lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-10949/15

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 30.09.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-10949/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
30.09.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1902
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 15 lg 3, 6PankrS § 10 lg 2TsMs § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 138 lg 1Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-21-10949/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium22.11.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak

Määruse tegemise aeg ja koht

30. september 2021. a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-21-10949

Tsiviilasi

A. G. avaldus M. K.’i ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks 14. september 2021. a

Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised ja nende esindajad

Võlausaldaja/avaldaja: A. G. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, epost xxxx) Võlausaldaja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Jana Reitsakas (e-post [email protected]) ja vandeadvokaat Ene Mõtte (e-post [email protected]) Võlgnik: M. K. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx) Võlgniku lepinguline esindaja: Kuldar Kirt (e-post [email protected])

Resolutsioon 1.Jätta rahuldamata A. G. avaldus M. K.’i ajutise halduri nimetamiseks.

Lõpetada tsiviilasja 2-21-10949 menetlus.

Menetluskulude jaotus

3.M. K.i menetluskulud jätta täies ulatuses A. G. kanda. A. G. meneltuskulud jätta tema enda kanda.
4.Välja mõista A. G.’lt menetluskulud summas 739,20 eurot (sh käibemaks) M. K.i kasuks.
5.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb A. G.l tasuda M. K.ile hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o 739,20 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Käesoleva määruse jõustumisel tagastada A. G. (arveldusarve Xxxx Xxxx AS) Rahandusministeeriumi tagatiste kontole 31.05.2021. a ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tasutud deposiit summas 2 000 eurot. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast arvates.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 14.08.20262-24-4208/24Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 13.08.20262-26-10465/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.08.20262-23-7504/65Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-26-16861/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 11.08.20262-23-7122/23Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 11.08.20262-23-1915/20Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Pankrotiavaldus

1.Harju Maakohtule on esitatud A. G. avaldus M. K.’i pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt sõlmisid võlgnik ja võlausaldaja 19.08.2019. a laenulepingu, mille alusel andis võlausaldaja võlgnikule laenu summas 17 600 eurot. Lepingu kohaselt pidi võlgnik laenu tagastama hiljemalt 01.12.2019. a, kuid ei ole 12.07.2021. a seisuga tagastanud mitte ühtegi eurot. 10.03.2021. a edastas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse, paludes laen tagastada hiljemalt 23.03.2021. a. Pankrotihoiatus on edastatud tähitud kirjaga, kuid seda võlgnik lihtsalt ignoreeris. Pankrotihoiatus oli edastatud ka e-mailiga, aga ka e-maili on võlgnik ignoreerinud (tegemist on võlgniku poolt aktiivselt kasutuses oleva e-mailiga). Seega võlgnik on tegelikkuses pankrotihoiatuse kätte saanud ja teadlikult ignoreerib seda. Kuivõrd võlgnik ei ole täitnud oma laenulepingust tulenevat kohustust isegi mitte mõne sendi osas ja tal puudub kinnisvara või isegi mõni äriühing, siis on võlausaldajal põhjendatud seisukoht, et võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja palub kohtul nimetada M. K.’ile ajutine haldur ja kuulutada välja M. K.’i pankrot. Võlgniku vastus
2.Võlgnik ei nõustu võlausaldaja pankrotiavaldusega ega selles esitatud väidetega ning vaidleb neile täies ulatuses vastu. Valed ja tõendamata on väidetava võlausaldaja väited, et Võlgnik vajas lühiajalist laenu. Võlausaldaja ja võlgnik on sõlminud 19.08.2019. laenulepingu, mille alusel andis võlausaldaja võlgnikule laenu summas 17 600 eurot (lisa 1-2). Lepingu punkti 1.2 kohaselt pidi võlgnik laenu tagastama hiljemalt 01.12.2019. Võlgnik ei ole tänaseni tagastanud mitte ühtegi eurot laenust. Pooled olid 2020 aasta alguses omavahelises kontaktis ja võlgnik lubas kogu aeg, et varsti tagastab laenu. 2020 aasta keskpaigast enam võlgnik ei olnud suhtlemisaldis ja laenu ka ei tagastanud. Siinkohal selgitab väidetav võlgnik, et ei ole võlausaldajalt mistahes laenu saanud. Seetõttu puudub võlausaldajal ka võlgniku vastu mistahes sissenõutavaks muutunud laenu ja/või viivise nõue. Nimetatut tõendab ka laenulepingu punkt 1.1, mis on suunatud tulevikku ning, milles on märgitud, et Laenu summa antakse üle Laenuandjale sularahas 17 600 (seitseteist tuhat kuussada) 19 augustil 2019 aastal. Tegelikkuses mistahes laenu andmist toiminud ei ole.
3.Lisaks eeltoodule ei ole eluliselt usutav, et võlausaldajal on eraisikuna üldse 17 600 eurot sularaha, mistõttu juba ainuüksi nimetatud asjaolu tõendab selgelt, et võlausaldaja ja võlgniku vahel puuduvad mistahes laenusuhted ning võlausaldaja ei ole võlgnikule laenu andnud. Valed ja tõendamata on võlausaldaja väited, et Võlausaldaja edastas 10.03.2021 võlgnikule pankrotihoiatuse paludes laen tagastada hiljemalt 23.03.2021 (lisa 3). Pankrotihoiatus on edastatud tähitud kirjaga (lisa 4-5), kuid seda võlgnik lihtsalt ignoreeris. Pankrotihoiatus oli edastatud ka emailiga aga ka emaili on võlgnik ignoreerinud (lisa 6). Lisaks sellele, et võlgnik ei ole võlausaldajalt mistahes laenu saanud, siis ei ole võlgnik saanud ka võlausaldaja pankrotihoiatust. Asjaolu, et võlausaldaja ei ole võlgnikule pankrotihoiatust kätte toimetanud, on kinnitanud oma alusetus pankrotiavalduses ka võlausaldaja. Mis puudutab võlausaldaja pankrotiavalduse lisa 6, siis ei ole võlgnik nimetatud kirja saanud. Samuti on nimetatud lisa puhul oluline tähele panna, et 10.03.2021 saadetud kirjal puuduvad mistahes manused, mis tõendab taaskord seda, et võlausaldaja ei ole võlgnikule mistahes pankrotihoiatust saatnud, veel vähem kätte toimetanud. Valed ja tõendamata on võlausaldaja väited, et Tegemist on võlgniku poolt aktiivselt kasutuses oleva emailiga. Võlausaldaja toob näitena ühe emaili, mille saatis võlgnik ise märtsis (lisa 7). Vajadusel saab võlausaldaja neid emaile veel esitada kuna tema sõber, M. V., kes on P OÜ esindaja on teinud koostööd M OÜ’ga, kelle esindaja on võlgnik ja seepärast ta teab, millist emaili võlgnik kasutab. Seega võlgnik on tegelikkuses pankrotihoiatuse kätte saanud ja teadlikult ignoreerib seda. Seetõttu tuleks need jätta austatud kohtu poolt tähelepanuta.
4.Asjakohatud on võlausaldaja väited, et Ka varasemalt on võlgnik jätnud oma kohustusi täitmata ja kohtutäitur A. P. on isegi tema vara müünud enampakkumisel (lisa 8). Seetõttu tuleks need

jätta austatud kohtu poolt tähelepanuta. Valed ja tõendamata on võlausaldaja väited, et Kuivõrd võlgnik ei ole täitnud oma laenulepingust tulenevat kohustust isegi mitte mõne sendi osas ja tal puudub kinnisvara või isegi mõni äriühing, siis on võlausaldajal põhjendatud seisukoht, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgnik sai intressita laenu kuna vajas laenu vaid ajutiselt ja nüüd on kasutanud seda „tasuta“ juba 1,5 aastat. Võlausaldaja leiab, et see näitab võlgniku pahatahtlikkust. Seetõttu tuleks need jätta austatud kohtu poolt tähelepanuta. Väidetav võlgnik ei ole võlausaldajalt mistahes laenu saanud. Seetõttu puuduvad ka võlgnikul võlausaldaja ees mistahes täitmata kohustused. Seetõttu puudub ka võlausaldajal mistahes nõue võlgniku vastu, mille alusel oleks võimalik esitada kohtule väidetava võlgniku suhtes pankrotiavaldus. Valed ja tõendamata on väidetava võlausaldaja väited, et Lähtudes käesolevas punktis toodust on võlgnikul maksekohustus võlausaldaja ees, mis on sissenõutavaks muutunud ja mida võlgnik ei ole tänaseni täitnud ka peale võlausaldaja nõude ja pankrotihoiatuse esitamist. Seetõttu tuleks need jätta austatud kohtu poolt tähelepanuta.

5.Kuna võlgnik ei ole saanud väidetava võlausaldaja pankrotihoiatust, siis on täitmata PankrS § 10 lg 2 punktis 1 on sätestatud pankrotiavalduse esitamise eeldused. Juba ainuüksi sellele põhjusel tuleks väidetava võlausaldaja avaldus jätta rahuldamata. Kuna võlgnik on pankrotiavaldusele ning selles märgitud asjaoludele põhjendatult vastu vaielnud, siis puuduvad alused ja põhjused võlgniku pankroti välja kuulutamiseks. Mis puudutab võlgniku maksejõuetust, siis ei ole võlgnik maksejõuetu ning kohe kindlasti ei ole võlgnik püsivalt maksejõuetu. Vastupidist väidetav võlausaldaja tõendanud ei ole. Kuna võlgniku elukoht on xxxx, siis tuleks võlausaldaja avaldus edastada läbi vaatamiseks Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale.

Kohtumääruse põhjendused

6.Kohus, kuulanud ära võlausaldaja ja võlgniku esindajad ning tutvunud pankrotiavalduse, selle juurde lisatud tõenditega ning võlgniku vastuväidetega leiab, et M. K.i ajutise halduri nimetamine ei ole põhjendatud, kuivõrd esineb pankrotimenetluse alustamist välistav asjaolu – võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu, võlausaldaja ei ole nõude olemasolu tõendanud ning vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust.
7.PankrS § 10 lg 2 p 1 järgi peab võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. 10.03.2021. a esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse nii posti kui e-postiga. Postisaadetis, mis oli saadetud aadressile Xxxx tagastati võlausaldajale postiasutuse poolt 29.03.2021. a. Võlausaldaja saatis pankrotihoiatuse ka võlgniku e-posti aadressile xxxx. Rahvastikuregistri väljavõttelt nähtub, et see on võlgniku e-posti aadress. Võlausaldaja on esitanud kohtule tõendi selle kohta, et 19.03.2021. a on võlgnik nimetatud e-posti aadressi ka kasutanud. Võlgnik vaidleb e-posti teel pankrotihoiatuse kättesaamisele vastu. Kohus nõustub võlgniku vastuväitega. Pankrotihoiatus on digitaalselt allkirjastatud 16:58:02. Võlausaldaja on pankrotihoiatuse ekirja saatmise tõendamiseks esitanud e-kirja, mis on saadetud 16:01:57 ning päises puudub märge selle kohta, et e-kirjal oleks olnud manus. Esitatud tõenditest nähtub seega, et pankrotihoiatus on allkirjastatud tund aega hiljem kui see e-kirjaga võlgnikule saadeti, kohus ei pea sellisel viisil pankrotihoiatuse saatmist usutavaks.
8.Ajutise halduri nimetamata jätmise alused on sätestatud PankrS § 15 lg 3 p-des 1-7. Kohus jätab ajutise halduri nimetamata, kui punkt 1 kohaselt võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust ning punkt 4 kohaselt võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud.
9.Võlgniku poolt esitatud vastuväite kohaselt ei kuulu vaidlus 19.08.2019. a laenulepingu üle lahendamisele pankrotimenetluses. Võlausaldaja on jätnud avaldamata, et tegelikkuses mingit rahasummat võlgnikule üle ei antud. Võlausaldaja on jätnud ka tõendamata, et temal üldse oli 17 600 eurot sularahas, mida võlgnikule üle anda.
10.Kohus peab andma hinnangu, kas antud asjaoludel on võimalik ajutine haldur nimetada või kuulub vaidlus lahendamisele hagimenetluse korras. Kohtu hinnangul vaidleb võlgnik nõudele põhjendatult vastu ning vaidlus tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Võlausaldaja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et laenusumma oleks võlgnikule üle antud ning soovib laenusumma üleandmist tõendada tunnistaja ütlustega. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et võlausaldaja oleks võlgnikult kohtuväliselt laenu tagastamist nõudnud ja seda vaatamata asjaolule, et laenusumma tuli tagastada 01.12.2019. a. Võlausaldaja esindaja väited korduvate nõuete esitamise kohta on jäänud paljasõnalisteks ja käesolevas menetluses tõendamata. Eeltoodust tulenevalt peab kohus veenvaks võlgniku väiteid selle kohta, et laenusummat tegelikkuses üle ei antud. Kohtu hinnangul ei kuulu käesoleval juhul laenulepingu sõlmime asjaolud ja laenusumma üleandmise fakti tuvastamine lahendamisele pankrotimenetluses. Pankrotimenetlus eeldab, et võlausaldaja nõue on selge, pankrotimenetluses ei ole võimalik analoogiliselt hagimenetlusega nõude aluseks olevate asjaolude väljaselgitamine.
11.Käesolevas menetluses on võlgnik nõudele põhjendatult vastu vaielnud. Riigikohus on mitmes lahendis asunud seisukohale, et kui võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses. Pankrotimenetluse eesmärgi ja mõttega ei lähe kokku võlgniku ja võlausaldaja vaheliste tsiviilõiguslike vaidluste lahendamine. Kohus leiab, et antud asjaoludel ei ole võimalik M. K.i ajutist haldurit nimetada.

Menetluskulude jaotus

12.PankrS § 15 lg 6 kohaselt kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud kohtukulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda.
13.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
14.Võlgniku menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt taotleb võlgnik õigusabikulude hüvitamist kokku summas 739,20 eurot (sh käibemaks). Menetluskulude kindlaksmääramise nimekirjast nähtub, et võlgnik kasutas esindaja teenust kokku 6 tundi. Võlausaldaja hinnangul tuleks võlgniku esindaja ajakulu vähendada. Võlausaldaja maakohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud.
15.Kohus, tutvunud taotlusega, leiab, et võlgniku menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Menetlustoimingute ja dokumentide koostamise ajakulu on kooskõlas tsiviilasja keerukusega. Võlausaldaja vastuväite jätab kohus rahuldamata.
16.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele, tuleb hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud.
17.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on Kuldar Kirt osutanud võlgnikule õigusabiteenust tunnihinnaga 110 eurot (lisandub käibemaks). Kohus on seisukohal, et see ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.
18.Eeltoodust tulenevalt on võlgniku põhjendatud lepingulise esindaja ajakulu 6 h, tunnihinnaga 110 eurot (käibemaksuta), kokku summas 739,20 eurot (sh käibemaks). Nimetatud summa tuleb avaldajalt võlgniku kasuks välja mõista. Võlgnik on esitanud taotluse TsMs § 177 lg 4 alusel, seega käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb võlausaldajal tasuda võlgnikule hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.08.20262-26-16862/2Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 11.08.20262-26-9325/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja