Kostja lepingulised esindajad vandeadvokaat Erki Fels ja vandeadvokaat Kristjan Mägi Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ, e-post: [email protected] Kohtuistungi toimumise aeg
Mõista kostjalt A.K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx) välja hageja Pärnu REV Ehitus OÜ (registrikood 12917382, aadress Karja tn 6,80018 Pärnu) kasuks kahjuhüvitis summas 95 000 eurot.
3.Mõista kostjalt A.K. välja hageja Pärnu REV Ehitus OÜ kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest 27.11.2018.a kuni põhivõla 95 000 euro täieliku tasumiseni.
4.Otsuse täitmist tagab 10. detsembri 2018 määrusega seatud hagi tagamise abinõu.
5.Jätta tsiviilasja menetluskulud kostja A.K. kanda.
2-18-17973
6.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist.
7.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).
MENETLUSE KÄIK
1.27.11.2018.a esitas hageja Pärnu REV Ehitus OÜ Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja A.K. vastu kostja poolt juhatuse liikme kohustuste rikkumisega hagejale tekitatud kahju hüvitamise nõudes ning alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras viivise väljamõistmise nõudes, mis võeti menetlusse 14.12.2018.a määrusega.
2.05.02.2019.a esitas kostja kohtule vastuse hagile, milles teatab, et kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista tema vastu suunatud nõudeid.
3.16.09.2019.a esitas hageja hagiavalduse täienduse. 24.09.2019.a määrusega taastas kohus eelmenetluse ja võttis hageja 16.09.2019.a esitatud avalduse nõude suurendamiseks ja hagi täiendamiseks menetlusse ning kohustas kostjat esitama kirjalik vastus. 08.10.2019.a esitas kostja esindajate vahendusel taotluse tähtaja pikendamiseks, mille kohus rahuldas ja pikendas kostja vastamistähtaega 28.10.2019.a. 28.10.2019.a esitas kostja mh taotluse vastamistähtaja veelkordseks pikendamiseks. 02.03.2020.a määrustega lahendas kohus kostja taotlused kolmanda isiku kaasamiseks ja menetluskulude katteks tagatise nõudmiseks, mis vaidlustati poolte poolt määruskaebusmenetlustes.
4.04.06.2020.a esitas kostja menetluses taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks, mis jäeti 15.06.2020.a määrusega rahuldamata. Sama määrusega kohustati kostjat esitama vastus 24.09.2019.a määrusega menetlusse võetud hagiavalduse osas. 29.09.2019.a esitas kostja vastuväite kohtu tegevusele ja taotlused, milles palus alternatiivselt pikendada kostja vastamise tähtaega, samuti esitas kostja määruskaebuse, mille menetlusse võtmisest kohus keeldus 06.07.2020.a määrusega. 24.07.2020.a esitas kostja määruskaebuse, mille maakohus jättis rahuldamata 14.08.2020.a määrusega. 27.08.2020 määrusega jättis Tallinna Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning 23.11.2020.a Riigikohtu määrusega keelduti kostja määruskaebuse menetlusse võtmisest.
HAGEJA NÕUE
5.26.01.2021.a esitas hageja hagiavalduse tervikteksti. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju summas 95 000 eurot ja viivis kahjuhüvitiselt alates hagi esitamisest kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni. Hageja hinnangul korraldas kostja hagejale ehitusetöövõtulepingu alusel tasumisele kuuluva summa (69 000 eurot) tasumise hoopis endaga seotud äriühingule ning kinnitas hageja nimel summade laekumist (26 000 eurot), mille laekumist hageja raamatupidamisandmetest ei nähtu. Seega on kostja rikkunud
2-18-17973 hageja juhatuse liikmena lojaalsuskohustust ning raamatupidamise korraldamise kohustust ega ole käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega. Aktsiaselts Pärnu REV moodustab koos oma tütarühingute Pärnu REV Ehitus OÜ, Pärnu REV Kaubandus OÜ ja Pärnu REV Haldus OÜ-ga ühise kontserni. A.K. asus 13.07.2016 tööle Aktsiaselts Pärnu REV juhataja kohal. A.K. sai Aktsiaseltsi Pärnu REV kui emaühingu juhatuse liikmeks 14.07.2016 ning tütarühinguks oleva hageja juhatuse liikmeks 19.07.2016. Kostja oli perioodil 19.07.2016-05.09.2018 hageja ainsaks juhatuse liikmeks 12.01.2017 sõlmis kostja hageja nimel J.R.ga (Tellija) töövõtulepingu, mille esemeks oli Pärnus, Xxxxxxxxxxx ehitatava eramu ehitus peatöövõtu korras. Lepingu punkti 11.1 kohaselt esindas hagejat kõigis lepingust tulenevates ja sellega seotud õigustes ja kohustustes kostja. Lepingu punkti 7.1 kohaselt alustati ehitustöödega 16.01.2017. 02.10.2017 toimunud Aktsiaselts Pärnu REV nõukogu ja juhatuse ühine koosolek, mille ühe päevakorrapunkti all arutati ka Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxi ehitust ja finantseerimist. Kostja väitis koosolekul, et Tellijal on lepingu alusel tasumata 93 000 eurot, kuna hageja poolt on Tellijale dokumentatsioon esitamata. Koosolekul andis Aktsiaselts Pärnu REV nõukogu kostjale korralduse eeltoodud probleem lahendada. 19.06.2018 toimus järjekordne Aktsiaselts Pärnu REV nõukogu ja juhatuse koosolek, millel kostja teavitas, et Xxxxxxxxxxx projektiga seonduvad probleemid on endiselt lõpuni lahendamata. Aktsiaselts Pärnu REV nõukogu esimees U.K. vestluse käigus Tellijaga selgus, et Tellija saatis 28.02.2017 kostjale järgmise sisuga e-kirja: „Tere A., Tee palun siis Arve Mustamäe keskuse peale töö betoonühtlustite valamine maksumus 94.000 pluss kävie. Teise osa xxxxxxxxxxxx summast saan teada ülehomme. Siis on maja eest pikemaks ajaks ette tasutud. Terv J.