dtl 1006 võlgniku emalt U. H.V-lt summas 696 eurot selgitusega „töö“). Lisaks nähtub võlgniku pangakontol perioodil 16. jaanuar xxx. a kuni 16. juuni xxx. a sularaha sissemakseid kokku vähemalt summas 9768 eurot 90 senti, sh osaliselt ka vahetult enne maksejõuetuse avalduse esitamist aga ka juba pärast maksejõuetusavalduse esitamist (vt dtl 113, 115, 122, 181, 219, 224, 235, 250, 258–260, 267, 270, 284, 291, 1053). Võlgniku poolt ärakuulamisel antud selgituste kohaselt on tegemist samuti töö eest saadud tasudega, mis jäi ka kõik deklareerimata. Maksuandmete tõendist ei nähtu viidatud tasude ja maksude deklareerimist (dtl 1130–1133). Kohtu hinnangul on tegemist FIMS § 45 lg 3 p-s 2 sätestatud rikkumisega: võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist ja pärast seda esitanud maksuhaldurile valeandmeid vältimaks maksude tasumist. Maksumaksjaks on tulumaksuseaduse (TuMS) § 2 järgi mh füüsiline isik, tulumaksuga maksustatakse kõik töö eest saadud rahalised tasud aga ka töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- või teenustasu (TuMS § 12 lg 1 p 1, § 13 lg-d 1 ja 11). Tuludeklaratsiooni esitamise kohustus on maksumaksjal (TuMS § 44 lg 1) ning deklaratsioonis peavad kajastuma kõik maksumaksja tulud. Viidatud tõenditest nähtub, et võlgnik on saanud tulu füüsilistelt isikutelt nii xxx., kui ka xxx. aastal, mille ta oleks pidanud deklareerima. Võlgnik seda teinud ei ole. Võlgniku xxx. a deklaratsioonis ei ole juhutöid ja sellest saadud tulu deklareeritud. Maksuandmete tõendist ei nähtu, et võlgniku eest oleks ka pangakontolt nähtav xxx. a töötasu deklareeritud (dtl 1132). Kohtu hinnangul on tegemist raske hooletusega. Võlgnik kinnitas ärakuulamisel, et ei deklareerinud tulu, sest tal oli endal seda raha vaja. Ehk siis jättis võlgnik makse teadlikult maksmata. Lisaks on võlgniku selgitused enda ettevõttes töötamise lõpetamise kohta menetluse kestel olnud vastuolulised. 4. juuni xxx. a kirjalikus selgituses märkis võlgnik, et töötas enda ettevõttes kuni 29. maini xxx, samas kui suulisel ärakuulamisel väitis, et tegi S. P. töid xxx. aastal, siis kui enda ettevõttes ei enam ei töötanud. Seega ei ole võlgnik kohtu hinnangul avaldanud ka küiki, täielikke ja õigeid andmeid enda sissetulekute kohta. Kohus juhtis võlgniku tähelepanu ka sellele, et ebaselge, kuidas sai võlgnik nii suures summas vanemahüvitist olukorras, kus vanemahüvitis arvestatakse vanema eelneva töötasu suuruse järgi, võlgnikul noorima lapse sünnile eelnevalt (sündis xxx. a) puuduus võlgnikul tema pangakonto väljavõttest nähtuvalt vanemahüvitisele sarnases suurusjärgus sissetulek. Võlgnik kinnitas, et sai töötasu enda ettevõttest xxxxxxxxxxx-lt, mis laekus tema pangakontole. Kohus juhtis võlgniku tähelepanu sellele, et pangakontolt nähtuvad üksikud ja ebaregulaarsed ning vanemahüvitise suurusest oluliselt väiksemad töötasu maksed (nt dtl 20, töötasu 1000 eurot, väljamakse 17. augustil xxx; dtl 22, töötasu väljamakse 500 eurot 27. septembril xxx; dtl 58, töötasu 700 eurot, väljamakse 31. mail xxx; dtl 90, töötasu 500 eurot, väljamakse 3. oktoobril xxx). Muid töötasu väljamakseid enne xxx. a võlgniku pangakontolt ei nähtu. Samas vanemahüvitist maksti võlgnikule ligi 2000 euro ulatuses (dtl 126 summas 1891 eurot 96 senti, väljamakse 8. märtsil xxx; dtl 140 summas xxx eurot 44 senti, väljamakse 8. aprillil xxx; dtl 154 summas 1957 eurot 20 senti, väljamakse 8. mail xxx; dtl 168 summas xxx eurot 44 senti, väljamakse 7. juunil xxx; dtl 179 summas 1957 eurot 20 senti, väljamakse 8. juulil xxx jne). Seega on kohtul kahtlustus, et võlgniku eest on tulusid deklareeritud (vt dtl 1131) ebaõigesti ja võimalik, et eesmärgiga saada hiljem riigilt suuremat vanemahüvitist.
