Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht
22. november 2022, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-10949
Kohtuasi
X avaldus Y-le ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. septembri 2021 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X määruskaebus Menetlusosalised ja nende Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindajad ringkonnakohtus esindaja vandeadvokaat Jana Reitsakas Võlgnik Y (isikukood XXXXXXXX), lepinguline esindaja Kuldar Kirt Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 30. septembri 2021 määrus muutmata.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
3.Võtta vastu X määruskaebusele lisatud tõendid.
4.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud X kanda.
5.Välja mõista X-lt määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud 528 eurot Y kasuks.
Kohustada X tasuma Y-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude suurus kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Määruse peale võib menetluskulude kindlaksmääramise osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Muus osas ei saa määruskaebust esitada (pankrotiseaduse § 5 lg 2, § 15 lg 5, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 178 lg 1 esimene lause). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
PANKROTIAVALDUS JA AVALDAJA SEISUKOHAD
1.X (avaldaja, võlausaldaja) esitas Harju Maakohtule 12.07.2021 avalduse Y (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks ja ajutise halduri nimetamiseks.
2.Avalduse kohaselt vajas võlgnik lühiajalist laenu. Avaldaja ja võlgnik sõlmisid 19.08.2019 laenulepingu, mille alusel andis avaldaja võlgnikule laenu 17 600 eurot. Lepingu punkti 1.2 kohaselt pidi võlgnik laenu tagastama hiljemalt 01.12.2019. Võlgnik ei ole käesoleva hetkeni laenu tagastanud. 2020. a alguses olid pooled kontaktis ja võlgnik lubas laenu tagastada, kuid alates 2020. a keskpaigast ei ole võlgnik enam suhtlemisaldis.
3.10.03.2021 edastas avaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse, paludes laen tagastada hiljemalt 23.03.2021. Pankrotihoiatus edastati tähitud kirjaga, kuid võlgnik ignoreeris seda. Pankrotihoiatus edastati ka e-kirjaga, mida võlgnik on samuti ignoreerinud. Tegemist on võlgniku poolt aktiivselt kasutuses oleva e-posti aadressiga. Seega on võlgnik tegelikkuses pankrotihoiatuse kätte saanud. Võlgnikul puudub kinnisvara, äriühingud ning võlgnik on ka varasemalt jätnud oma kohustusi täitmata. Võlgnik on maksejõuetu. Käesoleval juhul on täidetud eeldus võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks PankrS § 10 lg 2 p 1 järgi. Avaldaja põhinõue võlgniku vastu on 17 600 eurot ning 13.05.2021 seisuga on avaldaja viivisenõue võlgniku vastu 2268,23 eurot. Avaldaja nõue on kokku 19 868,23 eurot.
VÕLGNIKU VASTUS
4.Võlgnik vaidles pankrotiavaldusele vastu ning palus jätta ajutine haldur nimetamata ja pankrotiavaldus rahuldamata.
5.Võlgnik ei ole avaldajalt mistahes laenu saanud ning avaldajal puudub seega võlgniku vastu sissenõutavaks muutunud nõue. Ei ole eluliselt usutav, et eraisikust võlausaldajal üldse oli 17 600 eurot sularaha, mida võlgnikule üle anda. Võlgnik ei ole kätte saanud pankrotihoiatust, mistõttu on täitmata PankrS § 10 lg 2 p 1 järgi pankrotiavalduse esitamise eeldus. Kuna võlgnik on pankrotiavaldusele vastu vaielnud, siis puuduvad alused võlgniku pankroti väljakuulutamiseks PankrS § 31 lg 2 p 1 ning § 15 lg 3 punktide 1 ja 4 kohaselt. Võlgnik ei ole ka maksejõuetu.
MAAKOHTU MÄÄRUS JA SELLE PÕHJENDUSED
6.Harju Maakohus jättis 30.09.2021 määrusega avalduse ajutise halduri nimetamiseks rahuldamata ja lõpetas tsiviilasja menetluse.
7.Maakohus asus seisukohale, et praeguses asjas esineb pankrotimenetluse alustamist välistav asjaolu – võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu, võlausaldaja ei ole nõude olemasolu tõendanud ning vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust PankrS § 15 lg 3 punktide 1 ja 4 kohaselt.
