Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetluse käik ja asjaolud S I esitas 24.07.2021 Harju Maakohtule avalduse Osaühingu Morlington (kustutatud) täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks. Avalduse kohaselt arvas puudutatud isiku likvideerija avaldaja ekslikult, et osaühingu pangaarvele allesjäänud raha tuleb kanda osanikele

alles siis, kui likvideerimismenetlus, sh äriregistrist kustutamine, on läbitud. Registrist kustutamise avaldus esitati enne kui osaühingu pangaarvel olev raha sai osanikele üle kantud. Avaldaja on puudutatud isiku endine likvideerija. Avaldaja palub algatada puudutatud isiku täiendav likvideerimine. 10.09.2021 määrusega jättis kohus avalduse käiguta ja määras avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 13.09.2021 esitas avaldaja kohtule täienduse, milles märkis, et palub määrata puudutatud isiku likvideerijaks ennast. Samuti esitas avaldaja kohtule puudutatud isiku konto väljavõtte ning maksekorraldused riigilõivu ja tagatise tasumise kohta. 21.09.2021 esitas avaldaja kohtule täiendava selgituse. Kohtumääruse põhjendused TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes TsMS § 475 lg 1 p 11 on hagita asjaks juriidilise isiku likvideerija määramine. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja selle lisadega, leiab, et avaldus likvideerimise läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks vastab seaduse nõuetele ja ei esine seaduses sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Kohus võtab avalduse menetlusse. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. ÄS (äriseadustik) § 218 lg 2 kohaselt kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Äriregistrist nähtuvalt on avaldaja puudutatud isiku endine likvideerija ja osanik. Avaldusele lisatud puudutatud isiku konto väljavõttest nähtub, et puudutatud isiku kontol on 3 548,57 eurot. Kohus leiab, et kuna puudutatud isikul on vara, tuleb läbi viia puudutatud isiku täiendav likvideerimismenetlus, milleks määrata likvideerija. TsMS § 602 alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. ÄS § 206 lg 2 tulenevalt peab vähemalt üks likvideerija peab olema isik, kelle elukoht on Eestis. Avaldaja palub ennistada tema likvideerija õigused. Kohus tuvastab registrist nähtuvate andmete põhjal, et avaldaja on likvideerijana tegutsedes korrektselt avaldanud teate likvideerimismenetluse algatamise kohta Ametlikes Teadaannetes, koostanud lõppbilansi ja vara jaotusplaani. Avaldaja on korraldanud puudutatud isiku dokumentide hoidmise. Puudutatud isik kustutati 28.06.2021 likvideerija kandeavalduse alusel 02.07.2021. Juba 24.07.2021 esitas avaldaja kohtule avalduse täiendavaks likvideerimiseks, kuna väljamaksed vastavalt jaotusplaanile jäid enne kustutamist tegemata. Nimetatu alusel asub kohus seisukohale, et avaldaja on varasemalt korraldanud likvideerimismenetlust nõuetekohaselt ning üksnes eksimus väljamaksete tegemisega ei anna alust pidada avaldajat likvideerija ametikohale sobimatuks. Seetõttu peab kohus võimalikuks ennistada avaldaja õigused likvideerijana.

TsMS § 4772 lg 1 alusel kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Kohus kohustab likvideerijat teatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud 28. detsembriks 2021, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Kohus hoiatab, et TsMS § 4772 lg 2 alusel kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada. TsMS § 172 lg 6 alusel juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus leiab, et kuna puudutatud isik kustutati avaldaja avalduse alusel registrist olukorras, kus puudutatud isikule jäi jaotamata vara, on menetluse põhjustanud avaldaja tegematajätmine. Seetõttu on õiglane jätta menetluskulud avaldaja kanda. Kuna puudutatud isikul ei saanud menetluskulusid tekkida, siis märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. ÄS § 208 lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. Kohus edastab määruse registriosakonnale likvideerija kande tegemiseks. Kooskõlas TsMS § 606 lg 1 määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.