“. Samal kuupäeval vastas kostja: „Tere J, mõnd küsimused. Kas sobib kui teen 2 eraldi arvet? Kas tööde periood jaanuarveebruar 2017 on OK? Teen aktid ka sinna juurde jms. Mis kuupäevaga arve tuleb (28.02.2017 on OK?) ning millise maksetähtaja kokku lepime? Kui ma homme ei jõua, siis tuleksin neljapäeva hommikul Sinu poolt läbi ja võtaks kõik paberid jms. kaasa. Parimate soovidega, A.K.“. 28.02.2017 on hageja väljastanud Tellijaga seotud äriühingule Viimsi Keevitus AS arve nr 17046T käibemaksuta summas 25 000 eurot. Arve selgituses on kajastatud „Mustamäe. Keskus. Betoonühtlustite ehitus. Teostatud tööde akt 28.02.2017.a“. Eeltoodud selgitusest ja arve kuupäevast nähtub, et tegemist on Tellija 28.02.2017 palve kohaselt Lepingu alusel koostatud arvega. Hageja dokumendiregistrist samal või lähedasel kuupäeval ning summas 69 000 eurot arve tegemist Tellijale või temaga seotud ühingule Viimsi Keevitus AS ei nähtu. 69 000 euro osas esitas kostja 27.02.2017 kuupäevaga arve hoopis endaga seotud äriühingu Eleks Invest OÜ nimel. Arve selgitusse on märgitud: „Tallinn, Mustamäe Keskus, betoonühtlustite ehitus“. Arve selgitusest ja ajalisest seosest nähtub, et ka see arve on koostatud Tellija 28.02.2017 palve kohaselt Lepingu alusel Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxil teostatud tööde eest. Eeltoodule viitab ka avalikest allikatest nähtuv asjaolu, et Mustame Keskus valmis juba jaanuaris 2016. 06.03.2017 sõlmisid Tellija ja kostja hageja nimel tegutsedes omakäelise kokkuleppe, milles konstateerisid muuhulgas: „Kokkulepe 2. 26.000 saadud 06.03.2017“. Hageja raamatupidamise andmetest eeltoodud kuupäeva ja summaga laekumist ei ilmne. 03.09.2018 kirjutas kostja hageja esindajatele seoses Xxxxxxxxxxx projektiga, et: „annan teada, et tegelesin selle teemaga täna olulise osa päevast ning asi saab korda hiljemalt 20.09.2018. Kõikide aktide ja arvete üle käimine võtab muu töö kõrvalt selle nädala õhtutunnid. Lepingud ning aktid saame korda ja arve saame välja teha järgmisel nädalal. Kui nimetatud tähtajaks ei ole asi korras, olen nõus seda isiklikult REVi ees garanteerima“. 15.10.2018 edastas hageja töötaja R.K. Tellijale allkirjastamiseks tööde üleandmisvastuvõtmis akti, mille kohaselt kujunes tööde lõplikuks maksumuseks 290 999 eurot, millest töövõtjale on tasutud 197 160 eurot. Seega oli akti kohaselt Tellijal Lepingu alusel hagejale tasumata 93 839 eurot. 10.2018 vastas Tellija hagejale järgmiselt: „Vastavalt meievahelisele dokumentatsioonile on PÄRNU REV saanud 326.000EURi. Kõiki tasumisi on kinnitanud Teie juhatuse liige A.K..“. Tellija on isiklikult tasunud hagejale vaid ühe arve summas 17 160 eurot. 180 000 euro ulatuses on Lepingu järgi tasumisele kuuluvad summad Tellija eest tasunud Tellijaga seotud äriühing Viimsi Keevitus AS. Seega on Tellija tasunud enda hinnangul
2-18-17973 hagejale 128 840 eurot rohkem kui hageja reaalselt on saanud ning raamatupidamise andmetest nähtub. Hagejal olemasoleva informatsiooni ja dokumentide kohaselt on kostja tegevuse tulemusel (69 000 euro ulatuses arve esitamine hoopis kostjaga seotud äriühingu poolt ning 26 000 euro suuruse makse saamise kinnitamine kostja poolt) kostja suunanud hagejale Lepingu alusel tasumisele kuuluvad summad vähemalt 95 000 euro ulatuses alusetult hageja majandustegevusest kõrvale. Hageja leiab, et kostjalt tuleb VÕS § 115 lg 1 koosmõjus ÄS § 187 lg-ga 2 alusel hageja kasuks välja mõista juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju summas 95 000 eurot. Käesoleval juhul on täidetud eeldused kostjalt kui hageja endiselt juhatuse liikmelt juhatuse liikme kohutuste rikkumisega tekitatud kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Kostja rikkus hageja juhatuse liikmena oma kohustusi. Kostja poolt hagejale tasumisele kuuluvate summade suunamisega hageja majandustegevusest välja, kas siis endaga seotud teisele äriühingule või siis hagejale mõeldud summade endale jätmine kujutab endast selgelt ÄS § 35 sätestatud lojaalsuskohustuse rikkumist. Kostja on eeltoodud tegevustes eelistanud selgelt isiklikke ja/või temaga seotud teise äriühingu huve hageja huvidele, mis Riigikohtu praktika kohaselt kujutab endast lojaalsuskohustuse rikkumist. Seejuures on kostja kohtueelselt rikkumisi tunnistanud ning lubanud isiklikult tekitatud kahju hüvitada. Lisaks on kostja rikkunud hageja raamatupidamise korraldamise kohustust ega ole käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega. Nimelt on kostja jätnud nii 69 000 euro kui 26 000 euro, mille saamist kostja hageja nimel on kinnitanud, osas hageja nimelt arve koostamata ning vastavad summad hagejale üle andmata. Seega on kostja rikkunud nii lojaalsus- kui raamatupidamise korraldamise kohustust ega ole käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kostja poolsete juhatuse liikme kohustuste rikkumise tulemusel on tekkinud hagejale kahju vähemalt 95 000 euro ulatuses. Nagu hageja ka eelnevalt välja tõi, ei nähtu hageja raamatupidamiseandmetest 95 000 euro saamist, mida kostja on hageja nimel kinnitanud. Seega on kostja poolt juhatuse liikme kohustuste rikkumise tulemusel tekkinud hagejale otsene varaline kahju vähemalt 95 000 euro ulatuses. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ka viivis kahjuhüvitiselt alates hagi esitamisest kuni kahju täieliku hüvitamiseni. Hageja pöördus kahju hüvitamise nõudega kohtu poole 27.11.2018. Seega, tulenevalt VÕS § 113 lg-st 2 on hagejal õigus nõuda kostjalt alates 27.11.2018 viivist kahjuhüvitise tasumisega viivitamise eest ning hageja palub kostjalt ka viivise välja mõista.
