21. oktoober 2021. a, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-21-1504
Tsiviilasi
A.K. hagiavaldus aktsiaselts Pärnu REV vastu 30. oktoober
üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks, võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
13 927,64 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja A.K. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht: Xxxxxxxxxxx), lepingulised esindajad vandeadvokaat Kristjan Mägi ja vandeadvokaat Erki Fels Kostja aktsiaselts Pärnu REV (rg-kood 10248994; aadress Karja tn 6, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond), lepingulised esindajad advokaat Anni Prants ja vandeadvokaat Villu Otsmann
Kohtuistungi aeg
23. august 2021. a
RESOLUTSIOON:
Jätta rahuldamata A.K. hagi aktsiaselts Pärnu REV vastu tuvastada aktsiaseltsi Pärnu REV aktsionäride 30.10.2020 üldkoosoleku otsuse, millisega tühistati 2018. a üldkoosoleku otsus maksta aktsionäridele dividende 40 000 eurot, tühisus.
Jätta rahuldamata A.K. hagi aktsiaselts Pärnu REV vastu tunnistada aktsiaseltsi Pärnu REV aktsionäride 30.10.2020 üldkoosoleku otsus, millisega tühistati 2018. a üldkoosoleku otsus maksta aktsionäridele dividende 40 000 eurot, kehtetuks.
Jätta rahuldamata A.K. hagi aktsiaselts Pärnu REV vastu põhivõlgnevuse 8233 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1536 eurot ja edasiulatuva viivise väljamõistmiseks.
Jätta menetluskulud A.K. kanda.
Määrata aktsiaselts Pärnu REV põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 4584 eurot (millest 82 eurot on sõidukulu ja 4500 eurot lepingulise esindaja tasu) ning mõista A.K.lt aktsiaselts Pärnu REV kasuks välja.
Väljamõistetud menetluskuludelt on A.K. kohustatud tasuma aktsiaseltsile Pärnu REV viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2) Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid
1.Hageja poolt esitatud asjaolud, väited ja tõendid
1.1.A.K. (hageja) esitas 29.01.2021 aktsiaselt Pärnu REV (kostja) vastu hagi, milles palub tuvastada kostja 30.10.2020 üldkoosolekul vastu võetud otsuse, millisega tühistati 2018 üldkoosoleku otsus dividendide maksmiseks (edaspidi ka 2020 otsus), tühisuse. Alternatiivselt tunnistada sama otsus kehtetuks. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja dividendide võlgnevus summas 8233 eurot, viivis perioodist 01.10.2018 kuni 29.01.2021 summas 1536 eurot ja edasiulatuva viivise alates 30.01.2021 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
1.2.Esitatud asjaoludel on hageja kostja aktsionär, omades 438 aktsiat. Kostja põhikirja p 5.2 kohaselt on aktsiaomanikel õigus saada osa puhaskasumist dividendidena, mille suuruse määrab kostja üldkoosolek. 23.05.2018 toimus kostja aktsionäride korraline üldkoosolek. Aktsiaseltsil oli sel hetkel 18 aktsionäri, kes omasid kokku 2128 häält. Üldkoosolekul oli esindatud 2078 häält, s.o 97,65% kõigist aktsiatega määratud häältest. Üldkoosolek oli otsustusvõimeline. Üldkoosolek kinnitas kostja 2017. majandusaasta aruande (Üldkoosoleku otsuse p 1) ja otsustas kasumi jaotamise (Üldkoosoleku otsuse p 2). Kostja aktsionäride korralise üldkoosoleku protokolli kohaselt toimus 19.04.2018 kostja nõukogu koosolek, kus nõukogu tegi üldkoosolekule ettepaneku maksta aktsionäridele dividendidena 40 000 eurot (neto). Samast ettepanekust lähtuti kostja kasumi jaotamise otsustamisel. Kostja aktsionäride üldkoosoleku otsuse p 2 kohaselt otsustasid kostja aktsionärid maksta aktsionäridele 40 000 eurot (ilma maksudeta) dividendi hiljemalt 30.09.2018 (edaspidi ka 2018 otsus).
1.3.Hagejale kuulub 438 kostja aktsiat, seega on hagejal õigus saada dividendi 8233 eurot. Kostja ei ole hagejale dividendi maksnud. Kostja 2018 majandusaasta aruande kohaselt on kostja omakapital 599 000 eurot ja 2019 majandusaasta aruande kohaselt on kostja omakapital 434 302 eurot.
1.4.Kostja aktsionärid otsustasid 30.10.2020 toimunud korralisel üldkoosolekul 1509 poolthäälega (vastu 438 häält) tühistada kostja aktsionäride 2018 korralise üldkoosoleku otsuse p 2, millega oli otsustatud maksta kostja aktsionäridele dividendi 40 000 eurot. Hageja hääletas otsusele vastu ning esitas otsusele vastuväite, paludes selle üldkoosoleku protokolli lisada. 2 (14)
Tsiviilasi nr 2-21-1504
1.5.Hageja hinnangul on aktsionäride üldkoosoleku otsus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 2 kohaselt aktsiate omanike mitmepoolne tehing, mida ühepoolselt muuta ei saa. Väikeaktsionäri huvid ja õigused jääksid kaitseta, kui aktsionäride enamusel oleks piiramatu õigus dividendide maksmise otsust tagantjärele tühistada. Hageja ei ole andnud nõusolekut dividendide maksmise otsuse muutmiseks ning hääletas dividendide väljamaksmise otsuse tühistamisele vastu. Kuna hageja oma nõusolekut otsuse tühistamiseks ei andnud, on kostjal kohustus hagejale dividendid välja maksta.
1.6.2020 otsus on tühine äriseadustiku (ÄS) § 3011 lg 1 p 1 kohaselt, kuna rikub aktsiaseltsi võlausaldajate kaitseks kehtestatud seaduse sätet. Hageja on kostja võlausaldaja, kellel on õigus dividendi väljamaksele ÄS § 279 lg 1 alusel. Seaduse järgi on aktsiaseltsil kohustus maksta aktsionärile dividend siis, kui üldkoosolek on sellise otsuse vastu võtnud. Aktsionäril ei ole õigust nõuda dividendi väljamaksmise otsustamist, kuid kui see otsus on juba tehtud, siis ei saa kostja seda ühepoolselt aktsionäri suhtes enam muuta.
1.7.2020 otsus on tühine ka ÄS § 3011 lg 1 p 2 alusel, kuna ei vasta headele kommetele. Riigikohus on leidnud, et äriühingul ei ole dividendi väljamaksmise korra kehtestamiseks piiramatud võimalused. Sõltuvalt olukorrast võib osutuda heade kommete või hea usu põhimõttega vastuolus olevaks otsus, millega dividend makstakse aktsionäridele välja näiteks 10 aasta jooksul. Sel juhul võib dividend kaotada oma seaduses ettenähtud tähenduse. Analoogselt võib olla tühine ka otsus, millega aktsionärid tagantjärele dividendi maksmise otsuse tühistavad (s.t muudavad ühepoolselt võlasuhet).
1.8.Alternatiivselt tuleks 2020 otsus tunnistada kehtetuks ÄS § 302 lg 1 alusel, kuna ÄS § 298 lg 1 ega ka kostja põhikiri ei näe üldkogul vastavat õigust ette. Hageja hinnangul väljus üldkogu otsust tehes oma pädevuse piirest. 2020 otsus on kehtetu TsÜS § 38 lg 1 alusel.
1.9.Hageja hinnangul puuduvad erandlikud asjaolud, mis õigustaksid dividendi otsuse tühistamist. Hageja nõue ei ole hea usu põhimõttega vastuolus. Hageja on oodanud 2,5 aastat dividendi väljamakset. Hagi esitamise on tinginud asjaolu, et vastasel korral hageja nõue aeguks. Kui äriühingul on võimatu tasuda võlgnevus ühekordse maksega, on hageja nõus sõlmima maksegraafiku. Hageja ei nõustu kostja väitega, et hageja kuritarvitab oma õigusi.
1.10.Kostja majanduslik seisukord võimaldas ja võimaldab dividendide väljamakset. Hageja ei nõustu kostja 30.10.2020 aktsionäride üldkoosoleku protokollis märgituga ettevõtte halva majandusliku olukorra kohta. Kostja teised aktsionärid on samal ajal saanud kostjalt dividendideks üle 164 000 euro. Järelikult on kostja aktsionärid 2020 otsusega kasutanud oma hääleõigust selleks, et saada eeliseid hageja arvel. Hagejale ei ole 31.03.2015 otsuse (edaspidi ka 2015 otsus) alusel makstavaid dividendi tasutud. Sarnaselt 2020 otsusele tulnuks otsustada ka muude aktsionäridele tehtavate väljamaksete lõpetamine ning vahepeal välja makstud dividendid tuleks kostjale tagastada. Kostja aktsionäride nõue saada dividendi 2015 otsuse alusel on aegunud ning seda on kostja juhatus märkinud 2018 majandusaasta aruandes, millise on kostja aktsionärid kinnitanud.
1.11.Hageja ei nõustu ka 30.10.2020 aktsionäride otsuse eelnõus esitatud väitega, nagu oleks hageja oma tegevusega kuidagi kahjustanud kostja või tütarühingute tegevust. Hageja vaidleb vastu kostja väitele, et kostja võib keelduda hagejale dividendi maksmisest VÕS § 110 alusel. Kostjal ning kostja tütarühingutel puuduvad nõuded hageja vastu. Kostja ei saa keelduda hagejale dividendi maksmisest tulenevalt kostja tütarühingute erimeelsusest hagejaga või tütarühingute võimalikest nõuetest hageja vastu. Hageja nõue ja kostja ning kostja tütarühingute nõuded ei ole piisavalt seotud. VÕS § 110 ei võimalda keelduda käesolevas vaidluses maksmisest seoses käimasolevate teise kohtuasjaga.
3 (14)
Tsiviilasi nr 2-21-1504
1.12.Aktsionäride üldkoosoleku otsusega oli dividendi väljamaksmise tähtpäevaks määratud 30.09.2018. Seega on kostja perioodil 01.10.2018 kuni 29.01.2021 (hagi esitamiseni) viivitanud dividendide väljamaksmisega 852 päeva. Seadusjärgne viivise määr võlaperioodil on 8% aastas (VÕS § 113 lg 1 teine lause).
1.13.Hageja hinnangul on need kostja aktsionärid, kes hääletasid 30.10.2020 selle otsuse poolt, et tühistada 2018 otsus, loobunud enda dividendi nõudest. Nõudest loobumine kehtib ka siis, kui 2020 otsus tühistatakse või tunnistatakse kehtetuks.
1.14.Kostja vassib 2020 majandusaasta aruande ja selles kajastatud tulemustega. Hageja käis kostja ruumides enne 30.06.2021 korralist üldkoosolekut tutvumas kostja 2020 majandusaasta aruandega. Hagejale tutvumiseks esitatud aruandele ei olnud lisatud vandeaudiitori aruanne ning hageja sellekohasele päringule ei vastatud. Tutvumiseks hagejale esitatud aruande kohaselt sai kostja tasuda aktsionäridele, sh hagejale dividendi. 2020 majandusaasta aruandest nähtub, et kostjal oli 31.12.2020 seisuga varasid 1 361 090 euro ulatuses, kohustusi 939 410 euro ulatuses, eelmiste perioodide jaotamata kasum summas 387 486 eurot, 2020 aasta kahjum 12 605 eurot. Majandusaasta aruande lisa 5 kohaselt olid võimalikud dividendid 299 905 eurot ja tulumaks võimalikelt dividendidelt 74 976 eurot. Asjaolu, et konkreetse aasta tulemus oli kerges miinuses, ei võimalda jätta dividendivälja maksmata.
1.15.Kostja juhatuse liikme poolt 30.06.2021 kell 14.50 allkirjastatud 2020 majandusaasta aruanne erineb kardinaalselt hagejale varasemalt tutvumiseks esitatud aruandest. Tähelepanu väärib hageja hinnangul ka see, et vandeaudiitor on 2020 majandusaasta aruande allkirjastanud samal päeval kell 16.46. Hageja hinnangul ei ole 30.06.2021 allkirjastatud aruande sisulist hindamist toimunud ning vandeaudiitor ei ole kontrollinud talle esitatud aruande tegelikkusele vastavust. Hageja on seisukohal, et õige on kostja aktsionäride 30.06.2021 korralisele üldkoosolekule esitatud kostja 2020 majandusaasta aruandes märgitu, mitte kostja juhatuse liikme poolt 30.06.2021 allkirjastatud 2020 majandusaasta aruandes (alternatiivne aruanne) märgitud andmed. Võimalike neto dividendide summa 299 905 eurot on õige ning sellest tuleb käesoleva asja lahendamisel lähtuda.
1.16.Kostja juhatus on Pärnu REV Haldus OÜ väärtust ebaõigesti ja kunstlikult oluliselt vähendanud ning jätnud sealjuures teiste tütarühingute väärtused muutmata. On teada, et PREV OÜ osanikeks on Pärnu REV Ehitus OÜ ja Pärnu REV Haldus OÜ, omades vastavalt osasid, mis moodustavad PREV OÜ osakapitalist 83,33% ja 16,66%. Seejuures Pärnu REV Haldus OÜ andis PREV OÜ 500 euro suuruse nimiväärtusega osa omandamiseks PREV OÜ-le üle mitterahalise sissemasena üle laenud summas 255 000 eurot ja kinnistu väärtusega 350 000 eurot, kokku 605 000 euro ulatuses vara. Kogu vara jäi kostja kontserni, kuid ometi ei ole 605 000 euro suuruse vara üleandmine kajastunud positiivselt ei PREV OÜ ega ka Pärnu REV Ehitus OÜ väärtuses. Seejuures on Pärnu REV Ehitus OÜ väärtuseks kostja juhatuse koostatud alternatiivse aruande kohaselt endiselt kõigest 11 853 eurot, hoolimata asjaolust, et Pärnu REV Ehitus OÜ tütarühingule PREV OÜ-le on antud üle varasid 605 000 euro ulatuses. Kostja netovara taastamiseks piisab tõenäoliselt üksnes arvestuspõhimõtete muutmisest ja/või vara ümberhindamisest.
1.17.Hageja hinnangul 2018 otsuse tühistamine ei ole ainus variant. Kostja ei pidanud 2018 otsuse tühistama, vaid oleks saanud analoogselt 2015 otsusega, siduda 2018 dividendiotsuse alusel väljamakstavad dividendid avalduse esitamisega aktsiaseltsile.
1.18.Hageja on seisukohal, et kostja 09.07.2021 menetlusdokumendi lisadeks olevad kostja aktsionäride ja juhatuse liikme kirjad ei ole asjakohased ega objektiivsed tõendid käesoleva asja lahendamisel. Kostja on 09.07.2021 menetlusdokumendi lisadena esitanud kohtule kostja üksikute hageja suhtes vaenulikult meelestatud aktsionäride arvamuse (09.07.2021 menetlusdokumendi lisa nr 3) ja kostja juhatuse liikme kirjaliku selgituse (09.07.2021 4 (14)
Tsiviilasi nr 2-21-1504 menetlusdokumendi lisa nr 4). Mõlemad tõendid on asjakohatud, koostatud advokaadibüroo TRINITI advokaadi poolt, sisaldavad arvamusi ning vaidluse lahendamisel tähtsust mitteomavaid asjaolusid. Järelikult ei mõjuta need ei otseselt ega kaudselt käesoleva asja lahendamist, v.a ulatuses, et kinnitavad, et kostja ei vali meetmeid hageja põhjendatud nõuetele vastu vaidlemisel ja nõuete sissenõudmise takistamisel.
1.19.Hageja on lisaks seisukohal, et dividendide välja maksmata jätmisega on kostja rikkunud enda kohustust ning põhjustanud sellega hagejale kahju, st jätnud hageja ilma tulust summas 9769 eurot (8233 + 1536). Dividendi õigeaegse tasumise kohustuse rikkumisel vastutab äriühing hilisema täitmisnõude lõppemisest tekkiva kahju eest.
1.20.Hageja on asjaolude tõendamiseks esitanud kostja registrikaardi väljatrüki (I kd tl 9-15), kostja põhikirja (I kd tl 16-20), kostja 23.05.2018 korralise üldkoosoleku protokolli (I kd tl 2123), kostja juhatuse liikme Indrek Pappa poolt 27.06.2019 allkirjastatud 2018 majandusaasta aruande (I kd tl 24-36), kostja juhatuse liikme Indrek Pappa poolt 03.07.2020 allkirjastatud 2019 majandusaasta aruande (I kd tl 37-50), kostja 30.10.2020 korralise üldkoosoleku protokolli (I kd tl 51-52), hageja 30.10.2020 vastuväite (I kd tl 53-54), kostja 31.03.2015 korralise üldkoosoleku protokolli (I kd tl 175-177), 08.06.2021 teate aktsionäride üldkoosolekust (II kd tl 16-17), 2020 majandusaasta aruande (II kd tl 18-28), 21.06.2021 ja 22.06.2021 hageja e-kirjad kostja juhatuse liikmele (II kd tl 29), hageja 29.06.2021 elektrooniliselt esitatud küsimused kostja juhatuse liikmele (II kd tl 30-35), E.P. 29.06.2021 vastuskiri (II kd tl 38-39), PREV OÜ registrikaardi väljatrükk (II kd tl 40-41), väljavõte PREV OÜ 2020 majandusaasta aruandest (II kd tl 42), 09.07.2021 aktsionäride allkirjastatud dokumendi metaandmed (II kd tl 43), 09.07.2021 juhatuse liikme allkirjastatud dokumendi metaandmed (II kd tl 44).
2.Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid
2.1.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
2.2.Kostja aktsionäride 30.10.2020 üldkoosoleku otsus, millega tühistati 2018 otsus maksta aktsionäridele dividendi 40 000 eurot, on õiguspärane. 2020 otsus ei riku aktsiaseltsi võlausaldajate kaitseks kehtestatud seaduse sätet ega ole vastuolus heade kommetega. Puudub õiguslik alus 2020 otsuse kehtetuks tunnistamiseks. 2020 otsus ei ole vastuolus seaduse ega kostja põhikirjaga.
2.3.Kostja majanduslik olukord on ootamatult halvenenud pärast 2018 kasumi jaotamise otsust. Ühingu majanduslik olukord ei võimalda dividendide väljamaksmist. Kostja 2018 ja 2019 majandusaasta aruandest nähtuvalt on kostja tegevus kahjumis. 2018 vandeaudiitori aruandest nähtuvalt on kostja omakapital negatiivne ega vasta äriseadustikus sätestatud nõuetele. 2019 vandeaudiitori aruanne kinnitab kostja jätkuvat rasket majanduslikku seisu. Dividendide maksmine võib viia kostja maksejõuetuse tekkimiseni, mis omakorda kahjustaks kõikide aktsionäride huve.
2.4.Kostja on emaettevõte, kelle tütarettevõtteks on Pärnu REV Ehitus OÜ, Pärnu REV Kaubandus OÜ ja Pärnu REV Haldus OÜ ning alates 21.11.2019 Pärnu REV Ehitus OÜ tütarettevõte PREV OÜ. Kontserni käibe moodustavad põhiliselt Pärnu REV Ehitus OÜ ehitusobjektide (alates 21.11.2019 ka PREV OÜ ehitusobjektide) ja Pärnu REV Kaubandus OÜ kaupluste käibed. Pärnu REV Haldus OÜ rendib talle kuuluvat kinnisvara peamiselt kontserni ettevõtetele.
2.5.Kostja 23.05.2018 aktsionäride korralisel üldkoosolekul otsustati kinnitada ühingu 2017 majandusaasta aruanne ning maksta aktsionäridele 40 000 eurot dividendi hiljemalt 30.09.2018. Kasumi jaotamise otsuse aluseks oli 2017 majandusaasta aruanne. Ühingu majanduslik olukord 5 (14)
Tsiviilasi nr 2-21-1504 oli 2017 aastal hea. 2017 majandusaasta aruandest nähtuvalt ühingu müügitulu suurenes 180,3%, aruandeaasta oli kasumlik.
2.6.2018 majandusaasta aruandest nähtub, et AS Pärnu REV müügitulu ja käive langes, aruandeaasta kahjum –20 962 eurot, ühingul raha 14 816 eurot. Sõltumatu vandeaudiitor on aruandes märkinud, et ettevõtte omakapital on seisuga 31.12.2018 negatiivne ega vasta äriseadustiku nõuetele. AS Pärnu REV tütarettevõtjate kaetav väärtus on majandusaasta aruandes märgitust madalam 100 000 eurot ning majandusaasta aruandes on kajastamata dividendivõlg (2015 otsuse alusel) summas 509 000 eurot.
2.7.Ühingu majanduslik olukord oli 2019. aastal veelgi keerulisem. Ühingu müügitulu langes võrreldes 2018 aastaga, majandusaasta kahjum 164 717 eurot, ühingu arveldusarvel raha 165 eurot. Vandeaudiitori on aruandest märkinud, et „Ettevõtte bilansis seisuga 31. detsember 2019 ületavad lühiajalised kohustised käibevara summas 222 tuh. eurot. See olukord annab märku olulisest ebakindluse olemasolust, mis võib tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkusest jätkuvalt tegutseda ja seega ei pruugi ettevõte olla suuteline realiseerima oma varasid ja täitma oma kohustusi tavapärase äritegevuse käigus. Raamatupidamise aastaaruandes ei ole nimetatud fakti avalikustatud.“
2.8.Kostja majanduslik olukord oli 2020 veelgi keerulisem: müügitulu on oluliselt langenud, majandusaasta kahjum 530 028 eurot, ühingu arveldusarvel raha 15 eurot, omakapital negatiivne. Vandeaudiitor on 2020.a majandusaasta aruande kohta teinud järgmise märkuse: „Ettevõtte omakapital seisuga 31. detsember 2020 negatiivne ning ei vasta Äriseadustiku nõuetele. Samuti ületavad lühiajalised kohustised käibevara 234 tuh. eurot. See olukord annab märku olulise ebakindluse olemasolust, mis võib tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkuvalt tegutseda ja seega ei pruugi ettevõte olla suuteline realiseerima oma varasid ja täitma oma kohustusi tavapärase äritegevuse käigus. Raamatupidamise aastaaruandes ei ole nimetatud fakti avalikustatud.“
2.9.AS Pärnu REV aktsionärid A.J., U.K., M.N., E.P. ja J.V. esitasid taotluse täiendava küsimuse võtmiseks AS Pärnu REV aktsionäride 30.10.2020 korralise üldkoosoleku päevakorda järgmises päevakorrapunktis: 23.05.2018 üldkoosoleku otsuse, millega aktsionärid otsustasid maksta aktsionäridele 40 000 eurot dividende, täielik tühistamine. Põhjusena tõid aktsionärid välja, et ühingul puuduvad vahendid dividendide väljamaksmiseks.
