Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

Edasikaebamise kord

Jekaterina Vahturoval tuleb riigi tuludesse väljamõistetud menetluskulud tasuda 15 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates vastavalt otsusele lisatud makseinfo lehel märgitud andmetele. Menetluskulude tasumisega viivitamise korral on Jekaterina Vahturova kohustatud tasuma Eesti Vabariigile viivist alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

alaealiste lastega. Pooled sõlmisid suulise ajutise ühe toa kasutusõiguse lepingu, kui kostja tuli koos oma lastega 24. aprillil 2018 Inglismaalt Eestisse tagasi. Kostjal puudus Eestis elukoht ja hageja oli nõus kostja koos lastega enda juurde võtma, kuni kostja leiab elu- ja töökoha. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub 3⁄4 korteri kommunaalkuludest, hoolitseb majapidamise ja oma laste eest. Tegelikkuses tasub kommunaalkulusid korteri eest hageja, kostja ei tööta ning on jätnud oma lapsed hageja hoolde. Hageja ütles üürilepingu üles 20. augusti 2020. a avaldusega ja nõudis korteri vabastamist 30 päeva jooksul alates ülesütlemise teate kättesaamisest. Kostja sai teate 22. augustil 2020 kätte ja teatas hagejale suuliselt, et ei kavatse valdust üle anda ega korterit vabastada. Kohalik omavalitsus on pakkunud kostjale elukohta kuni ta leiab endale ja oma lastele korteri, kuid kostja kategooriliselt keeldub hageja korterist lahkumast. Kostjal on alates jaanuarist võlgnevus korteri eest. Kostja valdab asja ebaseaduslikult, sest üürileping on alates 21. septembrist 2020 üles öeldud. Kostja on vägivaldne hageja suhtes. Kostjat karistati Viru Maakohtu 8. augusti 2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-6114 karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 2 järgi hagejale füüsilise valu- ja kehavigastuste tekitamise eest ja mõisteti talle karistuseks kolm kuud vangistust ühe aastase katseajaga. Kuigi kostja ei ole katseaja jooksul hagejale kehalisi vigastusi tekitanud, jätkab ta hageja suhtes psüühilise vägivalla kasutamist (solvab, karjub, ähvardab). Hageja ei tunne ennast oma korteris turvaliselt ning on pideva pinge, surve ja hirmu all. Kostja eeskujul on hakanud käituma ka kostja lapsed, hageja lapselapsed.

MAAKOHTU LAHEND

ülesütlemine lubatud eelkõige VÕS §-des 314–319 nimetatud asjaoludel. Üürilepingu ülesütlemisavalduse vorminõuded on sätestatud VÕS §-s 325. Erakorralise ülesütlemise puhul tuleb kontrollida, kas ülesütlemiseks esineb seda õigustav seaduses sätestatud alus ning kas ülesütlemisavaldus vastas seaduses sätestatud vorminõuetele.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

(üüri). Seega on üheks üürilepingujärgseks põhikohustusteks üürnikupoolne tasu maksmise kohustus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja vastusooritus, mis vastaks tasule korteriomandi kasutamise eest, menetluses tõendamist leidud. Kostja on hageja tütar. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostjal puudus Inglismaalt Eestisse kolimise järel elukoht ning hageja oli nõus, et kostja kasutab koos lastega ühte osa hageja korteriomandist, mis on ühtlasi ka hageja elukoht. Maakohtu 4. märtsi 2021. a istungi protokolli kohaselt oli nii hageja kui ka kostja kinnitusel poolte vahel korteriomandi kasutamise kokkulepe, mille kohaselt pidi kostja tasuma 3/4 korteriühistu poolt esitatud arvetest ja interneti eest. Seega pidi kostja korteriomandi kasutamise eest kandma üksnes kulud, mis olid selle kasutamisega otseselt seotud. Kuigi kostja kanda jääv osa oli pooltevahelise kokkuleppe järgi hageja omast suurem, kasutasid korteriomandit ka kostja alaealised lapsed. Seega ei kandnud kostja ka oluliselt suuremaid kulutusi või täitnud kohustusi, mis oleksid oma olemuselt sarnased lepingujärgse tasuga eseme kasutamise eest. Ringkonnakohus leiab, et pooltevaheline kokkulepe korteriomandi kasutamise kohta ei vasta tasulise kasutuslepingu tunnustele, millele peaks laienema üürilepingu regulatsioonis ettenähtud üürniku kaitse. Hageja ei saanud sisuliselt kasu sellest, et kostja korteriomandit kasutas ning kostjale korteriomandi kasutusse andmise eesmärgiks oli eelkõige soov oma tütart aidata.

Tartu Ringkonnakohus rahuldas 14. mai 2021. a määrusega hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks ning määras hagejale esindaja riigi arvel ilma õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. TsMS § 190 lg 3 kohaselt mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Ringkonnakohus määras 23. septembri 2021. a määrusega ringkonnakohtu menetluses hagejale osutatud riigi õigusabi tasu ja kulu suuruseks 307 eurot 56 senti (koos käibemaksuga). Lähtudes TsMS § 190 lg-st 3, tuleb nimetatud summa mõista kostjalt riigituludesse välja. Kuna käesoleva otsusega tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi, tuleb vastavalt muudetud menetluskulude jaotusele mõista kostjalt riigi kasuks välja hageja menetluskulu, mille tasumisest ta oli vabastatud, s.o riigilõiv hagiavalduse esitamisel 300 eurot, riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamisel 300 eurot ning riigi õigusabi tasu ja kulud 307 eurot 56 senti (koos käibemaksuga), kokku 907 eurot 56 senti. Riigituludesse välja mõisted kulu kokku 907 eurot 56 senti (300+300+307,56) tuleb kostjal tasuda 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates (TsMS § 179 lg 5). Menetluskulude tasumisega viivitamise korral on kostja kohustatud tasuma viivist alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). (allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.