D Š hagi CitySale OÜ vastu töötasu nõudes 26 296 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: D Š (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Indrek Västrik (Advokaadibüroo Valdma & Partnerid, Kiriku tn 6-22, 10130 Tallinn; e-post [email protected]) Kostja: CitySale OÜ (registrikood 11587416, asukoht Telliskivi 60, 10412 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja Kuldar Kirt (Õigusbüroo VK & Partnerid OÜ, Kentmanni 8b, 10116 Tallinn; e-post [email protected])
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon Jätta D Š’i 08.02.2021 vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata. Jätta D Š’i (Š) hagiavaldus CitySale OÜ vastu tervikuna rahuldamata. Vabastada D Š riigi õigusabi tasu ja kulude riigituludesse tasumise kohustusest. Jätta CitySale OÜ menetluskulud D Š’i (Š) kanda. Määrata kindlaks CitySale OÜ menetluskulud ja mõista D Š’ilt (Š) välja CitySale OÜ kasuks 638 eurot.
6.Mõista D Š’ilt (Š) välja CitySale OÜ kasuks alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.D Š on esitanud Harju Maakohtule hagi CitySale OÜ vastu töötasu nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista ajavahemiku 01.01.2017-31.12.2017 eest töötasu 5 640 eurot, ajavahemiku 01.01.2018-31.12.2018 eest töötasu 6 000 eurot, ajavahemiku 01.01.201931.12.2019 eest töötasu 6 480 eurot, ajavahemiku 01.01.2020-31.05.2020 eest töötasu 2 920 eurot ja alates 01.06.2020 igakuine töötasu Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alammääras.
1.1.Hagiavalduse kohaselt saadeti hagejale töötukassa kaudu 16.09.2016 tööpakkumine nr 1275682, mille kohaselt CitySale OÜ (kasutab reklaamis ka nime Uued Aknad) otsib töötajaks akende valmistajat. Mõned päevad peale tööpakkumise saamist pidasid hageja ja kostja läbirääkimisi kostja kontoris töölepingu sõlmimiseks, pooled sõlmisid suulise tähtajatu töölepingu, leping kehtis alates 19.09.2016. Töö oli täistööajaga (8 tundi päevas, 5 päeva nädalas), palgaks lepiti kokku 800 eurot kuus.
1.2.Hageja töötas vähemalt 3 kuud akende valmistajana, peale seda kostja töölepingut rikkudes hagejat enam tööga ei kindlustanud. Kostja hagejaga sõlmitud töölepingut üles ei öelnud. Leping kehtib käesoleva ajani.
1.3.Kostja hagejat alates detsember 2019 tööga ei kindlustanud, sellisel juhul peab kostja vaatamata sellele, kas tööd tehti või mitte, maksma hagejale palka. Hageja esitab saamata tasu nõude alates 01.01.2017, kuivõrd hagejal ei ole tõendeid kokkulepitud palga suuruse osas, esitab hageja palganõude vastavalt kehtivale miinimumpalga määrale.
2.Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited hagile
3.Kostja hageja ei tunnista ja vaidleb sellele vastu.
3.1.Hageja ei ole mistahes tööd kostjale teinud. Seega puudub hagejal ka igasugune õigus nõuda kostjalt palga maksmist.
3.2.Käesoleval juhul ei oma mistahes tähtsust väidetav tööpakkumine ja/või sellega seotud asjaolud, kuna hageja on paljasõnaliselt ja alusetult väitnud, justkui oleks hageja kostja juures töötanud, millega kostja ei nõustu. Töötamise seisukohast ei oma väidetav tööpakkumine mistahes tähtsust. Hageja põhjendamatu taotlusega ei ole võimalik tõendada töölepingu olemasolu, selle tingimusi, töötamist jne.
3.3.Hageja väidetavad nõuded on sõnastatud hageja 22.05.2020 hagiavalduse terviktekstis, millega kostja ei nõustu, mis on kostja hinnangul aegunud (vähemalt osaliselt). Seetõttu taotleb kostja hageja nõuete põhjendatuse korral aegumise kohaldamist.
4.Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda ja välja mõista hagejalt esindajakulu summas 638 eurot. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu põhjendused
5.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §
5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
6.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
7.Hageja on esitanud nõude tuginedes poolte vahel 19.06.2016 sõlmitud tähtajatule töölepingule. Kostja eitab hagejaga nii läbirääkimiste pidamist töölepingu sõlmimiseks kui ka töölepingu sõlmimist.
7.1.Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 kohaselt teeb töölepingu alusel füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 1 lg 2 sätestab, et kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. TLS § 4 lg 1 alusel kohaldatakse töölepingu sõlmimisele võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta sätestatut. TLS § 4 lg 2 kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. TLS § 4 lg 4 järgi ei too sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud vorminõude järgimata jätmine kaasa töölepingu tühisust.
7.2.Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 on hageja kohustuseks tõendada, et poolte vahel tööleping sõlmiti ning millised olid selle tingimused. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 229 lg 1 järgi on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. TsMS § 229 lg 2 täpsustab, et tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus.
