Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. oktoober 2022, Tallinn
Kohtuasja number
2-18-17973
Kohtuasi
Pärnu REV Ehitus OÜ hagi X vastu 95 000 euro ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 18. oktoobri 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
102 600 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) Pärnu REV Ehitus OÜ (registrikood 12917382), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Villu Otsmann ja Tanel Kalaus Kostja (apellant) X (isikukood XXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 4. oktoobri 2022. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Pärnu Maakohtu 18. oktoobri 2021. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
2-18-17973 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Pärnu REV Ehitus OÜ (hageja, osaühing) esitas 27. novembril 2018 Pärnu Maakohtule X (kostja, endine juhatuse liige) vastu hagi (26. jaanuaril 2021 hagi tervikteksti), milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja kahjuhüvitise 95 000 eurot ja alates hagi esitamisest kuni hüvitise tasumiseni sellelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivise. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
1.1.Hagiavalduse kohaselt moodustab Aktsiaselts Pärnu REV (emaühing) koos oma tütarühingutega Pärnu REV Ehitus OÜ (hageja), Pärnu REV Kaubandus OÜ ja Pärnu REV Haldus OÜ ühise kontserni. Kontserni struktuur on selline, et emaühingu juhatuse liige on ühtlasi tütarühingute juhatuse liige ja väikeosanik. Kostja asus 13. juulil 2016 tööle emaühingu juhatajana ning sai 14. juulil 2016 emaühingu juhatuse liikmeks ja 19. juulil 2016 hageja kui tütarühingu juhatuse liikmeks, olles kuni 5. septembrini 2018 hageja ainuke juhatuse liige. Kostja sõlmis 12. jaanuaril 2017 hageja nimel Y-ga (tellija) töövõtulepingu, mille esemeks oli peatöövõtu korras Pärnus Aisa 30 asuva eramu (Aisa objekt) ehitus. Lepingu p 11.1 järgi esindas kostja hagejat kõigis lepingust tulenevates küsimustes ning kostja vastutas ainuisikuliselt tellijaga suhtlemise ja projektdokumentatsiooni koostamise eest ning korraldas arvete esitamise. 2. oktoobril 2017 toimunud emaühingu nõukogu ja juhatuse ühisel koosolekul väitis kostja, et tellija ei ole lepingu alusel 93 000 eurot tasunud, sest hageja ei ole talle dokumentatsiooni esitanud, ning emaühingu nõukogu andis kostjale korralduse probleem lahendada. 19. juunil 2018 toimunud emaühingu nõukogu ja juhatuse koosolekul teatas kostja, et probleemid on endiselt lahendamata. Kostja lubas 3. septembri 2018. a kirjas Aisa objektiga seoses kõik hiljemalt 20. septembriks 2018 korda saada. Emaühingu nõukogu esimees Q võttis selgituste saamiseks tellijaga ühendust ning selgus, et kostja ja tellija vahetasid omavahel 28. veebruaril 2017 e-kirju, mille kohaselt palus tellija teha arve Mustamäe keskuse peale betoonühtlustite valamise tööna maksumusega 94 000 eurot + käibemaks, ning kostja soovis teha kaks eraldi arvet 28. veebruari 2017. a kuupäevaga. Hageja on 28. veebruaril 2017 väljastanud tellijaga seotud äriühingule Viimsi Keevitus AS arve nr 17046T summaga 25 000 eurot (käibemaksuta), märkides selgituseks „Mustamäe. Keskus. Betoonühtlustite ehitus. Teostatud tööde akt 28.02.2017. a“. Teist arvet hageja dokumendiregistrist ei nähtu. Kostja on 69 000 euro osas esitanud 27. veebruaril 2017 tellijale arve hoopis endaga seotud äriühingu Eleks Invest OÜ nimel, selgitusega „Mustamäe. Keskus. Betoonühtlustite ehitus“. Kostja ja tellija e-kirjavahetusest saab järeldada, et arved esitati Aisa objektil, mitte Tallinnas Mustamäe Keskuses tehtud tööde eest, sest viimane valmis juba 2016. a jaanuaris. Lisaks sõlmis kostja hageja nimel tellijaga 6. märtsil 2017 kirjaliku kokkuleppe, milles kinnitas 26 000 euro saamist. Hageja raamatupidamisdokumentides aga selle summa laekumist ei kajastu.
15.oktoobril 2018 edastas hageja töötaja W tellijale allkirjastamiseks tööde üleandmisevastuvõtmise akti, mille kohaselt oli tööde lõplik maksumus 290 999 eurot, millest töövõtjale
2-18-17973 oli tasutud 197 160 eurot (tasumata 93 839 eurot). Tellija teatas 22. oktoobril 2018, et on tasunud 326 000 eurot, mille tasumist on kostja hageja juhatuse liikmena kinnitanud. Tellija tasus hagejale isiklikult 17 160 eurot ning 180 000 euro ulatuses tasus arved tellijaga seotud äriühing Viimsi Keevitus AS. Kostja on suunanud vähemalt 95 000 eurot Aisa objekti ehituslepingu alusel saadavast rahast hageja majandustegevusest kõrvale, eelistades selgelt isiklikke huve hageja huvidele. Jättes tellijale hageja nimel arved koostamata ja laekunud summad hagejale üle andmata, on kostja rikkunud ka raamatupidamise korraldamise kohustust ning ei ole käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega, tekitades sellega hagejale kahju.
1.2.Kostja peab hüvitama hagejale VÕS § 115 lg 1 alusel koosmõjus äriseadustiku (ÄS) § 187 lg-ga 2 juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju 95 000 eurot. Kostja rikkus hageja juhatuse liikmena lojaalsuskohustust ning raamatupidamise korraldamise kohustust ning ei ole käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega, kui korraldas hagejale ehitustöövõtulepingu alusel tasumisele kuuluva 69 000 euro tasumise endaga seotud äriühingule ning kinnitas hageja nimel 26 000 euro laekumist, kuid hageja raamatupidamisandmetest ei nähtu summa laekumist. Kostja rikkumise tõttu tekkis hagejal kahju vähemalt 95 000 euro ulatuses. Alates hagi esitamisest kuni hüvitise tasumiseni peab kostja tasuma hagejale ka VÕS § 113 lg 1 alusel viivist. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.1.Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud, et kostja rikkus juhatuse liikme kohustusi.
2.1.1.Kostja ei suunanud Aisa objekti tasusid hageja majandustegevusest välja. Hagejal ei olnud õigust esitada 2017. a veebruaris tellijale arvet suuremas ulatuses kui 25 000 eurot (lisandub käibemaks), sest selleks ajaks ei olnud töid 94 000 euro ulatuses tehtud. Tehtud olid lammutus- ja vundamenditööd u 25 000 ulatuses. Hageja tõlgendab tellija kirja vääralt. Hageja viitas üksnes sellele, milline selgitus tuleks arvele märkida. Leping ei võimaldanud ettemaksu. 29. mail 2017 edastas kostja hageja nimel tellijale arve 95 000 euro tasumiseks. Kuna hageja on võtnud kostjalt juurdepääsu oma e-kirjadele ja hageja raamatupidamisdokumentidele, siis ei saa kostja esitada kohtule kõiki dokumente ja kirjavahetust, mis tõendaks Aisa objekti eest laekunud summasid, kuid kostjale teadaolevalt on tellija tasunud hagejale kokku 214 300 eurot (lisandub käibemaks). Eleks Invest OÜ arve summaga 69 000 eurot ei ole seotud Aisa objektiga. Eleks Invest OÜ ja Viimsi Keevitus AS olid seotud ka teiste projektidega. Eleks Invest OÜ esitas arve 27. veebruaril 2017, s.o enne tellijaga peetud e-kirjavahetust, ning tegi seda 17. jaanuaril 2017 tellijaga sõlmitud töövõtulepingu alusel. Tellija on arved liitnud e-kirjas ilmselt põhjusel, et ta soovis mõlemat arvet sama selgitusega. Pärast seda, kui tellija kinnitas, et Eleks Invest OÜ-le on vaidlusalune arve tasutud, tegi Profintec OÜ arve Eleks Invest OÜ-le, kuna Profintec OÜ tegi betoonitöid Viimsi Keevitus AS-ile. Nad on ka hiljem teinud koostööd betoonitööde tegemiseks.
2.1.2.Kostja andis hageja sularahakassasse (eelarveosakonna juhatajale, Z-le) 26 000 eurot, mille saamist ta kokkuleppes nr 2 kinnitas. Eeldatavasti tegi Z sularahakassa märkmikku
2-18-17973 sissekande. Kokku peaks hageja olema Aisa objekti eest saanud seega 240 300 eurot (lisandub käibemaks). Objekti lõppakt tehti pärast seda, kui kostja volitused juhatuse liikmena olid lõpetatud.
2.1.3.Asjaolu, et kostja oli hageja juhatuse liige, ei tähenda seda, et ta juhtis isiklikult kõiki projekte. Olles samal ajal ka kontserni teiste ühingute juhatuse liige, ei ole reaalne juhtida kõiki projekte.
2.2.Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Pärnu Maakohus rahuldas 18. oktoobri 2021. a otsusega hagi. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 95 000 eurot ja alates hagi esitamisest kuni hüvitise tasumiseni sellelt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivise. Maakohus jättis hagi tagamise abinõu otsuse täitmist tagama. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda, kuid ei määranud kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude suurust.
3.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: -
-
-
-
-
-
Pärnu REV Ehitus OÜ, Pärnu REV Kaubandus OÜ ja Pärnu REV Haldus OÜ asutajaks on Aktsiaselts Pärnu REV ning nad moodustavad ühise kontserni; kostja asus alates 13. juulist 2016 tööle Aktsiaseltsi Pärnu REV juhataja ametikohale ja ta oli hageja ainus juhatuse liige perioodil 19. juulist 2016 kuni 5. septembrini 2018; kostja sõlmis 12. jaanuaril 2017 hageja seadusliku esindajana Y-ga (tellijaga) töövõtulepingu, mille esemeks oli Pärnus Aisa 30 asuva eramu ehitus; tellija saatis 28. veebruaril 2017 kostjale järgmise sisuga e-kirja: „Tere X, Tee palun siis Arve Mustamäe keskuse peale töö betoonühtlustite valamine maksumus 94.000 pluss kävie. Teise osa Aisa summast saan teada ülehomme. Siis on maja eest pikemaks ajaks ette tasutud. Terv Y“, millele vastas kostja järgmiselt: „Tere Y, mõnd küsimused. Kas sobib kui teen 2 eraldi arvet? Kas tööde periood jaanuar-veebruar 2017 on OK? Teen aktid ka sinna juurde jms. Mis kuupäevaga arve tuleb (28.02.2017 on OK?) ning millise maksetähtaja kokku lepime? Kui ma homme ei jõua, siis tuleksin neljapäeva hommikul Sinu poolt läbi ja võtaks kõik paberid jms. kaasa. Parimate soovidega, X“;
