Aktsiaseltsi Spin TEK hagi Credit One OÜ vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01.03.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Credit One OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
66 571,88 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) Aktsiaselts Spin TEK (registrikood 10098106), lepinguline esindaja Riho Friedrichs Kostja (apellant) Credit One OÜ (registrikood 12449426), seaduslik esindaja juhatuse liige MH
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 01.03.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-16-6975 muutmata.
2.Credit One OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Credit One OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuselt tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud
1.Aktsiaselts Spin TEK (hageja) esitas 03.05.2016 Harju Maakohtule hagi Credit One OÜ (kostja) vastu. Hagiavalduses ja 10.05.2016 täpsustuses palus hageja kohustada kostjat andma nõusolek kinnistusraamatusse kostjale kuuluvale korteriomandile aadressil Lehe tn 1 Pärnu linnas (registriosa nr 12449426) 89 477 euro suuruse hüpoteegi seadmiseks ja kostjalt 1482,25
euro suuruse kahjuhüvitise väljamõistmiseks. 08.09.2016 esitas hageja alternatiivse nõude kostjalt kahjuhüvitise 89 477 euro väljamõistmiseks.
2.Hageja tõi esile, et ta ostis 02.08.2013 korteriomandi asukohaga Purje 4-2 Tallinnas, mis oli koormatud 89 477 euro suuruse hüpoteegiga Nordea Bank Plc Finland (esialgne võlausaldaja) kasuks. Hüpoteek tagas nõudeid, mis tulenesid Nordea Bank Finland Plc ja Q (võlgnik I) vahel 26.03.2009 sõlmitud laenulepingust nr 09320152147 ning Nordea Bank Finland Plc ning Q ja C (võlgnik II, koos võlgnikud) vahel 01.12.2009 sõlmitud laenulepingust nr 09220152147. Võlausaldaja nõuet tagas lisaks ka Viimsi vallas Rohuneeme tee 111a/113 asuvale kinnisasjale (registriosa nr 11997702, edaspidi: Rohuneeme tee kinnisasi või kinnistu) seatud hüpoteek.
3.Esialgne võlausaldaja loovutas nõude võlgnike vastu ja tagatised kostjale, kes alustas võlgniku I nõude täitmiseks täitemenetlust. Hageja tasus täitemenetluses nõutud 93 791,06 eurot 07.04.2016. Hageja palus samal päeval kostjale saadetud kirjas anda tema poolt tasutud nõuet tagavast Rohuneeme tee kinnisasjale seatud hüpoteegist osahüpoteek hagejale üle ja mitte teha tehinguid, mis võiksid kahjustada tagatise üleminekut hagejale. 11.04.2016 kinnistamisavaldusest nähtuvalt andis kostja Rohuneeme tee kinnisasja koormava hüpoteegi üle Breaton Holding OÜ-le, kes lasi hüpoteegi kustutada.
4.Hageja esitas 13.04.2016 Harju Maakohtule hagi Breaton Holding OÜ vastu Rohuneeme tee kinnisasjale seatud hüpoteegi jagamiseks ja Breaton Holding OÜ kohustamiseks anda nõusolek hagejale osahüpoteegi üleandmiseks. Kuna Breaton Holding OÜ kustutas hüpoteegi, muutus hageja nõue perspektiivituks ja hageja loobus hagist. Hageja kandis seoses selle kohtumenetlusega 1481,25 eurot kulusid, mis on käsitletav talle kostja poolt pahauskselt tekitatud kahjuna.
5.Laenulepingutest tulenevad nõuded on seaduse alusel hagejale 93 791,06 euro ulatuses üle läinud. Kostja ei ole täitnud võlaõiguslikku kohustust anda võlga tagav hüpoteek osaliselt üle hagejale. Asjaolu, et kostja andis hüpoteegi üle kolmandale isikule, kes hüpoteegi kustutas, ei vabasta kostjat tema kohustusest. Hüpoteek on võimalik kohustuse täitmise asendamise korras seada kostjale kuuluvale kinnisasjale.