6.29.03.2021.a esitatud hageja vastuses kostja vastusele märgib hageja, et kostja väide, et ta ei suunanud xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxi tasusid hageja majandustegevusest välja, ei vasta tõele. Käesoleval juhul oli tellija soov teha xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxi osas ettemakse ning seetõttu on täiesti asjakohatud kostja viited, et xxxxxxxxxxxil ei olnud 94 000 euro ulatuses töid teostatud. Kostja väidete tõele mittevastavus nähtub Tellija 28.02.2017 e-kirjast, millest nähtub, et tellija soovis teostada xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxiga seonduvat ettemakset ning palus arve selgituse muutmist. Ettemaksu tasumise välistust ei tulene töövõtulepingust ega ka vastuse lisaks 1 olevast kirjavahetusest ning kostja vastupidised väited on väärad. Ebaloogiline ja eluliselt ebausutav on kostja väide, et kahe arve all pidas kostja silmas töid erinevates projektides ja ühe projektina xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxi töid 25 000 euro ulatuses. Kui tellija oleks soovinud erinevate arvete väljastamist, oleks tellija selle e-kirjas selgelt välja toonud. Samuti muutuks sellise tõlgenduse korral sisutühjaks tellija poolt 28.02.2017 e-kirja lõpus olev lause: „Siis on maja eest pikemaks ajaks ette tasutud“, kuna mingit ettemakset sellisel juhul ei toimunud – nagu kostja viitab, oli veebruarikuise kirjavahetuse ajaks Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxil teostatud ettevalmistus- ja vundamenditöid ligikaudu 25 000 euro eest. Asjaolu, et tellija tasus 94 000 eurot just xxxxxxxxxxx projekti eest, nähtub ka hageja ja tellija hilisemast kirjavahetusest. Nimelt kirjutas tellija hagejale 22.10.2018: „Vastavalt meievahelisele dokumentatsioonile on PÄRNU REV saanud 326.000EURi Kõiki tasumisi on kinnitanud Teie juhatuse liige A.K..“. Kostja on 01.03.2017 käsikirjalises kokkuleppes ka 94 000 euro suuruse makse saamist kinnitanud ja toonud seejuures välja, et 77 895,13 euro ulatuses oli 28.02.2017
2-18-17973 seisuga tegemist ettemaksuga. Tellija on hagejale esitanud ka kostja 15.09.2017 e-kirja, milles kostja on hageja nimel kirjutanud, et tööde jääk on 15.09.2017 seisuga kokku 34 215 eurot. Seega on kostja korduvalt kinnitanud hageja nimel summade saamist ning hageja nõude väiksemat ulatust, kuigi väidetavalt tasutud summad ei ole 128 840 euro ulatuses hagejani jõudnud. Seega nähtub esitatud tõenditest selgelt, et tegemist oli xxxxxxxxxxx projekti eest tasutud summadega, millest 95 000 eurot on kostja selgelt hageja majandustegevusest kõrvale juhtinud. Hageja hinnangul ei oma käesolevas asjas mistahes tähtsust kostja väited koostööst Eleks Invest OÜ, Profintec OÜ ja Viimsi Keevitus AS vahel. Kostja ei ole tõendanud, et tellija soovis tasuda osaliselt hoopis teiste osapooltega ja teiste xxxxxxxxxxxide raames tasumisele kuuluvaid summasid, kuigi vastav tõendamiskoormis lasub TsMS § 230 lg 1 kohaselt kostjal. Lisaks ei ole kostja ära näidanud, et tellijalt hageja esindajana saadud vahendid on tema poolt ka hagejale üle antud. Samas on hageja tõendanud, et rahalised vahendid hagejani jõudnud ei ole. Kostja on esitanud valeväiteid Xxxxxxxxxxxi raames esitatud ja Viimsi Keevitus AS-ile esitatud arvete osas. 04.12.2017 arve osas on tehtud kreeditarve ning 22.12.2017 arvet ei ole kunagi tellijale esitatud. 22.12.2017 arve on kunstlik ning sellist arvet hagejale teadaolevalt koostatud ega esitatud ei ole. Meelevaldne on kostja järeldus, et vastuse lisadena 6 ja 7 esitatud tõendid näitavad, et ettemaksuarvete esitamine ei olnud võimalik. Tegelikult viitab vastuse lisana 6 esitatud kirjavahetus sellele, et kui tellijalt on veebruaris küsitud ettemaksu summas 94 000 eurot, siis 3 kuu pärast täiendava 75 000 euro arveldamine nõuab tellijaga eelnevat kooskõlastust. Mis puudutab kostja väiteid Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxi kahjumi osas, selgitab hageja, et ei teadnud kahju tekkimise hetkel, et kostja on esitanud tellijale arve teise endaga seotud ettevõtte nimel ning võtnud vastu sularaha, mida hagejale üle ei antud. Tegemist oli ettemaksuarvete kõrvalejuhtimisega. Seega ei saanudki xxxxxxxxxxxipõhises aruandes kahjumit tekkinud olla. Vastuväitena kostja väidetele Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxi osas tasumisele kuuluvate summade kohta, esitab hageja täiendava tõendina kirjavahetuse hageja ja tellija esindajate vahel, millega koos on tellija esindaja saatnud kostja poolt juuni 2017 koostatud ja tellijale edastatud tabeli. Tabeli kohaselt on tööde kogumaksumuseks 295 983 eurot ehk oluliselt rohkem, kui kostja poolt viidatud 214 300 eurot. Seega on kostja väited hageja esitatud arvetest ja talle tasutud summadest väärad ning tuleks täielikult tähelepanuta jätta. Kostja ei ole omakäeliselt allkirjastatud kokkuleppe nr 2 alusel tasutud 26 000 eurot hageja sularahakassasse andnud ning kostja vastupidised väited on väärad. Hageja on esitanud ainsa hagejale teadaoleva kassa sissetuleku orderi seoses Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxiga.
KOSTJA VASTUVÄITED
7.05.03.2021.a esitas kostja vastuse hagile. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub see täies ulatuses rahuldamata jätta. Hageja ei ole tõendanud juhatuse liikme kohustuste rikkumist ega kahju tekkimist. Kostja ei suunanud Xxxxxxxxxxxi tasusid hageja majandustegevusest välja, kuna hagejal ei olnud õigust esitada 2017. a veebruaris arvet suuremas summas kui 25 000 eurot. Hageja hinnangul on Eleks Invest OÜ 27.02.2017 arve nr 14 esitatud Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxil (Xxxxxxxxxxx) teostatud tööde eest. Ometi ei ole arvel selgituseks märgitud, nagu oleks tegemist Xxxxxxxxxxxi töödega. Seda ei kinnita ka hageja esitatud lakooniline kirjavahetus ega abstraktne „ajaline seos“. J.R. (Tellija) 28.02.2017 e-kirjast ei nähtu, nagu sooviks Tellija tasuda 94 000 eurot Xxxxxxxxxxxil tehtud tööde eest. Vastupidi, kirjast nähtub, et Tellija soovib arvele spetsiifilist selgitust. Tellija ütleb e-kirjas, et ta ei ole teadlik Xxxxxxxxxxxi eest tasumisele kuuluvast terviksummast. Kirjas viitab tellija osades maksmisele. Kostja täpsustas 28.02.2017 e-kirjas, et teeb kaks arvet ning uurib, kas tööde periood jaanuarveebruar 2017 on sobilik. Kostja pidaski ühe arve puhul silmas töid Xxxxxxxxxxxil vastavalt töövõtulepingule summas 25 000 eurot + km. Tellijale ei saanud esitada arvet summas 94 000 eurot, sest jaanuar-veebruar 2017 ei olnud xxxxxxxxxxxil töid 94 000 eurot eest teostatud. Vastavalt töövõtulepingu p-le 8.2 toimus tööde eest tasumine aktsepteeritud aktide põhjal esitatud