27.veebruaril 2017 esitas Eleks Invest OÜ Yga seotud äriühingule Viimsi Keevitus AS arve summaga 69 000 eurot (käibemaksuta), selgitusega „Töövõtuleping L1702(17.01.2017) Tallinn, Mustamäe Keskus, betoonühtlustite ehitus“; hageja dokumendiregistrist ei nähtu, et hageja oleks esitanud enne 1. märtsi 2017 tellijale või Viimsi Keevitus AS-ile arve summaga 69 000 eurot; registrist nähtub, et hageja esitas järgmise arve alles 24. mail 2017;
28.veebruaril 2017 esitas hageja Y-ga seotud äriühingule Viimsi Keevitus AS arve nr 17046T summaga 25 000 eurot (käibemaksuta), selgitusega „Mustamäe. Keskus. Betoonühtlustite ehitus. Teostatud tööde akt 28.02.2017.a“; arve on tasutud;
6.märtsil 2017 sõlmisid tellija ja kostja hageja nimel tegutsedes käsikirjalise kokkuleppe, milles konstateerisid mh: „Kokkulepe 2. 26.000 saadud 06.03.2017“; hageja raamatupidamise andmetest sularaha laekumist ei nähtu;
3.septembril 2018 saatis kostja hageja esindajatele seoses Aisa objektiga järgmise sisuga e-kirja: „annan teada, et tegelesin selle teemaga täna olulise osa päevast ning asi saab korda hiljemalt 20.09.2018. Kõikide aktide ja arvete üle käimine võtab muu töö kõrvalt selle nädala õhtutunnid. Lepingud ning aktid saame korda ja arve saame välja
2-18-17973
-
-
-
teha järgmisel nädalal. Kui nimetatud tähtajaks ei ole asi korras, olen nõus seda isiklikult REVi ees garanteerima“;
15.oktoobril 2018 edastas hageja töötaja W tellijale e-kirja teel allkirjastamiseks tööde üleandmis-vastuvõtmis akti, millele 22. oktoobril 2018 vastas tellija järgmiselt: „Vastavalt meievahelisele dokumentatsioonile on PÄRNU REV saanud 326.000EURi. Kõiki tasumisi on kinnitanud Teie juhatuse liige X“; tellija on isiklikult tasunud hagejale 31. märtsil 2017 arve summaga 17 160 eurot (ilma käibemaksuta 14 300 eurot); lepingu järgi tasumisele kuuluvad ülejäänud arved on tasunud tellijaga seotud äriühing Viimsi Keevitus AS; hageja ei ole teinud Mustamäe Keskuse ja Märjamaa reoveepuhasti ehitustöid ning need ei kajastu ka 2017. aasta hageja peatöövõtu lepingute registris; kostja tegeles Aisa objektiga, suhtles tellijaga ning kontrollis tööde eest tasumist; hagejale on Aisa objekti eest tasutud kokku 164 300 eurot (lisandub käibemaks).
3.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kostja rikkunud juhatuse liikme kohustusi ja peab VÕS § 115 ja ÄS § 187 lg 2 I lause alusel hüvitama hagejale tekkinud kahju.
3.2.1.Tellija 28. veebruari 2017. a e-kiri ja 1. märtsi 2017. a kokkulepe 1 kinnitavad, et tellija soovis tasuda Aisa objektiga seoses 94 000 eurot (lisandub käibemaks) ning teha ettemaksu. Kostja ja tellija leppisid kokku, et tellija tasub 94 000 eurot (lisandub käibemaks), sh ettemaks.
28.veebruari 2017. a e-kirjast ei saa järeldada, et silmas peeti töid erinevatel objektidel ning tellija ei soovinud tasuda ettemaksu. Kostja esile toodud asjaolul, et sel ajal oli akteeritud töid 19 325 euro 84 sendi ulatuses ning lepingu p 8.2 järgi tuli tasuda akteeritud aktide alusel, ei ole tähtsust, sest kostja ja tellija olid leppinud kokku ettemaksus ega järginud tegelikkuses lepingus kokkulepitut (arved esitati kolmandale isikule, arvete selgitused ei olnud õiged, arveid tasus kolmas isik). Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on hageja nimel esitanud Viimsi Keevitus ASile 28. veebruaril 2017 arve summaga 25 000 eurot (lisandub käibemaks) ja see on tasutud. Arvestades kokkulepet, tuli tellijal tasuda veel 69 000 eurot (lisandub käibemaks). Hageja esitatud dokumendiregistrist ei nähtu sellise summaga arvet. Kuigi kostja väitel on Eleks Invest OÜ esitanud 27. veebruaril 2017 Viimsi Keevitus AS-ile arve summaga 69 000 eurot muu töö (mitte Aisa objekti) eest, ei ole kostja tõendanud, et Eleks Invest OÜ 27. veebruari 2017. a arve summaga 69 000 eurot on esitatud seoses muu, mitte Aisa objektiga. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid töövõtulepingu sõlmimise ega väidetavalt selle alusel tehtud tööde kohta. Kostja esitatud 3. märtsi 2017. a e-kirjavahetus ja Profintec OÜ arved ei tõenda töövõtulepingu sõlmimise asjaolusid ega seda, et kostjaga seotud äriühing oleks teinud töid. Seega väljastas Eleks Invest OÜ Viimsi Keevitus AS-ile põhjendamatu arve teenuste eest, mida ei ole tellijale tegelikult osutatud. Asja lahendamisel ei ole tähtsust kostja esile toodud asjaoludel Aisa objekti kasumlikkuse või kahjumlikkuse, samuti seal lisatööde tegemise kohta. Arvestades seda, et hageja ei ole esitanud tellijale arvet 69 000 euro saamiseks, on õige hageja seisukoht, et kostja esitas 69 000 euro kohta tellijale arve hoopis endaga seotud äriühingu Eleks Invest OÜ nimel. Seda kinnitab asjaolu, et mõlemale arvele on märgitud sama selgitus, st ka see arve on koostatud tellija palvel Aisa objektil tehtud tööde eest.