6.Alternatiivselt leidis hageja, et kostja käitumine tõi talle kaasa varalise kahju tekkimise summas 89 477 eurot. Kuna hageja tasus põhivõlgnike võla, tekkis tal tagasinõudeõigus, mille realiseerimine osutus aga võimatuks, kuna kostja ei kandnud hagejale hüpoteeki üle. Põhivõlgnikud on pankrotis ja neilt ei ole võimalik hageja tasutud raha kätte saada. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
8.Kostja ei ole saanud hagejalt väidetavat nõuet hüpoteegi üleandmiseks või hüpoteegiga tehingute mittetegemiseks. Kostja ei olnud kohustatud loovutama hagejale sissenõutavaks muutunud, kuid veel täitmata nõude tagatist. Kostjal esialgse võlausaldajana oli uue võlausaldaja ees eelisõigus.
9.Hageja eesmärk on kostja arvel rikastuda. Hageja omandas korteriomandi sundenampakkumisel turuhinnast kolm korda madalama hinnaga, arvestades seda koormanud hüpoteegi suurust.
10.Nõue kahju 1481,35 euro hüvitamiseks on põhjendamatu ja kostja väidetav vastutus arusaamatu. Hageja algatas ise menetluse kolmanda isiku vastu ja siis loobus hagist.
11.Alternatiivne kahju hüvitamise nõue on alusetu. Hageja nõuab kostjalt võla tasumist, mille võlausaldajaks oli kostja. Kostjal ei olnud kohustust anda hagejale üle nõuet taganud tagatisi. Hagejal oli õigus vaid temale kuulunud kinnisasjale omanikuhüpoteegi seadmisele, mille kostja hageja palvel kustutas. Kostjal oli esialgse võlausaldajana eesõigus tagatisele, mis tagas 2 (10)
põhivõlgnike võla jääki ja tal oli seetõttu õigus nõue põhivõlgnike vastu koos tagatistega edasi loovutada. Ebaselge on väidetava kahju suurus. Hagejale ei ole kahju üldse tekkinud, kuna ta soetas teadlikult hüpoteegiga koormatud kinnisasja. Menetluse käik
12.Maakohus jättis 30.09.2016 osaotsusega rahuldamata hagi kostjale kuuluvale kinnisasjale (registriosa nr 2482105) hüpoteegi seadmiseks vajaliku nõusoleku andmise kohustamiseks ja 1481,25 euro suuruse kahju hüvitise väljamõistmiseks. Samal kuupäeval tehtud määrusega peatas kohus menetluse hageja alternatiivse nõude (kahju hüvitise 89 477 eurot saamiseks) osas kuni osaotsusega lahendatud nõuete kohta tehtud otsuse jõustumiseni. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 27.04.2017 otsusega maakohtu 30.09.2016 otsuse hagi tagamise abinõu tühistamise osas ja muutis osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi, jättes resolutsiooni muutmata. Otsus jõustus 07.08.2017.
13.Maakohus jättis 23.03.2018 otsusega hageja 89 477 euro suuruse kahju hüvitamise nõude rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning tühistas 21.09.2017 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 15.02.2019 otsusega maakohtu otsuse, võttis vastu hagist loobumise 1875,82 euro osas, kuna hageja sai selle summa võlgniku I pankrotimenetluses kompromissi korras, ja lõpetas selles osas asja menetluse ning saatis asja ülejäänud kahju hüvitamise nõude osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Maakohtu otsus
14.Harju Maakohus rahuldas 01.03.2021 otsusega hagi kahju hüvitamiseks osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 66 571,88 eurot, mis kuulus väljamaksmisele kostja poolt 19.09.2017 kohtu deposiiti kantud summast. Hagi jäi rahuldamata 21 029,30 euro ulatuses. Maakohus jättis 27.04.2017 kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse. Menetluskulud jäid kostja kanda.