2-18-17973 arvete alusel – s.t tööd pidid olema reaalselt teostatud ja aktsepteeritud. Ettemaksu töövõtuleping ei võimaldanud. Veebruarikuise kirjavahetuse ajaks oli Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxil teostatud ettevalmistus- ja vundamenditöid ligikaudu summas 25 000 euro eest. See on kooskõlas töövõtulepingu p 8.2 alapunktiga 1, mille kohaselt teostatakse esimene makse summas 25 000 eurot + km peale lammutustöid ja vundamendi valamist. Sama, s.t osades maksmise kokkulepe ilmneb Tellija 04.01.2017 e-kirjast, kus Tellija avaldab soovi maksta Xxxxxxxxxxxi eest osades, kusjuures esimeseks osaks on vundament ja lammutus summas 25 000 eurot. 25.01.2017 oli Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxil puud langetatud. E-kirjale lisatud piltidelt on näha, et xxxxxxxxxxxile ei ole veel hakatud rajama vundamenti. 28.02.2017 oli xxxxxxxxxxxil lammutused tehtud ja vundament valmis. Töövõtulepingu järgi pidi Tellija maksma 25 000 eurot + km. Puudub mõistlik põhjus, miks pidanuks Tellija tasuma tegelikult tehtud töödest erinevalt ning kokku lepitust neli korda suurema makse. Kostja koostaski samal päeval, s.t 28.02.2017 Tellija soovil Viimsi Keevituse AS-le arve nr 17046 T summas 25 000 eurot + km, mille viimane tasus. Täiesti meelevaldne on väide, nagu Eleks Invest OÜ (Eleks) 27.02.2017 arve nr 14 summas 69 000 eurot esitati Xxxxxxxxxxxi eest. Tellija ja Eleks oli samal ajal töös ka muid projekte, mida tõendab akt nr 170201 ja millest nähtub, et Viimis Keevitus AS ning Eleks olid omavahel seotud ka teiste projektidega. Eleks Invest OÜ arve nr 14 on koostatud 27.02.2017, s.t enne Tellija 28.02.2017 e-kirja, millele tugineb hageja. Ebaloogiline on seetõttu järeldus, nagu oleks Tellija avaldanud soovi maksta 95 000 eurot üksnes Xxxxxxxxxxxi eest. Eleks ja Tellija olid sõlminud 17.01.2017 töövõtulepingu L1702. Sellega kooskõlas koostati arve nr 14. Tellija on 28.02.2017 e-kirjas liitnud nii Eleks Invest OÜ-le kui hagejale võlgnetava summa. Seda ilmselt põhjusel, et soovis mõlema võlgnevuse kohta arvet samale xxxxxxxxxxxile – Mustamäe keskuse betoonühtlustid. Küsimus, miks soovis Tellija arvete koostamist Mustamäe keskuse töödele, ei ole käesoleva vaidluse puhul oluline. Eleks esitas Mustamäe Keskuse juurde rajatud betoonühtlustite betoonitööde eest arve ning tasus laekunud summa eest omakorda Profintec OÜle. Tellija on kostjale teavitanud 02.03.2017, et on „Mustamäe töö“ ära maksnud. Tellija pidas silmas makset Eleksile. Sellele järgnevalt edastas Profintec OÜ arve Eleksile, sest Profintec OÜ teostas vastavas osas betoonitöid. Hiljem on VK ja Profintec OÜ teinud hagejast sõltumata koostööd ka teistel xxxxxxxxxxxidel, näiteks Haapsalu reoveepuhastusjaama ning Noblessneri kvartali ehitusel. Seega ei ole kostja Tellijalt saadud rahalisi vahendeid suunanud hageja majandustegevusest välja. 29.05.2017 olid tööd Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxil edenenud ja kostja saatis Tellijale e-kirja küsimusega, kas võib arve 75 000 euro + km välja saata. See on loogilises seoses nii jaanuarikuise kirjavahetusega kui ka töövõtulepinguga. Samal päeval saadeti arve välja. Arvel on märgitud „Märjamaa reoveepuhasti ehitustööd“ Tellija palvel. Hagist nähtub, et väidetav kahju summas 95 000 eurot tekkis Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxi ehituse ajal 2017. aasta veebruari kuni märtsikuu jooksul. Samas ei ole raamatupidamise xxxxxxxxxxxidepõhises aruandes 2017. aasta mai lõpuga (ehk vaidlusaluse perioodil) Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxil kahjumit märgitud. Hageja on kostja andmetel esitanud VK-le järgmised arved Xxxxxxxxxxxil tehtud tööde eest: hageja 28.02.2021 arve VK-le nr 17046 T summas 25 000 eurot + km; hageja 24.05.2017 arve VK-le nr 17142 T summas 75 000 eurot + km; hageja 21.07.2017 arve VK-le nr 17217 T summas 25 000 eurot + km; hageja 15.09.2017 arve VK-le nr 17312 T summas 25 000 eurot + km; hageja 04.12.2017 arve VK-le nr 17427 T summas 25 000 eurot + km; hageja 22.12.2017 arve VK-le nr 17427 T summas 25 000 eurot + km. Hageja on esitanud 31.03.2021 arve nr 17103 T summas 14 300 eurot + km veel ka otse Tellijale. Seega on kostja hinnangul hageja kokku saanud 214 300 eurot + km. Xxxxxxxxxxx tööde aktil on Tellija ja kostja sõlminud omakäeliselt allkirjastades kokkuleppe nr 2 – 26 000 EUR märkega „saadud“. Tellija maksis 26 000 eurot sularahas. Selle raha andis kostja nõukogu liikme ja eelarveosakonna juhataja A.J.ile n-ö sularahakassasse. Selle kohta tegi A.J. eeldatavalt sularahakassa märkmikusse sissekande. Nii raha kui kaustikut hoitakse hageja kontori
2-18-17973
2.korruse ruumis. Kostja andmetel kellelgi teisel peale A.J.i kassale vaba juurdepääsu ei olnud. Sularahakassa olemasolust olid teadlikud kõik nõukogu liikmed. Kokkuvõttes peaks hageja olema saanud Xxxxxxxxxxxi eest 214 300 eurot + 26 000 eurot = 240 300 eurot, mis oligi kostja andmetel Xxxxxxxxxxxi kogumaksumus. Kostja rõhutab, et lõppakt tehti pärast kostja juhatuse liikme volituste lõpetamist ja töösuhte lõpetamist, mistõttu kostja ei ole teadlik, kas xxxxxxxxxxxil tehti täiendavaid töid ja arveldati nende eest ka 2018. aastal. 15.10.2018 lõppakt ei ole Tellija poolt allkirjastatud. Lõppakt on vormistatud ca 10 kuud hiljem kui hoone sai kasutusloa. See viitab asjaolule, et tegelikult tehti veel töid ja ilmselt esitati arveid ka 2018. aastal. Sellele viitab asjaolu, et 2018. a märtsi lõpus teavitas Tellija küttesüsteemi ja boileriga seotud probleemidest ning maikuus tekkis arusaamatus xxxxxxxxxxxi haljastusega seoses.
8.04.05.2021.a esitatud täiendavas seisukohas märgib kostja, et Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxi eest ei tasunud Tellija ettemaksu. Küll aga on J.R. ise e-kirjas visandanud Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxi tasumise kava, mis hageja väidetud ettemaksu ei sisalda. J.R. välja pakutud ajakava kinnitab ka xxxxxxxxxxxijuhi R.K.i koostatud tööde ajagraafik, mis on koostatud 06.05.2017. Ridade 11-14 kohaselt on hoone karbi viimased tööd (katusetööd ja välisavatäited) lõppemas alles 09.06.2017. Kostja ei saanud J.R.lt hiljem teistsuguseid juhiseid ega teavitust, nagu sooviks tellija hakata tasuma töövõtulepingus reguleerimata ettemaksu. 02.08.2018 otsustas aktsiaseltsi Pärnu REV algatada erikontrolli Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxi kahjumi uurimiseks. Kostja ei olnud erikontrolli algatamise vastu. Selle asemel, et erapooletu kontrolli käigus xxxxxxxxxxxiga seotud probleemid tuvastada, otsustas hageja nõukogu erikontrolli mitte teostada. Erikontrolli algatamata jätmisega on hageja ise Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxi uurimise lõpetanud, ehkki xxxxxxxxxxxiga seotud asjaolud ei ole selged. Kostja oli hageja juhatuse liige, kuid see ei tähenda, et ta juhtis isiklikult konkreetseid töös olevaid projekte. See ei ole ka juhatuse liikme ülesanne. 2017. aastal oli kostja samaaegselt kontserni emaettevõtte (aktsiaselts Pärnu REV) ja tütarettevõtjate (Pärnu REV Haldus OÜ ning Pärnu REV Kaubandus OÜ juhataja). 