3.2.2.Tunnistajate ütlused kinnitavad, et tellija tasus 6. märtsil 2017 Aisa objektil tehtud tööde eest sularahas 26 000 eurot, mida kostja ei ole hagejale üle andnud. Kostja ei ole tõendanud, et ta andis raha üle hageja sularahakassasse (Z-le). Z ütluste kohaselt ei ole kostja talle Aisa objektiga seotud sularaha üle andnud. Tunnistaja Õ ütluste kohaselt ei toimu ühingus arveteta sularaha tasumisi ning Q ütluste kohaselt ei ole äriühingul sularahakassat, mida ei oleks bilansis kajastatud. Tunnistajate ütluste kohaselt ei ole Z käes äriühingu sularaha.
2-18-17973
3.3.Kostja on suunanud hagejale kuuluvad summad endaga seotud äriühingule ja jätnud need endale ning eelistanud sellega isiklikke ja endaga seotud teise äriühingu huve hageja huvidele, millega on kostja rikkunud ÄS §-s 35 sätestatud lojaalsuskohustust. Lisaks rikkus kostja hageja raamatupidamise korraldamise kohustust ja ei käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega, kui jättis 69 000 euro ja 26 000 euro saamiseks hageja nimel tellijale arved koostamata ja laekunud raha hagejale üle andmata. Kostja ei ole tõendanud, et ta käitus korraliku ettevõtja hoolsusega. Kostja rikkumise tõttu tekkis hagejal kahju 95 000 euro ulatuses. ÄS § 187 lg 2 kaitsealas on selline kahju, mida juhatuse liige on tekitanud ühingule lepingu alusel tasumisele kuuluvate summade suunamisega endaga seotud äriühingule ja endale jätmisega, samuti raamatupidamises kajastamata jätmisega. Kostja kohustuste rikkumise ja hagejale kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Kui kostja ei oleks suunanud hagejale tasumisele kuuluvaid summasid mujale ja oleks need raamatupidamises kajastanud, ei oleks hagejale kahju tekkinud. Kostja pidi oma käitumise tagajärjena nägema ette kahju tekkimist. Kahjuhüvitise väljamõistmine ei too kaasa hageja rikastumist.
3.4.VÕS § 113 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 järgi tuleb kostjalt alates hagi esitamisest kuni hüvitise tasumiseni mõista välja VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivis.
3.5.10. detsembril 2018 kohaldatud hagi tagamise abinõu jääb TsMS § 445 lg 2 järgi jõusse otsuse täitmist tagava abinõuna.
3.6.Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohus määrab hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
4.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on maakohus eksinud menetlusõiguse normide vastu, sh jätnud otsuse põhjendamata, eksinud tunnistajate ülekuulamise ja tõendite hindamise reeglite vastu ning jaganud vääralt tõendamiskoormise, kui leidis, et kostja peab tõendama, et ta ei ole kohustusi rikkunud.
4.2.Maakohus jättis arvestamata kostja vastuväited ja hindamata kostja esitatud tõendid ning asus seetõttu vääralt seisukohale, et 69 000 eurot tuli tasuda Aisa objektil tehtud tööde eest ning kostja on selle raha hageja majandustegevusest välja suunanud. Maakohtu järeldus on ebaloogiline. Maakohus asus vääralt seisukohale, et kostja rikkus oma kohustusi. Samuti asus maakohus vääralt seisukohale, et hageja sai otsest varalist kahju VÕS § 128 lg 3 tähenduses. 69 000 eurot, mis tasuti Eleks Invest OÜ-le, ei saa pidada hageja varaliseks kahjuks, sest hageja varaline olukord ei ole selle võrra halvenenud, kuna ta saab esitada tellija vastu täitmisnõude. Hagejale väidetavalt tekkinud kahju ja kostja rikkumiste vahel ei ole põhjuslikku seost.
4.3.Maakohus eksis tunnistajate ülekuulamise reeglite vastu, kui kuulas tunnistajad sama asjaolu kohta üle erinevatel kohtuistungitel, ja asus seetõttu vääralt tunnistajate ütluste alusel seisukohale, et kostja ei ole andnud hagejale üle sularahas saadud 26 000 eurot ja hagejal ei ole sularahakassat. Kostja andis 26 000 eurot hagejale üle ja asjaolu, et hageja jättis selle ametlikus käibes kajastamata, ei ole kostja süü.
2-18-17973 Vastustaja seisukoht
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
7.Ringkonnakohtu hinnangul asus maakohus õigesti seisukohale, et kostja on rikkunud juhatuse liikme kohustusi ja peab seetõttu VÕS § 115 ja ÄS § 187 lg 2 I lause alusel hüvitama kohustuste rikkumisega hagejale põhjustatud kahju 95 000 euro ulatuses. Seejuures ei ole maakohus vaidlust lahendades eksinud tõendite hindamise reeglite vastu viisil, mis toonuks endaga kaasa ebaõige otsuse, kuid maakohtu põhjendused ja järeldused on kohati raskesti jälgitavad ning maakohus ei ole otsust põhjendades käsitlenud kõiki kostja vastuväiteid ega analüüsinud kõiki kostja esitatud tõendeid, sh selgitanud, miks ta need tähelepanuta jätab. Ringkonnakohus saab selle eksimuse parandada.
8.Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kas kostja on hageja juhatuse liikmena lasknud Aisa objektil hageja tehtud tööde eest tasuda 69 000 eurot endaga seotud äriühingule Eleks Invest OÜ ning jätnud tellijalt samal objektil tehtud tööde eest sularahas saadud 26 000 eurot hageja sularahakassasse üle andmata, s.o pööranud hageja ja tellija vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel makstud tasu enda ja/või endaga seotud äriühingu kasuks ja rikkunud sellega juhatuse liikme kohustusi.
