Eesti Haigekassa hagi J. G. vastu ravikindlustushüvitiste 356,30 euro hüvitamise nõudes Hagihind 356,30 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: Eesti Haigekassa (registrikood 74000091), esindajad asukoht Lastekodu 48, 10113 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: Pille Pihler, e-post: [email protected] Kostja: J. G. (isikukood xxxx), elukoht xxxx Menetluse liik Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt J. G. hageja Eesti Haigekassa kasuks põhivõlgnevus summas 356,30 eurot.
3.Toimetada käesolev kohtuotsus pooltele kätte.
4.Tunnistada Harju Maakohtu 29.09.2021 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-21-6666 tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta Eesti Haigekassa ja J. G.i menetluskulud J. G.i kanda.
Jätta käesolevas tsiviilasjas 2-21-6666 Eesti Haigekassa menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata Eesti Haigekassa menetluskulude puudumise tõttu.
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast.
Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS-s SEB Pank EE571010220229377229, AS-s Swedbank EE062200221059223099, Luminor Bank AS-s EE221700017003510302 või LHV Pank AS-s EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
2.Eesti Haigekassa esitas 28.04.2021 hagi J. G.i vastu 356,30 euro nõudes. Harju Maakohtu 19.05.2021.a määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andes kostjale 14 päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3111 lg 1 p 3 ja 5 kohaselt võib kohus toimetada menetlusdokumendi kätte elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu, edastades seal dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta teavituse adressaadi rahvastikuregistrisse kantud elektronpostiaadressil ja telefoninumbril ning Eesti isikukoodi olemasolu korral adressaadi elektronpostiaadressil [email protected]. Sama sätte kolmanda lõike kohaselt loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt. Kohtute infosüsteemis registreeritud andmetel toimetati menetlusdokumendid (hagiavaldus koos lisadega ja hagi
menetlusse võtmise määrus) kostjale kätte nende avamisega avalikus e-toimikus 13.09.2021. Tulenevalt menetlusse võtmise määruses kostjale antud tähtajast (14 päeva), tuli vastus hagiavaldusele esitada 27.09.2021.
4.Kostja pole hagile vastust esitanud. Hagi menetlusse võtmise määruses on kostjat hoiatatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ulatuses, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis. Samuti on määruses kostjale selgitatud, et sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
5.Kohus rahuldab TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte. TsMS § 407 lg 1 teise lause järgi loetakse tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Menetluskulud
6.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
7.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (lg 2). Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osa- või solidaarvõlgnikena (lg 4).
8.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 22 lg 1 p 12 kohaselt ei tulnud esitatud hagilt riigilõivu tasuda. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
9.Hageja on hagiavalduses märkinud, et soovib menetluskulude jätmist kostja kanda ning on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse. Hageja on märkinud, et hagejal puuduvad hagiavalduse esitamise seisuga menetluskulud, kuid kui kohus peab vajalikuks
korraldada istungi, esitab hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks menetluskulude nimekirja enne kohtuvaidluseid. Hagiavaldusest nähtub, et tulenevalt RLS § 22 lg 1 p-st 12 tulenevalt ei ole hageja kandnud kulutusi seoses riigilõivu tasumisega. Kohus on 19.05.2021.a menetlusse võtmise määruses märkinud, et hagejal tuleb esitada menetluskulude nimekiri ning selle aluseks olevad tõendid kohtule 14 päeva jooksul, kuid hageja nimekirja esitanud ei ole. Kuivõrd hageja menetluskulude nimekirja kohtule esitanud ei ole ning on märkinud, et hagejal puuduvad hagiavalduse esitamisel menetluskulud, määrab kohus tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 menetluskulude rahalise suuruse kindlaks, võttes aluseks tsiviilasja materjalid.
10.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus käesolevas tsiviilasjas hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata hageja menetluskulude puudumise tõttu.
11.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.