15.Pooltel ei olnud vaidlust järgmiste asjaolude üle: •
hageja omandas 2013. aastal täitemenetluses toimunud sundenampakkumisel korteriomandi Purje 4-2 Tallinnas, millele oli seatud esimese järjekoha hüpoteek 89 477 eurot, mis tagas esialgse võlausaldaja ja võlgniku I vahelisest laenulepingust nr 09320152147 ning esialgse võlausaldaja ja võlgnike vahelisest laenulepingust nr 09220152147 tulenevaid kohustusi;
•
eelnevalt nimetatud kohustusi tagas ka võlgnikule II kuulunud (alates 03.01.2016 kuulus kinnisasi 03.01.2016 Andelum Invest OÜ-le) Viimsi vallas Rohuneeme teel asuvale kinnisasjale seatud 6 100 000 krooni suurune hüpoteek;
•
esialgne võlausaldaja loovutas 13.01.2016 mõlemast laenulepingust tulenevad nõuded ja neid tagavad hüpoteegid kostjale, kusjuures laenulepingutest tulenevad nõuded olid kokku vähemalt 182 812 eurot, millele lisandusid võimalikud sissenõudmisega seotud kulud, viivis ja trahvid, seejuures oli võlgnikuga I sõlmitud laenulepingust tulenev põhivõlg 87 709,38 eurot, tasumata intress 146,65 eurot ja viivis 2,61 eurot;
•
kostja ütles laenulepingud 28.03.2016 üles ja algatas täitemenetluse võlgnikuga I sõlmitud laenulepingu nr 09320152147 täitmiseks Purje 4-2 hüpoteegi realiseerimiseks, võlgniku I kohustus oli 89 477 eurot;
•
hageja tasus kohtutäiturile 07.04.2016 võlgniku I kohustuse ja kohtutäituri tasud kokku 93 791,06 eurot ja kostja kustutas hageja taotlusel hagejale kuuluvale kinnisasjale Purje 4-2 seatud hüpoteegi;
•
tsiviilasjas nr 2-17-14152 tuvastas kohus, et kostjal tuleb eelmises punktis nimetatud summast tagastada hagejale 8608,95 eurot ja mõistis selle kostjalt hageja kasuks välja; 3 (10)
•
Harju Maakohus kuulutas 31.08.2016 (tsiviilasi nr 2-16-7994) välja võlgniku I pankroti;
•
kohustus, mille hageja kostjale tasus, oli võlgnikuga I sõlmitud laenulepingust nr 09320152147 tulenev kohustus, mitte võlgniku II kohustus;
•
Rohuneeme tee kinnistul olnud hüpoteek tagas kostja järelejäänud nõudeid võlgnike vastu;
•
kostja võõrandas järelejäänud nõude koos Rohuneeme tee kinnisasjale seatud hüpoteegiga 12.04.2016 Breaton Holding OÜ-le, kes hüpoteegi kustutas.
16.Kuna hageja tasus kostja nõude täitemenetluses tema kinnisasjale seatud hüpoteegi realiseerimise vältimiseks, kohaldub võlaõigusseaduse (VÕS) § 173 lg 3 p 2, mille kohaselt läheb põhivõlgniku vastu suunatud nõue sellises olukorras kohustuse täitnud isikule seaduse alusel üle ja sama sätestab asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lg 3. VÕS § 167 lg 1 (koostoimes VÕS § 173 lg-ga 2) kohaselt lähevad nõude rahuldanud tagatise andjale koos nõudega üldjuhul üle ka sama nõuet tagavad tagatised. VÕS § 167 lg 1 kohaselt lähevad nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused, sealhulgas eesõigused pankroti ja sundtäitmise puhuks, mis ei ole lahutamatult seotud loovutaja isikuga ja on üleantavad, nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale. Eeldatakse, et nõude loovutaja on kohustatud üle andma ka nõudega mitteseotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused.
17.Maakohus leidis, et hageja kahju hüvitamise nõue võib kuuluda rahuldamisele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel.
