Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Küsi Kohtud Valdkonnad MCP Konto

Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Küsi Kohtud Valdkonnad MCP Konto

Otsi

Kohtulahendid
Õigusaktid
ELi õigus
Kohtud
Valdkonnad

Tööriistad

Brauserilaiendus
MCP-server
Minu konto
Paketid ja hinnad

Nimistu

Kontakt
Privaatsus
nimistu.ee
Toeta tegevust

Allikad

Riigi Teataja
EUR-Lex
HUDOC
Riigikohus

lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ

Kohtulahendid/2-21-111762/8

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus · 18.10.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Kohtuasja number: 2-21-111762/8
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 18.10.2021
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1789

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

OK Incure OÜ nimevahetus

Pärnu Maakohus · Sissetulev kiri · 2024-09-30

Prokuratuur · Väljaminev kiri · 2026-06-26

Maakohtud · Sissetulev kiri · 2024-09-30

Vastuskiri andmesubjekti päringule

Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-05-07

Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-04-27

Selgitustaotlus

Politsei- ja Piirivalveamet · Sissetulev kiri · 2026-03-10

Viidatud sätted

Riigi Teataja

VÕS § 113 lg 1Viivis TsMS § 407 lg 1, 2Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korral VÕS § 42 lg 1, 3Tüüptingimuse tühisus TsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine TsMS § 436 lg 7Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus TsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused TsMS § 444 lg 3Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

B2 Impact OÜ11542046(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. oktoober 2021, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-111762

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi E. M. vastu põhivõla 2500 euro, intressi ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

4000 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, Tallinn), lepinguline esindaja AnneLiis Veski Kostja: E. M. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxx)

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2.Mõista E. M. OK Incure OÜ kasuks välja võlgnevus 3572 eurot 5 senti (põhivõlg 2500 eurot, intress 977 eurot 26 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 94 eurot 79 senti).

3.Jätta menetluskuludest 11% OK Incure OÜ ja 89% E. M. kanda.

4.Mõista E. M. OK Incure OÜ kasuks välja menetluskulud 267 eurot.

5.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
08.09.20262-25-23030/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
07.09.20262-24-15752/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
07.09.20262-26-117123/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

TsMS § 468 lg 1Viivitamatu täidetavus tagatiseta

VÕS § 1 lg 5Seaduse kohaldamine

VÕS § 35 lg 1Tüüptingimuse mõiste

VÕS § 415 lg 1Viivis ja ebapiisavate maksete tegemine

VÕS § 94 lg 1Intress võlasuhtes

Mõista E. M. OK Incure OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (267 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

7.Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse või kaja.

ASJAOLUD

1.OK Incure OÜ (hageja) esitas 28. aprillil 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse E. M. (kostjalt) 3739 euro 53 sendi saamiseks. Kohus tegi 29. aprillil 2021 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

15.juunil 2021 lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja edastas nõude kostja vastu Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2.Hageja esitas 13. juulil 2021 Tartu Maakohtule hagi kostja vastu, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja võlgnevus 4000 eurot (s.o põhivõlg 2500 eurot, intress 977 eurot 26 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 522 eurot 74 senti). Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja IPF Digital Estonia OÜ (edaspidi krediidiandja) krediidikonto kasutamise lepingud nr 2670750 (29. märtsil 2016), nr 2862558 (22. novembril 2016), nr 4413587 (2. juunil 2019) ja nr 4696805 (17. jaanuaril 2020), mille alusel võimaldas krediidiandja kostjal krediidikonto kasutamist kuni 2500 euro väärtuses (intressimääraga 45,96% aastas, viivisemääraga 0,13% päevas, tagasimakseperioodiga 60 kuud). Kostja on kasutanud limiti 2500 euro ulatuses, kuid ei ole tagasimakseid sooritanud, mistõttu ütles krediidiandja 21. jaanuaril 2021 kostjaga lepingu ühepoolselt üles. Krediidiandja loovutas nõude 29. jaanuaril 2021 hagejale, teavitades nõude loovutusest kirjalikult ka kostjat. Kostja põhivõlgnevus hagiavalduse esitamise seisuga on 2500 eurot, intressivõlgnevus on 977 eurot 26 senti ja viivisevõlgnevus (arvestatuna 0,130% päevas alates 22. jaanuarist 2021 kuni

13.juulini 2021) on 559 eurot, mille hageja on vähendanud 522 euro 74 sendini.

3.Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määruse loeb kohus kostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 2 alusel kätte toimetatuks 17. septembril 2021. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (1. oktoobriks 2021) ega ka hiljem hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4.Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 kohaselt hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.