8.Võlausaldaja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et laenusumma oleks võlgnikule üle antud ning soovib laenusumma üleandmist tõendada tunnistaja ütlustega. Kohtule ei ole
esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et võlausaldaja oleks võlgnikult kohtuväliselt laenu tagastamist nõudnud ja seda vaatamata asjaolule, et laenusumma tuli tagastada 01.12.2019. Võlausaldaja esindaja väited korduvate nõuete esitamise kohta on jäänud paljasõnalisteks ja käesolevas menetluses tõendamata. Eeltoodust tulenevalt peab kohus veenvaks võlgniku väiteid selle kohta, et laenusummat tegelikkuses üle ei antud. Kohtu hinnangul ei kuulu käesoleval juhul laenulepingu sõlmime asjaolud ja laenusumma üleandmise fakti tuvastamine lahendamisele pankrotimenetluses. Pankrotimenetlus eeldab, et võlausaldaja nõue on selge, pankrotimenetluses ei ole võimalik analoogiliselt hagimenetlusega nõude aluseks olevate asjaolude väljaselgitamine. Praegusel juhul eeldab nõude olemasolu kindlakstegemine asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, mistõttu ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses.
9.Võlausaldaja on pankrotihoiatuse e-kirja saatmise tõendamiseks esitanud e-kirja, mis on saadetud 16:01:57 ning päises puudub märge selle kohta, et e-kirjal oleks olnud manus. Esitatud tõenditest nähtub seega, et pankrotihoiatus on allkirjastatud tund aega hiljem kui see e-kirjaga võlgnikule saadeti, kohus ei pea sellisel viisil pankrotihoiatuse saatmist usutavaks.
10.Kohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ja mõistis avaldajalt võlgniku kasuks välja menetluskulud 739,20 eurot, millele lisandub viivis seadusjärgses määras.
MÄÄRUSKAEBUS
11.Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse avaldaja, kes palub maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega nimetada võlgnikule ajutine haldur ja kuulutada välja võlgniku pankrot. Menetluskulud palub avaldaja jätta võlgniku kanda.
12.Määruskaebuse kohaselt on pankrotiavaldus edastatud võlgnikule, kes tähtaegselt vastust ei esitanud. Esmakordselt vaidles võlgnik laenulepingule vastu alles maakohtus. Varasemalt, kui on suulisi vestlusi peetud, ei ole võlgnik eitanud laenu saamist ja seega ei olnud võlausaldajal võimalik ka eelnevalt esitada tõendeid laenu üleandmise kohta. Avaldaja ei saa eeldada, et võlgnik menetluses sõna otseses mõttes valetab ja väidab, et ei ole laenu saanud. Sellest tulenevalt ei hakanud avaldaja ka avaldusele lisama täiendavaid tõendeid. Kui aga selgus, et võlgnik vaidleb laenulepingule vastu, siis enam ei saanud ka midagi lisada. Kohus ei andnud täiendavat tähtaega võlgniku vastuväidetele vastamiseks.
13.Võlgniku poolt juhitud äriühing Metallurg Engineering OÜ oli võlgu Plazma Welding OÜle, mida juhib poolte ühine tuttav W. Avaldaja pakkus, et laenab võlgnikule raha, mille arvelt saab osaliselt võlga kustutada. Võlgnik valmistas ise laenulepingu teksti ette oma arvutis, kus esmalt oli võlgnikuks märgitud Metallurg Engineering OÜ. Kuivõrd äriühingut on lihtne pankrotti ajada, siis avaldaja ei olnud nõus äriühingule raha laenama ja teatas, et ta on nõus laenama raha vaid füüsilise isikule. Võlgnik oli sellega nõus ja tegi lepingu ümber. Pooled allkirjastasid lepingu ja avaldaja andis sularahas 17 600 eurot. Antud laua taga oli nii võlgniku poolt juhitud äriühingu Metallurg Engineering OÜ töötaja kui ka Plazma Welding OÜ juhatuse liige W. Antud sularaha anti üle W-le. Metallurg Engineering OÜ töötaja, Q, läks arvutisse ja täitis ära Metallurg Engineering OÜ sularaha väljamineku orderi ja tõi Plazma Welding OÜ juhatuse liikmele allkirjastamiseks.
14.Vale on kohtu järeldus, et avaldaja ei ole võlgnikult kohtuväliselt laenu tagastamist nõudnud. Pankrotiavalduse lisas 6 on selgelt palutud laen tagastada hiljemalt 23.03.2021.
Avaldaja nõue on selge. Pankrotihoiatus allkirjastati tegelikkuses 14:58:02. Avaldaja viibis Hispaanias, mille tõttu tuleb arvestada ajavahega, mis on allkirja andmetest välja loetav. Seega tuleb asuda seisukohale, et pankrotihoiatus on võlgnikule kätte toimetatud.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
15.Võlgnik palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
16.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada, mistõttu tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
18.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et käesolevat seadust kohaldatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele. Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
19.TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid. Sellest tulenevalt võtab kolleegium vastu määruskaebemenetluses avaldaja määruskaebusele lisatud tõendid.
20.Maakohus jättis ajutise halduri nimetamata PankrS § 15 lg 3 punktide 1 ja 4 alusel, mis sätestavad, et kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui: võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust; võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud. Riigikohus on selgitanud, et pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet ei saa lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses, kui võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest (vt Riigikohtu 06.03.2002 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-02, p 10).
21.Pankrotiavalduse põhistamiseks või nõude olemasolu tõendamiseks PankrS § 10 lg 1 mõttes ei piisa ainuüksi nõude märkimisest, vaid võlausaldaja peab pankrotiavalduse esitamisel tõendama, et tal on võlgniku vastu nõue. Pankrotiavalduse aluseks peab olema selge nõue (nt RKTKo nr 3-2-1-17-02, p 10). Maakohus märkis õigesti, et pankrotimenetluse mõtteks ei ole sisulise vaidluse lahendamine pankrotiavalduse esitaja ja võlgniku vahel. Sisulised vaidlused lahendatakse hagimenetluses väljaspool pankrotimenetlust.
22.Ringkonnakohtu hinnangul nähtub asjast, et avaldaja ja võlgniku vahel on vaidlus selle üle, kas laenusumma on võlgnikule üle antud. Laenulepingust endast ei järeldu, et laenulepingu sõlmimise ajaks oli raha võlgnikule üle antud. Avaldaja on määruskaebusele lisanud kassa väljamineku orderi, mille kohaselt on Metallurg Engineering OÜ andnud Plazma Welding OÜ-le 19.08.2019 üle 17 600 eurot (tl 64). Samuti esitas avaldaja Plazma Welding OÜ juhatuse liikme W 14.10.2021 kirjaliku selgituse, mille kohaselt oli võlgniku juhitud äriühing Metallurg Engineering OÜ võlgu Plazma Welding OÜ-le. Avaldaja pakkus, et
laenab võlgnikule raha, mille arvelt saab osaliselt võlga kustutada. Võlgnik valmistas ise laenulepingu teksti ette oma arvutis, kus esmalt oli laenu saajaks märgitud Metallurg Engineering OÜ. Avaldaja ei olnud nõus äriühingule raha laenama ja teatas, et ta on nõus laenama raha vaid füüsilise isikule. Võlgnik oli sellega nõus ja tegi lepingu ümber. Avaldaja ja võlgnik allkirjastasid lepingu ja avaldaja andis sularahas 17 600 eurot, mille võlgnik andis W-le. Samuti allkirjastas W sularaha tšeki (tl 65). Võlgnik on vastu vaielnud laenu saamisele, sh laenu saamisele W poolt 14.10.2021 kirjeldatud viisil (mh on võlgnik avaldanud, et sularaha tšekil puudub Metallurg Engineering OÜ allkiri).
23.Arvestades avaldaja poolt oma nõude kohta esitatud tõendeid ja võlgniku vastuväiteid, on ringkonnakohus seisukohal, et avaldaja poolt laenulepingu alusel raha võlgnikule üleandmise kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist, õiguslike hinnangute andmist ja tõendite kogumist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest.
24.Avaldaja on määruskaebuses seisukohal, et võlgnik on pankrotihoiatuse saanud ning maakohtu viidatud ajaerinevused tulenevad sellest, et avaldaja viibis e-kirja saatmise ajal Hispaanias, mailiprogramm oli üle läinud Hispaania ajavööndile, kuid arvuti, kus dokument digiallkirjastati, oli jäänud Eesti ajavööndisse. Kolleegiumi hinnangul ei ole sellel määravat tähendust, kas võlgnik sai pankrotihoiatuse või mitte, kuna sellest sõltumata esineb PankrS § 15 lg 3 p 1 sätestatud ajutise halduri nimetamata jätmise alus - nõude ebaselgus.
25.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.
26.Võlgnik palus mõista avaldajalt välja menetluskulud 646,80 eurot ja viivise. Võlgniku menetluskulude nimekirja kohaselt on võlgniku esindajal kulunud kokku 3,5 tundi maakohtu menetlust lõpetava määrusega tutvumisele, määruskaebusega tutvumisele ja vastuse koostamisele, 0,2 tundi maakohtu 22.11.2021 määrusega tutvumisele, 0,2 tundi kohtu 14.11.2022 kirjaga tutvumisele ning 0,3 tundi menetluskulude nimekirja koostamisele. Võlgnikule on osutatud õigusabi tunnihinnaga 110 eurot (lisandub käibemaks). Võlgnik ei saa käibemaksu tagasi. Ringkonnakohus leiab, et ajakulu 3,5 tundi määrusega ja määruskaebusega tutvumisele ning vastuse koostamisele on põhjendatud. Ülejäänud osas on ajakulu põhjendatud kokku 0,5 tunni ulatuses. Seega kokku on esindaja ajakulu põhjendatud 4 tundi. Võlgniku esindaja tunnihind on põhjendatud ning ei ületa keskmist tunnitasu. Seega tuleb avaldajalt võlgniku kasuks välja mõista menetluskulud 528 eurot, lisaks viivis menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.