PlusPlus Capital AS hagiavaldus K S vastu kompromissleping/võlatunnistusest tuleneva põhivõlgnevuse, viivise ja võla sissenõudmiskulu nõudes Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital, registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10115 Hageja lepinguline esindaja Carlo Kask, PlusPlus Legal OÜ, epost [email protected] Kostja K S, isikukood XXX; elukoht XXX
1.Kinnitada hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital ja kostja K S vahel kirjalikult sõlmitud kompromissileping alljärgnevatel tingimustel:
1.1.Kostja K S tasub PlusPlus Capital AS, arveldusarvele EE082200221053320710 Swedbank, viitenumbriga 24689708, põhivõlgnevuse 8240,63 eurot, viivised 7960,21 eurot, sissenõudekulud 35 eurot, riigilõivu 1⁄2 määras summas 350 eurot ja lepingulise esindaja kulud 210 eurot, kõik kokku 16795,80 eurot järgmise maksegraafiku järgi: Makse tähtaeg
1.2.Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolete enda kanda.
1.3.Kui Kostja jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on hagejal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning kostja kohustub punktis 1.1 kirjeldatud põhivõlgnevuse tasumata jäägilt tasuma viivist 0,06% päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid kokku koos punktis 1.1 kirjeldatud viivisega, mitte enam kui põhivõlgnevuse 8240,63 € ulatuseni.
2-21-11837
2.Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.
3.Pärnu Maakohtul tagastada hagejale Aktsiaselts PlusPlus Capital peale käesoleva kohtumääruse jõustumist 1⁄2 hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 350 eurot PlusPlus Capital AS a/a-le EE082200221053320710 Swedbank.
4.Saata määrus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
5.Vastavalt kompromisslepingule jääb 1⁄2 hageja menetluskuludest, s.o riigilõiv 350 eurot, ning 1⁄2 hageja õigusabikuludest, so 210 eurot, kostja kanda.
6.Kompromisslepingus nimetatama menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Hagiavaldus
1.28.07.2021. a esitas hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital lepingulise esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja K S vastu 12349,17 euro nõudes, s.h põhinõue 8240,63 €, enne 23.08.2018 sissenõutavaks muutunud viivised 4108,54 €, viivised põhinõudelt 8240,63 € alates 11.06.2019 kuni 28.07.2021 summas 3851,67 € ja sissenõudekulu 35 €. Nõude aluseks on Aktsiaselts PlusPlus Capital ja K S vahel 23.08.2018. a sõlmitud kompromissleping/võlatunnistus nr xxx. Kostja rikkus lepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 10.06.2019. a osamakse tähtaja möödumisest alates. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud, s.o hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 700 eurot ja hageja lepingulise esindaja tasu 420 eurot. 27.08.2021. a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele. Kompromissleping
2.04.10.2021. a esitasid pooled kohtule alljärgneva kompromisslepingu. 1: Pooled leidsid:
1.1.Hageja esitas hagiavalduse kostja vastu Kompromissilepingust / Võlatunnistusest nr xxx, 23.08.2018.a. tuleneva võlgnevuse ja menetluskulude nõudes.
1.2.Pooled on nõus sõlmima antud tsiviilasjas kompromissi ja lõpetama menetluse.
2.Pooled leppisid kokku:
2.1.Kostja K S tasub PlusPlus Capital AS, arveldusarvele EE082200221053320710 Swedbank, viitenumbriga 24689708, põhivõlgnevuse 8240,63 eurot, viivised 7960,21 eurot, sissenõudekulud 35 eurot, riigilõivu 1⁄2 määras summas 350 eurot ja lepingulise esindaja kulud 210 eurot, kõik kokku 16795,80 eurot järgmise maksegraafiku järgi: Makse tähtaeg Tasumata jääk Tasumisele kuuluv Jääk peale tasumist osa 15.10.2021 16 795,80 250,00 16 545,80 15.11.2021 16 545,80 250,00 16 295,80 15.12.2021 16 295,80 250,00 16 045,80 15.01.2022 16 045,80 250,00 15 795,80 15.02.2022 15 795,80 250,00 15 545,80 15.03.2022 15 545,80 250,00 15 295,80
2.2.Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolete enda kanda.
2.3.Kui Kostja jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on hagejal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning kostja kohustub lepingu 2.1 kirjeldatud põhivõlgnevuse tasumata jäägilt tasuma viivist 0,06% päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku
2-21-11837 tasumiseni, kuid kokku koos lepingu punktis 2.1 kirjeldatud viivisega, mitte enam kui põhivõlgnevuse 8240,63 € ulatuseni.
3.Pooled märgivad, et nad on teadlikud TsMS paragrahvides 430 lg 2 sätestatud asjaoludest ja paragrahvis 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.
4.Pooled nõustuvad sellega, et kohus lõpetab tsiviilasja nr 2-21-11837 menetluse kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.
5.Pooled esitavad käesoleva kompromissilepingu vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvile 430 lg 2 kinnitamiseks.
7.Hageja palub vastavalt TsMS § 150 lg 2 punktile 1 tagastada hagejale 1⁄2 hagi esitamisel tasutud riigilõivust PlusPlus Capital AS a/a-le EE082200221053320710 Swedbank. Kohtu seisukoht
3.Kohus, olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.
5.Pooled kinnitasid kompromisslepingus kohtule, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.
6.TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus pooled soovivad TsMS § 661 lg 4 alusel määruskaebuse esitamise õiguse välistada.
7.Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.
8.TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
9.TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
10.TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.
2-21-11837
11.Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
11.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on pooled kokku leppinud, et menetlusega seotud menetluskuludest jääb kostja kanda 1⁄2 hageja tasutud riigilõivust, s.o 350 eurot ja lepingulise esindaja kulud 210 eurot. Seega on pooled kokku leppinud menetluskulude jaotuses. Kompromisslepingus nimetatama menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
11.2.TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on taotlenud 1⁄2 riigilõivu tagastamist. Kohus leiab, et 1⁄2 riigilõivu kuulub tagastamisele TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel, s.o pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 700 eurot. Kohus on kontrollinud riigilõivu laekumist. Eeltoodust tulenevalt tuleb Pärnu Maakohtul peale kohtumääruse jõustumist vastavalt taotletule tagastada hagejale 1⁄2 tasutud riigilõivust, s.o 350 eurot kompromisslepingus taotletud hageja arvelduskontole.
(allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.