8.1.Kolleegiumi hinnangul asus maakohus õigesti seisukohale, et kostja rikkus hageja juhatuse liikmena hoolsus- ja lojaalsuskohustust, aga ka raamatupidamise korraldamise kohustust. Hageja esitatud tõendid kinnitavad seda, et kostja oli hageja nimel sõlminud töövõtulepingu Aisa objektil tööde tegemiseks, kuid kostja jättis 2017. a veebruaris pärast tellijaga kokkuleppe saavutamist hageja nimel Aisa objekti eest esitamata arve 69 000 euro saamiseks ja esitas arve hoopis endaga seotud äriühingu Eleks Invest OÜ nimel (tellija palvel tellijaga seotud äriühingule Viimsi Keevitus AS) ning lasi kanda Aisa objektiga seotud tasust 69 000 eurot Eleks Invest OÜ-le.
8.1.1.Kostja ja tellija vahel 28. veebruaril 2017 peetud kirjavahetus (I kd, tl 34–34 pöördel) ja tööde üleandmise akti viimane lehekülg koos sellele omakäeliselt vormistatud kokkuleppega (kokkulepe 1, I kd, tl 190) kinnitavad, et kostja kui hageja esindaja oli leppinud tellijaga 2017. a veebruari lõpus kokku, et tellija tasub hagejale Aisa objekti eest 94 000 eurot (lisandub käibemaks), st tasub osaliselt ette. Seda, et nimetatud summa sai vastavalt kokkuleppele ka tasutud, kinnitavad nii tellija (Y) 22. oktoobri 2018. a e-kiri (I kd, tl 149) kui ka tööde üleandmise akti viimasele leheküljele tellija ja kostja omakäeliselt kirjutatud ja allkirjastatud kokkulepe (kokkulepe 1, I kd, tl 190), millega kostja kinnitas töövõtja esindajana, et tellijal on
1.märtsi 2017. a seisuga ettemaks 77 895 eurot 13 senti. Hageja kinnitab, et kostja on lasknud vormistada hageja nimel tellijale (tellija palvel Viimsi Keevitus AS-ile) 28. veebruaril 2017 arve 25 000 euro (lisandub käibemaks) tasumiseks (I kd, tl 35) ja see arve on tasutud. Hageja raamatupidamisdokumentidest ei nähtu aga seda, et kostja oleks laskunud vormistada hageja nimel arve ka kokkuleppes nimetatud ülejäänud summa,
2-18-17973 s.o 69 000 euro (lisandub käibemaks) tasumiseks. Seda ei väida ka kostja ise. Seega ei ole kostja, hoolimata tellijaga sõlmitud kokkuleppest, lasknud vormistada hageja nimel tellijale ega tema määratud kolmandale isikule arvet 69 000 euro (lisandub käibemaks) saamiseks, kuid on kinnitanud tellijale hageja nimel selle summa saamist ning sellest tulenevat ettemaksu 1. märtsi 2017. a seisuga. Selliselt ei ole kostja käitunud ettevõtjalt tavapäraselt oodatava hoolsusega ning kostja on jätnud korraldamata raamatupidamise dokumentide koostamise vastavalt tellijaga sõlmitud kokkulepetele. Nii on kostja küll rikkunud juhatuse liikme kohustusi, kuid äriühingu juhatuse liikme selline käitumine ei saa üldjuhul tuua endaga kaasa äriühingule kahju tekkimist, kuna äriühing saab nõuda tellijalt tehtud tööde eest tasumist. Hageja väitel lasi kostja lisaks eeltoodule esitada tellijale (tellija määratud kolmandale isikule) 69 000 euro (lisandub käibemaks) tasumiseks arve hoopis endaga seotud äriühingul Eleks Invest OÜ. Kostja ei eita, et Eleks Invest OÜ esitas Viimsi Keevitus AS-ile arve 69 000 euro (lisandub käibemaks) tasumiseks ning seda kinnitab ka kohtule tõendina esitatud arve (I kd, tl 36), millelt nähtub, et arve on koostatud 27. veebruaril 2017, arve alusena on viidatud töövõtulepingule L1702 (17.01.2017) koos selgitusega „Tallinn, Mustamäe Keskus, betoonühtlustite ehitus“. Arvestades asjaolu, et kostja on korraldanud Aisa objektil hageja tehtud tööde eest enamuse arvete esitamise tellijaga seotud Viimsi Keevitus AS-ile (I kd, tl 151–157) ja Viimsi Keevitus AS on kõik esitatud arved tasunud (I kd, tl 150), olid kostja ja tellija ilmselt kokku leppinud, et Aisa objekti eest esitatakse arved Viimsi Keevitus AS-ile. Samuti saab hageja poolt Viimsi Keevitus AS-ile esitatud arvetele märgitud selgitustest (I kd, tl 152–157) järeldada, et kostja ja tellija olid kokku leppinud, et arvetele märgitakse tööd muudel ehitusobjektidel, sh „Mustamäe Keskus. Betoonühtlustite ehitus“ ja „Märjamaa reoveepuhasti ehitustööd“, mitte Aisa objekti ehitustööd. Seega ei saa kostja korraldusel koostatud arvetele märgitud selgituste alusel teha kindlat järeldust selle kohta, et arve on esitatud arvel märgitud töö, mitte mõne muu töö eest. Sellest tulenevalt ei ole kolleegiumi hinnangul usaldusväärne ka Eleks Invest OÜ 27. veebruari 2017. a arvele märgitud selgitus. Arvestades seda, et nii hageja nimel kui ka Eleks Invest OÜ nimel esitatud arvete selgitused kattuvad nii omavahel kui ka tellija 28. veebruari 2017. a e-kirjas soovitud selgitusega ning Eleks Invest OÜ esitatud arvele märgitud summa kattub summaga, mille kohta pidanuks vastavalt tellijaga sõlmitud kokkuleppele esitama kostja hageja nimel arve, aga ka seda, et kostja on kinnitanud, et tellijal on hageja ees ettemaks, mille suuruse puhul on arvestatud 69 000 euro laekumist, on ringkonnakohus tõendeid kogumis hinnates veendunud, et kostja esitas tegelikult Eleks Invest OÜ nimel Viimsi Keevitus AS-ile arve Aisa objektil tehtavate tööde eest 69 000 euro tasumiseks ning tellija on selle summa ka tasunud. Sellega on kostja pööranud hagejale töövõtulepingust tuleneva nõude endale kuuluva äriühingu kasuks, millega on kostja selgelt rikkunud lojaalsuskohustust ja põhjustanud hagejale kahju oma äriühingu ja sellega ka enda kasuks pööratud summa ulatuses.
8.1.2.Kostja vastuväited ei anna alust asuda ülaltoodust erinevale seisukohale. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus põhjendatult seisukohale, et arvestades poolte kokkulepet ettemaksu tasumise kohta, ei ole tähtsust sellel, kas ja kui palju oleks tellija pidanud vastavalt tehtud tööde aktile tasuma hagejale 2017. a veebruari lõpu seisuga. Samuti leidis maakohus õigesti, et vaidluse lahendamisel ei ole tähtsust kostja esile toodud asjaoludel, mis puudutavad Aisa objekti kasumlikkust, listööde tegemist jms. Selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega, neid TsMS § 654 lg 6 järgi kordamata. Ülaltoodust erinevale seisukohale ei saa asuda ka arvestades kostja vastuväidet, et Eleks Invest OÜ esitas Viimsi Keevitus AS-ile arve nendevahelise õigussuhte (töövõtulepingu) alusel. Kuigi ülal märgitu kohaselt oli 27. veebruari 2017. a arvele märgitud viide töövõtulepingule L1702 ja
2-18-17973 viidatud töödele Mustamäe Keskuse objektil ning kostja on esitanud kohtule 27. veebruari kuupäeva kandva teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (I kd, tl 125), milles on samuti viidatud töövõtulepingule L1702 ja nimetatud töödena „Tallinn, Mustamäe Keskus. Betoonühtlustite ehitus“, ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid selle kohta, kas ja millise sisuga töövõtulepingu olid Eleks Invest OÜ ja Viimsi Keevitus AS 17. jaanuaril 2017 sõlminud, nagu leidis õigesti ka maakohus. Seega ei ole kostja tõendanud oma vastuväidet, et Eleks Invest OÜ esitas vaidlusaluse arve muul objektil, mitte Aisa objektil tehtud tööde eest. Kostja on küll toonud esile, et Eleks Invest OÜ ja Viimsi Keevitus AS olid omavahel erinevate projektidega seotud, kuid ei ole ka seda väidet millegagi tõendanud. Samuti ei annaks see asjaolu alust järeldada, et vaidlusalune arve esitati mingi kindla lepingu alusel tehtud töö eest. Seetõttu ei ole ka ringkonnakohtul alust järeldada, et vaidlusalune arve 69 000 euro (lisandub käibemaks) saamiseks esitati Eleks Invest OÜ ja Viimsi Keevitus AS-i vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel tehtud tööde eest. Eelnevast erinevale seisukohale ei anna alust asuda ka kostja väited selle kohta, et Profintec OÜ tegi Viimsi Keevitus AS-ile erinevaid betoonitöid, sh ka ülal viidatud töövõtulepingus L1702 kokkulepitud töid, mille eest esitas esmalt Eleks Invest OÜ Viimsi Keevitus AS-ile arve 69 000 euro (lisanduv käibemaks) tasumiseks ning seejärel Profintec OÜ Eleks Invest OÜ-le arve. Asjaolu, et Profintec OÜ tegi Viimsi Keevitus AS-ile muude projektide raames betoonitöid, ei anna alust järeldada, et Eleks Invest OÜ esitas praegusel juhul vaidlusaluse arve Viimsi Keevitus AS-ile mõne sellise projektiga seoses. Samuti ei saa seda järeldada asjaolust, et Profintec OÜ on esitanud arveid Eleks Invest OÜ-le. Kostjal tuli oma vastuväite kinnituseks selgitada ja tõendada, millise lepingu alusel ja milliste tööde eest esitas Eleks Invest OÜ Viimsi Keevitus AS-ile arve, kuid seda ei ole kostja veenvalt teinud. Seda arvestades ei saa kohus ka Y 2. märtsi 2017. a e-kirjast kostjale (II kd, tl 183 pöördel), milles Y kinnitab, et Mustamäe töö arve on tasutud, järeldada seda, et tasuti muude tööde, mitte Aisa objektil tehtavate tööde eest. Ringkonnakohtu eeltoodud veendumust ei muuda ka kostja vastuväited selle kohta, et Eleks Invest OÜ arve kuupäevaks on märgitud 27. veebruar 2017. Iseenesest on õige kostja käsitus, et arvestades asjaolu, et e-kirjavahetus tellijaga toimus 28. veebruaril 2017, ei saanud kostja selle alusel korraldada arve esitamist juba 27. veebruaril 2017. Samas asjaolu, et arvele on märgitud selle koostamise kuupäevana 27. veebruar 2017, ei tähenda tingimata seda, et see ka tegelikult sel kuupäeval koostati. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis kinnitaksid seda, et Eleks Invest OÜ saatis arve 27. veebruaril 2017 Viimsi Keevitus AS-ile. Sellele, et arve ei pruugi olla koostatud sellele märgitud kuupäeval, viitavad mh tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis (I kd, tl 125) sisalduvad dokumendi vormistusvead, sh on märgitud valesti dokumendi koostamise aasta (27.02.2016), lepingupoolte esindajate allkirjad ei paikne õige lepingupoole juures ning tööde sisu ei ole piisavalt täpselt sisustatud. Seetõttu ei saa ringkonnakohus ainuüksi arvele märgitud kuupäevast järeldada, et arvet ei ole esitatud tellija 28. veebruaril 2017 antud juhise järgi.