2.10.Kostja esitas hageja dividendide väljamaksmise nõudele õiguste kuritarvitamise vastuväite TsÜS § 32, § 138 lg 1 ja 2 alusel. Kostja ei võta õigeks hageja väidet, et aktsionäridele oleks pärast 2018 otsust 2015 otsuse alusel dividendi makstud. Aktsionäridele maksti 2015 otsuse alusel dividendi viimati välja 2017 aastal. 2015 otsus dividendide väljamaksmiseks ei ole aegunud, kuna aktsionärid, kellel kuulub vähemalt 75% ühingu aktsiatest, ei ole dividendide väljamaksmise nõuet kostjale esitanud.
2.11.Kostja esitas alternatiivselt VÕS § 110 lg 1 alusel ka kohustustest täitmise keeldumise vastuväite ning taotluse määrata kohtuotsuse resolutsioonis kindlaks otsuse täitmise kord vastavalt VÕS § 110 lg-le 5. Kostjal on õigus keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni hageja on täitnud kostja ja kostja tütarühingute nõuded. Hageja on rikkunud kostja ja kostja tütarühingute juhatuse liikmena lojaalsuskohustust ja raamatupidamise korraldamise kohustust, sealjuures tegutsenud kostja ja kostja tütarühingute huvide vastaselt ning viinud kontsernist suures ulatuses raha välja endaga seotud ettevõtetesse. Hageja huvide konfliktis tehtud tehingu tõttu mõisteti tsiviilasjas 2-19-150 kostjalt välja põhivõlgnevus 33 102 eurot, viivised ning vastaspoole menetluskulud summas 5397,80 eurot. Hageja tegevuse osas on algatatud ka kriminaalasi nr 18267001149.
6 (14)
Tsiviilasi nr 2-21-1504
2.12.Kostja on enda poolt esitatud asjaolude ja vastuväidete tõendamiseks esitanud kostja 2017 majandusaasta aruande (I kd tl 83-98), vandeaudiitori R.K.i poolt 27.06.2019 allkirjastatud audiitori otsuse (I kd tl 99-107), vandeaudiitori R.K.i poolt 03.07.2020 allkirjastatud audiitori otsuse (I kd tl 108-117), Pärnu REV Ehitus OÜ registrikaardi väljatrüki seisuga 07.04.2021 (I kd tl 118-119), kostja hagiavalduse tervikteksti tsiviilasjas 2-18-17973 (I kd tl 120-124), Pärnu Maakohtu 16.07.2020 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-19-150 (I kd tl 125-135), 17.12.2018 kuriteoteate (I kd tl 136-137), 27.12.2018 kuriteoteate (I kd tl 138-139), 14.02.2019 kuriteo kahtlustuse teate (I kd tl 140-141), ringkonnaprokuröri 05.04.2021 teate (I kd tl 142), Tallinna Ringkonnakohtu 19.04.2021 otsuse tsiviilasjas nr 2-19-150 (I kd tl 163-169), vandeaudiitori R.K.i poolt 27.06.2019 allkirjastatud audiitori otsuse koos kostja 2020 majandusaasta aruandega (I kd tl 178-186), 09.07.2021 aktsionäride allkirjastatud vastused küsimustele (I kd tl 187-188), 09.07.2021 juhatuse liikme allkirjastatud vastus küsimusele (I kd tl 189-190), aktsionäride 08.12.2015 avaldus dividendide väljamaksmiseks (I kd tl 191), K.K. 14.06.2021 e-kiri (I kd tl 192). Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad
3.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid leiab, et hagi tuleb kostja vastu jätta rahuldamata. Hageja kohtukulud jäävad tema enda kanda ja kostja kohtukulud jäävad hageja kanda. Kohus määrab hüvitatavad kulud kindlaks rahaliselt.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
5.Kohus tuvastab järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud, milles pooltel vaidlus puudub:
5.1.Kostja aktsionäride korralisel üldkoosolekul, milline toimus 23.05.2018, otsustati maksta aktsionäridele 40 000 eurot dividendi hiljemalt 30.09.2018 (I kd tl 21, p 2).
5.2.Hagejale kuulub 438 aktsiat (I kd tl 13, tl 17 p 5.1.), dividendi suurus on 8233 eurot (40000/2128*438).
5.3.Kostja aktsionäride korralisel üldkoosolekul, milline toimus 30.10.2020, otsustati tühistada 2018. a üldkoosoleku otsus maksta aktsionäridele dividendi 40 000 euro ulatuses (I kd tl 52, p 3).
5.4.Hageja oli perioodil 14.07.2016-06.09.2018 kostja juhatuse liige (I kd tl 13).
5.5.Kostja ei ole teistele aktsionäridele 31.03.2015 otsuse alusel pärast 2018 vastuvõetud dividendide otsust dividendide väljamakseid teinud (I kd tl 178a 01:08:16, tl 174 p 2.14).
6.Pooled vaidlevad selle üle, kas aktsionäridel on õigus 30.10.2020 toimunud üldkoosolekul võtta vastu otsus enda varasema, 23.05.2018 üldkoosolekul vastu võetud, dividendide maksmise otsuse tühistamiseks või mitte. Hageja leiab, et aktsionäride üldkoosoleku otsus on TsÜS § 67 lg 2 kohaselt aktsiate omanike mitmepoolne tehing, mida ühepoolselt (st ilma kõikide aktsionäride nõusolekuta) muuta ei saa. Kostja on seisukohal, et aktsionäridel on õigus aktsiaseltsi maksejõulisuse huvides võtta vastu uus otsus, millisega varasem, aktsionäri käitumise tulemusel aktsiaseltsi majanduslikke huvisid kahjustav dividendi maksmise otsus, tühistatakse.
7.Tulenevalt poolte vaidlusest tuleb kohtul anda hinnang aktsionäride üldkoosoleku pädevuse kohta oma varasema dividendi maksmise otsuse tühistamiseks. Aktsionäride üldkoosolek on TsÜS § 31 lg 1 järgi juriidilise isiku organ. Aktsiaseltsi üldkoosoleku pädevus on reguleeritud ÄS § 298 lg-s 1. Õige on hageja seisukoht, et nimetatud paragrahvi lõikes ja punktides ei ole 7 (14)
Tsiviilasi nr 2-21-1504 otsesõnu sätestatud üldkoosoleku pädevuseks varasemate vastuvõetud otsuste tühistamine. Samas on hageja jätnud tähelepanuta, et ÄS § 298 lg 2 esimesest lausest tuleneb, et teistes (so ÄS § 298 lg-s 1 reguleerimata) aktsiaseltsi tegevusega seotud küsimustes võib üldkoosolek otsuse vastu võtta juhatuse või nõukogu nõudel. ÄS § 298 lg 1 ei välista muude aktsiaseltsi tegevusega seotud küsimuste otsustamise aktsiaseltsi üldkoosolekul, kuid tulenevalt ÄS § 298 lg-st 2, saab muid küsimusi võtta üldkoosoleku päevakorda kas juhatuse või nõukogu nõudel.