5.Kohus leiab, et hageja põhinõue on põhjendatud. Samuti on põhjendatud hageja intressinõue. TsMS § 444 lg 3 alusel ei põhjenda kohus nimetatud nõuete rahuldamist.

6.Samas on kohus seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendatud üksnes osaliselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal võlgnikupoolse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õigus nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja arvestab viivist põhinõudelt (2500 eurolt) ning viivisemääraks on 0,130% päevas. Seega nõuab hageja kostjalt hagiavalduse esitamise (s.o 13. juuli 2021) seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 522 eurot 74 senti.

7.Praegusel juhul ei ole kostja hagile vastanud ega esitanud sellele vastuväiteid, sh vastuväited viivisenõudele ja viivise määrale. Sellele vaatamata tuleb kohtu hinnangul kontrollida hagi aluseks oleva viivisekokkuleppe kehtivust. TsMS § 438 lg 1 järgi otsustab kohus otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas pool ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte.

8.Krediidikonto üldtingimuste p 9.3 sätestab, et krediidiandjal on õigus arvestada ning nõuda viivise maksmist ja kliendil on kohustus viivist maksta, kui klient ei tasu vähemalt minimaalset kuumakset arve tähtpäeval või kui muud tasumisele kuuluvad summad ei ole nõuetekohaselt makstud. Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt maksetega hilinemisega kaasneb viivis krediidilimiidi intressi aasta ja päevamäära alusel alates maksetähtpäevast kuni tegeliku maksepäevani. Krediidikonto lepingu nr 4696805 (17. jaanuar 2020) personaalsete tingimuste kohaselt, millega suurendati krediidikonto limiiti 2500 euroni, on intressimääraks 45,96% aastas ja 0,13% päevas. Kohus on seisukohal, et krediidikonto üldtingimuste p 9.3 ning krediidikonto lepingu personaalsete tingimuste puhul on tegemist VÕS § 35 lg 1 mõistes tüüptingimusega, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks ning mida kostja lepingupoolena ei saanud mõjutada. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingud oma majandus- või kutsetegevuses. Seega saab eeldada, et kostja kui füüsiline isik sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses.

9.VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse

rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Eelduslikult tuleb VÕS 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt nt Riigikohtu 16. novembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-16, p 17). VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1.jaanuari ja 1. juulit. Eesti Panga teatel oli intressimäär perioodil 1. juulist 2016 kuni 1. juulini 2017 0,00%. Seega oli seadusjärgne viivise määr sellele perioodil 8% aastas (0,00% + 8%). Viivise määr 45,96% aastas (0,13% päevas) ületab seadusjärgset 5,7 - kordselt. Seega on viivisekokkulepe praegusel juhul tühine.

10.Kohus peab vajalikuks märkida ka järgmist. Hagiavalduses viitas hageja Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt on laenuandjal põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgset viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (vt Riigikohtu 14. jaanuari 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12008, p 12). Samas aga asjaolu, et VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 kolmanda lause alusel on lubatud tarbijalt nõuda viivist samas ulatuses, mis on tarbijakrediidilepingus intressimäärana kehtivalt ette nähtud, ei välista Riigikohtu 16. novembri 2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-118-16 (p 17) toodud seisukoha kohaldamist (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 12. aprilli 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-134938, p 7.1). Ka olukorras, kus viivisemäär on ette nähtud tarbijakrediidilepingus intressimäärana, tuleb kohtu hinnangul kontrollida sellise viivisekokkuleppe kehtivust.

11.Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt nt Riigikohtu 14. juuni 2005 tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt arvestas hageja viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast

22.jaanuarist 2021 kuni hagiavalduse esitamiseni 13. juulini 2021. Viivis seadusjärgses määras on samal perioodil kokku 94 eurot 79 senti (siinkohal kasutas kohus viivisekalkulaatorit).

12.Eelneva tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2500 eurot, intressi 977 eurot 26 senti ja 13. juuli 2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 94 eurot 79 senti (kokku 3572 eurot 5 senti). Kohus jätab rahuldamata hageja viivise nõude summas 427 eurot 95 senti (522,74 – 94,79).

13.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

14.TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Võttes arvesse, et praeguses asjas on hagihind 4000 eurot, kohus rahuldab hagi ulatuses, mis vastab hagihinnale 3572 eurot 5 senti, s.o ca 89% ulatuses, jätab kohus menetluskulud 89% ulatuses kostja ja 11% ulatuses hageja kanda.

15.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks üksnes riigilõiv 300 eurot. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja menetluskulud 267 eurot (0,89 x 300). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (267 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

07.09.20262-26-115507/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

07.09.20262-26-113435/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja