Jätta riigi õigusabi kulud riigi kanda ja muud menetluskulud V Ja kanda. Võlausaldajal VAZZABI IT OÜ hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Mõista V Jalt Swedbank AS-kasuks välja menetluskulude (riigilõiv) hüvitis 50 eurot.
6.Toimetada määrus kätte võlgnikule ja võlausaldajatele.
1(9)
Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Pärnu Maakohtu 21.12.2012 määrusega lõpetati võlgnik V Ja pankrotimenetlus ja algatati tema kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku kohustusi määrati täitma võlgnik ise. Pankrotimenetluse lõpetamise määruse kohaselt olid tunnustatud nõuded, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud, järgmised: 1) Swedbank AS 2901,77 eurot; 2) Bigbank AS 4473,82 eurot.
Võlausaldaja Bigbank AS on loovutanud kohustustest vabastamise menetluse kestel nõude 21.10.2014 Condor Inkasso OÜ-le (kd I lk 232-233). 01.03.2018 esitas võlausaldaja Condor Inkasso OÜ teate nõude loovutamisest 06.11.2017 koos kõigi loovutamise hetkeks tekkinud ning tulevikus tekkida võivate kõrvalnõuetega Vazzabi IT OÜ-le (II kd lk 3-5).
Võlgnik esitas 23.02.2018 kohtule taotluse tema täitmata kohustusest vabastamise otsustamiseks seoses 5 aasta möödumisega kohustustest vabastamise menetluse algusest. Maakohus rahuldas 18.04.2018 määrusega võlgniku taotluse ja vabastas V Ja tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Maakohus tuvastas, et kuni 2015 aasta lõpuni oli võlgniku keskmine sissetulek alla kuupalga alammäära. Võlgniku sissetulek alates 2016. aastast ei olnud kohtu hinnangul oluliselt üle kuupalga alammäära. Kohus tõi välja, et võlgnik suutis vähendada võlgnevust ühe võlausaldaja ees. Vazzabi IT OÜ kinnitas kohtule, et võlgnik tasus võlgnevust perioodil 05.02.2015–13.02.2017 50 eurot kuus, st 25x50=1250 eurot. Swedbank AS-le võlgnik väljamakseid ei teostanud. Kohus asus seisukohale, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse jooksul seadusest tulenevaid kohustusi täitnud nõuetekohaselt ja kohustustest vabastamise menetluse pikendamine ei oleks tulemust toov.
Pärnu Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse võlausaldaja Swedbank. Võlausaldaja taotles maakohtu määruse tühistamist ja võlgniku kohustustest vabastamata jätmist. Määruskaebusele vastamiseks määras kohus võlgniku taotlusel talle riigi õigusabi korras esindaja. Määratud esindaja ülesandeid asus täitma vandeadvokaat V Krinal.
Tallinna Ringkonnakohus tühistas 07.01.2019 maakohtu 18.04.2018 määruse, millega maakohus võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastas, pikendas võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kuni 21.12.2019 ja saatis tsiviilasja tagasi maakohtule võlgniku kohustusest vabastamise menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohus määras, et nimetatud kuupäeva möödumisel vaatab maakohus kohustustest vabastamise avalduse uuesti läbi. Ringkonnakohus andis maakohtule juhise asja uuel läbivaatamisel võlgnikule täiendavalt selgitada PankrS § 173 lõikes 3 sätestatud kohustuse sisu, vajadusel nt koos näidetega 2(9)