50 töötajaga kontserni kogukäive oli ca 8 miljonit eurot. Ei ole reaalne, et juhatuse liikme töökoormusele lisaks juhib kostja veel ainuisikuliselt ehitusprojekte. 24.01.2017 koosoleku protokollist nähtub, et jaanuaris 2017 vastutas Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxi eest projektijuhina V.K.. Seoses V.K.i suure töökoormusega tuli projektijuht siiski välja vahetada. Kuni xxxxxxxxxxxijuht R.K. lõpetas töid Xxxxxxxxxxxx Xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxil oli kostja tõesti kaks nädalat kajastatud koosoleku protokollis kui projektijuht. Alates veebruarist oli Xxxxxxxxxxx projektijuhiks R.K.. Hageja väidab, et dokumendiregistri väljavõtte kohaselt on 04.12.2017 arve osas tehtud kreeditarve ning 22.12.2017 kuupäevaga arvet hageja dokumendiregistrist ei nähtu. Hageja viidatud arved, on hageja raamatupidaja A.K.u poolt koostatud ja seejärel juhatuse liikmele saadetud. Ühel arvel olev märkus „kuupäev oli vale“ võib viidata, et tegu on sama arvega (raamatupidaja on need arved esitanud samal kuupäeval). Kostja ei ole neid arveid ise koostanud ega tea, kas mõne arve osas on tehtud kreeditarve või miks ei ole mõni arve lisatud hageja dokumendiregistrisse.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus, ära kuulanud poolte seisukohad ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid leiab, et hagi tuleb täies ulatuses rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud
2-18-17973 tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
10.Kohus tuvastab järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud, milles pooltel vaidlus puudub:
Hageja Pärnu REV Ehitus OÜ, Pärnu REV Kaubandus OÜ ja Pärnu REV Haldus OÜ asutajaks on Aktsiaselts Pärnu REV ning eelpool nimetatud ettevõtted moodustavad ühise kontserni (I kd, tlk 12-17, 25-27). Kostja A.K. asus tööle alates 13.07.2016 Aktsiaselts Pärnu REV juhataja ametikohal (I kd, tlk 29-32). Kostja A.K. oli hageja ainus juhatuse liige perioodil 19.07.2016- 05.09.2018 (I kd, tlk 12-13); 12.01.2017 sõlmis kostja seadusliku esindajana J.R.ga töövõtulepingu, mille esemeks oli Pärnus, Xxxxxxxxxxx ehitatava eramu ehitus (I kd, tlk 113 d) – 113 j)); J.R. saatis 28.02.2017 kostjale järgmise sisuga e-kirja: „Tere A., Tee palun siis Arve Mustamäe keskuse peale töö betoonühtlustite valamine maksumus 94.000 pluss kävie. Teise osa xxxxxxxxxxxx summast saan teada ülehomme. Siis on maja eest pikemaks ajaks ette tasutud. Terv J.“, millele vastas kostja järgmiselt: „Tere J, mõnd küsimused. Kas sobib kui teen 2 eraldi arvet? Kas tööde periood jaanuar-veebruar 2017 on OK? Teen aktid ka sinna juurde jms. Mis kuupäevaga arve tuleb (28.02.2017 on OK?) ning millise maksetähtaja kokku lepime? Kui ma homme ei jõua, siis tuleksin neljapäeva hommikul Sinu poolt läbi ja võtaks kõik paberid jms. kaasa. Parimate soovidega, A.K.“ ( I kd tlk 34); 27.02.2017 esitas Eleks Invest OÜ J.R.ga seotud äriühingule Viimsi Keevitus AS arve summas 69 000 eurot ilma käibemaksuta, selgitusega „Töövõtuleping L1702(17.01.2017) Tallinn, Mustamäe Keskus, betoonühtlustite ehitus“ (I kd, tlk 36); 28.02.2017 esitas hageja J.R.ga seotud äriühingule Viimsi Keevitus AS arve nr 17046T käibemaksuta summas 25 000 eurot, selgitusega „Mustamäe. Keskus. Betoonühtlustite ehitus. Teostatud tööde akt 28.02.2017.a“ (I kd tlk 35); 06.03.2017 sõlmisid J.R. ja kostja hageja nimel tegutsedes käsikirjalise kokkuleppe, milles konstateerisid muuhulgas: „Kokkulepe 2. 26.000 saadud 06.03.2017“ (I kd, tlk 180); 03.09.2018 saatis kostja hageja esindajatele seoses Xxxxxxxxxxx projektiga järgmise sisuga e-kirja: „annan teada, et tegelesin selle teemaga täna olulise osa päevast ning asi saab korda hijemalt 20.09.2018. Kõikide aktide ja arvete üle käimine võtab muu töö kõrvalt selle nädala õhtutunnid. Lepingud ning aktid saame korda ja arve saame välja teha järgmisel nädalal. Kui nimetatud tähtajaks ei ole asi korras, olen nõus seda isiklikult REVi ees garanteerima“ (I kd, tlk 126) 15.10.2018 edastas hageja töötaja R.K. J.R.le e-kirja teel allkirjastamiseks tööde üleandmis-vastuvõtmis akti, millele 22.10.2018 vastas J.R. järgmiselt: „Vastavalt meievahelisele dokumentatsioonile on PÄRNU REV saanud 326.000EURi. Kõiki tasumisi on kinnitanud Teie juhatuse liige A.K..“. (I kd, tlk 136-137); J.R. on isiklikult tasunud hagejale 31.03.2017 arve summas 17 160 eurot, ilma käibemaksuta 14 300 eurot (I kd, tlk 146-148); Lepingu järgi tasumisele kuuluvad ülejäänud arved on tasunud J.R.ga seotud äriühing Viimsi Keevitus AS (I kd, tlk 138-145, II kd 189-191); Hageja ei ole teostanud Mustamäe Keskuse ja Märjamaa reoveepuhasti ehitustöid ning need ei kajastu ka 2017 aasta hageja peatöövõtu lepingute registris ( I kd tlk 149-151).
11.Hageja palub kostjalt välja mõista juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju summas 95 000 eurot ja viivis kahjuhüvitiselt alates hagi esitamisest kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni. Hageja hinnangul korraldas kostja hagejale ehitusetöövõtulepingu alusel tasumisele kuuluva summa (69 000 eurot) tasumise hoopis endaga seotud äriühingule ning kinnitas hageja nimel summade laekumist (26 000 eurot), mille laekumist hageja raamatupidamisandmetest ei nähtu. Hageja leiab, et kostja on rikkunud hageja juhatuse liikmena lojaalsuskohustust ning
2-18-17973 raamatupidamise korraldamise kohustust ega ole käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud juhatuse liikme kohustuste rikkumist ega kahju tekkimist. Kostja on seisukohal, et kostja ei suunanud Xxxxxxxxxxxi tasusid hageja majandustegevusest välja kuivõrd hagejal ei olnud õigust esitada 2017.a veebruaris arvet suuremas summas kui 25 000 eurot, Eleks Invest OÜ arve ei olnud seotud Xxxxxxxxxxxiga ning kokkuleppe eest saadud sularaha andis kostja hageja sularahakassasse.
12.Hageja nõue kostja vastu on osaühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue. Riigikohus on varem selgitanud, et sellise nõude õiguslikuks aluseks on ÄS § 187 lg 2 esimene lause, mille järgi vastutab juhatuse liige, kes on oma kohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitanud, tekitatud kahju hüvitamise eest. Analoogne regulatsioon tuleneb TsÜS § 37 lg 1 esimesest lausest. Kuna juhatuse liikme õigussuhe on olemuslikult tehinguline, kohaldub kohustuste rikkumisel tekitatud kahju hüvitamisel VÕS § 115. Kahju hüvitamiseks peab osaühing tõendama, et juhatuse liige on oma kohustust rikkunud (ÄS § 187 lg 1), osaühing on saanud kahju (VÕS § 127) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Juhatuse liige vabaneb ÄS § 187 lg 2 teise lause järgi vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega (vt ka Riigikohtu 4. mai 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-10, p 10 ning 30. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-14, p 11).
13.Järgnevalt analüüsib kohus, kas kostja on hageja juhatuse liikmena enda kohustusi rikkunud. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja oli hageja juhatuse liige perioodil 19.07.201605.09.2018.a. Riigikohus on 19.06.2017 otsuse nr 3-2-1-54-17 punktis 13.1. selgitanud, et TsÜS § 35 järgi peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega. Äriühingute osas täpsustab juhatuse liikme hoolsuskohustuse sisu äriseadustik. Osaühingu juhatuse liige peab täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 187 lg 1) ja tegutsema ühingu suhtes majanduslikult kõige otstarbekamal viisil (ÄS § 306 lg 2; TsÜS § 4). Äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab senise kohtupraktika põhjal eelkõige seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja ühingu huvides (vt nt Riigikohtu 3. märtsi 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-21-197-13, p 19; 6. mai 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15, p 14). ÄS § 183 lg 1 kohaselt on juhatuse kohustuseks ka osaühingu raamatupidamise korraldamine. Riigikohus on lahendi 2-1710474 punktis 25 selgitanud, et selleks, et juhatuse liikmele lojaalsuskohustuse rikkumist ette heita, peaks juhatuse liige olema tehingu tegemisel mingil viisil eelistanud isiklikke (või endaga seotud kolmanda isiku) huve osaühingu huvidele.
13.1.Hageja leiab esmalt, et kostja on rikkunud juhatuse liikme kohustusi väljastades tellijaga seotud äriühingule 27.02.2017 kuupäeva kandva arve summas 69 000 eurot hoopis endaga seotud äriühingu Eleks Invest OÜ nimel Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxil hageja poolt teostatud tööde eest. Kostja vaidleb sellele vastu ja leiab esmalt, et J.R. (Tellija) 28.02.2017 e-kirjast ei nähtu, nagu sooviks tellija tasuda 94 000 eurot Xxxxxxxxxxxil tehtud tööde eest. Kohus selle seisukohaga ei nõustu.
13.2.J.R. 28.02.2017 kostjale saadetud e-kirjast nähtub kohtu hinnangul üheselt, et J.R. soovis tasuda Xxxxxxxxxxxi ehitusega seoses 94 000 eurot, millele lisandub käibemaks, J.R. palvel tuli arvele selgituseks märkida Mustamäe keskus ning tööna betoonühtlustite valamine. Samuti nähtub J.R. e-kirjast, et tellija hinnangul on sellega maja eest pikemaks ajaks ette tasutud (I kd tlk 34). Sama nähtub ka kostja ja J.R. 01.03.2017 käsikirjaliselt koostatud kokkuleppest 1 (I kd, tlk 180). Kokkuleppest nähtuvalt leppisid tellija ja kostja 01.03.2017 kokku selles, et tasutakse 94 000 eurot, millele lisandub käibemaks, sh ettemaks 28.02.2017 seisuga, vaatamata sellele, et akti kohaselt oli käsikirjalise kokkuleppe sõlmimise momendil akteeritud töid summas 19 325,84 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus ja kohtule on ka esitatud tõendid sellest, et kostja koostas 28.02.2017 J.R. soovil Viimsi Keevituse AS-le arve nr 17046 T summas 25 000 eurot + km, mille
2-18-17973 Viimsi Keevitus AS on tasunud (I kd, tlk 35, 138-145, II kd, tlk 189-191). 28.02.2017.a e-kirjast ei ole kohtu hinnangul võimalik järeldada kostja väidetut sellest, et silmas peeti töid erinevates projektides ja ühe projektina Xxxxxxxxxxxi töid üksnes 25 000 euro ulatuses ning J.R. sooviks ei olnud teha Xxxxxxxxxxxi osas ettemaksu. Kostja vastavad järeldused on tõendamata ja meelevaldsed. Kuivõrd J.R. 28.02.2017.a e-kirjast ja J.R. ning kostja käsikirjalisest 01.03.2017 kokkuleppest tuleneb, et J.R. ja kostja leppisid kokku Xxxxxxxxxxxi osas ettemaksu tegemises, mistõttu kostja poolt esitatud vastuväited sellest, et hageja ei olnud arvete koostamise ajaks töövõtulepingu järgseid töid sellises mahus teostanud, on asjakohatud. Seetõttu ei oma asja lahendamisel ka tähtsust kui suures ulatuses oli 28.02.2017.a seisuga xxxxxxxxxxxil töid teostatud ning kohus jätab kostja vastavat asjaolu tõendavad tõendid, kui asjakohatud TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel lahendi tegemisel arvestamata (II kd, tlk 179, 180-182, III kd, tlk 26-28). Siinkohal märgib kohus siiski vastuseks kostja vastuväidetele, et kuigi töövõtulepingu p-s 8.2 leppisid pooled kokku, et tööde eest tasumine toimub aktsepteeritud aktide põhjal esitatud arvete alusel – s.t tööd pidid olema reaalselt teostatud ja aktsepteeritud, nähtub lepingupoolte vahelisest käitumisest lepingu täitmisel, et lepingus kokku lepitut tegelikkuses ei järgitud (arvete esitamine äriühingule, kes ei olnud lepingu pooleks, arvetel selgituste kajastamine xxxxxxxxxxxide osas, kus hageja töid ei teostanud, arvete eest tasumine äriühingu poolt, kes ei olnud lepingu pooleks, puudulik dokumentatsioon).
13.3.Kostja vastuväidete kohaselt on täiesti meelevaldne hageja väide, nagu Eleks Invest OÜ 27.02.2017 arve nr 14 summas 69 000 eurot on esitatud Xxxxxxxxxxxi eest. Kostja vastuväidete kohaselt tellija ja Eleks oli samal ajal töös ka muid projekte, mida tõendab akt nr 170201 ja millest nähtub, et Viimis Keevitus AS ning Eleks olid omavahel seotud ka teiste projektidega. Samuti leiab kostja, et Eleks Invest OÜ arve nr 14 on koostatud 27.02.2017, s.t enne J.R. 28.02.2017 ekirja. Kostja märgib, et Eleks ja tellija olid sõlminud 17.01.2017 töövõtulepingu L1702. Sellega kooskõlas koostati arve nr 14. Tellija on kostjale teavitanud 02.03.2017, et on „Mustamäe töö“ ära maksnud.