18.Kostja rikkus seadusest tulenevat kohustust anda hagejale üle nõuet taganud tagatis. VÕS § 167 lg-st 1 tuleneb eeldus, et võlausaldaja on kohustatud põhivõlgniku kohustuse täitnud tagatise andjale nõude rahuldamise ulatuses üle andma nõudega mitteseotud tagatised, sh hüpoteegid. Selle kohustuse täitmise tagamiseks sätestab VÕS § 167 lg 6 senise võlausaldaja kaasaaitamise kohustuse. Viidatud sätte kohaselt peab tagatiste ja kõrvalkohustustest tulenevate õiguste üleminekul senine võlausaldaja tegema kõik vajaliku, et uus võlausaldaja saaks tagatistest ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi teostada, sealhulgas andma välja tema käes oleva pandi eseme uuele võlausaldajale. Hüpoteegi või registerpandiga tagatud nõude üleminekul peab nõude loovutanud võlausaldaja kaasa aitama pandiõiguse ülemineku registreerimisele. Tegemist on kaitsenormiga VÕS § 1045 lg 1 p 7 tähenduses, mille eesmärk on tagada kohustuse täitnud tagatise andjale võimalus rahuldada temale seaduse alusel üle läinud nõue seda taganud tagatise arvel. Õige ei ole kostja seisukoht, nagu piirduks kostja VÕS § 167 lg-st 1 tulenev kohustus üksnes nõude täitnud tagatise andja enda, s.o hageja, kinnisasjale seatud hüpoteegi üle andmise kohustusega (omanikuhüpoteek). Käesoleval juhul tagas esialgse võlgniku I kohustust kaks hüpoteeki, s.o nii Purje 4-2 kui ka Rohuneeme tee kinnisasjale seatud hüpoteegid. Seega tuli hagejale seaduse alusel koos nõudega võlgniku I vastu üle anda ka osa nõuet taganud Rohuneeme tee hüpoteegist.
19.Kostja ei võinud VÕS § 167 lg-le 5 tuginedes võõrandada Rohuneeme tee kinnistule seatud hüpoteeki hageja õigustega arvestamata. Viidatud säte näeb ette eesõiguse hüpoteegi realiseerimisest saadud tulemile, mitte hüpoteegile endale (vt Riigikohtu 20.09.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-2873, p 15). Kostja teadis, et hageja tasus võla. Kohtutäituri e-kirja kohaselt suhtles ta kostjaga telefoni teel 08.04.2016 ja andis edasi info nõude täitmise kohta.
20.See, kas hageja 07.04.2016 kiri jõudis enne Rohuneeme tee kinnistule seatud hüpoteegi võõrandamistehingu tegemist (11.04.2016) kostjani või mitte, ei oma kostja vastutuse seisukohalt tähtsust. Hageja õigus tagatisele ei sõltunud sellest, kas ja millal ta teavitas kostjat soovist registreerida enda nimele osahüpoteek. Kostjal tuli tulenevalt kaasaaitamiskohustusest teha kõik vajalik, et hageja saaks tagatisest tulenevaid õigusi teostada. Kostja ei ole seda teinud. 4 (10)
21.Kahju tekkimine pidi olema kostjale mõistlikult ettenähtav. Kuna kostja võõrandas hüpoteegi 11.04.2016 tervikuna Breaton Holding OÜ-le, arvestamata hageja seadusest tuleneva õigusega nõuet taganud tagatisele, ja kostja ei teinud midagi selleks, et anda hüpoteek (osaliselt) hagejale üle, et hageja saaks hüpoteegist tulenevaid õigusi teostada, on kostja rikkunud VÕS § 167 lg-st 6 tulenevaid kohustusi.
22.Hagejale tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostja seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega. Kuna kostja tagatise hagejale üle andmise kohustust ei täitnud, jäi hageja ilma tagatisest, mille arvelt oleks olnud võimalik temale üle läinud nõuet rahuldada. Hagejale laekus võlgniku I pankrotimenetluses 1875,82 eurot. Kui hagejal oleks olnud Rohuneeme tee kinnisasjal hüpoteek, oleks hageja saanud nõude rahuldada selle arvelt. VÕS § 167 lg 6 eesmärk, s.o esialgse võlausaldaja kaasaaitamiskohutuse eesmärk, on asetada isik, kellele on nõue põhivõlgniku vastu üle läinud seaduse alusel, võimalikult lähedasse olukorda esialgse võlausaldajaga, ja tagada, et isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, ei peaks selle eest isiklikult vastutama. Seega on kostja kaasaaitamiskohustuse eesmärk kaitsta hagejat sellise kahju eest, mis talle käesoleval juhul on tekkinud, ja hagejal on õigus nõuda sellise kahju tekitanud isikult selle hüvitamist (VÕS § 1045 lg 3 ja VÕS § 127 lg 2).