konkreetsetest rahasummadest, mis võlgniku konkreetse kuusissetuleku suuruse juures tuleks tal võlausaldajatele vastavalt nende jaotistele maksmiseks eraldada. Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtuga osas, milles kohus leidis, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse jooksul seadusest tulenevaid kohustusi täitnud nõuetekohaselt. Samuti ei nõustunud kolleegium maakohtuga, et kohustustest vabastamise menetluse pikendamine ei oleks praegusel juhul tulemust toov. Ringkonnakohus leidis, et olukorras kus võlgniku sissetulek on menetluse kestel alates 2016. a teisest poolest püsivalt ületanud kehtestatud kuupalga alammäära, kuid ühele kahest võlausaldajast, Swedbank AS-ile, ühtegi väljamakset teostatud ei ole, ei saa asuda seisukohale, et võlgnik oleks oma kohustusi täitnud nõuetekohaselt. Võlgnik on rikkunud kohustustest vabastamise menetluse põhikohustust – teha võlausaldajatele väljamakseid. Ringkonnakohus analüüsis võlgniku esitatud kontoväljavõtteid ja leidis, et võlgnikul tulnuks vastavalt (pankrotiseaduse) PankrS § 173 lõigetele 3 ja 5 alates juulist 2016, mil võlgniku sissetulek ületas püsivalt kehtestatud kuupalga alammäära, võlausaldajatele väljamakseteks eraldada igakuiselt kuupalga alammäära ületav osa oma sissetulekust, s.o igakuiselt vähemalt 129,36 eurot (2017. a septembris 599,36 eurose kuupalga puhul, arvestades tolleaegset kuupalga alammäära 470 eurot) kuni 275,64 eurot (2016. a septembris 705,64 eurose kuupalga puhul, arvestades tolleaegset kuupalga alammäära 430 eurot), millest PankrS § 173 lõike 4 järgi võib võlgnik endale jätta 25%. Seega pidanuks võlausaldajatele väljamakseteks jääma igakuiselt 97,02 kuni 206,73 eurot. Ringkonnakohus tõi välja, et asja materjalidest nähtuvalt tasus võlgnik üksnes võlgnevust Condor Inkasso OÜ-le (Bigbank AS-i eriõigusjärglane) 14.01.2015 sõlmitud maksegraafiku (I kd lk 235-236) alusel alates 05.02.2015 kuni 13.02.2017 igakuiselt 50 eurot. Seega arvestades summasid, mis tulnuks võlgnikul igakuiselt võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks eraldada, ning pankrotimenetluses jaotusettepaneku kinnitamise määruses määratud võlausaldajate jaotiseid (Swedbank AS 39,343%, Bigbank AS 60,657%), tulnuks võlgnikul eraldada väljamakseteks raha nii Swedbank AS-le kui ka Vazzabi IT OÜ-le suuremas summas kui 50 eurot. Ringkonnakohus asus seisukohale, et võlgnik rikkus põhikohustust teostada võlausaldajatele väljamakseid ning vähemalt määruskaebuse ringkonnakohtus lahendamise ajal (07.01.2019) esinesid PankrS § 175 lõike 2 punktis 2 sätestatud alused võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks, s.o võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Ringkonnakohus kohaldas PankrS § 175 lg 51 sätestatut, mis annab kohtule olukorras, kus võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võimaluse menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja (mitte pikema kui seitse aastat menetluse algatamisest), pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Ringkonnakohtu hinnangul andsid asja materjalid alusel järeldada, et võlgnik ei pruukinud olla tegelikkuses aru saanud oma PankrS § 173 lõikes 3 sätestatud kohustusest võlausaldajatele väljamakseid teostada, kuivõrd maakohus oli jätnud võlgnikule tema kohustuste sisu arusaadavalt selgitamata. Muuhulgas ei olnud selgitatud ka seda, mida kujutab endast tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Kuivõrd võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati Pärnu Maakohtu 21.12.2012 määrusega pikendas ringkonnakohus menetlust PankrS § 175 lõike 51 alusel maksimaalse võimaliku tähtajani, kuni 21.12.2019. Kolleegium pidas põhjendatuks anda võlgnikule nimetatud täiendav aeg mõlema võlausaldaja nõuete rahuldamiseks kooskõlas jaotisega.