13.4.Kohus nõustub hageja seisukohaga sellest, et kostja ei ole tõendanud, et 27.02.2017 arve nr 14 summas 69 000 eurot on esitatud seoses teiste projektidega, mitte seoses Xxxxxxxxxxxiga. Kohus tuvastas eelnevalt, et J.R. avaldas soovi 28.02.2017.a teha ettemakse Xxxxxxxxxxxi eest summas 94 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Samal päeval esitas hageja arve summas 25 000 eurot. Poolte käsikirjalisest kokkuleppest nr 1, mis on allkirjastatud 01.03.2017.a, nähtub, et seisuga 28.02.2017.a on ettemaks tehtud summas 77 895,13 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuivõrd hageja poolt oli samal päeval tellijaga seotud äriühingule esitatud arve summas 25 000 ilma käibemaksuta, siis kokkuleppe nr 1 kohaselt tuli tellijal tasuda veel 69 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja esitatud dokumendiregistrist summas 69 000 eurot arve tegemist J.R.le või temaga seotud äriühingule Viimsi Keevitus AS ei nähtu (I kd, tlk 139). Samuti ei nähtu sellest, et J.R.le või temaga seotud äriühingule oleks enne 01.03.2017.a esitatud arve summas 69 000 eurot. Dokumendiregist ja hageja esitatud tõenditest nähtuvalt on järgnev arve Viimsi Keevitus AS-ile esitatud alles 24.05.2017, selgitusega Märjamaa reoveepuhasti ehitustööd (Ikd, tlk 139,141). Eeltoodu tõttu on põhjendatud hageja seisukoht sellest, et 69 000 euro osas esitas kostja 27.02.2017 kuupäevaga arve hoopis endaga seotud äriühingu Eleks Invest OÜ nimel. Arve selgitusse on märgitud: „Tallinn, Mustamäe Keskus, betoonühtlustite ehitus“. Arve selgitusest nähtub, et ka see arve on koostatud J.R. 28.02.2017 palve kohaselt lepingu alusel Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxil teostatud tööde eest. Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, millele kostja vastuväiteid ei ole esitanud, et Mustame Keskus valmis juba jaanuaris 2016. Vastupidisele järeldusele ei võimalda kohtul asuda ka kostja poolt esitatud 27.02.2016.a koostatud teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt (I kd, tlk 113 k)). Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid ei töövõtulepingu sõlmimise kohta ega väidetavalt teostatud tööde kohta ega sellegi kohta, kes väidetavaid töid ja millal tegi. Ka ei tõenda väidetava töövõtulepingu sõlmimise asjaolusid ega
2-18-17973 tööde teostamist vaidlusalusel perioodil kostjaga seotud ettevõtte poolt kostja esitatud 03.03.2017.a e-kirjavahetus, ega Profintec OÜ arved (II kd, tlk 183-185). Kohus leiab, et tõendamata on ka kostja väide sellest, et tellija pidas 02.03.2017 e-kirjas silmas makset Eleksile (II kd, tlk 183).
13.5.Kohus märgib siinkohal, et kui vaidlusaluseid töid tegi kostja Eleks Invest OÜ juhatuse liikmena, peab just kostja tõendama, et Eleks Invest OÜ ja Profintec OÜ poolt on ka tegelikkuses vaidlualusel perioodil osutatud teenuseid Viimsi Ehitus OÜ-le ja mis on Viimsi Ehitus OÜ poolt just konkreetsete töövõtulepingute alusel Eleks Invest OÜ-le tasutud. Hea usu põhimõttest tulenevalt on võimalik, et asjaolu tõendamise koormus pöördub eelduste esinemise võimalikkusele viitavate asjaolude esitamise järel ümber, eelkõige kui tõendada tuleb asjaolu, mille esinemine on vastaspoole kontrolli all. Kui asjaolule tuginev pool on sel juhul asjaolu esinemise tõenäosust põhistanud, peab vastaspool tõendama asjaolu esinemise puudumist (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. aasta otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12 p 17). Kuna kostja jättis oma tõendamiskoormuse täitmata, üksnes arvete alusel ei ole võimalik järeldada lepingulise suhte olemasolu, siis loeb kohus tuvastatuks, et Eleks Invest OÜ poolt Viimsi Keevitus AS-ile väljastatud arve on põhjendamatu, s.t tehtud teenuste eest, mida ei ole väidetavale tellijale tegelikult osutatud.
13.6.Kostja on esitanud vastuväited ka sellest, et kuigi väidetav kahju summas 95 000 eurot tekkis Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxi ehituse ajal 2017. aasta veebruari kuni märtsikuu jooksul, samas ei ole raamatupidamise xxxxxxxxxxxidepõhises aruandes 2017. aasta mai lõpuga Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxil kahjumit märgitud. Kostja märgib, et hageja on kostja andmetel esitanud VK-le arveid Xxxxxxxxxxxil tehtud tööde eest ja otse tellijale kokku summas 214 300 eurot + km. Hageja kostja seisukohaga ei nõustu ja märgib, et 04.12.2017 arve osas on tehtud kreeditarve ning 22.12.2017 arvet ei ole kunagi tellijale esitatud.
13.7.Kohtu hinnangul ei oma asja lahendamisel tähtsust kas kogu xxxxxxxxxxx oli kahjumis või kasumis ning missuguseid lisatöid xxxxxxxxxxxil teostati, mistõttu jätab kohus kostja poolt vastavat asjaolu tõendavad tõendid, kui asjakohatud TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel lahendi tegemisel arvestamata (I kd, tlk 87, 88-98, 99, 100-110, 113 a)-113 c), II kd, tlk 188, 192,193). Kohtule ei ole esitatud nõuet töövõtulepingu järgsete tööde eest tasumiseks, vaid juhatuse liikme poolt tekitatud kahju hüvitamiseks. Hageja poolt esitatud kirjavahetusest tellijaga nähtub, et tellija on korduvalt nii ise kui esindaja vahendusel kinnitanud hagejale xxxxxxxxxxxiga seotud tööde eest tasumist ja seda suuremas ulatuses, kui pooled lepingus kokku leppisid (I kd, tlk 137, II kd, tlk 206-212). Kostja 15.09.2017 e-kirjast tellijale nähtub samuti, et 15.09.2017 seisuga oli tööde jääk kokku 34 215 eurot (II kd tlk 201-203). Tõendamata on, et väidetavalt tasutud summad on hagejale üle antud. Kohus nõustub ka hageja seisukohaga sellest, et kostja arvestus tööde eest tasumise kohta hagejale summas 214 300 eurot + km on vale. Nii 15.10.2018.a koostatud tööde üleandmis-vastuvõtmis aktist (I kd, tlk 136), pangakonto väljavõtetest (I kd, tlk 138), dokumendi registrist (I kd, tlk 139, 146) ja arvetest ning kassa sissetuleku orderist (I kd tlk 140-145, 147, 148) nähtub, et hagejale on tasutud tööde eest kokku 164 300 eurot, millele lisandub käibemaks. Nii hageja kui ka kostja enda poolt esitatud tõenditest nähtub, et 04.12.2017 on tehtud kreeditarve summas 25 000 eurot ja 22.12.2017 kuupäeva kandva arve on raamatupidaja muutnud 04.12.2017 kuupäeva kandvaks arveks (I kd tlk 145, III kd tlk 38-39).
13.8.Teiseks leiab hageja, et kostja on juhatuse liikme kohustusi rikkunud sõlmides 06.03.2017 tellijaga hageja nimel tegutsedes omakäelise kokkuleppe, milles konstateerisid muuhulgas: „Kokkulepe 2. 26.000 saadud 06.03.2017“. Hageja raamatupidamise andmetest eeltoodud kuupäeva ja summaga laekumist ei ilmne. Kostja ei ole eitanud vastava kokkuleppe sõlmimist, kuid on väitnud, et tellija maksis 26 000 eurot sularahas, mille kostja andis nõukogu liikme ja
2-18-17973 eelarveosakonna juhataja A.J.ile n-ö sularahakassasse. Kohus leiab, et kostja väited sularaha summas 26 000 euro üleandmise kohta hageja sularahakassasse on tõendamata. Tunnistaja A.J. ütlustest nähtub, et kostja ei ole andnud A.J.ile raha seoses Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxiga, Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxi rahadega ja arvetega tegeles kostja, aktid ja arved tegid kostja ja raamatupidaja. Lisaks märkis tunnistaja, et kostja saatis nõukogu liikmetele meili selle kohta, kus ta ütles, et ajab asja korda ja kui 20.08.2018 ei ole asjad korras, siis ta isiklikult garanteerib (III kd tlk 70). Tunnistaja R.K. ütlustest nähtub, et rahade ja arvetega tegeles xxxxxxxxxxxil tunnistajale teadaolevalt kostja ja raamatupidaja ka mingite arvetega, tellijaga suhtles kostja (III kd tlk 69 pöördel). Tunnistaja A.K. ütlustest nähtub, et ilma arveta sularaha tasumisi ettevõttes ei toimu ning tunnistaja U.K. ütlustest nähtub, et temale teadaolevalt ei ole äriühingul sellist sularahakassat, mida ei ole bilansis kajastatud ning tunnistajale teadaolevalt ei ole A.J.i käes äriühingu sularaha (III kd, tlk 81 pöördel). Eeltoodust järeldub, et tellija tasus kostjale 06.03.2017.a xxxxxxxxxxxil teostatud tööde eest sulahas 26 000 eurot, mida kostja ei ole hagejale üle andnud.