8.Hageja ei ole vaidlustanud kostja poolt esile toodud asjaolu selle kohta, et taotluse 2018 otsuse tühistamise küsimuse päevakorda võtmiseks esitasid AS Pärnu REV aktsionärid A.J., U.K., M.N., E.P. ja J.V. (kostja 07.04.2021 vastuse punkt 2.12, I kd tl 79 pöördel). Kostja registrikaardi väljatrükist nähtub, et A.J., U.K., E.P. ja J.V. on kostja nõukogu liikmed (I kd tl 15). Hageja enda vastuväite kohaselt on 30.10.2020 aktsionäride korralise üldkoosoleku päevakorda täiendatud juhatuse otsusega (I kd tl 54). Kuna 30.10.2020 toimunud üldkoosoleku päevakorda on täiendatud selleks õigustatud juriidilise isiku organi poolt, oli otsuse tegemine formaalselt lubatav. Kohus tuvastab, et kostja võis 30.10.2020 toimuva üldkoosoleku päevakorda võtta otsustamiseks küsimuse 23.05.2018 otsuse „maksta aktsionäridele dividende 40 000 eurot“ tühistamiseks.
9.Järgmisena kohus analüüsib, kas aktsionäridel on materiaalõiguslikult lubatav enda varasemat dividendi maksmise otsust tühistada. Hageja on seisukohal, et üldkoosolekul vastuvõetud otsust, kui mitmepoolne tehing TsÜS § 67 lg 2 mõttes, ei ole hiljem võimalik ühepoolselt muuta ja/või tühistada (va kõigi aktsionäride nõusolekul). Kostja leiab, et erandlike asjaolude esinemise korral saavad aktsionärid aktsiaseltsi, aktsiaseltsi võlausaldajate ja aktsionäride huvides varasemat otsust tühistada.
10.Kohtu hinnangul on erandlike asjaolude esinemisel aktsionäridel lubatud üldkoosolekul enda varasemat otsust (sh ka dividendi maksmise otsust) ümberhinnata, kas muuta või tühistada. Vastupidine olukord ei tagaks ettevõtlusvabaduse põhimõtet. Äriühingu peamiseks eesmärgiks on tsiviilkäibes osalemine teenuste osutamise või kaupade müügi kaudu ja alles seejärel kasumi jagamine oma aktsionäridele dividendi väljamaksmise teel. Dividendi väljamaksmisel tuleb lähtuda nii sellest, et maksmisel ei saaks kahjustatud aktsionäride huvi saada oma investeeringult tulu, kui ka sellest, et äriühing saaks pärast dividendi väljamaksmist jätkata oma tegevust.
11.Aktsionäride otsus on, nagu ka osanike otsus, õiguslik tehing (vt ka RKTKo 3-2-1-81-15, p 16, RKTKo 3-2-1-89-14, p 32) ning õige on hageja seisukoht, et dividendi maksmise otsus on kostjale siduv. TsÜS §-s 32 sätestab hea usu põhimõtte omavahelistes suhetes. Juriidilise isiku aktsionärid, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Aktsionärid on kohustatud nii omavahelises suhtes kui ka suhtes aktsiaseltsiga panustama aktsiaseltsi juhtimisse ja mitte kahjustama aktsiaseltsi või teiste aktsionäride õigustatud huve. Seega olukorras, kus on kehtiv dividendi maksmise otsus, aktsiaseltsi varaline olukord ei võimalda dividendi välja maksta ning üks või mitu aktsionäri esitavad dividendi väljamaksmise nõude, võib aktsionäridel tekkida põhjendatud alus varasema otsuse tühistamiseks. Kui aktsiaselts ei suuda dividendi väljamaksmisega tagada aktsionäride võrdse kohtlemise põhimõtet (ÄS § 272) ja/või dividendi väljamaksmine kahjustab aktsiaseltsist väljapoole jäävate võlausaldajate huve ja/või pärsib oluliselt aktsiaseltsi tegevust, on aktsionäride otsus varasema siduva dividendiotsuse tühistamiseks õiguslikult lubatav ja põhjendatud.
12.Hageja ja kostja vaidlevad ka selle üle, kas 30.10.2020 üldkoosolekul vastu võetud otsus on vastuolus seadusega või heade kommetega ja seetõttu tühine. Hageja leiab, et 2020 otsusega rikuti tema, kui võlausaldaja huve saada dividendi ÄS § 279 lg 1 alusel ning otsus on seega ÄS § 3011 lg 1 p 1 alusel tühine. Kostja hinnangul ei rikuta hageja kui võlausaldaja huve, kuna asjas 8 (14)
Tsiviilasi nr 2-21-1504 esinevad erandlikud asjaolud (kostja halb majanduslik olukord hageja dividendi väljamaksmise nõude esitamise ajal), millised annavad kostjale aluse ilma aktsionäri nõusolekuta varasemat otsust tühistada.
13.Riigikohus on 10. veebruaril 2004. a tsiviilasjas nr 3-2-1-16-04 tehtud otsuse p-s 15 leidnud, et äriühingu aktsionäride üldkoosolekul tehtud otsusega jaotada äriühingu kasum ja arvestada aktsionärile dividendi tekib äriühingu ja aktsionäri vahel dividendi maksmisele suunatud võlasuhe, mille täitmist on aktsionär õigustatud nõudma ÄS § 279 lg 1 alusel. Kohus on seisukohal, et dividendi saab maksta vaid vajalike vahendite olemasolul, arvestades ka võimalike tulevikus tekkida võivate võlausaldajatega. Dividendiotsus võib võlausaldajate huve kahjustada ka juhul, kui ÄS § 276 lg-s 1 sätestatut ei ole rikutud. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et hageja on esitanud dividendide väljamaksmise nõude.
14.Otsustamaks kostja aktsionäride 2020 otsuse seaduslikkuse üle, tuleb kohtul tuvastada, kas asjas esinevad erandlikud asjaolud või mitte. Hageja hinnangul erandlikud asjaolud puuduvad, kuna kostja 2018, 2019 ja 2020 majandusaasta aruannetest nähtub kostja majanduslik olukord, milline võimaldab dividendi maksta. Kostja vastuväidete kohaselt 2018 aastal kostja majanduslik olukord ootamatult halvenes, 2019 ja 2020 aastal oli kostja majanduslik olukord veelgi keerulisem ning kostjal ei olnud võimalik 2018 otsust dividendide väljamaksmiseks täita.
15.Kohtu hinnangul ei võimaldanud kostja majanduslik olukord 2018, 2019 ja 2020 aastal dividendi välja maksta. Mõlemad pooled on esitanud kohtule kostja majandusliku olukorra tõendamiseks kostja 2018, 2019 ja 2020 majandusaasta aruanded (hageja esitatud I kd tl 24-36, 37-50, II kd tl 18-28, kostja esitatud I kd tl 100-106, 109-116, 179-185). Kostja esitatud aruanded on allkirjastanud lisaks juhatuse liikmele ka vandeaudiitor (I kd tl 99, 108, 178) ning majandusaasta aruandele on lisatud vandeaudiitori aruanne (I kd tl 107, 117, 186). Hageja poolt esitatud kostja 2020 majandusaasta aruanne on allkirjastamata (II kd tl 18-28).
16.Hageja esitab oma seisukoha kostja maksevõimelisuse kohta kostja bilansis nähtuvatele arvandmetele tuginedes, kostja juhindub sõltumatu vandeaudiitori aruandest. Vaidlus ei ole selles, et kostja raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik. Hageja ei ole seadnud kahtluse alla auditi teinud vandeaudiitori hoolsuse ja kompetentsuse 2018 ja 2019 majandusaasta aruande auditeerimisel, kuid on seisukohal, et 2020 majandusaasta aruande sisulist hindamist ei toimunud ning vandeaudiitor ei ole kontrollinud talle esitatud aruande tegelikkusele vastavust (II kd tl 6 p 25).