23.Hageja leiab ekslikult, nagu oleks tema kahju võrdne hüpoteegisummaga. Nõude rahuldamisel nõuet taganud teise tagatise arvelt tuleb arvestada ka tagatise andja regressinõude seadusest tulenevat ulatust, s.t osa, mille eest hageja ise vastutab. Kui ühe kohustuse täitmist tagab mitu tagatist, vastutab iga tagatis võlausaldaja ees täies ulatuses (arvestades tagatise väärtust), kuid nende omavahelisele suhtele kohaldatakse solidaarvõlgnike kohta sätestatut (VÕS § 69 lg 7). Seega kandis hageja vähemalt osaliselt ka ise riski, et kui põhivõlgnik ise kohustust ei täida, tuleb see täita tema kinnisasja arvelt. Solidaarvõlgnikel on VÕS § 69 lg-te 1 ja 2 järgi sisesuhtes osavastutus. Seega tuli kindlaks teha, millised olid tagatiste väärtused kokku ja millises ulatuses vastutab põhivõlgniku kohustuste täitmise eest hageja ise (Riigikohtu 26.10.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-91-16, p 13). Ulatuses, milles hageja vastutab teise tagatise andja kõrval, ei saa talle olla selle tagatise üle andmata jätmisega kahju tekkinud. Rohuneeme tee kinnisasi ei pea vastutama tagatise andjate omavahelises suhtes kohustuse täitmise eest üksi. Ekslik on kostja seisukoht, nagu oleks temal seega VÕS § 69 lg-st 2 tulenevalt olnud õigus proportsionaalsele osale ka hageja kinnisasjale seatud hüpoteegist. Viidatud säte ei reguleeri tagatise andja ja võlausaldaja vahelist suhet.
24.Purje 4-2 kinnisasjale oli seatud hüpoteek 89 477 eurot ja Rohuneeme tee kinnisasjale oli seatud hüpoteek 389 861 eurot (6 100 000 krooni). Kokku olid võlgniku I kohustused tagatud 479 338 euro ulatuses. Laenulepingutest tulenevad kohustused olid seisuga 13.01.2016 kokku vähemalt 182 812 eurot. Tagatise andjate omavahelises suhtes jagunes vastutus hüpoteekidega tagatud kohustuste täitmise eest seega suhtega 18,67%–81,33% (89 477 eurot ja 389 861 eurot 479 338 eurost). Solidaarvõlgniku vastutuse ulatuse määramisel tuleb lähtuda tagatise enda, mitte tagatisvara väärtusest. Osavõlgnike vastutuse ulatus määratakse kindlaks juba tagatiskokkuleppe sõlmimisel, kui tagatise andja jaoks selgub, millise nõude eest ta vajaduse korral vastutama peab (AÕS § 346). Mõlemad tagatiskokkulepped sõlmiti käesoleval juhul sama lepinguga ja seega oli mõlemale tagatise andjale teada, millised tagatised veel kohustusi tagavad. Kinnisvara enda väärtus ei mõjuta vastutuse jagunemise proportsiooni. Täitemenetluse algatas kostja esialgse võlausaldaja ja võlgniku I vahel sõlmitud laenulepingu täitmiseks, millest tulenev kohustus oli selle kostja poolt omandamise hetkel 87 858,64 eurot. Nõude rahuldamise hetkeks oli lisandunud viivis 1774 eurot ja kohustus oli kokku seega 89 632,64 eurot. Seega vastutas hageja tagatise andjate omavahelises suhtes kohustuse täitmise eest 16 734,41 euro ulatuses (89 632,64×18,67%), mis jääb tema kui tagatise andja kanda. Ülejäänud osa, s.o 72 898,23 eurot, eest vastutas teine, s.o Rohuneeme tee tagatis.