8.1.3.Ülaltoodut arvestades rikkus kostja ringkonnakohtu hinnangul juhatuse liikme hoolsus-, lojaalsus- ja raamatupidamise korraldamise kohustust, kui jättis hageja nimel tellijale (tellija korraldusel kolmandale isikule) Aisa objektil tehtavate tööde eest 2017. a veebruari lõpus esitamata arve 69 000 euro saamiseks ning esitas selles ulatuses arve hoopis endaga seotud äriühingu nimel, mille tulemusena sai kostjaga seotud äriühing endale osa Aisa objekti tööde eest ettenähtud tasust.
8.2.Kolleegiumi hinnangul rikkus kostja hageja juhatuse liikmena hoolsus- ja lojaalsuskohustust, aga ka raamatupidamise korraldamise kohustust ka sellega, et jättis Aisa objektil tehtavate tööde eest 26 000 euro ulatuses tellijale arve koostamata ning tellijalt
2-18-17973 sularahas saadud 26 000 eurot hagejale üle andmata. Hageja esitatud tõendid kinnitavad seda, et kostja on kinnitanud tellijalt 26 000 euro saamist, kuid hageja raamatupidamisest sellise summa kohta arve esitamist ega laekumisi ei nähtu.
8.2.1.Tööde üleandmise akti viimasele leheküljele omakäeliselt vormistatud kokkulepe (kokkulepe 2, I kd, tl 190) kinnitab, et kostja on saanud 6. märtsil 2017 tellijalt Aisa objekti eest 26 000 eurot. Kostja ei eita selle summa saamist tellijalt sularahas. Hageja dokumendiregistri väljavõtetest (I kd, tl 151 ja 158) ei nähtu aga, et hageja oleks esitanud selle summa ulatuses tellijale või Viimsi Keevitus AS-ile arve. Sellega on kostja rikkunud raamatupidamise korraldamise kohustust, kuid ainuüksi selle kohustuse rikkumine ei annaks alust järeldada, et kostja on juhatuse liikme kohustusi rikkudes põhjustanud hagejale kahju. Hageja väitel ei ole kostja lisaks seda raha ka hagejale üle andnud, sest selline laekumine ei kajastu hageja dokumendiregistris. Kostja väitel andis ta saadud raha hageja sularahakassasse, s.o hageja eelarveosakonna juhatajale (Z), kuid maakohtu istungil tunnistajana ülekuulatud Z väitel (III kd, tl 70) ei ole kostja talle Aisa objektiga seoses sularaha üle andnud. Ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et Z oleks andnud valeütlusi. Seda ei kinnita ka kostja taotlusel tunnistajatena üle kuulatud Õ ja Q ütlused (III kd, tl 83–83 pöördel). Sellega on kummutatud kostja väited selle kohta, et ta andis sularaha üle Z-le.
8.2.2.Kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna asuda ülaltoodust erinevale järeldusele. Asjaolu, et maakohus kuulas tunnistajaid üle kahel järjestikusel kohtuistungil, ei anna alust järeldada, et hiljem üle kuulatud tunnistajad oleksid kooskõlastanud oma ütlused varem tunnistusi andnud tunnistajaga või kinnitanud teadvalt tema antud valeütlusi. Ainuüksi kostja üldsõnaline väide, et tunnistajate samal kohtuistungil ülekuulamise korral ei oleks tunnistajad saanud oma ütlusi kooskõlastada, ilma konkreetseid valeütlustele viitavaid asjaolusid välja toomata, ei anna ringkonnakohtule alust kahelda tunnistajate ütluste tõepärasuses. Samuti ei saa maakohtule ette heita tunnistajate ülekuulamisel menetlusõiguse normide rikkumist, sest seadusest ei tulene kohtule nõuet kuulata kõik tunnistajad üle samal kohtuistungil. Seega ei ole maakohus eksinud tunnistajaid üle kuulates menetlusõiguse normide vastu ning asus põhjendatult seisukohale, et kostja ei ole tõendanud oma väidet 26 000 euro hagejale üleandmise kohta. Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust ka see, et kostja väitel jättis hageja üleantud sularaha nõuetekohaselt dokumenteerimata ja see ei ole kostja süü. Kolleegium märgib, et olukorras, kus kostja oli hageja juhatuse liige, lasus kostjal kohustus korraldada nõuetekohaselt hageja raamatupidamine, sh nii lasta vormistada nõuetekohaselt lepingute alusel arved kui ka kajastada dokumendiregistrites raha, sh sularaha laekumised. Kolleegium möönab, et olukorras, kus kostja ei ole seda nõuetekohaselt teinud, võib kostjal olla raskusi sularaha üleandmise tõendamisel, kuid see ei anna alust järeldada, et kostja on hagejale sularaha üle andnud, ega kohustada hagejat tõendama negatiivset asjaolu, s.o seda, et kostja ei ole sularaha üle andnud. Praegusel juhul on hageja seda siiski teinud, mistõttu sõltumata sellest, kas hageja sularaha laekumised olid nõuetekohaselt dokumenteeritud või mitte, on hageja tunnistaja ütlustega tõendanud, et vaidlusalust summat ei ole kostja sularahakassasse üle andnud.