17.Kohus nõustub kostjaga, et ühingu maksevõimelisuse hindamisel tuleb majandusaasta aruande sisustamisel lähtuda ka vandeaudiitori märkustest. Auditi käigus kontrollib audiitor aastaaruande vastavust raamatupidamistavale, maksuarvestusprintsiipide rakendamist nii palju kui on aastaaruande kui terviku seisukohalt vajalik ning veendub, et kolmandad osapooled saaksid aastaaruannet lugedes ettevõtte finantsnäitajatest adekvaatse pildi. Audiitortegevuse seaduse (AudS) § 47 kohaselt on audiitor kutsetegevuses sõltumatu, tema märkused on objektiivsed (AudS § 40 lg 1) ega ole kallutatud soovist näidata ettevõtte maksevõimet paremana või halvemana tegelikust olukorrast.
18.Kostja 2018 majandusaasta auditeerimisel on vandeaudiitor jõudnud järeldusele, et ettevõtte omakapital on seisuga 31. detsember 2018 negatiivne (I kd tl 107). Vandeaudiitori hinnangul ei kajasta 2018 majandusaasta aruanne õigesti tütarettevõtjate aktsiaid ja osasid ning kajastamata on väljamaksmata dividendid. Hageja hinnangul on õigesti jäetud 2018 majandusaasta aruandes kohustisena kajastamata välja maksmata dividendid 2015 otsuse alusel seoses aegumisega, kostja vaidleb hageja seisukohale vastu.
19.2015 otsus on samuti mitmepoolne tehing TsÜS § 67 lg 2 mõttes ning ka sellele otsusele rakenduvad samad põhimõtted, mis 2018 otsusele. Kohtu hinnangul puudub juhatusel 2015 9 (14)
Tsiviilasi nr 2-21-1504 otsuse osas pädevus aegumise kohaldamiseks. Lisaks ei ole 2018 majandusaasta aruande lisas 5 märgitud (I kd tl 34, 105 pöördel) juhatuse otsus ka kooskõlas materiaalõigusega. TsÜS §-st 147 tuleneb, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (lg 1 esimene lause), nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (lg 2) ja kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks (lg 3). Vaidlus puudub selles, et 2015 otsuse vastuvõtmisel lepiti kokku dividendi väljamaksmise kord – dividendidest 212 800 eurot ehk 100 eurot aktsia kohta makstakse välja hiljemalt 15.04.2015 ning ülejäänud väljamaksmisele kuuluv dividendisumma 1 021 440 eurot, ehk 480 eurot aktsia kohta makstakse välja, kui aktsionärid, kellele kuulub vähemalt 75% ühingu aktsiatest seda ühiselt nõuavad (I kd tl 175 pöördel). Kuna vähemalt 75% ühingu aktsiatest omavad aktsionärid ei ole esitanud ühingule dividendi väljamaksmise nõuet, ei ole nõue muutunud sissenõutavaks ning seega ei olnud juhatusel lisaks pädevuse puudumisele ka sisuliselt õigust jätta dividendid kohustistena majandusaasta aruandes kajastamata.
20.Kostja likviidse vara defitsiiti võrreldes jooksvate kohustustega 2018 aastal kinnitab kohtu hinnangul kaudselt ka see, et hageja, olles kuni 06.09.2018 kostja juhatuse liige (I kd tl 13) ei andnud ka ise korraldust 2018 otsuse täitmiseks. Kohtu jaoks ei ole veenev hageja lepingulise esindaja selgitus, et dividendid tuli välja maksta septembri lõpuks kokkuleppel nõukogu liikmetega (II kd tl 62). Aktsionärid leppisid kokku dividendi väljamaksmise hiljemalt 30.09.2018 (I kd tl 21), mitte 30.09.2018. Pigem näitab hageja korraldusel dividendi välja maksmata jätmine seda, et ühingu tegelik majanduslik olukord seda ei võimaldanud. Lisaks nähtub bilanssist, et aruandeaasta lõpetati 20 962 suuruse kahjumiga (raamatupidamuslikult suurendavad märgitud kahjumit audiitori märkuste kohaselt lisaks nii dividendivõlgnevus 509 400 eurot, kui tütarettevõtete väärtuse väärkasutus summas 100 000 eurot). Kohus tuvastab eeltoodu alusel, et kostja maksevõime 2018 aastal ei võimaldanud 2018 otsust täita ning kostja omakapital oli seisuga 31. detsember 2018 negatiivne.
21.Kostja 2019 majandusaasta auditeerimisel on vandeaudiitor jõudnud järeldusele, et ettevõtte ei pruugi olla suuteline realiseerima oma varasid ja täitma oma kohustusi tavapärase äritegevuse käigus, millist fakti ei ole aastaaruandes avalikustatud (I kd tl 117). Bilansist nähtub, et ettevõte on 2019 aasta lõpetanud kahjumiga 164 717 eurot (I kd tl 112) ning kuigi omakapital on bilansis näidatud positiivsena, so summas 434 302 eurot, ei tähenda see kohtu hinnangul ettevõtte maksevõimelisust. Märkimata ei saa jätta, et kostja investeeringud koosnevad eranditult tütarettevõtjate aktsiatest ja osadest ning muud võõrandatavat põhivara hagejal ei ole. Käibevara jääk seisuga 31.12.2019 on 6184 eurot, selles raha 165 eurot. Isegi kui eeldada, et seotud osapoolelt 5964 euro saamine ei valmista raskusi, ei ole majandusaasta aruandest nähtuvate andmete kohaselt 2018 otsuse täitmine kõikide aktsionäride suhtes ÄS § 272 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet järgides võimalik. 2019 aasta äritegevus ei olnud kasumlik (I kd tl 112 pöördel), ärikulud kokku ületasid müügitulu summas 8312 eurot. Kohustiste täitmisel tuleb eelistada aktsiaseltsi väliseid võlausaldajaid, mitte sisesuhtest tekkinud võlausaldajaid (aktsionäre). Kohus tuvastab, et kostja maksevõime 2019 aastal ei võimaldanud 2018 otsust täita. Lisaks kohus märgib, et dividendide maksmine oli ÄS § 278 alusel 2019 aastal ka lubamatu, kuna 2018 majandusaasta lõppedes oli kostja netovara, tulenevalt audiitori märkustest, negatiivne.
22.Kostja 2020 majandusaasta auditeerimisel on vandeaudiitor jõudnud järeldusele, et ettevõtte omakapital on seisuga 31.12.2020 negatiivne ning ei vasta äriseadustiku nõuetele (I kd tl 186). Kui 2018 ja 2019 majandusaasta aruannete auditeerimisele hageja hinnangut ei andnud ning vastuväiteid ei esitanud, siis 2020 majandusaasta aruande auditeerimise osas on hageja seisukohal, et aruande sisulist hindamist vandeaudiitori poolt ei toimunud ning vandeaudiitor 10 (14)
Tsiviilasi nr 2-21-1504 ei ole kontrollinud talle esitatud aruande tegelikkusele vastavust (II kd tl 6 p 25). Hageja arvamus põhineb kostja juhatuse liikme ja vandeaudiitori digitaalse allkirja kellaaegade (vastavalt 14:50 ja 16:46) vahemikul. Lisaks on hageja esitanud väite, et kostja on majandusaasta aruandega manipuleerinud ning hagejale tutvumiseks esitatud aruande (II kd tl 18-28) kohaselt oli hageja 2020 aastal maksevõimeline.
23.Kohus ei nõustu hageja arvamusega kostja maksevõimelisuse kohta 2020 aastal dividendi väljamaksmise kontekstis. Kuna kohus annab hinnangu kostja majandusliku võimekuse kohta 2020 aastal hageja poolt esitatud 2020 majandusaasta aruande põhjal (II kd tl 18-28), ei oma asjas tähtsust kostja poolt esitatud juhatuse liikme ja vandeaudiitori poolt allkirjastatud 2020 majandusaasta aruandega (I kd tl 178-186) seonduvad väited ja vastuväited ning kohus jätab need tähelepanuta. Hageja poolt esitatud 2020 majandusaasta aruandest nähtuvalt on arvanäitajad kostja majandusliku olukorra kohta paremad, kui kostja poolt esitatud allkirjastatud 2020 majandusaasta aruandes, kuid ka nende arvnäitajate alusel ei olnud kostja võimalik täita ÄS § 272 kohaselt 2018 otsust. Käibevara jääk seisuga 31.12.2020 on 17 eurot, selles raha 15 eurot, äritegevuse kasum on 1493 eurot (II kd tl 22). Hageja on põhiliselt toetunud väitele, et kostja majandusaasta aruannetest nähtub jaotamata kasum ja võimalikud dividendid, mistõttu ei ole kostja maksevõimetu. Kohus selgitab hagejale, et majandusaasta aruandes nähtuv jaotama kasum, ega ka võimalikud dividendid, ei tähenda faktiliselt raha olemasolu. Kasum ja likviidne vara ei ole sünonüümid. Kohus tuvastab, et kostja maksevõime 2020 aastal ei võimaldanud kostjal 2018 otsust täita.
24.Kuna kohus tuvastas, et kostja majanduslik olukord alates otsuse vastuvõtmisest (so 23.05.2018) kuni selle tühistamiseni (30.10.2020) ei võimaldanud 2018 otsust täita, esinevad asjas erandlikud asjaolud 2018 otsuse, millisega otsustati maksta aktsionäridele 40 000 dividende, tühistamiseks. Meelevaldne on hageja seisukoht, et kostja tõlgendab majandusliku olukorra halvenemist dividendi nõude lõpetamise alusena (II kd tl 10 p 48). Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et hageja ainukesena esitas dividendide väljamaksmise nõude (I kd tl173). Kuna dividendi väljamaksmine ei olnud kostjal seoses tema majandusliku olukorraga mitme aasta jooksul olnud võimalik, oli dividendi väljamaksmise nõude lõpetamine (so varasema otsuse tühistamine) vajalik nii aktsiaseltsi enda, kui ka ülejäänud aktsionäride ja aktsiaseltsi võlausaldajate huvides. Välistamine vähemusaktsionäride suhtes oleks olukorras, kui dividend jäetakse tühistatud otsuse lausel välja maksmata ühele aktsionärile, käesoleval juhtumil tühistati kogu otsus – kõigi aktsionäride suhtes. Jäädes aktsionäriks, on hagejal tulevikus alati võimalik kasumi jagamisest osa võtta.
25.Hageja hinnangul 2020 otsus ei vasta ka headele kommetele ja on tühine ÄS § 3011 lg 1 p 2 alusel. Heade kommetega ei ole kooskõlas otsus, milline tühistab varasema otsuse, millise alusel on aktsionäril õigus saada dividende. Kostja on seisukohal, et olukorras, kus hageja esitab kostjale dividendide väljamaksmise nõude teades, et äriühingu majanduslik olukord ei ole hageja enda tegevuse tulemusena hea, ei saa kostja aktsionäride otsus, milline oma olemuselt tagab kostja majandustegevuse jätkusuutlikuse, võlausaldajate ja aktsionäride huve, olla heade kommete vastane.
26.Kohus nõustub kostja seisukohaga. Lisaks kohus märgib, et 2020 otsus ei saa olla vastuolus heade kommetega, kui ta vastab TsÜS § 32 sätestatud hea usu põhimõttele, millist põhimõtet ei ole hageja dividendi väljamaksmise nõude esitamisel ise järginud. Kostja majanduslik olukord ei võimaldanud tasuda dividende ÄS § 272 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet järgides ning eelistamata aktsionäre kostja teistele võlausaldajatele. Vastuseks hageja väitele, et kostja oleks saanud 2018 otsuse tühistamise asemel 2018 otsuse siduda analoogselt 2015 otsusega avalduse esitamisega aktsiaseltsile (II kd tl 10 p 45), on aktsiaseltsi juhatuse ja/või nõukogu diskretsiooni otsus ning ei oma üldkoosolekule otsustamiseks pandud küsimuse lahendamisel (kas võtta otsus vastu või mitte) tähtsust. Sellist küsimust ei ole üldkoosolekule 11 (14)
Tsiviilasi nr 2-21-1504 otsustamiseks antud, mistõttu ei saanud üldkoosolek sellist otsust ka vastu võtta. Kohus tuvastab, et 30.10.2020 aktsionäride üldkoosolekul vastu võetud otsus „tühistada 2018.a. üldkoosoleku otsus maksta aktsionäridele dividende 40tuh.€ ulatuses“ ei ole ÄS § 3011 lg 1 p 1 ja ÄS § 3011 lg 1 p 2 alusel tühine. Samuti ei ole kohtus tuvastanud ühtegi asjaolu, mis tooks kaasa otsuse tühisuse ka muul alusel.
27.Järgmiseks annab kohus hinnangu hageja alternatiivsele nõudele tunnistada 2020 otsust kehtetuks ÄS § 302 lg 1 alusel. Hageja leiab, et aktsionäride üldkoosolek väljus enda pädevuse piiridest, kuna ÄS § 298 lg 1 ja kostja põhikiri ei näe ette üldkoosolekule pädevust otsustada dividendide maksmise otsuste tühistamise üle ning otsus on kehtetu TsÜS § 38 lg 1 alusel. Kostja on seisukohal, et puudub õiguslik alus otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Otsus ei ole vastuolus seaduse ega kostja põhikirjaga.
28.Kohtu hinnangul ei ole ÄS § 298 lg 1 sätetatud loetelu kinnine, mida kinnitab ka sama paragrahvi lõige 2. ÄS 298 lg 2 esimene lause sätestab, et teistes aktsiaseltsi tegevusega seotud küsimustes võib üldkoosolek otsuse vastu võtta juhatuse või nõukogu nõudel. Kohus tuvastas, et aktsiaseltsi üldkoosoleku päevakorda võeti otsustamiseks vajalik küsimus vastu õigustatud organi nõudel (vt p 8), seega üldkoosolek oli pädev otsust vastu võtma. Kasumi jaotamise ümbervaatamine, mida sisuliselt varasema dividendi väljamaksmise otsuse tühistamine tähendab, on ja saab olla ainult üldkoosoleku pädevuses, kuna selline otsustus puudutab kõiki aktsionäre. Fakt, et kostja põhikirjas ei ole selgesõnaliselt sätestatud üldkoosoleku pädevuseks enda varasemate otsuste tühistamine või muutmine, ei ole aluseks otsuse kehtetuks tunnistamiseks, kui seaduse kohaselt on sellise otsuse vastuvõtmine võimalik. Muid kehtetuse aluseid ei ole hageja esitanud ja kohus ei ole ka tuvastanud. Kohus tuvastab, et 30.10.2020 aktsionäride üldkoosolekul vastu võetud otsus „tühistada 2018.a. üldkoosoleku otsus maksta aktsionäridele dividende 40tuh.€ ulatuses“ on õiguspärane.
29.Hageja on oma rahalist nõuet summas 9769 eurot (8233 saamata jäänud dividend + 1536 viivis) käsitlenud ka kahjuhüvitisena VÕS § 115 lg 1 alusel (II kd tl 11). Hageja heidab kostjale ette, et täitmisnõude lõpetamise tõttu ning dividendide väljamaksmise kohustuse õigeaegselt täitmata jätmise tõttu jäi hageja ilma loodetud tulust.
30.Kohus märgib, et hageja võib nõuda VÕS § 115 lg 1 ja § 127 alusel kostjalt kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt nt Riigikohtu 21. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-15, p 11): kostja on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1); hagejale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kohus tuvastas (vt p-d 15-24), et kostja ei olnud perioodil 23.05.2018 kuni 30.10.2020 dividendi väljamaksmise mõistes maksevõimeline, pärast 2018 majandusaasta aruande kinnitamist oli dividendi väljamakse ka lubamatu ÄS § 278 järgi. Seega ei ole kostja oma kohust hageja suhtes rikkunud ning kohus ei pea menetlusökonoomiast tulenevalt ülejäänud kahju hüvitamise nõude eelduste olemasolu või puudumise tuvastamist vajalikuks. Kuna täitmata on kostjapoolne kohustuse rikkumise eeldus, ei ole kahju hüvitamise nõude eeldused täidetud ning hageja kahjunõue tuleb jätta rahuldamata. 2018 otsuse tühistamise otsuse tegemisega tekitatud kahju eest (juhul kui hagejal üldse kahju on tekkinud) vastutavad ÄS § 298 lg 2 teise lause kohaselt aktsionärid, mitte kostja.
31.Kuna hagi jääb rahuldamata, on langenud ära vajadus analüüsida kostja väiteid hageja poolt enda õiguste kuritarvitamise kohta TsÜS § 32 ja § 138 lg 1 ja 2 järgi, täitmise keeldumise vastuväidet VÕS § 110 lg 1 alusel ja kindlaks määrata otsuse täitmise korda VÕS § 110 lg 5 kohaselt. Märgitust tulenevalt ei arvesta kohus TsMS § 238 lg-te 1 ja 5 alusel otsuse tegemisel järgmiste kostja poolt esitatud tõenditega: kostja hagiavalduse tervikteksti tsiviilasjas 2-1812 (14)
Tsiviilasi nr 2-21-1504 17973 (I kd tl 120-124), Pärnu Maakohtu 16.07.2020 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-19-150 (I kd tl 125-135), 17.12.2018 kuriteoteate (I kd tl 136-137), 27.12.2018 kuriteoteate (I kd tl 138139), 14.02.2019 kuriteo kahtlustuse teate (I kd tl 140-141), ringkonnaprokuröri 05.04.2021 teate (I kd tl 142), Tallinna Ringkonnakohtu 19.04.2021 otsuse tsiviilasjas nr 2-19-150 (I kd tl 163-169), 09.07.2021 aktsionäride allkirjastatud vastused küsimustele (I kd tl 187-188), 09.07.2021 juhatuse liikme allkirjastatud vastus küsimusele (I kd tl 189-190), K.K. 14.06.2021 e-kiri (I kd tl 192).
32.Kuna hagi jääb rahuldamata kostja majanduslikust olukorrast tingituna, ei oma asjas puutumust hageja ja kostja omavahelised suhted, mistõttu ei arvesta kohus TsMS § 238 lg-te 1 ja 5 alusel otsuse tegemisel järgmiste hageja poolt esitatud tõenditega: 21.06.2021 ja 22.06.2021 hageja e-kirjad kostja juhatuse liikmele (II kd tl 29), hageja 29.06.2021 elektrooniliselt esitatud küsimused kostja juhatuse liikmele (II kd tl 30-35), E.P. 29.06.2021 vastuskiri (II kd tl 38-39), 09.07.2021 aktsionäride allkirjastatud dokumendi metaandmed (II kd tl 43), 09.07.2021 juhatuse liikme allkirjastatud dokumendi metaandmed (II kd tl 44). Menetluskulud
33.TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Pooled on taotlenud menetluskulude jätmist vastaspoole kanda. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on palunud kohtul kaaluda menetluskulude jätmist täies ulatuses kostja kanda ka TsMS § 162 lg 4 alusel (II kd tl 14 p 71). Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 162 lg 4 alusel ei saa kohus jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Seega TsMS § 162 lg 4 annab kohtule võimaluse jätta menetluskulud poolte endi kanda, mitte täies ulatuses selle poole kanda, kelle kasuks otsus tehti. Riigikohus on olnud seisukohal, et TsMS § 162 lg 4 rakendamiseks peavad esinema erandlikud asjaolud (vt RKTKm 2-17-18531, p 20; RKTKm 3-2-1-142-10, p 10). Hageja poolt esitatud põhjendused erandlikele asjaoludele ei viita. Käesolevas tsiviilasjas jättis kohus hagi rahuldamata, mistõttu jätab kohus hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda 34.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
35.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad kostja menetluskulud äriregistri väljavõtte kulust 10 eurot, transpordi kulust 82 eurot ja lepingulise esindaja kulust 4500 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 4594 eurot (II kd tl 51-52). Hageja ei ole kostja menetluskulude kohta seisukohta esitanud.
36.Kohus leiab, et põhjendamatu menetluskulu on TsMS § 174 lg 1 mõistes äriregistri väljavõtete kulu summas 10 eurot. Aktsiaselts Pärnu REV saab endaga seotud andmeid eäriregistrist kätte tasuta. Seega, kui kostja on asunud seisukohale, et lepinguline esindaja peab 13 (14)
Tsiviilasi nr 2-21-1504 selleks tegema kulutusi, on see kostja enda kulu ning vastaspoolelt selle väljamõistmine on põhjendamatu.
37.Kostja sõidukulu 2 x 42 eurot on põhjendatud ning lähtub Riigikohtu praktikast. Sõidukulude hüvitamisele kohalduvad analoogia korras riigi õigusabi osutanud advokaadi sõidukulude kohta väljendatud Riigikohtu seisukohad (vt RKTSm 2-14-14536/153, p 16). Samuti on Riigikohus leidnud, et sõidukulude hüvitamisel saab lähtuda analoogia korras valitsuse määrusest, millega on kehtestatud teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord (vt RKÜKo 3-2-1-40-15, p 70 jj).
38.Kohtu hinnangul on kostja lepingulise esindaja kulu TsMS § 175 lg 1 mõistes põhjendatud ja vajalik. Kostja on näidanud enda toimingute ajakuluks 36 tundi ja 30 minutit, ligilähedane ajakulu on ka hageja enda lepingulisel esindajal (34 tundi ja 6 minutit). Samas on kostja välja toonud, et advokaadibürool oli kliendiga kokku lepitud AdvS § 61 lg 1 p 2 nimetatud koondtasu, milline ei sõltunud tegelikult kulunud ajakulust ega menetluse kestusest. Kostja lepingulise esindaja tunnihind 175 eurot + käibemaks vastab väljakujunenud praktikale (sj kohus arvestab, et tunnihind on väiksem hageja lepingulise esindaja tunnihinnast), seega põhjendatud ja mõistlik. Kohus rahuldab kostja lepingulise esindaja kulu täies ulatuses, so summas 4500 eurot ilma käibemaksuta ning kokku kostja menetluskulud summas 4584 eurot (4500 + 42 + 42).
39.TsMS § 177 lg 4 ja kostja taotlusel kohus kohustab hagejat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.2023 otsuse RESOLUTSIOON:
1.Pärnu Maakohtu 21.10.2021 otsuse resolutsioon jätta muutmata, aga muuta selle põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendava osa punktidele 11–13.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Kõik senised menetluskulud jätta hageja kanda.
4.Rahuldada kostja aktsiaseltsi Pärnu REV (likvideerimisel) taotlus apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse kulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses 6950 € ning mõista see summa hagejalt A.K.lt kostja aktsiaseltsi Pärnu REV (likvideerimisel) kasuks välja. Hagejal tuleb väljamõistetud menetluskulu summalt tasuda kostjale alates otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ls s 2 sätestatud määras.
14 (14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.