2-21-13915/6 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

12.Määrus teha teatavaks PankrS § 33 lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ning koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Edasikaebamise kord Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist kohtumääruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja pankrotiavaldus Viru Maakohtule on esitatud A. U. avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avaldusest nähtub, et võlgnikul on kohustusi ca 24 600.00 euro ulatuses. Võlgniku sissetulekuks on pension 612.40 eurot kuus. Muu oluline vara, millele saaks sissenõuet pöörata, võlgnikul puudub. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 09.09.2021 määrusega on A. U. ajutiseks halduriks nimetatud Robert Sprengk. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ning põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. A. U. pankrotihalduriks tuleb nimetada Robert Sprengk. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on arvelduskonto Xxxx AS-is xxxx, mille jääk seisuga 27.09.2021 on 10.05 eurot ning arvelduskonto xxxx xxxx, mille jääk seisuga 27.09.2021

on 0.46 eurot. Võlgniku suhtes ei toimu täitemenetlusi. Võlgnikul puuduvad maksuvõlgnevused. Võlgniku nimele pole registreeritud kinnisasju ega registreerimisele kuuluvaid vallasasju (sõidukid, ehitised kui vallasasjad). Võlgniku varaks on pangaarvetel olevad rahalised vahendid 10.51 eurot. Võlgniku sissetulekuks on pension ca 612.40 eurot kuus, mille arvelt on võimalik nõudeid rahuldada 28.40 euro ulatuses kuus. Võlgniku kinnitusel puudub muu vara, millel oleks väärtus ja mille arvelt saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada. Muu vara olemasolu ei ole tuvastanud ka ajutine pankrotihaldur. Ajutise halduri kogutud informatsiooni kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt summas 21 257.85 eurot. Võlgniku kohustused ületavad seega varasid vähemalt 21 247.34 euro võrra. Ajutise haldur hinnangul võib võlgnikul olla nõudeõigus summas 16 191.00 eurot N. L. vastu, kelle tõttu võlgnik sattus ühe pettuse ohvriks. N. L. on esialgselt andnud võlgnikule võlatunnistuse nimetatud võlgnevuse kohta, kuid võlgnik on hiljem sellest võlatunnistusest loobunud. Võlgniku väitel nõudis N. L. abikaasa võlgnikult kinnituskirja, et sellist nõuet N. L. vastu pole. Arvestades nimetatud asjaolusid ja seda, et võlgnik ei kandnud raha üle mitte N. L.le, vaid viimase soovil kolmandatele isikutele, ei saa nõuet pidada reaalseks ega sissenõutavaks. Nõudest loobumise korral nõue puudub ja seda võimalik taastada ainult tagasivõitmisega. Võlgnik on kandnud lisaks oma elumaja müügist laekunud raha 40 000.00 eurot üle kolmandale tuvastamata isikule xxxx (xxxx), sattudes sellega pettuse ohvriks. Mõlema pettuse osas on võlgnik esitanud kuriteoavaldused, kuid pettuseid toime pannud isikuid pole suudetud tuvastada, mille üheks põhjuseks on nende asumine välisriikides. Seega nõuetel väärtus puudub. Ajutine haldur ei ole suutnud välja selgitada reaalsete nõudeõiguste olemasolu ning mitteregistreerimisele kuuluva materiaalse vara kohta, millel oleks väärtus ja millele saaks sissenõuet pöörata. Samuti puudub informatsioon sularaha osas. Võlgnikul puudub registreerimisele kuuluv vallasvara (millel oleks väärtus) ja mille asukoht oleks tuvastatav, samuti väärtpaberid ning muu vara, millel oleks väärtus ja mille arvelt saaks võlausaldaja nõudeid rahuldada. Ajutine haldur on välja selgitanud võlgade olemasolu, selgitanud välja, et puuduvad vahendid ulatuses, mille arvelt võlgnevusi tasuda. Võlgnikul puudub ka võimalus teenida töötasu ulatuses, et tasuda võlgnevusi. Võlgnikul töötasu käesoleval ajal puudub, tema sissetulekuks on pension. Nimetatud summast saab tasuda võlgnevusi ainult väikeses ulatuses. TMS § 131-132 alusel pole võimalik kinnipidamisi suuremas ulatuses teostada ning võlgnik ei suuda selle arvelt nõudeid tasuda. Samas on võlgniku igakuiste laenumaksete suurus kokku 425.00 eurot. Võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on kogutud andmete kohaselt maksejõuetu. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik kinnitab ka ise oma maksejõuetust ning seda, et see pole ajutine. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Pankrotimenetluse käigus saadud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või tegemist oleks kuritegeliku pankrotiga pankrotiseaduse mõistes, ajutine haldur pole tuvastanud võlgniku poolt kohustuste tahtlikku või raske hooletusena käsitletavat rikkumist. Võlgnik sattus mitme pettuse ohvriks. Võlgnik võttis kiirlaene, et aidata N. L.l kätte saada pärandus, kuid pärandi saajad osutusid petturiteks. Võlgnik on kandnud xxxx asunud elamu müügist saadud raha üle võõrale isikule xxxx. Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks seega muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses

(PankrS § 22 lg 5). Pankrotivara moodustamise alus saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasinõudmine või vara tagasivõitmine. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud tagasivõitmise võimaluse seoses N. L.le antud võlgnevuse puudumise kinnitusega. Võlgnik on loobunud esialgselt N. L. poolt antud võlatunnistusest summas 16 191.00 eurot. Võlgnik on ka müünud 04.06.2020 elamu xxxx, kuid selle tehingu hind vastas eeldatavalt turuhinnale. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. PankrS § 171 lg 11 järgi kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 86 lg 1 alusel kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade, majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasuga kaetud ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine pankrotihaldur Robert Sprengk on teinud tööd 4 tundi, tunnitasuga 90.00 eurot, kokku summas 360.00 eurot (lisandub käibemaks 72.00 eurot). Võlgnik ei ole ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 90.00 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 360.00 eurot (lisandub käibemaks 72.00 eurot). PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.