25.Hagejale tekkinud kahju suuruse hindamisel tuleb lähtuda sellest, mille hageja seoses põhivõlgniku kohustuse täitmisega tegelikult tasunud on ja kui suur on sellest tulenevalt 5 (10)
hagejale tekkinud tegelik rahaline kahju. Hageja tasus täitemenetluses 93 791,06 eurot ja kostjal tuli tsiviilasjas nr 2-17-14152 Harju Maakohtu 02.10.2018 otsuse alusel tagastada talle sellest 8608,95 eurot, mida tuleb kahju ulatuse määramisel arvestada. Arvesse tuleb võtta ka see, et põhivõlgniku pankrotimenetluses laekus hagejale põhivõla katteks veel 1875,82 eurot. Seega on hagejale hüvitamata 83 306,29 eurot. Arvestades hageja osa tagatiseandjate omavahelises suhtes, s.o osa, mille eest hageja vastutab ise, on hagejale tekkinud kahju (83 306,29-16 734,41) 66 571,88 eurot, s.o summa, mille hageja oleks saanud Rohuneeme tee kinnisasja realiseerimisel, kui kostja oleks seadusest tulenevat kaasaaitamiskohustust täitnud.
26.Kostja ei ole tõendanud, et hagejale hüpoteegi osaliselt üle andmine oleks kahjustanud tema kui esialgse võlausaldaja õigusi. Kostja ei ole VÕS § 167 lg 5 aluseks olevaid asjaolusid hoolimata kohtu selgitustest tõendanud. Kostja ei toonud esile oma järele jäänud nõude täpset suurust ega seda, et Rohuneeme tee kinnisasi oleks olnud väärt vähem kui hageja ja kostja nõuete jääk kokku.
27.Hageja kahju hüvitamise nõude lõplik suurus seisneb tagatise realiseerimise võimaluse kaotamise tõttu tegelikult saamata jäänud raha hüvitamises. Kahju ulatuse kindlakstegemiseks tuli hagejal seega tõendada, et juhul, kui kostja oleks hoolsuskohustust täitnud ja hagejale osavõi ühishüpoteegi üle andnud, oleks hageja tagatisvara realiseerimisel ka tegelikult Rohuneeme tee kinnisasjast enda osa saanud. Kohus arvestas, kas osa- või ühishüpoteek oleks taganud hagejale tema nõude rahuldamise nõude tekkimise päeva seisuga, s.o 07.04.2016. Hageja kinnisasi vastutas võlgniku I kohustuse täitmise eest tagatise andjate omavahelises suhtes 16 734,41 euro ulatuses. Kuna hageja vastutas võlausaldaja ees 89 477 euro ulatuses, tekkis hagejal 07.04.2016 kohustuse täitmisega Rohuneeme tee kinnisasja hüpoteegi tulemi suhtes 72 724,59 euro suurune nõudeõigus (89 477-16 734,41). Riiklikult tunnustatud eksperdi Kerli Koha 23.12.2020 eksperthinnangu nr ARE-204109A kohaselt oli kinnisasja väärtus 08.04.2016 seisuga 213 000 eurot. Nimetatud summast oleks piisanud nii hageja kui ka kostja järele jäänud nõuete rahuldamiseks (213 000-93 335-72 742,59=46 922,41 eurot). Seega oleks kostja saanud osahüpoteegi üle anda oma nõude täitmist ohustamata. Hagejale tekkinud kahju suuruse arvestamisel ei oma tähtsust hageja väited kostja väidetava pahatahtliku käitumise kohta ega kostja väited, et hageja omandas tagatiseks olnud Purje 4-2 korteri turuhinnast odavamalt.
28.Kohus ei nõustunud kostjaga, et tulenevalt sellest, et hageja omandas Purje 4-2 kinnisasja koos hüpoteegiga, võib tegemist olla kohustusega ühinemisega. Kohustusega ühinemise eelduseks on võlgniku ja kohustusega ühineda sooviva isiku või võlausaldaja ja kohustusega ühineda sooviva isiku vaheline kokkulepe, mille olemasolu pole tõendatud.
29.Kostja poolt kaasaaitamiskohustuse rikkumine tegi Breaton Holding OÜ poolt hüpoteegi kustutamise võimalikuks, s.t kostja tegu algatas põhjusahela, mis viis lõppastmes hagejale kahju tekkimiseni.
30.Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis välistaksid tema süü hagejale kahju tekkimise eest (VÕS § 1050).
31.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 163 lg 2 järgi kostja kanda, kuna hageja oli pakkunud kostjale kompromissina 65 000 eurot, mis on sarnane hagi rahuldamise ulatusele. Apellatsioonkaebus
32.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas, ja jätta hagi tervikuna rahuldamata. Samuti vaidlustas apellant otsuse osas, milles määrati otsuse täitmise kord, jäeti muutmata hagi tagamise abinõu ja jagati menetluskulud, ning palub hagi tagamise tühistada ja tagastada tagatis kostjale ning jätta menetluskulud hageja kanda.
33.Apellant on seisukohal, et kohus on kohaldanud materiaalõiguse norme valesti ja teinud seetõttu ebaõigeid järeldusi. Apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja 6 (10)
tõendite kohaselt tuleks teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. Maakohus on VÕS § 167 lg 5 ja AÕS § 349 ebaõigesti kohaldanud, mis tingis ebaõige lahendi tegemise. Apellant jääb maakohtus esitatud seisukohtade juurde ja palub neid ringkonnakohtul otsuse tegemisel arvestada.
34.Apellandi arvates tuli tema poolt vastustajale omanikuhüpoteegi üleandmisega (vastustaja soovil kustutamisega) lugeda apellandi tagatiste üleandmise kohustus täies ulatuses täidetuks. Täiendava teise hüpoteegi (osaliseks) üleandmiseks puudus apellandil kohustus, mistõttu ei ole apellant ühtegi omapoolset kohustust vastustaja ees rikkunud.
35.Maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 167 lg 5, jättes arvestamata, et kostjal olid kõik eelised ja eesõigused tagatiste suhtes (sh õigus tagatised koos nõudega kolmandale isikule loovutada). Seadus ei keela algsel võlausaldajal järelejäänud nõuet koos tagatistega loovutada. Kui kolmas isik, kes hüpoteegi omandas, on teinud tehinguid, mis hageja hinnangul rikkusid hageja õiguseid, siis peab hageja oma nõuded esitama kolmanda isiku vastu. Seega on hagi esitatud vale isiku vastu.
36.AÕS § 349 on erisäte VÕS § 167 suhtes, mis reguleerib olukorda, kui nõude täidab kinnistu omanik, kes ei ole ise võlgnik, ja kes sellisel juhul omandab nõude. Nõude tagatisena on seaduse alusel nõude omandanud isikul õigus omandada hüpoteek tema enda kinnistule (tekib omanikuhüpoteek) või nõuda selle hüpoteegi kustutamist. Seadusest ei tulene, et võlausaldaja muutuks nõude ülemineku korral ise tagatise andjaks või vastutaks nõude omandaja ees nõude tagamise osas muul moel, sh kahju hüvitamine. Hageja tõlgendus viiks olukorrani, kus võlausaldaja, kelle nõue on tagatud mitme hüpoteegiga, satuks pärast nõude osalist tasumist kehvemasse olukorda, võrreldes sellega, kui nõue oli täielikult tasumata. Ebaõige on hageja käsitlus, et Rohuneeme tee kinnistule seatud hüpoteek kuulub jagamisele, kuid tagatis, mis oli hagejale kuuluval Purje 4-2 kinnistul, kuulus ainuüksi talle ja see ei kuulunud kostjaga jagamisele. Kostja seisukohti toetab ka Riigikohtu otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-29-14 p 21, mille kohaselt hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul on õigus nõuda omanikuhüpoteeki (või hüpoteegi kustutamist), kuid mitte muid tagatisi, mille üleandmine ei oleks ka õiglane.
37.Juhuks, kui kohus leiab, et vaatamata kostja väidetele on hagi siiski võimalik rahuldada, esitas apellant alternatiivsed väited. Kostja nõustub maakohtuga, et sellisel juhul saab hagi ainult osaliselt rahuldada.
