Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): DD (isikukood xxxxxxxxxx), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Indrek Västrik Kostja (vastustaja): CitySale OÜ (registrikood 11587416), lepinguline esindaja Kuldar Kirt
Asja läbivaatamine
17.09.2021 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 18.03.2021 otsus muutmata. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta DDi kanda. Rahuldada CitySale OÜ taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määrata DDi poolt CitySale OÜ-le hüvitatavateks menetluskuludeks 379,5 eurot.
5.Mõista CitySale OÜ kasuks DDilt välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 379,5 eurot.
6.Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb DDil CitySale OÜ-le tasuda viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2-19-13719 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.DD esitas 06.09.2019 Harju Maakohtule hagi CitySale OÜ vastu töötasu nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista ajavahemiku 01.01.2017-31.12.2017 eest töötasu 5 640 eurot, ajavahemiku 01.01.2018-31.12.2018 eest töötasu 6 000 eurot, ajavahemiku 01.01.201931.12.2019 eest töötasu 6 480 eurot, ajavahemiku 01.01.2020-31.05.2020 eest töötasu 2 920 eurot ja alates 01.06.2020 igakuine töötasu Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alammääras.
2.Hagejale saadeti Eesti Töötukassa (edaspidi Töötukassa) kaudu 16.09.2016 tööpakkumine nr 1275682, mille kohaselt kostja (kasutab reklaamis ka nime Nnnnnnnn) otsib töötajaks xxxxxxxx valmistajat. Mõned päevad peale tööpakkumise saamist pidasid hageja ja kostja läbirääkimisi kostja kontoris töölepingu sõlmimiseks, pooled sõlmisid suulise tähtajatu töölepingu, leping kehtis alates 19.09.2016. Töö oli täistööajaga (8 tundi päevas, 5 päeva nädalas), palgaks lepiti kokku 800 eurot kuus.
3.Hageja töötas vähemalt 3 kuud xxxxxxx valmistajana, peale seda kostja töölepingut rikkudes hagejat enam tööga ei kindlustanud. Kostja hagejaga sõlmitud töölepingut üles ei öelnud. Leping kehtib seega käesoleva ajani. Kuna kostja hagejat alates detsember 2019 tööga ei kindlustanud, peab kostja vaatamata sellele, kas tööd tehti või mitte, maksma hagejale palka. Kostja seisukohad
4.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Hageja ei ole mistahes tööd kostjale teinud. Hageja ei ole tõendanud, et ta tegi kostjale tööd. Seega puudub hagejal igasugune õigus nõuda kostjalt palga maksmist. Osaliselt on hageja nõuded ka aegunud. Maakohtu otsus ja põhjendused
6.Harju Maakohus jättis rahuldamata vastuväite kohtu tegevusele ning jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus määras kostja menetluskulude suuruse kindlaks ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 638 eurot.
7.Hageja kohustuseks on tõendada, et poolte vahel tööleping sõlmiti ning millised olid selle tingimused. Vaidlus puudub selle üle, et hagejal kirjalik tööleping puudub. Kuna kirjalikku
2-19-13719 töölepingut hagejal kohtule esitada ei ole, peab hageja tõendama kas suulise töölepingu sõlmimist või kostja juures tööle asumist. Hageja esitatud tööpakkumine nr 1275682 ei tõenda, et hageja ja kostja oleksid pidanud läbirääkimisi töölepingu sõlmimise kohta või oleksid töölepingu sõlminud või et hageja oleks kostja juures kunagi töötanud. Apellatsioonkaebus
8.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks, alternatiivselt teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
9.Maakohus jättis põhjendamatult hageja taotlused rahuldamata ja sellega vähenes oluliselt hageja võimalus oma väiteid tõendada. Kostja tööpakkumise hagejale edastamise tõendamine suurendaks hageja väidete usutavust selle kohta, et hageja töötas kostja juures. Telefoninumbri +372xxxxxxxx kasutaja väljaselgitamine ja tööpakkumise järgse perioodi kõnede väljavõtte väljanõudmine võimaldaks hagejal viidata numbritele, mille kaudu kostja esindajaga suhtlemine toimus (hageja ei oska hetkel täpselt neid numbreid, mida hageja ise kasutas, öelda). Tõendite kogumise taotlus oli piisavalt põhjendatud ja kohus, jättes tõendite väljanõudmise taotluse rahuldamata, kohaldas ebaõigesti tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 236 lõiget 2. Vastustaja seisukohad
10.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 651 lg 1 p 1 alusel tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata.
12.Hageja heidab maakohtule ette menetlusnormide rikkumist hageja poolt esitatud taotluse rahuldamata jätmisel. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus menetlusnorme. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Hageja esitas 02.12.2020 maakohtule taotluse nõuda välja Töötukassalt andmed tööpakkumise kohta (kas Töötukassa on menetlenud tööpakkumist nr 1275682 ning kui on, siis kas vastav pakkumine tehti nähtavaks selliselt, et hageja võis pakkumisega tutvuda või oli pakkumine muul viisil edastatud hagejale). Samuti esitas hageja taotluse nõuda välja andmed selle kohta, kes on telefoninumbri +372xxxxxxxxx kasutaja ning ühtlasi välja nõuda sellelt telefoninumbrilt tehtud kõnede väljavõte alates 16.09.2016 kuni 01.04.2017. Telefoninumbrilt tehtud kõnede väljavõte lükkab hageja hinnangul ümber kostja väite, et kostja ei ole hagejaga suhelnud. Maakohus jättis 19.01.2021 hageja taotlused rahuldamata, kuna vaatamata maakohtu selgitustele ei ole hageja oma taotlust täpsustanud. Hageja esitas seejärel vastuväite kohtu tegevusele, mille maakohus jättis rahuldamata, märkides, et hageja soovitud andmed tööpakkumise menetlemise ja edastamise kohta ei tõenda kostjaga töölepingu sõlmimist või kostja juures töötamist. Telefoninumbrilt tehtud kõnede väljavõtte taotluse osas märkis maakohus, et tegemist on üldsõnalise taotlusega, millest ei selgunud, et hageja oleks üldse kostjaga nimetatud telefoninumbril suhelnud. Maakohus leidis ringkonnakohtu hinnangul õigesti, et tööpakkumise menetlemisest töölepingu sõlmimist ega kostja juures töötamist järeldada ei saa. Samuti ei saaks hageja suhtlemisest A nimelise mehega järeldada hageja
2-19-13719 töötamist kostja juures. TsMS § 238 lg 1 näeb ette tõendi asjakohasuse nõude. Tõendi asjakohasus tähendab, et tõend muudab asjas tuvastamisele kuuluva asjaolu esinemise rohkem või vähem tõenäoliseks. Käesoleval juhul esitas hageja töötasu nõude ja maakohus leidis õigesti, et hagejal tuleb tõendada, et ta on töötanud kostja juures või on sõlminud kostjaga suulise töölepingu. Töötukassa poolt tööpakkumise menetlemine ja selle pakkumise hagejale saatmine ei ole selliseks asjaoluks, millest omakorda saaks järeldada poolte vahel töölepingu sõlmimist. Samuti ei ole pelgalt suhtlemine A nimelise isikuga piisav, et tuvastada töötamist kostja juures. Lisaks on hageja märkinud, et ka ise ei tea, milliselt numbrilt ta A nimelise mehega suhtles. Tegemist ei oleks seetõttu asjakohaste tõenditega, mistõttu on nende kogumise taotlus õiguspäraselt jäetud maakohtu poolt rahuldamata.
13.Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse töölepinguseaduse (TLS) § 1 lg 2 järgi, et tegemist on töölepinguga. Antud juhul ei ole hageja tõendanud, et ta tegi kostjale tööd. Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta sõlmis kostjaga töölepingu. Kohtule esitatud tööpakkumisest nr 1275682 jääb selliste järelduste tegemiseks väheks (I kd tl 138). Seetõttu on maakohus õigesti leidnud, et hagi kuulub rahuldamata jätmisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.Hageja palub TsMS § 162 lg 4 alusel jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna hageja suhtes oleks menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane. Tegemist on töötaja ja tööandja vahelise vaidlusega, hagejal on terviseprobleemid ja viimati elas ta xxxxxxxxxl varjupaigalaadses asutuses. TsMS § 162 lg 4 kohaselt on võimalik jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Viidatud sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (vt nt Riigikohtu 26. jaanuari 2011 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10). Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest asjaolusid, mida oleks õiglane ja mõistlik lugeda sedavõrd erandlikuks, et õigustada TsMS § 162 lg 4 kohaldamist. Käesolevat vaidlust ei saa pidada töötaja ja tööandja vaheliseks vaidluseks, kuna kohus ei ole tuvastanud poolte vahel töösuhte tekkimist. Hageja ei ole selgitanud, milles seisnevad tema terviseprobleemid, mille tõttu oleks temalt menetluskulude väljamõistmine ebaõiglane või ebamõistlik. Samuti ei saa viibimisest xxxxxxx asuvas varjupaigas järeldada, et menetluskulude väljamõistmine hagejalt oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
15.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
16.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostja esitas 21.09.2021 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palus hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 379,5 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja osutanud kostjale apellatsioonimenetluses õigusabi 3,45 tunni ulatuses tunnihinnaga 110 eurot (käibemaksuta).
17.Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud (menetlusse võtmise määruse ja apellatsioonkaebusega tutvumine, vastuse koostamine,
2-19-13719 kohtuistungiks ettevalmistumine ja sellel osalemine ning menetluskulude nimekirja koostamine) on põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja vajalik nendeks toiminguteks kulunud aeg.
18.Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr 110 eurot (käibemaksuta) on kolleegiumi hinnangul TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlik ja põhjendatud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Mitteadvokaadist esindaja tunnitasu 110 eurot ei ületa turu keskmist hinda ja on tulenevalt Riigikohtu praktikast aktsepteeritav (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14 ja Riigikohtu 03.03.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-3-1-82-14).
19.Seega rahuldab ringkonnakohus kostja taotluse apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud 379,5 eurot (käibemaksu ei lisandu).
20.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt kostja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.