3988 eurot 31 senti Hageja OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479), nende lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja A.H (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Aktiva Finance Group hagi osaliselt.
2.Mõista A.H-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja lepingust nr L224676 tulenev põhivõlg 601 eurot 46 senti.
3.Mõista A.H-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt (601 eurolt 46 senti) alates 16. septembrist 2025 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Mõista A.H-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt: Makse
5.Mõista A.H-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhiosa summadelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Mõista A.H-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja lepingust nr L293026 tulenev põhivõlg 306 eurot 95 senti.
7.Mõista A.H-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt (306 eurolt 95 senti) alates 16. septembrist 2025 kuni põhinõude täitmiseni.
8.Mõista A.H-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt: Makse
Maksetähtaeg
Laenu jääk
58 59 60
15.10.2025 15.11.2025 15.12.2025
186,46 € 125,35 € 63,07 €
Osamakse suurus 61,11 € 62,28 € 63,07 €
9.Mõista A.H-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhiosa summadelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
10.Jätta menetluskulud 38% ulatuses A.H kanda ja 62% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
11.Mõista A.H-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulude katteks 294 eurot 50 senti.
12.A.H-l tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (294 eurot 50 sendilt) tasuda Aktiva Finance Group OÜ-le viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
13.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 29. veebruaril 2024. a Tartu Maakohtule hagi A.H (kostja) vastu, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingu nr L224676 alusel põhivõla 187 eurot 50 senti, intressi 46 eurot 29 senti, haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 40 eurot 56 senti ning lepingu nr L293026 alusel põhivõla 1572 eurot 55 senti, intressi 126 eurot 58 senti, haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 110 eurot 34 senti. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise alates 1. märtsist 2024 põhivõlalt 1487 eurot 50 senti kuni selle täitmiseni määras 8,9% aastas ja põhivõlalt 1572 eurot 55 senti kuni selle täitmiseni määras 22,9% aastas. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid esialgne krediidiandja COOP Finants AS ja kostja 17. veebruaril 2020 tarbijakrediidilepingu nr L224676, mille kohaselt võimaldati kostjale laenu 2700 eurot. Laenuleping sõlmiti tähtajaga 15. veebruar 2026, intressimääraga 8,9% aastas, viivise määraga 8,9% aastas, krediidikulukuse määraga 11,32% aastas. Esialgne krediidiandja ja kostja sõlmisid 10. detsembril 2020 tarbijakrediidilepingu nr L293026, mille kohaselt võimaldati kostjale laenu 2300 eurot. Laenuleping sõlmiti tähtajaga 15. detsember
2
2025, intressimääraga 22,9% aastas, viivise määraga 22,9% aastas, krediidikulukuse määraga 26,9% aastas. Kostja täitis laenulepingutest tulenevaid kohustusi osaliselt. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 30. juunil 2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja võla tasumiseks. 27. juulil 2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud võlga ka täiendava tähtaja jooksul. Lepingu ülesütlemise hoiatus ja teatis on kostjale saadetud posti teel. Esialgne võlausaldaja loovutas 9. novembril 2023 nõude kostja vastu hagejale. Laenulepingu L224676 alusel väljastati kostjale laenu summas 2700 eurot. Kostja on teinud makseid laenuandjale põhiosa katteks 1212 eurot 50 senti. Laenulepingu L293026 alusel väljastati kostjale laenu summas 2300 eurot. Kostjalt on teinud makseid laenuandjale põhiosa katteks 727 eurot 45 senti. Lepingus L224676 on pooled leppinud kokku intressimääraks 8,9% aastas. Kostjal on intressi võlgnevus kuni ülesütlemiseni 9. novembril 2023 summas 46 eurot 29 senti. Kostja intressi tasunud ei ole. Lepingus L293026 on pooled leppinud kokku intressimääraks 22,9% aastas. Kostjal on intressi võlgnevus kuni ülesütlemiseni 9. novembril 2023 summas 126 eurot 58 senti. Kostja intressi tasunud ei ole.
2.Kohus andis hagejale 23. septembril 2024 tähtaja haginõude täpsustamiseks ja krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete määramise kohta teabe esitamiseks, kuivõrd kohtu esialgsel hinnangul ei järginud hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet.