14.FIMS § 45 lg 3 p 4 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või 5
pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine. Võlgniku pangakontode väljavõtetelt nähtuvad pidevad hasartmängude mängimised, eelkõige AS Eesti Loto, sh ka juba maksejõuetusavalduse menetluse ajal (vt nt dtl 112, 115–119, 121, 126, 129, 148, 175, 183, 201, 232, 239, 243, 262, 266, 276, 284, 1049, 1051–1052, 1054), aga ka mõned spordiennustused Optiwin (dtl 45), Olybet (dtl 47). Kuigi võlgniku poolt korraga makstavad summad loteriipiletitele ei pruugi olla kõige suuremad (reeglina kuni 30 eurot), võib lõppsumma kujuneda suureks, sest võlgnik ostis loteriipileteid üsna tihti, mõnikord mitu tükki samal päeval. Hasartmängude mängimine on käsitletav vara raiskamisena FIMS § 45 lg 3 p 4 tähenduses. Lisaks on tegemist pideva käitumisega. Võlgnik tasus 6. juunil xxx, s.o juba pärast maksejõuetuse avalduse esitamist, K. V. , kes on võlgniku laste ema, 1600 eurot selgitusega “ettevõtte loomine“ (dtl 1053). Võlgnik selgitas, et tegemist oli endisele elukaaslasele antud laenuga ettevõtte asutamiseks, lootusega saada sinna tööle. Kuigi võlgniku väitel on ta ettevõttesse tööle ka võetud, on siiski tegemist võlgniku poolt ühe võlausaldaja eelistamisega teiste võlausaldajate ees. Võlgnik oleks võinud laenuna ülekantud raha kasutada enda olemasolevate võlgnevuste likvideerimiseks. Tegemist on teiste võlausaldajate huvide kahjustamisega.
15.Kohus leiab, et eeltoodut kogumis arvestades on tuvastatud FIMS § 45 lg 3 p-des 2 ja 4 sätestatud alused võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.FIMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (s.t võlgniku vara arvelt). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 2 alusel jäävad võlgniku enda menetluskulud (tasutud riigilõiv ja võimalikud õigusabikulud) tema enda kanda ja neid talle ei hüvitata.
17.Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 594 eurot (ilma käibemaksuta) ning palunud hüvitada tasu riigi vahenditest. FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste 6
hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 9 tundi. Kohus leiab, et põhjendatuks saab lugeda usaldusisiku töömahtu 7 tunni ulatuses, s.o rahaliselt 462 eurot (käibemaksuta), s.o 572 eurot 88 senti (käibemaksuga). Usaldusisik kinnitas ärakuulamisel, et ta ei ole kohtuga samaväärse põhjalikkusega võlgniku pangakontosid analüüsinud ega tuvastanud nt kolmandate isikute poolt võlgnikule töötasu maksmist. Sellest tulenevalt ei ole kohtu hinnangul märgitud ajakulu 9 tundi kogu ulatuses põhjendatud.
18.PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole xxxxxxxx-le (registrikood xxxxxxx), mille kaudu ta tegutseb. Registri andmetel on xxxxxxxx käibemaksukohustuslane (nr xxxxxxxxx). Seega lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 22% (KMS § 15 lg 1).
19.Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 5 1). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1). TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Võlgniku kinnitusel asus ta küll menetluse kestel, kuid tema sissetuleku suurust ei ole veel kohtule teada. Lisaks tuleb arvestada, et võlgnikul on neli alaealist last. Võlgnikul on vähemalt nõudeõigus 1600 euro ulatuses endise elukaaslase vastu, kellele ta menetluse kestel andnud laenu, kuid seda raha praegusel hetkel reaalselt võlgniku käsutuses ei ole. Seega annab kohus võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra.