Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 29. september 2021
Tsiviilasja number
2-20-15408
Tsiviilasi
Anna Vahturova hagi Jekaterina Vahturova vastu korteriomandi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 3500 eurot Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 25. märtsi 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Anna Vahturova apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
(hageja): Anna Vahturova nende Apellant XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Sergei Politšev Vastustaja (kostja): Jekaterina (isikukood XXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
Vahturova
1.Rahuldada Anna Vahturova apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Viru Maakohtu 25. a märtsi 2021. a otsus, millega maakohus jättis Anna Vahturova hagi rahuldamata.
3.Teha asjas uus otsus, millega rahuldada Anna Vahturova hagi. Mõista Jekaterina Vahturova valdusest välja Anna Vahturova kasuks X asuv korteriomand (registriosa nr X) ning kohustada Jekaterina Vahturova vabastama nimetatud korteriomand käesolevas tsiviilasjas tehtud lahendi jõustumisest.
4.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Jekaterina Vahturova kanda. Anna Vahturovale hüvitatavad kulud puuduvad.
5.Mõista Jekaterina Vahturovalt riigi tuludesse menetluskulud, mille tasumisest oli Anna Vahturova vabastatud, s.o riigilõiv maakohtus 300 eurot, riigilõiv ringkonnakohtus 300 eurot ning riigi õigusabi tasu ja kulu 307 eurot 56 senti (koos käibemaksuga), kokku 907 eurot 56 senti.
Edasikaebamise kord
Jekaterina Vahturoval tuleb riigi tuludesse väljamõistetud menetluskulud tasuda 15 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates vastavalt otsusele lisatud makseinfo lehel märgitud andmetele. Menetluskulude tasumisega viivitamise korral on Jekaterina Vahturova kohustatud tasuma Eesti Vabariigile viivist alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule
päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Anna Vahturova (hageja) esitas Viru Maakohtule 21. oktoobril 2020 hagi Jekaterina Vahturova (kostja) vastu korteriomandi asukohaga X ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Hagiavalduse ja selle 6. novembril 2020 ja 17. novembril 2020 esitatud täpsustuste kohaselt on hageja korteri asukohaga X omanik. Kostja on hageja tütar, kes elab hageja korteris koos oma
alaealiste lastega. Pooled sõlmisid suulise ajutise ühe toa kasutusõiguse lepingu, kui kostja tuli koos oma lastega 24. aprillil 2018 Inglismaalt Eestisse tagasi. Kostjal puudus Eestis elukoht ja hageja oli nõus kostja koos lastega enda juurde võtma, kuni kostja leiab elu- ja töökoha. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub 3⁄4 korteri kommunaalkuludest, hoolitseb majapidamise ja oma laste eest. Tegelikkuses tasub kommunaalkulusid korteri eest hageja, kostja ei tööta ning on jätnud oma lapsed hageja hoolde. Hageja ütles üürilepingu üles 20. augusti 2020. a avaldusega ja nõudis korteri vabastamist 30 päeva jooksul alates ülesütlemise teate kättesaamisest. Kostja sai teate 22. augustil 2020 kätte ja teatas hagejale suuliselt, et ei kavatse valdust üle anda ega korterit vabastada. Kohalik omavalitsus on pakkunud kostjale elukohta kuni ta leiab endale ja oma lastele korteri, kuid kostja kategooriliselt keeldub hageja korterist lahkumast. Kostjal on alates jaanuarist võlgnevus korteri eest. Kostja valdab asja ebaseaduslikult, sest üürileping on alates 21. septembrist 2020 üles öeldud. Kostja on vägivaldne hageja suhtes. Kostjat karistati Viru Maakohtu 8. augusti 2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-6114 karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 2 järgi hagejale füüsilise valu- ja kehavigastuste tekitamise eest ja mõisteti talle karistuseks kolm kuud vangistust ühe aastase katseajaga. Kuigi kostja ei ole katseaja jooksul hagejale kehalisi vigastusi tekitanud, jätkab ta hageja suhtes psüühilise vägivalla kasutamist (solvab, karjub, ähvardab). Hageja ei tunne ennast oma korteris turvaliselt ning on pideva pinge, surve ja hirmu all. Kostja eeskujul on hakanud käituma ka kostja lapsed, hageja lapselapsed.
2.Kostja tunnistas, et tal on võlgnevus veebruari 2021. a eest 106 eurot. Kostja kinnitas pooltevahelist suulist kokkulepet ühe toa, köögi ja vannitoa kasutamise ja 3⁄4 kuludest tasumise kohta. Kostja sai üürilepingu ülesütlemise avalduse kätte augustis 2020. a, aga ei reageerinud sellele, kuna avalduses jäi aadress, kuhu tuleb vastust esitada, toomata. Kostja kinnitusel on tema suhted hagejaga pingelised, kuid tegemist ei ole perevägivallaga. Kostja palus lükata otsuse täitmine edasi augustisse 2021. a ning lubas tasuda selle aja jooksul hagejale 3⁄4 kuludest. Kostja kinnitas, et üritab leida endale töökohta ja elamispinda. Kostjale ei pakutud mitte munitsipaalkorterit, vaid varjupaika üheks kuuks. Kostja on sellest loobunud, kuna hageja lubas kostjal jätkuvalt tema korteris elada.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis hagi 25. märtsi 2021. a otsusega rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda, vabastades hageja menetluskulude, s.o riigilõivu 300 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Sama paragrahvi lg 2 järgi on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 89 esimese lause alusel on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Vaidlust ei ole, et hageja on korteri asukohaga X omanik. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 järgi kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 313 lg 1 kohaselt võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt on erakorraline
ülesütlemine lubatud eelkõige VÕS §-des 314–319 nimetatud asjaoludel. Üürilepingu ülesütlemisavalduse vorminõuded on sätestatud VÕS §-s 325. Erakorralise ülesütlemise puhul tuleb kontrollida, kas ülesütlemiseks esineb seda õigustav seaduses sätestatud alus ning kas ülesütlemisavaldus vastas seaduses sätestatud vorminõuetele.
20.augusti 2020. a üürilepingu ülesütlemise avalduse (tl 21–24) sõnastusest ja hageja etteheidetest kostjale saab maakohtu hinnangul asuda seisukohale, et hageja ühe ülesütlemise alusena pidas silmas VÕS § 316 lg 1 p-i 2, mille kohaselt võib üürileandja üürilepingu üles öelda, kui võlgnetav üür või tagatisraha ületab kahe kuu eest maksmisele kuuluva üüri. Hageja 25. veebruari 2021. a menetlusdokumendi (tl 114–116) kohaselt on kostjal võlgnevus jaanuari 2021. a eest 106 eurot 29 senti. Kohtuistungil kinnitas hageja, et kostjal ei ole võlgnevust eelmiste aastate eest. Seega ei vasta 20. augusti 2020. a avalduses sisalduv asjaolu kostja võlgnevuse kohta tegelikkusele ning võlgnevuse olemasolu ei ole mõjuvaks põhjuseks üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Hageja soovib 20. augusti 2020. a ülesütlemise avalduse kohaselt ise kasutada korterit elamiseks, kuna kostja on kahe aasta vältel kasutanud hageja suhtes füüsilist vägivalda, alandanud ja mõnitanud teda ning kostja ei arvesta hageja ega majaelanike huvidega. VÕS § 276 lg 3 järgi peab eluruumi üürnik arvestama majaelanike ja naabrite huvidega. VÕS § 327 lg 3 p-de 2 ja 4 järgi ei ole VÕS § 327 lg-s 2 nimetatud juhul üürilepingu üürileandjapoolne ülesütlemine hea usu põhimõttega vastuolus, kui üürileandja ütles lepingu üles mõjuval põhjusel, eelkõige seetõttu, et eluruum on üürileandjale endale tungivalt vajalik või üürnik rikkus oluliselt hoolsuse ja arvestamise kohustust VÕS § 276 lg-te 2 ja 3 mõttes. Pooled ei vaidle selle üle, et nende suhted on pingelised. Viru Maakohtu 8. augusti 2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-6114 karistati kostjat KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti talle karistuseks kolm kuud vangistust 1-aastase katseajaga hagejale füüsilise valu- ja kehavigastuste tekitamise eest. Katseaeg lõppes 8. augustil 2020. Maakohus nõustus hagejaga, et mitte keegi ei pea kannatama ükskõik kelle poolt psüühilise vägivalla (solvamine, karjumine, ähvardamine) kasutamist ning mõjuv põhjus üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks on tõendatud. Ülesütlemisavaldus peab vastama seaduses sätestatud vorminõuetele (VÕS § 325). VÕS § 325 lg 5 kohaselt sama paragrahvi lg-tes 1–4 sätestatud nõuetele mittevastav ülesütlemine on tühine. Üürilepingu ülesütlemisavalduse tühisuse peab kohus kontrollima ka omal algatusel, olgugi et tühisuse aluseid ei ole menetlusosaline esitanud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 esimese lause kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi.
20.augusti 2020. a ülesütlemisavaldus vastab VÕS § 325 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Hageja esitas ülesütlemisavalduse kostjale kirjalikult ning kostja on selle kätte saanud. Samuti vastab avaldus VÕS § 325 lg 2 p-dele 1–3. Ülesütlemisavaldus ei vasta aga VÕS § 325 lg 2 p-s 4 sätestatud nõuetele, kuna selles ei ole toodud ülesütlemise vaidlustamise korda ega tähtaega. Kuivõrd ülesütlemise formaalsed eeldused on täitmata, on hageja üürilepingu erakorraline ülesütlemine VÕS § 325 lg 5 alusel tühine. VÕS § 325 lg 5 mõtte kohaselt lasub riisiko, et ülesütlemisavaldus on vormistatud korrektselt, üürileandjal ehk hagejal. Hageja on viidanud ülesütlemisavalduses vaid üldsõnaliselt, et vaidlused lahendatakse kohtus õigusaktidega ette nähtud korras ning et lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigi materiaal- ja menetlusõigust. Selline sõnastus ei anna kostjale infot selle kohta, kuidas ülesütlemist vaidlustada. Kuivõrd ka vaidlustamise tähtaega märgitud pole, siis ei täida ülesütlemisavalduses sisalduv vaidlustamise kord oma eesmärki. Kuivõrd hageja ei ole üürilepingut kehtivalt üles öelnud, valdab kostja eluruumi seaduslikul alusel ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi ja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus andnud ebaõige õiguslikku kvalifikatsiooni poolte suhtele, leides, et poolte vahel on sõlmitud üürileping. Poolte vahel ei ole sõlmitud üürilepingut. Maakohus ei ole selgitanud välja, millisel õiguslikul alusel kasutab kostja elamiseks hageja korterit. Poolte vahel on sõlmitud tähtajatu eluruumi tasuta kasutamise leping VÕS § 389 mõttes. Hageja võimaldas kostjal koos lastega kasutada elamiseks oma korterit, sest tegemist on hageja perekonnaliikmetega. Kostja ei pidanud maksma ei üüri, ega esialgu ka kommunaalmakseid. Kostja kohustus tasuma tarbitud kommunaalteenuste eest proportsionaalselt kostja ja temaga kooselavate liikmete arvule, s.o 3⁄4 kogusummast, alles siis, kui leiab töö. Hagejal on VÕS § 393 lg-st 3 tulenev õigus igal ajal nõuda kostjalt korteri vabastamist ja hageja ei pea põhjendama nõude esitamist. Eluruumi tasuta kasutamise lepingule ei kohaldu eluruumi üürilepingu sätteid, vormi- ega sisunõudeid ei ole tasuta kasutamise lepingu ülesütlemise kohta kehtestatud. Oluline on, et kasutusse andja väljendab oma tahet leping lõpetada ja kasutaja on sellest teadlik. Kostja sai hageja 20. augusti 2020. a ülesütlemisavalduse kätte.
5.Kostja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega rahuldab hagi ja mõistab kostja valdusest välja hageja kasuks X asuva korteriomandi ning kohustab kostjat vabastama nimetatud korteriomand käesolevas tsiviilasjas tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad kostja kanda. Seega muudab ringkonnakohus maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas ja mõistab kostjalt riigituludesse välja hageja menetluskulud, mille tasumisest ta oli vabastatud.
7.Hageja nõuab kostjalt korteriomandi valdust. Kostja keeldub korteriomandi valduse üleandmisest. Kostja väitel ei ole tal hageja ees võlgnevust (I kd, tl 135, 159). Hageja on korteriomandi asukohaga X omanik ning nimetatud korteriomand on (osaliselt) kostja ja tema alaealiste laste valduses. AÕS § 80 lg 1 järgi on asja omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Kostjal on AÕS § 83 lg 1 järgi õigus keelduda korteriomandi hagejale üleandmisest üksnes juhul, kui tal on hageja kui korteriomandi omaniku suhtes õigus korteriomandit vallata. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud kirjalikku lepingut korteriomandi kasutamise suhtes. Hageja on menetluses tuginenud esmalt üürisuhtele, samas on hageja leidnud 25. veebruari 2021 menetlusdokumendis, et pooled on sõlminud suulise ühe toa kasutamise lepingu seniks, kuni kostja leiab uue elukoha ja läheb tööle (I kd, tl 115).
8.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ekslikult kvalifitseerinud pooltevahelise õigussuhte üürilepinguna. VÕS § 271 järgi kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu
(üüri). Seega on üheks üürilepingujärgseks põhikohustusteks üürnikupoolne tasu maksmise kohustus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja vastusooritus, mis vastaks tasule korteriomandi kasutamise eest, menetluses tõendamist leidud. Kostja on hageja tütar. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostjal puudus Inglismaalt Eestisse kolimise järel elukoht ning hageja oli nõus, et kostja kasutab koos lastega ühte osa hageja korteriomandist, mis on ühtlasi ka hageja elukoht. Maakohtu 4. märtsi 2021. a istungi protokolli kohaselt oli nii hageja kui ka kostja kinnitusel poolte vahel korteriomandi kasutamise kokkulepe, mille kohaselt pidi kostja tasuma 3/4 korteriühistu poolt esitatud arvetest ja interneti eest. Seega pidi kostja korteriomandi kasutamise eest kandma üksnes kulud, mis olid selle kasutamisega otseselt seotud. Kuigi kostja kanda jääv osa oli pooltevahelise kokkuleppe järgi hageja omast suurem, kasutasid korteriomandit ka kostja alaealised lapsed. Seega ei kandnud kostja ka oluliselt suuremaid kulutusi või täitnud kohustusi, mis oleksid oma olemuselt sarnased lepingujärgse tasuga eseme kasutamise eest. Ringkonnakohus leiab, et pooltevaheline kokkulepe korteriomandi kasutamise kohta ei vasta tasulise kasutuslepingu tunnustele, millele peaks laienema üürilepingu regulatsioonis ettenähtud üürniku kaitse. Hageja ei saanud sisuliselt kasu sellest, et kostja korteriomandit kasutas ning kostjale korteriomandi kasutusse andmise eesmärgiks oli eelkõige soov oma tütart aidata.
9.Ringkonnakohtu hinnangul on pooltevahelise kokkuleppe puhul tegemist VÕS § 389 järgse korteriomandi tasuta kasutamise lepinguga ning apellatsioonkaebuse väited on põhjendatud. VÕS § 393 lg 3 järgi võib juhul, kui eseme kasutustähtaega ei ole määratud ja see ei tulene eseme kasutamise eesmärgist, kasutusse andja lepingu üles öelda ja nõuda eseme tagastamist igal ajal pärast lepingu sõlmimist. Vaidlust ei ole selles, et hageja on eseme kasutamise lepingu kostja ja tema laste poolt üles öelnud. Kostja väitel on ta avalduse kätte saanud (I kd, tl 160jj). Hagejal oli seega õigus tasuta kasutamise leping üles öelda ja nõuda eluruumi vabastamist. Kostjal ei ole tuginenud ka absoluutse iseloomuga asjaõiguslikule isiklikule kasutusõigusele vaidlusaluse korteriomandi suhtes. Kohtu ette toodud asjaoludest sellist õigust ka ei nähtu.
10.Hagi rahuldamise tõttu jäävad maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda.
11.Viru Maakohus rahuldas 8. jaanuari 2021. a määrusega hageja menetlusabi taotluse ning vabastas ta riigilõivu 300 eurot tasumisest. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu hagihinnast lähtuvalt. RLS § 59 lg 15 kohaselt tasutakse apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. TsMS § 137 lg 1 kohaselt on apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Sama paragrahvi lg 11 kohaselt võib kõrgema astme kohus asja hinda muuta, kui see on alama astme kohtus määratud ebaõigesti. TsMS § 132 lg 4 p 3 kohaselt on hagi hind 3500 eurot. Hageja vaidlustas maakohtu otsust täies ulatuses. Seega on apellatsioonkaebuse hind samuti 3500 eurot. RLS § 59 lg-te 4 ja 15 kohaselt tuleb TsMS § 132 lg-s 4 nimetatud nõudelt tasuda riigilõivu 300 eurot. Tartu Ringkonnakohus luges 16. juuni 2021. a määrusega menetlusabi apellatsioonkaebuse esitamisel jätkuvaks TsMS § 184 lg 4 alusel.
Tartu Ringkonnakohus rahuldas 14. mai 2021. a määrusega hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks ning määras hagejale esindaja riigi arvel ilma õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. TsMS § 190 lg 3 kohaselt mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Ringkonnakohus määras 23. septembri 2021. a määrusega ringkonnakohtu menetluses hagejale osutatud riigi õigusabi tasu ja kulu suuruseks 307 eurot 56 senti (koos käibemaksuga). Lähtudes TsMS § 190 lg-st 3, tuleb nimetatud summa mõista kostjalt riigituludesse välja. Kuna käesoleva otsusega tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi, tuleb vastavalt muudetud menetluskulude jaotusele mõista kostjalt riigi kasuks välja hageja menetluskulu, mille tasumisest ta oli vabastatud, s.o riigilõiv hagiavalduse esitamisel 300 eurot, riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamisel 300 eurot ning riigi õigusabi tasu ja kulud 307 eurot 56 senti (koos käibemaksuga), kokku 907 eurot 56 senti. Riigituludesse välja mõisted kulu kokku 907 eurot 56 senti (300+300+307,56) tuleb kostjal tasuda 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates (TsMS § 179 lg 5). Menetluskulude tasumisega viivitamise korral on kostja kohustatud tasuma viivist alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). (allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Vahur-Peeter Liin
Indrek Parrest
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.