3.Hageja esitas kohtule lõpliku ümberarvestuse 2. aprillil 2025 (dtl 207). Leping nr L224676 alusel sai kostja laenu 2700 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule 1862 eurot 4 senti. Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud 837 eurot 96 senti (2700 - 1862,04). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei olnud lepingu ülesütlemine 27. juulil 2023 kehtiv, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt. Kostja on tasunud 1862 eurot 4 senti, seega on ümberarvestuse kohaselt tasutud 1.-53 osamaksed, s.o 15. märtsist 2020 - 15. juulini 2024 täielikult ning 54. makse, s.o 15. augusti 2024. a osamakse osaliselt. Kostja on võlas seega alates 15. augusti 2024. a osamaksest. 2. aprilli 2025. a seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa maksed summas 328 eurot 60 senti, s.o 54.-61. osamaksed (15.08.2024-15.03.2025). Hageja palub välja mõista 2. aprilli 2025. a seisuga sissenõutavaks muutunud põhiosa osamaksete summa 328 eurot 60 senti ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 alusel tasumise tähtpäevale järgnevast päevast vastavalt hageja toodud maksegraafikule. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlalt kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt ja hageja palub välja mõista viivise ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt seadusjärgses viivisemääras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Lepingu nr L293026 alusel sai kostja laenu 2300 eurot ning on teinud tagasimakseid 1806 eurot 59 senti. Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud summa 493 eurot 41 senti (2300 - 1806,59). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 27. juulil 2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. Kostja on tasunud 1806 eurot 59 senti, seega on ümberarvestuse kohaselt tasutud 1.-51 osamaksed, s.o
15.jaanuarist 2021 - 15. märtsini 2025 täielikult ning 15. aprilli 2025. a osamakse osaliselt. Kostja on võlas seega alates 15. aprilli 2025. a osamaksest. 2. aprilli 2025. a seisuga sissenõutavaks muutunud põhiosa osamaksed on tasutud. Hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks 3
muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel tasumise tähtpäevale järgnevast päevast vastavalt hageja toodud maksegraafikule. Hageja palub välja mõista viivise tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt seadusjärgses viivisemääras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
4.Kostja ei ole hagile vastanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
6.Kohus leiab, et hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust VÕS § 402 lg 1 mõttes, millega esialgne krediidiandja COOP Finants AS, kes on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, andis kostjale laenu. Kostja on füüsiline isik, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Krediidiandja on loovutanud oma nõude kostja vastu hagejale. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid nõude loovutamise kohta.
7.Tarbijakrediidilepingute puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2).
7.1.Kohus peab tarbijakrediidilepingu kehtivuse kontrollimiseks tegema esmalt kindlaks, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
17.veebruaril 2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr L224676 kohaselt on krediidi kulukuse määr 11,32% aastas, mis ei ületa lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga poolt avaldatud kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra (20,61%) enam kui kolm korda. Kohus leiab, et tarbijakrediidileping nr L224676 ei ole tühine krediidi kulukuse määra tõttu.
10.detsembril 2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr L293026 kohaselt on krediidi kulukuse määr 26,9% aastas, mis ei ületa lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga poolt avaldatud kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra (20,09%) enam kui kolm korda. Kohus leiab, et tarbijakrediidileping nr L293026 ei ole tühine krediidi kulukuse määra tõttu.
7.2.Kui tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr on kooskõlas seadusega, tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 403 4 ja selle lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 13 kohaselt tõendab 4
vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Finantsinspektsiooni juhendi p 9.10.3 järgi peab krediidiandja koguma teavet mh tarbija varasema käitumise kohta finantskohustuste ja teiste varaliste kohustuste täitmisel. Juhendi p 9.11 kohaselt võtab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse ülalpeetavate arvu ja tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt kulutused toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele, kindlustusmaksetele jne). Asjakohased vorminõuded ja hindamise metoodika otsustab krediidiandja või -vahendaja. Hageja on hagiavalduses ja täiendavas seisukohas selgitanud, et krediidiandja omandas kostja varalise seisundi ja regulaarse sissetuleku kohta teabe tehes päringu Maksu- ja Tolliametisse (viimase kolme kuu keskmine sissetulek oli 912 eurot). Väljaminekuks arvestati 150 eurot. Krediidiandja hinnangul jäi kostjale reservi vähemalt 645 eurot 91 senti. Kehtivaid ja aktiivseid maksehäireid taotlejal ei olnud. Krediidiandja leidis kokkuvõttes, et võetud kohustuste täitmine on kostjale jõukohane. Krediidiandja ei nõudnud kostjalt konto väljavõtete esitamist. Riigikohus on leidnud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 403 4 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 403 4 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3) (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p-d 18, 19). Kohtupraktikas on samuti leitud, et hageja peab esile tooma ja tõendama, et laenuandja nõudis laenusaajalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt TlnRngKo 08.11.2021, 2-20-10661, p 55). Piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest pangakonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada (vt TlnRngKo 12.07.2023, 2-22-147994, p 12.1). Ka siis, kui laenusaaja sissetulek kajastub riiklikes andmekogudes ning krediidiinfo ja krediidiregistri andmetel maksehäired ei ole, tuleb laenuandjal koguda laenusaaja pangakonto väljavõte. Muuhulgas võimaldaks pangakonto väljavõte teha kindlaks, kas laenusaaja esitatud andmed oma kohutuste kohta on usaldusväärsed (vt TlnRngKo 27.10.2023, 2-21-15813, p 11.2). Hageja on ise menetlusdokumentides märkinud, et krediidiandja ei ole nõudnud kostjalt pangakonto väljavõtte esitamist. Krediidiandja tegi kostja sissetulekuta kohta päringu küll Maksu- ja Tolliametisse, kuid krediidiandja ei ole hinnanud kostja tegelikku kohustuste suurust. Krediidiandja hinnangul arvestati kostja väljaminekuteks 150 eurot kuus, mis ei ole kohtu hinnangul realistlik. Krediidiandja ei ole hinnanud, mis olid kostja väljaminekute suurus tegelikult, kas kostjal oli teisi võlakohustusi jms. Kui krediidiandja ei ole kostjalt pangakonto väljavõtteid nõudnud ega hinnanud kostja sissetulekute ja kohustuste suurust piisavalt pika ajavahemiku jooksul, siis ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline, sest krediidiandjal puudusid piisavad andmed vastavale järeldusele jõudmiseks. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, siis leiab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
5
7.3.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
7.4.Hageja on 2. aprilli 2025. a menetlusdokumendis toonud välja arvestuse olukorras, kus kohus asub seisukohale, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Leping nr L224676 Lepingu nr L224676 alusel sai kostja laenu 2700 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule 1862 eurot 4 senti (dtl 210 jj), kostjal tuleb tagastada lepingute alusel saadud 837 eurot 96 senti (2700 - 1862,04). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei olnud lepingu ülesütlemine
27.juulil 2023 kehtiv, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Kostja on võlas seega alates
15.augusti 2024. a osamaksest. 2. aprilli 2025. a seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa maksed 328 eurot 60 senti. Sellele lisanduvad ka 14. aprilli 2025. a, 15. mai 2025. a, 15. juuni 2025. a, 15. juuli 2025. a, 15. augusti 2025. a ja 15. septembri 2025. a maksed (kokku 272 eurot 86 senti). Kohtuotsuse tegemise aja (26. september 2025) seisuga on sissenõutavaks muutunud 601 eurot 46 senti (328,60 + 272,86). See summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. TsMS § 369 alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast vastavalt hageja esitatud graafikule (dtl 207). Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja 15. oktoobri 2025. a, 15. novembri 2025. a
15.detsembri 2025. a, 15 jaanuari 2026. a ja 15. veebruari 2016. a maksed. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (601 eurolt 46 sendilt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16. septembrist 2025 kuni põhinõude tasumiseni. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhiosa summadelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Leping nr L293026 Lepingu nr L293026 alusel sai kostja laenu 2300 eurot ning on teinud tagasimakseid 1806 eurot 59 senti, kostjal tuleb tagastada 493 eurot 41 senti (2300 - 1806,59). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 27. juulil 2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Kostja on tasunud 1806 eurot 59 senti, seega on ümberarvestuse kohaselt tasutud 1.-51 osamaksed, s.o 15. jaanuarist 2021 - 15. märtsini 2025 täielikult ning 15. aprilli 2025. a osamakse osaliselt. Kostja on võlas seega alates 15. aprilli 2025. a 6
osamaksest. Kohtuotsuse tegemise aja (26. september 2025) on sissenõutavaks muutunud 15. aprilli 2025. a makse, 15. mai 2025. a makse, 15. juuni 2025. a makse, 15. juuli 2025. a makse, 15. augusti 2025. a makse ja 15. septembri 2025. a maksed, kokku 306 eurot 95 senti. See summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 369 alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast vastavalt hageja esitatud graafikule (dtl 207). Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja 15. oktoobri 2025. a, 15. novembri 2025. a ja
15.detsembri 2025. a maksed. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (306 eurolt 95 sendilt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16. septembrist 2025 kuni põhinõude tasumiseni. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhiosa summadelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Eelneva tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
9.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt, s.o hagihindade võrdluses (esialgne hagihind 3988 eurot 31 senti ja pärast ümberarvestuse esitamist 1497 eurot 80 senti) ligikaudu 38% ulatuses, siis jaotab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskulud seega 38% ulatuses kostja kanda ja 62% ulatuses hageja kanda.
10.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku 1573 eurot 35 senti (riigilõiv 455 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning esindaja kulud 1098 eurot 50 senti (6,5 tundi tunnihinnaga 169 eurot tund käibemaksuta). TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigilõivu suurus ja maksmise kohustus tuleneb seadusest, seega on tegemist põhjendatud menetluskuluga (455 eurot). Hageja lepinguline esindaja taotleb menetluskulu hüvitamist maksekäsu kiirmenetluse eest summas 20 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral arvatakse asja maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause järgi hagimenetluse kulude hulka. Seadusega on avaldajale maksekäsu kiirmenetluses tekkivate menetluskulude katteks ette nähtud 20 eurot, mistõttu on ka maksekäsu kiirmenetluse kulu põhjendatud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusabikulude suurus ei ole põhjendatud. Arvestades hageja nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata (sh seda, et hageja on pidanud nõuet täpsustama vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu), peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks õigusabile kokku 3 tundi. Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 169 eurot (käibemaksuta). Hagejat on menetluses esindanud mitteadvokaadist esindaja. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 222-15592, p 60). Arvestades, et käesolev asi ei olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt (asjaolude või tõendite poolest) mahukas ning sarnaste nõuete esitamine on hageja lepingulise esindaja tavaline tegevus, on kohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks 100 eurot. Seega on hageja lepingulise esindaja tasu 300 eurot (3 x 100 eurot, käibemaksuta). 7
Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 775 eurot (455 + 20 + 300, käibemaksuta). Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud, milleks on 294 eurot 50 senti (775*38%). Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostjal ei ole menetluskulusid tekkinud.
11.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merili Ratasepp kohtunik
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.