Edasises kohustusest vabastamise menetluses on maakohus teinud 07.02.019 päringu aruande saamiseks võlgniku 2018. aasta tegevuse kohta tähtajaga 07.03.2019 ning 3(9)
teavitanud, et järgmine aruanne tuleb esitada 2019 juunis. Kohus kohustas võlgnikku aruandes esitama andmed, millega võlgnik tegeleb, tulude ja kulude kohta ning arvelduskonto väljavõtte. Päringu on kohus edastanud V Jale ja temale määruskaebuse lahendamisel riigi õigusabi korras määratud esindajale V Krinalile. Võlgnik esitas 26.02.2019 kohtule SEB panga arvelduskonto väljavõtte ajavahemiku 04.06.2018 kuni 18.02.2019 kohta. 17.01.2020 on kohus teinud võlgnikule päringu, milles on juhtinud tähelepanu, et viimati on võlgnik esitanud aruandena vaid kontoväljavõtte ning seoses vajadusega kontrollida võlgniku kohustuste täitmist ja kohustanud võlgnikku esitama kohtule: pangakontode väljavõtted alates 27.02.2019; teave ja tõendid töötamise ning igakuise sissetuleku suuruse kohta; juhul kui võlgnik ei tööta, siis tõend töötuna arvele võtmisest ja teave, mida on võlgnik teinud mõistlikult tasustatava töökoha leidmiseks; teave millest koosnevad võlgniku igapäevased olmekulud ning info, kes neid tasub; ülevaade võlausaldajatele tehtud väljamaksetest. Võlgnik esitas 31.01.2020 kohtule aruande, milles on märgitud, et võlgnik töötab padjaliini töötajana M OÜ-s, tunnitasuga 4,00 eurot, tööajaga 40 tundi nädalas. Aruandesse võlausaldajatele tehtud väljamaksete kohta kirjutatust võib aru saada, et maksete kohta ei mäleta ning ei ole võimeline maksma, maksis summas 20 eurot kuni septembri lõpuni. Ei tea kus on tšekid, osa tšekke on Vi käes. Aruandele on lisatud M OÜ ja V Ja vahel 13.12.2019 sõlmitud tööleping ja võlgniku arvelduskonto väljavõte pangast SEB perioodist 13.03.2019 kuni 18.01.2020 (II kd lk 65-72). 04.02.2020 on kohtule esitatud palgaleht V Ja töötasudest töötamisel C OÜ-s perioodist 27.06.2017 kuni 30.09.2019 ja maksekorraldused Swedbank AS-ile: 13.03.2019 makse 5 eurot, 15.04.2019 makse 10 eurot, 15.05.2019 makse 10 eurot, 10.06.2019 makse 10 eurot ja 12.08.2019 makse 10 eurot (II kd lk 73-79). Kohtute infosüsteemis on märgitud palgalehe ja maksekorralduste esitajaks vandeadvokaat V Krinal. 11.02.2020 on kohtule esitatud V Ja Swedbank pangakonto väljavõte perioodist 25.03.1999 kuni 11.02.2020 (II kd lk 80-87). Kontoväljavõttest nähtuvalt on V Jale 04.02.2019 laekunud 962,02 eurot selgitusega „pärimistunnistus 9524-18, vastavalt pärijate kokkuleppele“.
Seoses kohtunik Külli Mõlderi pensioneerumisega anti V Ja kohustusest vabastamise menetluse järelevalve 2020. aasta veebruaris kohtunik Rajar Milleri menetlusse.
Kohus kuulas kohustuste täitmise kohta selgituste saamiseks võlgniku isiklikult ära 19.11.2020 Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajas. Kohus palus võlgnikul selgitada võlgniku kohustusi kohustustest vabastamise menetluses nii nagu võlgnik neist aru sai ning kuidas võlgnik sai maksete tegemise kohustusest aru pärast ringkonnakohtu määrust. Võlgnik vastas kohtule, et võlgadest vabastamise menetluses tuli tal tasuda natukene neile, kellele võlgu on. Pärast ringkonnakohtu määrust sai võlgnik enda sõnul esindajalt juhise teha mingeid väikseid makseid ja ta tegi. Tegi ühele võlausaldajale. Seda, miks võlgnik tegi aastal 2019 makseid vaid ühele võlausaldajale ning seda, miks maksed jäid tegemata nõuetekohases määras, võlgnik selgitada ei osanud.
Võlausaldaja Wazzabi IT OÜ (likvideerija Andrei Rjazantsev) esitas oma seisukoha võlgadest vabastamise menetluse lõpetamise kohta 02.12.2020. Esitatud vastuses on võlausaldaja seisukohal, et võlgnik tuleks jätta tema täitmata kohustustest vabastamata. Võlausaldaja vastuse kohaselt ei ole perioodil 18.04.2018 kuni 21.12.2019 võlausaldajale võlgnikult ega ka tema nimel kelleltki kolmandalt väljamakseid tehtud.
