lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-2579/19

Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 07.10.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-2579/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.10.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2101
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2026-02-13
Selgitustaotlus
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2026-02-09
Taotlus
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2023-10-11
Taotlus
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2023-06-27
Selgitustaotlus
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2021-08-23
Andmepäring sotsiaalmajanduslike mõjude analüüsi läbiviimiseks
Registrite ja Infosüsteemide Keskus · Sissetulev kiri · 2022-03-01

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 605 lg 1Tasu maksmine ja kulutuste hüvitamine kohtu määratud isikuleÄS § 191 lg 2ErikontrollTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 176 lg 2Menetluskulude dokumentide esitamine ja kättetoimetamineTsMS § 238 lg 1Tõendi asjakohasus ja lubatavusTsMS § 372 lg 5Hagi menetlusse võtmise otsustamine

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Jägala Energy osaühing10480870(Hageja)Ernst & Young Baltic AS10877299(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 07.10.2021, Tallinn Kohtuasja number

2-21-2579

Kohtuasi

Jägala Energy Osaühingu hagi Ernst & Young Baltic AS-i vastu 32 400 euro ja viivise saamiseks, alternatiivselt erikontrolli läbiviija tasu vähendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.04.2021 hagi menetlusse võtmisest keeldumise määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Jägala Energy Osaühingu määruskaebus Ernst & Young Baltic AS määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja Jägala Energy Osaühing (registrikood 10480870), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma Kostja Ernst & Young Baltic AS (registrikood 10877299), lepinguline esindaja vandeadvokaat Evelin Prunt

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 15.04.2021 määrus osas, milles maakohus keeldus menetlusse võtmast Jägala Energy Osaühingu 25.03.2020 avalduse alternatiivset taotlust tsiviilasjas nr 2-15-3479 järelevalvemenetluses erikontrolli läbiviija tasu vähendamiseks, ja saata tsiviilasi eeltoodud osas tagasi maakohtule menetlemise otsustamiseks.
2.Tühistada Harju Maakohtu 15.04.2021 määrus osas, milles maakohus jättis erikontrolli läbiviija tasu vähendamise avaldusega seotud menetluskulud hageja kanda ja määras, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 17.08.20262-25-6084/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20262-26-10703/5Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.08.20262-24-17076/19Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-24-4648/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-24-8928/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-25-10376/15Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 4772 lg 1
TsMS § 602Juriidilise isiku juhtorganite liikmete ja muude isikute määramine
TsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 662 lg 3Määruskaebuse sisu
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
TsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine
VÕS § 115Kahju hüvitamine
3.
Jätta Harju Maakohtu 15.04.2021 määrus muutmata osas, milles maakohus keeldus nõude 32 400 euro ja viivise saamiseks menetlusse võtmisest hagimenetluses.
4.Jätta muutmata Harju Maakohtu 15.04.2021 määrus osas, milles maakohus jättis Jägala Energy Osaühingu poolt Ernst & Young Baltic AS vastu esitatud hagi 32 400 euro ja viivise saamiseks menetlemisega seotud kulud Jägala Energy Osaühingu kanda ja määras, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
5.Jägala Energy Osaühingu määruskaebus rahuldada osaliselt.
6.Ernst & Young Baltic AS määruskaebus rahuldada osaliselt.

2-21-2579

7.Jätta rahuldamata Ernst & Young Baltic AS-i taotlus Jägala Energy Osaühingu määruskaebuse läbivaatamata jätmiseks.
8.Võtta vastu Ernst & Young Baltic AS 24.05.2021 määruskaebuse lisana esitatud tõendid (e-kirjad ja arve). Edasikaebamise kord Määruse p-de 3 ja 4 (menetluskulude jaotuse osas) peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Jägala Energy Osaühing (hageja) esitas 25.03.2020 Harju Maakohtule hagi Ernst & Young Baltic AS-i (kostja) vastu 32 400 euro ja viivise väljamõistmiseks. Alternatiivselt palus hageja käsitada avaldust hagita menetluses esitatud nõudena erikontrolli läbiviija tasu vähendamiseks 0 euroni ja kohustada erikontrolli läbiviijat tagastama hagejale 32 400 eurot ja viivise.
2.05.02.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-3479 andis Harju Maakohus hageja 25.03.2020 avalduse koos lisadega kohtu kantseleisse üldises korras hagina jagamiseks, kuna hageja ei soovi oma avalduse läbivaatamist järelevalvemenetluses. 25.03.2020 hagiavaldus registreeriti uue tsiviilasjana nr 2-21-2579.
3.Hagi kohaselt määras kohus tsiviilasjas nr 2-15-3479 Jägala Hüdro OÜ avalduse alusel erikontrolli läbiviimise hageja äritegevuse kontrollimiseks ning määras erikontrolli läbiviijaks kostja. Hageja tasus kostjale erikontrolli läbiviimise eest 32 400 eurot. Kostja teostas erikontrolli oluliste puudustega. Hageja on seisukohal, et kui erikontrolli läbiviimise määrab kohus, siis on tegemist ühingu tahteavalduse andmiseks kohustamisega, mis on vajalik erikontrolli läbiviijaga käsunduslepingu sõlmimiseks. Hageja taganes 03.07.2017 kostjaga sõlmitud lepingust seoses oluliste puudustega erikontrolli aruandes. Seoses sellega on kostjal tekkinud kohustus lepingu alusel tasutud tasu 32 400 euro tagastamiseks. Kui taganemisavaldus ei ole kehtiv, on tasutu hinnatav kahjuna, sest ebaõige sisuga aruanne ei olnud hagejale vajalik. Maakohtu määrus
4.Maakohus jättis hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata ja menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda ning märkis, et hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
5.Maakohus ei nõustunud hageja käsitlusega lepingulise suhte tekkimise kohta olukorras, kus erikontrolli läbiviija määrab kohus. Äriseadustiku (ÄS) § 191 lg 2 sätestab, et kui osanikud erikontrolli korraldamist ei otsusta, võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, nõuda erikontrolli korraldamist ja erikontrolli läbiviija määramist kohtu poolt. Kohus otsustab erikontrolli korraldamise ainult mõjuval põhjusel. TsMS § 602 järgi määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel mh erikontrolli läbiviimise ja

2-21-2579 läbiviija. Seadus ei näe ette, et erikontrolli määramise avalduse menetluses kohustataks ühingut tahteavalduse andmiseks, et sõlmida erikontrolli läbiviimiseks leping. Erikontrolli läbiviija kohustus erikontrolli läbiviimiseks tekib kohtumääruse, mitte lepingu alusel. Lisaks erikontrolli läbiviija muudele seadusest tulenevatele kohustustele on kohtu poolt määratud erikontrolli läbiviijal kohtu ees aruandluskohustus ning kohustus järgida oma ülesannete täitmisel kohtu korraldusi (TsMS § 4772 lg 1). Kuna kohtu poolt määratud erikontrolli läbiviija ei tegutse lepingu alusel, ei ole vastavast lepingust võimalik ka taganeda ning hagejal ei saa olla nõuet tasutu tagastamiseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 189 lg 1 alusel.

6.Maakohtu arvates hagis esitatud asjaoludel ei saa hagejal olla tekkinud ka kahju hüvitamise nõuet. Kohtu poolt määratud erikontrolli läbiviijale tasu maksmist reguleerib TsMS § 605 lg 1, mille kohaselt isik võib nõuda juriidiliselt isikult talle tekkinud kulutuste hüvitamist ja tasu oma tegevuse eest. Kui isik ei jõua selles juriidilise isikuga kokkuleppele, määrab kohus määrusega tasu ja hüvitatavad kulutused. Maakohus järeldas, et juhul kui hageja ei ole jõudnud erikontrolli läbiviijaga tasu osas kokkuleppele või kui tekkinud on vaidlus, sest hageja on sellisest kokkuleppest taganenud, peab tasu määrama tulenevalt TsMS § 605 lg-st 1 avalduse alusel kohus. See saab aga toimuda üksnes samas hagita menetluses, kus erikontrolli läbiviimine määrati ning mille raames teostab kohus järelevalvet enda määratud erikontrolli läbiviija tegevuse üle. Järelevalvet tehes saab kohus hinnata, kas erikontrolli läbiviija täitis kohaselt talle kohtumäärusega määratud ülesanded. TsMS § 605 lg 1 reguleerib ammendavalt vaidluse lahendamist seoses erikontrolli läbiviijale makstava tasuga ja seda sõltumata sellest, kas tasu on makstud.
7.Kohtule esitatust ei nähtu, et menetluses 2-15-3479 oleks kohus teinud määruse erikontrolli läbiviija tasu kindlaks määramiseks. Kohus leidis, et hagejal saaks olla nõue enamtasutu tagastamiseks üksnes juhul, kui kohus oleks määranud tasu kindlaks väiksemas summas, kui hageja maksis. Hageja määruskaebus
8.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.
9.Hageja on seisukohal, et erikontrolli läbiviimine toimub lepingulise suhte alusel äriühingu ja erikontrolli läbiviija vahel. See, et kohus määrab erikontrolli läbiviija, ei muuda äriühingu ja erikontrolli läbiviija omavahelist suhet. Kohus asendab määrusega poolte tahteavaldused tasu osas.
10.Ekslik on maakohtu seisukoht, et materjalidest ei nähtu, et kohus oleks erikontrolli läbiviija tasu kindlaks määranud. Tõendatud on, et hageja maksis tasu kostjale. Kohus määras tasuks 27 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja ei väida, et selline tasu on põhjendamatu, kui tehakse nõuetekohane kontroll. Hageja leiab, et kuna kostja tegi erikontrolli oluliste puudustega, siis tuleb tasutu tagastada (rikkumise tõttu lepingust taganemise tagajärjena) või hüvitada hagejale vastavas summas kahju või vähendada puuduste tõttu tasu suurust. Kostja määruskaebus
11.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude kindlaksmääramise osas ja teha uue määruse, millega määrata kindlaks kostja menetluskulud ja mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 510 eurot ja viivis.

2-21-2579

12.Maakohus rikkus TsMS § 176 lg 2, § 173 lg 1 ja § 175 lg 1, leides, et kostjal ei ole tekkinud menetluskulusid. Kostja palub välja mõista menetluskulud, mis tal tekkisid seoses kohtu nõudel seisukoha koostamisega, mille kostja esitas enne, kui maakohus andis asja hagina registreerimiseks, s.t tsiviilasjas nr 2-15-3479. Maakohus jättis ebaõigesti andmata võimaluse menetluskulude nimekirja esitamiseks. Menetluse edasine käik
13.Kostja palus jätta hageja määruskaebuse menetlusse võtmata või alternatiivselt rahuldamata. Hageja palus jätta kostja määruskaebuse rahuldamata.
14.Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuste ja toimiku materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus keeldus hageja 25.03.2020 avalduse alternatiivse nõude (taotluse) menetlusse võtmisest, jaotas sellega seotud menetluskulud ja määras, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad, ning saata tsiviilasi tühistatud osas tagasi maakohtule avalduse alternatiivse nõude menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata osas, milles maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest haginõudena ja jaotas hagimenetlusega seotud kulud. Määruskaebused kuuluvad rahuldamisele osaliselt.
16.Esmalt vastab kolleegium kostja taotlusele jätta hageja määruskaebus menetlusse võtmata põhjusel, et hageja ei ole määruskaebuses selgelt väljendanud, millise lahendi tegemist ta kohtult taotleb. Hageja määruskaebusest nähtub hageja taotlus tühistada maakohtu 15.04.2021 määrus ja soov, et hagi menetletaks. Eeltoodust on kohtu jaoks piisavalt selge, et hageja taotleb asja tagasi maakohtule saatmist uueks hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Menetlusse võetud hageja määruskaebust ei ole alust ringkonnakohtul läbivaatamata jätta ka põhjusel, et kostja väitel ei ole hageja kaebuselt riigilõivu tasunud. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja riigilõivu tasunud. Seega tuleb taotlus jätta rahuldamata.
17.Sarnaselt maakohtuga ei jaga ringkonnakohus hageja seisukohta, et kohtu määratud erikontrolli puhul tekib lepinguline suhe erikontrolli läbiviija ja äriühingu vahel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et hagejal ei saa olla avalduses esile toodud asjaoludel nõuet tasutu tagastamiseks VÕS 189 lg 1 alusel ega kahju hüvitamise nõuet VÕS § 115 alusel. Sellist võimalust on Riigikohus pidanud võimalikuks olukorras, kus erikontroll on määratud osanike otsusega (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-16, p 16). Hageja suhtes määrati erikontrolli läbiviimine ÄS § 191 lg 2 alusel kohtu poolt ja erikontrolli läbiviija tasu allub kohtu kontrollile vaatamata sellele, et hageja tasus selle erikontrolli läbiviijale ilma kohtu määruseta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid (TsMS § 654 lg 6 koostoimes TsMS §-ga 659).
18.Hageja alternatiivse nõude erikontrolli läbiviija tasu vähendamiseks menetlusse võtmisest keeldumise osas on kolleegium maakohtuga eri meelt. Maakohus asus vaidlustatud määruses kolleegiumi hinnangul õigele seisukohale, et erikontrolli läbiviijale tasu määramine toimub samas hagita menetluses, kus erikontrolli läbiviimine määrati, ning kohus teostab järelevalvet enda määratud erikontrolli läbiviija tegevuse üle. Kohus saab hinnata, kas erikontrolli läbiviija

2-21-2579 täitis kohaselt talle kohtumäärusega määratud ülesanded. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu järeldusega, et hagejal saaks olla nõue enamtasutu tagastamiseks üksnes juhul, kui kohus määras erikontrolli läbiviijale tasu kindlaks väiksemas summas, kui hageja maksis. Pooltel on erimeelsus selles, kas tehtud töö on puudustega või mitte ja sellest tulenevalt, kas on alust töö eest tasutu vähendamiseks. Ringkonnakohus leiab, et erikontrolli võimalike sisuliste puuduste olemasolu ja tasu vastavus on erikontrolli järelevalvemenetluses kohtu poolt hinnatav. Vajadusel on kohtul võimalik erikontrolli läbiviija tasu vähendada. Seega ei ole kolleegiumi hinnangul hageja nõue erikontrolli läbiviija tasu vähendamiseks erikontrolli järelevalve menetluses perspektiivitu ja maakohus on ebaõigesti keeldunud vastavat taotlust menetlemast.

19.Maakohus otsustas 05.02.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-3479 anda hageja 25.03.2020 avaldus ümberjagamiseks hagina menetlemiseks põhjusel, et hagiavalduse sisust nähtuvalt ei soovi hageja asja läbivaatamist järelevalvemenetluses. Hagiavaldusest nähtuvalt ei ole nõude hagita asjana menetlemine hageja esimene eelistus, kuid hageja ei ole seda ka välistanud, esitades alternatiivse taotluse (hagiavalduse punkt 5). Maakohus on 05.02.2021 määruses nõude käsitlemisel hagimenetluses lahendatava asjana ebaõigesti tõlgendanud hageja taotlusi.
20.Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus ei saanud hageja avalduse alternatiivset taotlust määruses osundatud põhjustel jätta menetlusse võtmata, mistõttu tuleb vaidlustatud määrus selles osas tühistada ja saata asi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks erikontrolli üle peetavas järelevalvemenetluses (tsiviilasi nr 2-15-3479) samale maakohtule. Hageja määruskaebus tuleb seega rahuldada osaliselt.
21.Maakohtu määruses toodud menetluskulude jaotus tuleb tühistada osaliselt. Maakohus jättis vaidlustatud määruses menetluskulud hageja kanda ja märkis, et kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
22.Ringkonnakohus leiab, et hagimenetluses esitatud nõude menetlemisega seotud kulud on õigesti TsMS § 168 lg 1 järgi jäetud hageja kanda, ja selles osas ei ole alust maakohtu määruses toodud menetluskulude jaotust tühistada. Küll aga tuleb tühistada maakohtu määruses toodud menetluskulude jaotus osas, milles alternatiivse nõudega seotud menetluskulud jäeti hageja kanda. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Lõpliku seisukoha menetluskulude jaotuse ja kulude hüvitamise kohta seonduvalt erikontrolli läbiviija tasu vähendamise taotlusega võtab maakohus avalduse alternatiivse taotluse osas otsustust tehes.
23.Maakohtu järeldus hagiasjas kostjal hüvitatavate menetluskulude puudumise kohta on õige ja selles osas ei ole alust maakohtu määrust tühistada. Kostja määruskaebusele lisatud tõendite kohaselt palus maakohus tsiviilasjas nr 2-15-3479 01.02.2021 kirjaga (tl 70) esitada kostjal seisukoht hageja esitatud avalduse osas ja seejärel 05.02.2021 kirjaga teatas kohus kostja lepingulisele esindajale, et kohtunõuet ei ole vaja täita, s.t seisukohta ei ole vaja esitada (tl 73). Kostja määruskaebuses viidatud seisukohta kohtule ei esitanud. Arvestades, et maakohus nõudis kostjalt seisukohta puutuvalt erikontrolli järelevalvemenetlusega, ei ole kostja väidetavalt kantud kulu seotud hagi menetlusse võtmisest keeldumisega ja ei kuulu käesoleva määrusega hüvitamisele.
24.Seoses kostja määruskaebusmenetluses esitatud tõenditega, märgib ringkonnakohus, et TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. TsMS § 238 lg 1 esimese lause järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendid,

2-21-2579 millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse võtta asja juurde määruskaebusele lisatud tõendid (e-kirjad ja arve), millega kostja soovib tõendada menetluskulude kandmist. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist asjakohaste tõenditega, mida kohus saab hinnata erikontrolli üle peetavas järelevalvemenetluses menetluskulude kindlaksmääramisel.

25.Käesoleva määruse peale ei saa TsMS § 372 lg 5 järgi edasi kaevata osas, milles ringkonnakohus maakohtu määruse tühistas ja saatis hageja alternatiivse nõude erikontrolli teostaja tasu vähendamiseks lahendamiseks maakohtule. Osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata, saab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 06.08.20262-26-8778/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-25-14764/28Riigikohtu tsiviilkolleegium