13.9.Arvestades eeltoodut loeb kohus tuvastatuks, et kostja on oma käitumisega rikkunud juhatuse liikme kohustusi. Kostja poolt hagejale tasumisele kuuluvate summade suunamisega endaga seotud teisele äriühingule ja endale jätmisega on kostja rikkunud ÄS §-s 35 sätestatud lojaalsuskohustust. Kostja on eelistanud isiklikke ja endaga seotud teise äriühingu huve hageja huvidele, mis Riigikohtu praktika kohaselt kujutab lojaalsuskohustuse rikkumist. Lisaks on kostja rikkunud hageja raamatupidamise korraldamise kohustust ega ole käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega jättes 69 000 euro ja 26 000 euro saamise osas hageja nimelt arved koostamata ning vastavad summad hagejale üle andmata. Kohustuste rikkumist ei õigusta ka asjaolu, et hageja nõukogu ei ole xxxxxxxxxxxil erikontrolli teostanud. Kostja vastuväited sellest, et juhatuse liikmena ei olnud tal kohustust juhtida isiklikult konkreetseid töös olevaid projekte on vastuolus tunnistaja R.K.i ütlustega, mille kohaselt tellijaga Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxil suhtles ning rahade ja arvetega tegeles kostja. Samuti nähtub 02.10.2017.a ja 22.08.2018.a AS Pärnu REV nõukogu ja juhatuse liikme ühiskoosoleku protkollidest (II kd, tlk 169, I kd, tlk 83), hageja 31.01.2017.a ja 08.02.2017.a nõupidamise protokollist (I kd, tlk 123-125, III kd tlk 32-34), kostja poolt esitatud e-kirjadest (II kd tlk 179, 180-182,186, 192,193), et kostja tegeles Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxiga, suhtles tellijaga ning kontrollis tööde eest tasumist. Seega on kostja rikkunud nii lojaalsus- kui raamatupidamise korraldamise kohustust ega ole käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kohus jätab TsMS § 331 lg 1 alusel tähelepanuta kostja poolt esmakordselt kohtukõne teesides esitatud vastuväite sellest, et hagi on esitatud vale isiku vastu.
14.Arvestades eeltoodud asjaolusid on kohtu hinnangul kostja vastutuse eeldused täidetud. Hagejale on kostja tegevuse tagajärjel tekkinud rahaline kahju summas 95 000 eurot. Hageja on tõendanud, et kostja juhatuse liikmena on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on hagejale tekkinud kahju, mille hüvitamist hageja nõuab. Kostja vastutab oma rikkumiste eest hageja juhatuse liikmena, sest ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause). Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Riigikohus selgitas oma 19.06.2017 otsuse nr 3-2-1-54-17 punktis 13.3., et juhatuse liige tuleb lugeda korraliku ettevõtja hoolsuskohustust järginuks eelkõige siis, kui ta on täitnud ärilise kaalutluse reegli nõudeid. Neid nõudeid saab Riigikohtu praktika järgi lugeda täidetuks juhul, kui juhatuse liige ei ole oma tegevusest isiklikult huvitatud, ta on informeeritud määral, mida saab vastavalt asjaoludele pidada mõistlikuks, ja kui sarnases olukorras tegutsev heauskne juhatuse liige võib ratsionaalselt uskuda, et tema tegevus või otsus on ühingu parimates huvides. Nagu kohus eelnevalt tuvastas, ei olnud kostja oma tegevuses lojaalne ega käitunud ühingu parimates huvides.
15.Järgnevalt analüüsib kohus kas hageja on saanud kahju (VÕS § 127) ning kas rikkumise ja
2-18-17973 kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 sätestab, et hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja poolt juhatuse liikme kohustuste rikkumise tulemusel tekkis hagejale otsene varaline kahju 95 000 euro ulatuses.
16.Riigikohus on leidnud, et äriühingu vara väärtuse vähenemine juhatuse liikme tehtud ebasoodsa tehingu tagajärjel on iseenesest selline kahju, mis on juhatuse liikmete kohustuste rikkumise korral hüvitatav ja ÄS § 187 lg 2 kaitsealas (vt ka Riigikohtu 30. aprilli 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-14, p 13). Kohtul ei ole kahtlusi, et ÄS § 187 lg 2 kaitsealas on ka selline kahju, mida juhatuse liige on tekitanud ühingule lepingu alusel tasumisele kuuluvate summade suunamisega endaga seotud teisele äriühingule ja endale jätmisega ning tehingute raamatupidamises kajastamata jätmisega, nagu tegi kostja käesolevas asjas. Samuti laieneb juhatuse liikmetele tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 ja VÕS § 6 alusel üldine hea usu põhimõtte järgimise kohustus. Heas usus käitumist iseloomustab ausus ja lojaalsus ning heas usus käitumine tähendab mh teistele kahju tekitamisest hoidumist ja pettusliku käitumise vältimist.
17.Kostja poolt oma juhatuse liikme kohustuste rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Kui kostja ei oleks ühingule tasumisele kuuluvaid summasid suunanud endaga seotud äriühingule ja endale jätnud ning neid tehinguid hageja raamatupidamises kajastanud, ei oleks hagejale kahju tekkinud. Seega leiab kohus, et hageja poolt nõutav kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Samuti pidi kostja ühingule lepingu alusel tasumisele kuuluvate summade suunamise endaga seotud äriühingule ja endale jätmise ning tehingute raamatupidamises kajastamata jätmise tagajärjena ette nägema kahju tekkimist (VÕS § 127 lg 3). Kohus nõustub hagejaga selles, et käesoleval juhul kahjuhüvitise väljamõistmine kostjalt ei too kaasa hageja rikastumist. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis summas 95 000 eurot.
18.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub välja mõista viivis alates hagi esitamisest s.o. 27.11.2018. a kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni seadusjärgses määras. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis hageja kasuks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest 27.11.2018.a kuni põhivõla 95 000 euro täieliku tasumiseni. Hageja viivisenõude õigusliku aluse
2-18-17973 (VÕS § 113 lõiked 1 ja 2, TsMS § 367) suhtes ei ole kostja vastuväiteid esitanud.
19.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Kohus tagas hagi 10.12.2018 määrusega (I kd tlk 58-60). Kuivõrd kohus on hagi rahuldanud ning hageja ei ole taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist, on see hagi tagamise abinõu jõus kuni kohtulahendi täitmiseni. Menetluskulude jaotus
20.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kostja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kostja A.K. kanda.
21.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
22.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat ületamatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.2022 otsuse RESOLUTSIOON:
1.Jätta A.K. apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Pärnu Maakohtu 18. oktoobri 2021. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud A.K. kanda.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.