4(9)
10.Võlausaldaja Swedbank esitas seisukoha 11.12.2020. Võlausaldaja leiab, et võlgnik tuleb jätta kohustusest vabastamata. Võlausaldaja on vastuses välja toonud, et perioodil 18.04.2018 kuni 21.12.2019 on võlausaldaja nõude katteks laekunud 45 eurot. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on rikkunud pankrotiseaduses sätestatud loovutuskohustust. Võlausaldaja arvutuste kohaselt oleks võlgnik pidanud sel perioodil loovutama Swedbank AS-ile 1 160,81 eurot (arvutus lisatud vastusele). Võlgnik ei ole põhjendanud, miks ei ole võlgnik seaduses sätestatud määral loovutamiskohustust täitnud. Võlausaldaja toob välja, et lisaks on saanud võlgnik pärandi ning jätnud päranduseks saadu arvelt väljamakse tegemata.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus, tutvunud võlgniku poolt kohtule esitatud aruannete ja seisukohtadega, võlausaldajate seisukohtadega ning kuulanud võlgniku isiklikult ära, leiab, et võlgadest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning võlgnik tuleb jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
12.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevas kohustustest vabastamise menetluses pikendas ringkonnakohus menetlust PankrS § 175 lõike 51 alusel seitsme aastani, s.o kuni 21.12.2019. Võlgniku kohustusest vabastamise menetlus algatati 21.12.2012 ja 21.12.2019 möödus PankrS § 175 lg 51 sätestatud maksimaalne seitsme aastane tähtaeg vabastamise menetluse algatamisest, seega tuleb kohtul võlgniku taotlusel otsustada tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise küsimus.
13.Võlgniku kohustuste täitmist kohustustest vabastamise menetluses ajavahemikus 21.12.2012 kuni maakohtu määruse tegemiseni 18.04.2018 on ringkonnakohus oma 07.01.2019 määruses analüüsinud ning leidnud, et võlgnik rikkus kohustust teha võlausaldajatele väljamakseid. Kuid seda põhjusel, et võlgnik ei pruukinud kohtu selgituste puudulikkuse tõttu saada aru oma PankrS § 173 lg 3 sätestatud kohustusest võlausaldajatele väljamakseid teha ega saada aru sellest, millised on sissetulekust sõltuvate väljamaksete nõuetekohased suurused. Ringkonnakohus pidas põhjendatuks anda võlgnikule täiendav aeg mõlema võlausaldaja nõuete rahuldamiseks kooskõlas jaotisega.
14.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kulgemises kuni 18.04.2019 tugineb kohus ringkonnakohtu määruses toodud asjaoludele ja järeldustele ning seega tuleb võlgniku taotluse uuel läbivaatamisel kohustustest vabastamise üle otsustades kohtul eelkõige kontrollida, kas võlgnik on talle antud täiendava tähtaja jooksul PankrS § 173 lg 3 sätestatud kohustustest aru saanud ja neid nõuetekohaselt täitnud, s.o teinud võlausaldajatele enda sissetulekutest makseid ettenähtud ulatuses.
15.Vastavalt PankrS § 175 lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi (võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel) ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
16.Kohtute infosüsteemist ei nähtu kohtule võlgniku süüdimõistmist pankrotikuriteos. Seega PankrS § 175 lg 1 punktis 1 tulenevat keeldumise alust ei esine.
17.Järgnevalt kontrollib kohus teist PankrS § 175 lg 2 sätestatud keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul 5(9)
tuleb ka tuvastada, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS §-st 173 tulenevalt peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel: (i) tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; (ii) teatama viivitamatult kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 1 sätestatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustuse täitmise osas arvestab kohus konkreetset isikut, sh millised on tema väljavaated ja potentsiaal tulutoova tegevuse leidmiseks, võttes arvesse tema haridustaset, väljaõpet, töökogemust, vanust, terviseseisundit ning samuti perekondlikku elukorraldust.
18.PankrS § 173 lg 3 alusel loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti, kui kohus ei ole määranud üleantavat protsenti teistsuguses määras (PankrS § 173 lg 4). PankrS § 173 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Käesoleval juhul määrati võlgniku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab (PankrS § 172 lg 6). Võlgnik usaldusisiku ülesannetes on kohustatud eelkõige tulenevalt PankrS § 172 lg 2 ja § 173 lg 3, 4 pidama arvestust enda tulust võlausaldajatele eraldatavat summade kohta ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.
19.Asja materjalidest (aruanded, kontoväljavõtted) nähtub kohtule, et kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik töötanud aastatel 2013-2015 OÜ-s B taara vastuvõtjana, hiljem kuni juunini 2016 OÜ-s M Alates juunist 2016 OÜ-s R ning alates 2017. aastast AS-is S abitöölisena. Võlgniku esitatud aruannetest ja kontoväljavõtetest nähtuvalt on võlgnik kohustustest vabastamise taotluse esmakordse läbivaatamise ajal ja järel jätkanud töötamist AS-is S. Võlgniku SEB konto väljavõttest nähtuvalt on talle detsembris 2019 laekunud töötasu AS-ilt S samuti M OÜ-lt. Võlgniku 31.01.2020 aruandele lisatud töölepingust nähtuvalt asus võlgnik tööle M OÜ-s alates 13.12.2019 padjaliini töötaja ametikohale täistööajaga ja brutotöötasuga 4 eurot tunnis (II kd lk 67-72). 09.04.2012 kohtuistungi protokollist nähtuvalt on võlgnikul põhiharidus, enne maksejõuetuse tekkimist on töötanud transporttöölisena. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse ajal olnud valdavalt tööga hõivatud ning sissetulekut menetluse kestel suurendanud. Seega arvestades võlgniku haridustaset ja ameteid on ta kohtu hinnangul täitnud PankrS § 173 lg 3 p 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.
20.Arvestades kohtule esitatud aruannetes kajastatut ja kontoväljavõtteid ei tuvasta kohus, et võlgnik oleks varjanud enda tulusid või vara ja sellega rikkunud Pankrs § 173 lg 2 p 2 sätestatud kohustust.
21.Küll tuvastab kohus asja materjalide pinnalt, et võlgnik on ka kohustusest vabastamise taotluse ringkonnakohtus arutamise perioodil ning pärast ringkonnakohtu 07.01.2019 lahendit, millega pikendati kohustusest vabastamise menetluse kestust, rikkunud PankrS § 173 lg 3 p 3 ja § 172 lg 2 koostoimes usaldusisiku kohustusi täitvale võlgnikule langevat kohustust eraldada võlausaldajatele väljamakseteks 75 % oma sissetulekutest, millele ei saa pöörata sissenõuet ja teha sellest võlausaldajatele väljamakseid vastavalt jaotistele. 6(9)
22.Võlgniku esitatud kontoväljavõtetest ja palgalehest nähtuvalt on võlgnikule alates aprillist 2018 kuni 21. detsember 2019 laekunud töötasu ning võlausaldajatele kuulunuks väljamaksmisele igakuiselt arvestatuna summad järgnevalt: Kuu ja Töötasu Palga Välja aasta laekumised alammäär maksmiseks 727,51 227,51 04.2018 500,00 688,99 188,99 05.2018 500,00 726,26 226,26 06.2018 500,00 660,82 160,82 07.2018 500,00 725,26 225,26 08.2018 500,00 697,94 197,94 09.2018 500,00 671,74 171,74 10.2018 500,00 752,54 252,54 11.2018 500,00 737,62 237,62 12.2018 500,00 600,27 60,27 01.2019 540,00 726,54 186,54 02.2019 540,00 665,88 125,88 03.2019 540,00 696,22 156,22 04.2019 540,00 700,92 160,92 05.2019 540,00 735,47 195,47 06.2019 540,00 663,06 123,06 07.2019 540,00 700,62 160,62 08.2019 540,00 610,33 70,33 09.2019 540,00 516,45 0,00 10.2019 540,00 547,01 7,01 11.2019 540,00 626,70 86,70 12.2019 540,00 Kokku 14178,15 3221,70
23.Võlgniku ärakuulamisel saadud teabest, esitatud maksekorraldustest ja võlausaldajate kinnitustest nähtub, et alates aprillist 2018 on võlgnik teinud väljamakseid üksnes võlausaldajale Swedbank kogusummas 45 eurot järgnevalt: 13.03.2019 summas 5 eurot, 15.04.2019 summas 10 eurot; 15.05.2019 summas 10 eurot, 10.06.2019 summas 10 eurot ja 12.08.2019 makse summas 10 eurot (II kd lk 73-79). Võlausaldaja Swedbank on 45 euro laekumist kinnitanud. Võlausaldajale Wazzabi IT OÜ väljamaksed puuduvad.
24.Võlgniku sissetulekute (töötasu) ja võlausaldajale tehtud maksete alusel tuleb resümeerida, et võlgnik on perioodil 2018 aprill kuni 2019 detsember tasunud võlausaldajaile kokku 45 eurot olukorras, kus ta saanuks ja pidanuks teenitud palgast tasuma kokku 2416,28 eurot.
25.Kuivõrd võlausaldajate nõuete rahuldamine võimalikult suures ulatuses on võlausaldajate esmane huvi, siis väljamaksete tegemise kohustuse eiramine on kahtlemata võlausaldajate huve kahjustav. Seega jääb kohtul hinnata, kas võlgnik on rikkunud oma kohustust teha sissetulekust võlausaldajatele nõuetekohases mahus väljamakseid süüliselt. Riigikohus on lahendis 3-2-1-19-16 avaldanud seisukohta, et PankrS § 175 lg 5 rakendamiseks peab kohus tuvastama, et võlgniku käitumises esineb raske süülise käitumise, s.o kas VÕS § 104 sätestatud tahtluse või raske hooletuse, tunnuseid.
7(9)
26.Ringkonnakohus tuvastas taotluse esmakordsel läbivaatamisel küll võlgniku kohustuse rikkumise, kuid pikendas kohustustest vabastamise menetlust andmaks võlgnikule täiendav võimalus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks kohustustest vabastamise menetluse raames. Kolleegiumi hinnangul puudus alus eeldada, et kui võlgnik oleks saanud oma väljamaksete teostamise kohustuse sisust aru, ei oleks ta seda täitnud ning kohustas maakohut võlgnikule tema kohustusi selgitama. Toimikus ei ole dokumenteeritud, mil viisil eelmine maakohtu kohtukoosseis ringkonnakohtu osundatud selgitamiskohustust täitis. Toimikust on leitav võlgnikule ja talle määratud esindajale adresseeritud kohtu 07.02.2019 e-kiri üldsõnalise juhisega ja tähtajaga aruande esitamiseks (II kd lk 58). Dokumenteeritud ei ole, kas kohus küsis võlgnikult täiendavat teavet või jagas selgitusi pärast seda, kui võlgnik kohtu nõudele reageerides esitas 26.02.2019 üksnes SEB panga konto väljavõtte ajavahemiku 04.06.2018 kuni 18.02.2019 kohta. Teine toimikust leitav kohtunõue on võlgnikule saadetud 17.01.2020, s.o pärast kohustusest vabastamise menetluse lõppemist.
27.Võlgniku poolt ärakuulamisel antud selgituste põhjal järeldab kohus, et võlgnik oli teadlik kohustusest vabastamise menetluse pikendamisest ja sellest, et tal on jätkuvalt kohustus teha võlausaldajatele väljamakseid. Ärakuulamisel selgitas võlgnik kohtule enda arusaama kohustustest vabastamise menetluse olemusest selliselt, et tuleb natuke tasuda neile, kellele võlgu oled. Võlgnik teadis, et tal on kaks võlausaldajat. Võlgnik kinnitas kohtule, et sai aru kohustusest teha võlausaldajatele makseid. Võlgnik selgitas, et sai esindajalt juhise teha mingeid väikseid makseid ja ühele võlausaldajale tegi. Põhjust, miks tegi makseid ainult ühele võlausaldajale, võlgnik kohtule anda ei osanud. Kohtule on võlgniku selgitustest küll usutav, et võlgnikule võis ehk jääda endiselt pealiskaudseks arusaam kui suure osa igakuistest sissetulekutest pidanuks ta võlausaldajatele väljamakseteks eraldama ning millal väljamakseid tegema. Teisalt ei ole võlgniku teadmisel maksete suurusest praegusel juhul ka määravat tähtsust. Olukorras, kus võlgnik on saanud kohustuse olemusest aru ja samas teinud teadliku valiku jätta kahest võlausaldajast ühele maksed sootuks tegemata ning võlgnevust mitte vähenda, tuleb asuda seisukohale, et kohustuse rikkumine on tahtlik ja seega süüline PankrS § 175 lg 2 p 2 mõttes.
28.Lisaks on võlgnik saanud vara pärimisest. Swedbank pangakonto väljavõttest nähtuvalt V Jale 04.02.2019 laekunud 962,02 eurot selgitusega pärimistunnistus 9524-18, vastavalt pärijate kokkuleppele. Kohus märgib, et kui ka igakuistest sissetulekutest väljamakseteks eraldatava raha arvestamine võib olla keeruline, siis võlgniku kohustuste kohta PankrS § 173 lg 6 sätestatu (kajastub ka kohustusest vabastamise menetluse algatamise määruses), on arusaadavalt ja selgelt sõnastatud – pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole üle andma. Arvestades, et laekumine on toimunud üsna lühikest aega pärast võlgniku kohustusest vabastamise menetluse pikendamist, oleks mõistlikult eeldatav, et võlgnik on kohustusest vabastamise saavutamiseks enda kohustused eriti hoolikalt üle vaadanud. Pärandvara arvelt võlausaldajatele makse tegemata jätmise puhul on võlgnik olnud kohtu hinnangul vähemalt raskelt hooletu ja seega on ka PankrS 173 lg 6 sätestatud kohustuse rikkumine süüline PankrS § 175 lg 2 p 2 mõttes.
29.Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (3-2-1-60-13, p 10). Uue võimaluse saamiseks tuleb võlgnikul kohustustest vabastamise menetluse kestel anda ennast parim võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik talle võimaldatud täiendaval perioodil kohustustest vabastamise menetluses võlausaldajate nõuete rahuldamiseks endast parimat andnud. Võlgnikule antud ajapikendus pidi andma ka 8(9)
arusaadava signaali, et senini ei ole võlgniku panus olnud tema kohustusest vabastamiseks piisav. Selles olukorras püüaks hoolsalt käituv võlgnik ka ise selgitada võimalikult aktiivselt välja põhjused ja saada juhised, kuidas olukorda parandada. Ka võlgniku ärakuulamisel kõlanud selgitused, et ta tegi esindaja juhisel mingeid väikseid maksed ning samas ei mäleta, kui palju ta maksis või kus on maksekorraldused, näitab kohtule, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluses oma kohustuste täitmise eest mõistlikult oodatavat vastustust võtnud ning pigem püüab tegematajätmisi õigustada.
30.Eeltoodust tulenevalt on võlgnik rikkunud süüliselt PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 sätestatud ning PankrS § 172 lg 2 nimetatud usaldusisiku kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, mistõttu kohus keeldub PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel V Ja tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest ja lõpetab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse (PanrkS § 175 lg 8).
31.Menetluskulud maa ja ringkonnakohtus jäävad TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi võlgniku kanda. Võlgnikule on antud riigi õigusabi hüvitamiskohustuseta, seega riigi õigusabi kuud jäävad riigi kanda. Toimikumaterjalidest nähtuvalt maakohtu menetluses võlausaldajatele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Ringkonnakohtu menetluses on võlausaldaja Swedbank menetluskuluks määruskaebuselt 08.05.2018 tasutud riigilõiv 50 eurot, mis tuleb võlgnikult võlausaldaja kasuks välja mõista. Võlausaldajal Wazzabi IT OÜ määruskaebemenetluses hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
32.Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse (PankrS § 175 lg 6).
33.PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. (allkirjastatud digitaalselt) Rajar Miller kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.