8.2.3.Ülaltoodut arvestades leiab kolleegium, et kostja rikkus juhatuse liikme hoolsus-, lojaalsus- ja raamatupidamise korraldamise kohustust ka sellega, et jättis Aisa objektil tehtavate tööde eest tellijale 26 000 euro ulatuses arve esitamata ning saadud raha hagejale üle andmata, põhjustades raha üleandmata jätmisega hagejale kahju.
2-18-17973
9.Arvestades kostja rikkumisi, s.o hagejale kuuluva raha pööramist enda ja/või endaga seotud äriühingu kasuks, asus maakohus põhjendatult seisukohale, et kostja on rikkumistega põhjustanud hagejale kahju kokku 95 000 euro (69 000+26 000) ulatuses, kahju on tekkinud kostja rikkumiste tagajärjel ning kostja peab kahju hagejale hüvitama. Selles osas nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega, neid siinkohal kordamata. Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele seoses kahju ja põhjusliku seosega märgib kolleegium järgmist.
9.1.Õige ei ole kostja arusaam, et hagejale ei ole kahju tekkinud, sest hagejal on võimalik esitada töövõtulepingu alusel nõue tellija vastu, ning tegemist ei ole otsese varalise kahjuga. Arvestades seda, et tellija on Aisa objektiga seoses vaidlusalused summad (69 000 eurot ja 26 000 eurot) tasunud ning kostja on hageja nimel tellijale kinnitanud nende summade saamist, ei ole hagejal võimalik enam tellijalt selles ulatuses töövõtulepingust tulenevat tasu nõuda, nagu leiab ekslikult kostja. Hageja dokumendiregistrist nähtub, et hageja on esitanud tellijale arve 14 300 euro (lisandub käibemaks) tasumiseks (I kd, tl 158–159) ning Viimsi Keevitus AS-ile kokku kuus arvet 150 000 euro (lisandub käibemaks) tasumiseks (I kd, tl 151–157). Nende arvete tasumist kinnitab hageja pangakonto väljavõte (I kd, tl 150), mille kohaselt on Viimsi Keevitus AS tasunud kuue arve alusel hagejale kokku koos käibemaksuga 180 000 eurot, ning hageja kassa sissetuleku order (I kd, tl 160), mille kohaselt on tellijalt vastu võetud koos käibemaksuga 17 160 eurot, s.o kokku koos käibemaksuga 197 160 eurot (157 728 eurot, millele lisandub käibemaks). Aisa objekti lepinguliste tööde maksumus pidi töövõtulepingu p 8.1 järgi (I kd, tl 118 pöördel) olema 203 500 eurot (lisandub käibemaks) ning tööde valmimise järel hageja koostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (I kd, tl 148) järgi kujunes tööde lõplikuks maksumuseks 242 499 eurot (lisandub käibemaks). Seda akti ei ole aga hageja ja tellija allkirjastanud, mistõttu ei ole tööde lõplik maksumus selge. Küll aga on tellija akti saamise järel hagejale e-kirjas (I kd, tl 149) kinnitanud, et ta on kokku tasunud Aisa objekti eest 326 000 eurot (koos käibemaksuga), mitte aktis märgitud 197 160 eurot (koos käibemaksuga), ning viidanud sellele, et kõiki tasumisi on kostja kinnitanud. Seega, sõltumata sellest, kui suureks kujunes Aisa objekti ehitustööde lõplik maksumus, on kostja tellijale kinnitanud tellijalt kokku vaidlusaluse 95 000 euro (lisandub käibemaks) saamist, ning selles ulatuses ei ole hagejal alust nõuda tellijalt tehtud tööde eest tasu. Seda arvestades on hageja sattunud kostja käitumise tõttu olukorda, kus ta ei saa tellijalt 95 000 euro tasumist nõuda hoolimata sellest, et hageja on tellija ees oma lepingust tulenevad kohustused täitnud. Sisuliselt on kostja hageja nimel kinnitanud, et tellija on nende summade ulatuses tasu maksmise kohustuse täitnud, ning suunanud tellijalt saadud raha hageja majandustegevusest välja, st need summad on hageja jaoks kaotsi läinud. Selline kahju on käsitatav hageja otsese varalise kahjuna VÕS § 128 lg 3 tähenduses, nagu leidis õigesti ka maakohus.
9.2.Õige ei ole ka kostja arusaam, et hagejale väidetavalt tekkinud kahju ja kostja väidetavate rikkumiste vahel ei ole põhjuslikku seost. Kolleegium selgitab, et kui kostja oleks käitunud juhatuse liikmelt tavapäraselt oodatava hoolsusega ja lojaalselt ning täitnud nõuetekohaselt raamatupidamise korraldamise kohustust, oleks kostja esitanud hageja nimel tellijale 69 000 euro ja 26 000 euro saamiseks arved ning tellija oleks tasunud vastavalt esitatud arvele 69 000 eurot hagejale, mitte kolmandale isikule, samuti oleks kostja andnud tellijalt sularahas saadud 26 000 eurot hagejale üle. Teisisõnu, kui kostja ei oleks lasknud tellijal tasuda Aisa objektil tehtud tööde eest 69 000 eurot endaga seotud
2-18-17973 äriühingule Eleks Invest OÜ ega jätnud sularahas saadud 26 000 eurot hagejale üle andmata, oleks hageja bilansis Aisa objekti eest täiendavalt 95 000 eurot. Seega on kostja rikkumiste ja hagejal kahju tekkimise vahel otsene põhjuslik seos.
10.Ülaltoodud põhjendusi arvestades ei anna apellatsioonkaebuse väited alust tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni, kuid ringkonnakohus muudab ja täiendab eeltoodu kohaselt osaliselt kohtuotsuse põhjendusi.
11.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Arvestades seda, et maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Maris Kuurberg, Gea Lepik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.