7.3.Vaidlus puudub selle üle, et hagejal kirjalik tööleping puudub, kuivõrd hageja kinnitusel sõlmiti see suuliselt tähtajatult täistööajaga (8 tundi päevas, 5 päeva nädalas), palgaks lepiti kokku 800 eurot kuus (tlk 135 pöördel, p 2.2).
7.4.Kuna kirjalikku töölepingut hagejal kohtule esitada ei ole, peab hageja tõendama kas suulise töölepingu sõlmimist või kostja juures tööle asumist.
7.4.1.Hageja väitel sai ta 16.09.2016 Eesti Töötukassa kaudu tööpakkumise nr xxx (tlk 138), milles kostja otsis tehasetöölist / PVC akende valmistajat. Hageja väitel sõlmis ta kostjaga, keda esindas A (telefon xxx, perekonnanime hageja ei tea) suulise töölepingu. Hageja sõnutsi töötas ta vähemalt 3 kuud akende valmistajana, peale seda kostja töölepingut rikkudes hagejat enam tööga ei kindlustanud, kuid ka hagejaga sõlmitud töölepingut üles ei öelnud, mistõttu hageja hinnangul tööleping kehtib käesoleva ajani (tlk 135 pöördel, p 2.2). Eeltoodu tõendamiseks esitas hageja tööpakkumise nr xxx (tlk 138).
7.4.2.Kostja vaidles hageja kõikidele nendele väidetele vastu (tlk 169 ja pöördel, p 2.2), asudes seisukohale, et hagi on tõendamata.
7.4.3.Hageja esitas kohtule 02.12.2020 taotluse (tlk 173) nõuda Eesti Töötukassalt välja andmed, kas Töötukassa on menetlenud tööpakkumist nr xxx ning kui on, siis kas vastav pakkumine tehti nähtavaks selliselt, et hageja võis pakkumisega tutvuda või oli pakkumine muul viisil edastatud hagejale. Samuti palus hageja kohtul välja nõuda andmed selle kohta, kes on telefoninumbri +xxx kasutaja ning ühtlasi välja nõuda telefoninumbrilt +xxx tehtud kõnede väljavõte alates 16.09.2016 kuni 01.04 (või 03).2017. Kostja vaidles hageja taotlustele vastu (tlk 177 ja pöördel). Kohus palus oma 18.12.2020 e-kirjaga hagejal täpsustada kohtule esitatud tõendite kogumise taotlust ja seda konkretiseerima (tlk 179). Hageja seda ei teinud. Kohus jättis 19.01.2021 määrusega (tlk 180 ja pöördel) hageja taotlused rahuldamata, kuivõrd need olid esitatud liiga üldistena.
7.5.Seega ei ole asjas mitte ühtegi tõendit selle kohta, et hageja ja kostja oleksid pidanud läbirääkimisi töölepingu sõlmimise kohta või oleksid töölepingu sõlminud või et hageja oleks kostja juures kunagi töötanud. Seega on hagiavaldus täielikult tõendamata ja asjas esitatud tõendite pinnalt ei ole võimalik teha järeldust, et pooltel oli töölepinguline suhe ning tuvastada, et kostja võlgneks selle alusel hagejale midagi.
8.Hageja nõuet ei ole võimalik rahuldada ka ühelgi muul õiguslikul alusel.
9.Seetõttu tuleb hagiavaldus jätta tervikuna rahuldamata.
10.Hageja esitas 08.02.2021 vastuväite kohtu tegevusele seoses 02.12.2020 tõendite kogumise taotluse rahuldamata jätmisega (tlk 186). Hageja leidis, et tema esitatud taotlused tuleb jätkuvalt rahuldada. Kostja ei nõustunud vastuväitega ja palus jätta selle rahuldamata (tlk 189).
10.1.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. TsMS § 333 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega.
10.2.Hageja leiab, et Eesti Töötukassalt on võimalik välja nõuda andmed, kas Eesti Töötukassa on menetlenud tööpakkumist nr xxx ja kuidas see on soovijatele nähtavaks tehtud, sh kas see on Eesti Töötukassa poolt esitatud hagejale. Lisaks leiab hageja, et põhjendatud on välja nõuda andmed, kas kostja (sh juhul, kui telefoninumbri kasutaja on kostja töötaja) on telefoninumbri +xxx kasutaja (ajavahemikul 16.09.2016 kuni 01.04.2017) ja sama perioodi kohta kõnede väljavõtte tegemist. Kohus leiab, et tõendite kogumise taotluse rahuldamata jätmisel ei ole kohus rikkunud ühtegi menetlussätet. Kohus on palunud 18.12.2020 hageja esindajale edastatud e-kirjas täpsustada kohtule 02.12.2020 esitatud tõendite kogumise taotlust hiljemalt 04.01.2021. Hageja seda teinud ei ole ning kohus on jätnud 19.01.2021 kohtumäärusega tõendite kogumise taotluse rahuldamata.
10.3.Kohus leiab lisaks, et hageja taotlus esitatud kujul ei ole asjakohane ega võimaldaks isegi taotluse rahuldamisel hagejal tõendada kostjaga töölepingu sõlmimist või tema juures töötamist. See, kuidas Eesti Töötukassa tööpakkumist menetles ja kas ta selle mingil moel edastas hagejale, ei tõenda kostjaga töölepingu sõlmimist või kostja juures töötamist. Lisaks ei esitanud hageja vaatamata kohtu nõudmisele andmeid selle kohta, millisel moel
ja mis kanali kaudu Eesti Töötukassa tööpakkumise talle edastas. See oleks olnud konkreetne faktiväide, mille tõendamiseks oleks võinud kohus taotluse rahuldamist kaaluda. Kuna hageja aga taotlust ei täpsustanud, siis selle rahuldamisel oleks tekkinud olukord, kus hageja oleks saadud andmete pinnalt hakanud oma faktiväiteid alles kujundama. TsMS § 238 lg 1 alusel võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Hageja esitatud taotlusest ei nähtunud, et kogutaval tõendil oleks olnud asjas tähtsust.
10.4.Samal põhjendusel jätab kohus rahuldamata vastuväite seoses telefoninumbri +xxx kasutaja ja väljavõtte tõendi kogumise rahuldamata jätmise osas. Tegemist oli hageja üldsõnalise taotlusega, millest ei selgunud, et hageja oleks üldse kostjaga nimetatud telefoninumbril suhelnud.
10.5.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et hageja vastuväide kohtu tegevusele põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu.
11.Kostja on esitanud hageja nõudele ka aegumise vastuväite (tlk 183, p 2). Arvestades, et asjas ei ole tõendatud töölepingu sõlmimine poolte vahel ehk nõudeõiguse tekkimine, puudub kohtul alus hakata hindama nõuete aegumist.
12.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
13.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123, § 124 lg 1 ja § 133 on hagihind 26 296 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
15.Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldata jätmisega kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
16.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab kohus kindlaks vastavalt jaotusele hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse.
17.Kostja esitas menetluskulude nimekirja 08.02.2021 (tlk 183 ja pöördel), millega palub välja mõista hagejalt esindajakulu summas 638 eurot (vt ka tlk 183, kostja 22.02.2021 seisukoht). Kostja lepinguline esindaja osutas kostjale järgmises mahus õigusabi: 1) 22.10.2020 tsiviilasja materjalidega tutvumine ja esialgse vastuse koostamine 1,6 h; 2) 13.11.2020 hagi ja tsiviilasja materjalidega tutvumine ja vastuse koostamine 2,75 h; 3) 24.09.2020 kostja seisukoha koostamine 0,25 h; 4) 16.12.2020 kostja seisukoha koostamine 1,20 h. Kokku osutas kostja lepinguline esindaja õigusabi 5,8 tundi hinnaga 110 eurot (lisaks käibemaks) tunnis.
18.Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr 110 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ületa turu keskmist hinda ja on tulenevalt Riigikohtu praktikast aktsepteeritav (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
19.Kohus kontrollis toimiku materjalide ja kulude spetsifikatsiooni alusel hageja kulude põhjendatust, kuid tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest ja lähtudes kohtumenetluse
parima praktika edendamise suunistest Harju Maakohtu tööpiirkonnas ei lasku ajakulu põhjendatuse hindamisel üksiktoimingute sisusse. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt puudub vajadus tuua välja analüüs eraldi iga menetlustoimingu kohta. Hageja esindaja ajakulu 5,8 tundi on kohtu hinnangul põhjendatud ja vastab esindaja poolt esitatud menetlusdokumentidele ning teostatud menetlustoimingutele. Ajakulu on kooskõlas asja mahukuse ja keerukusega. Seega kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele esindajakulu summas 638 eurot (5,8 h x 110€).
20.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada kostja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
21.Kohus on 03.02.2020 kohtumäärusega määranud hagejale D Š’ile riigi õigusabi korras esindaja õigusdokumendi koostamiseks ning isiku esindamiseks kohtus kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. RÕS § 8 p 1 kohaselt võib riigi õigusabi anda kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. TsMS § 180 lg 4 järgi kohaldatakse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel (riigi õigusabi) käesolevas jaos sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti. RÕS § 23 lg 1 sätestab, et kohtumenetluse käigus riigi õigusabi andmisel määrab asja menetlev kohus riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks asjas tehtud kohtuotsuses või kohtumääruses või jätab need kindlaksmääramiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud menetluskulude kindlaksmääramise korda järgides. RÕS § 25 lg 2 sätestab, et riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustuse täpse suuruse ja hüvitamise üksikasjaliku korra määrab kohus kindlaks riigi õigusabi andmise otsustamisel käesoleva seaduse § 16 kohaselt kindlaksmääratud hüvitamiskohustuse ulatust ja hüvitamise korda ning temalt nõutud ettemaksu arvestades. Kuna hagejale on riigi õigusabi antud RÕS § 8 ple 1 vastavalt, siis vabastab kohus hageja riigi õigusabi tasu ja kulude riigituludesse tasumise kohustusest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.