38.Kostja arvates viib hagi rahuldamine ebaloogilise tulemuseni. Kui lähtuda hageja esitatud loogikast, siis tekiks peale kostja poolt hagejale kahju hüvitamist kostjal omakorda samas summas nõue hageja vastu või siis hüpoteegi asendamise nõue. Hageja arvates võlausaldaja/pandipidaja on alati kohustatud nõude osalisel üleminekul uuele võlausaldajale loovutama ka proportsionaalselt nõude tagatised ja kui tagatisi ei ole võimalik üle anda, siis on algne võlausaldaja kohustatud andma uuele võlausaldajale asendustagatise või kui seda ei ole võimalik anda, siis peab algne võlausaldaja ise tasuma täitmata kohustuse osa uuele võlausaldajale võlgniku eest. Selline hageja loogika viib järelduseni, et kui kostja on sunnitud tasuma hagejale võlgniku kohustuse võlgniku eest, siis läheb omakorda kostjale üle nõue võlgnike vastu. See, aga toob kaasa selle, et hageja on omakorda kohustatud andma kostjale selle nõude tagatise (nt hüpoteek hageja enda kinnistule), või alternatiivselt hüvitama kostjale kahju, mis kostjal tekkis seoses sellega, et kostja tasus võlgnike kohustuste.
39.Ülaltoodule tuginedes on apellant seisukohal, et maakohus on vääralt tõlgendanud ja kohaldanud materiaalõiguse norme, mis on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi. Maakohus oleks pidanud jõudma järeldusele, et hagi ei ole õigustatud ning oleks pidanud jätma hagi rahuldamata. Hagi rahuldamiseks (isegi osaliselt) puudub õiguslik alus.
40.Maakohus on jaotanud menetluskulud ebaõigesti. Hagi rahuldamata jätmisel tuleb jätta menetluskulud hageja kanda. Kuna hagi oleks tulnud jätta rahuldamata, siis on kohtuotsus ebaõige ka hagi tagamise abinõude kohaldamise ja deposiidist tehtavate väljamaksete osas. 7 (10)
Vastus apellatsioonkaebusele
41.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
42.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jäävad kostja kanda.
43.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud. Seega ei kontrollita käesolevas otsuses maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata, kuna seda ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud.
44.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud.
45.Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, mistõttu neid käesolevas otsuses TsMS § 654 lg 6 järgi ei korrata. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid, mida maakohus on vaidlustatud otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud, ja puudub vajadus maakohtu põhjenduste kordamiseks käesolevas otsuses.
46.Kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsuses tuvastatud asjaolusid, kuid ta ei nõustu maakohtu poolt seaduse kohaldamisega.
47.Maakohus on hageja kahju hüvitamise nõude õigesti lahendanud VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 järgi, mille kohaselt teisele isikule (kannatanu) seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja kohustus, mida ta rikkus, tulenes VÕS § 167 lg-test 1 ja 6 koosmõjus § 173 lg-ga 2.
48.VÕS § 167 lg 1 sätestab, et nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised (ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused), sealhulgas eesõigused pankroti ja sundtäitmise puhuks, mis ei ole lahutamatult seotud loovutaja isikuga ja on üleantavad, lähevad nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale. Eeldatakse, et nõude loovutaja on kohustatud üle andma ka nõudega mitteseotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused. Sama paragrahvi teise lõike teine lause näeb ette, et nõudega mitteseotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused on tagatised ja õigused, mis ei lõpe nõude lõppemisel, mille tagamiseks need on antud. VÕS § 167 lg 6 kohaselt tagatiste ja kõrvalkohustustest tulenevate õiguste üleminekul peab senine võlausaldaja tegema kõik vajaliku, et uus võlausaldaja saaks tagatistest ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi teostada, sealhulgas andma välja tema käes oleva pandi eseme uuele võlausaldajale. Hüpoteegi või registerpandiga tagatud nõude üleminekul peab nõude loovutanud võlausaldaja kaasa aitama pandiõiguse ülemineku registreerimisele. VÕS § 173 lg 2 kohaselt kohaldatakse seaduse alusel nõude üleminekule nõude loovutamise kohta sätestatut.
49.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kostja ei teinud endast olenevalt kõike vajalikku, et tagada hagejale kui isikule, kes ei ole põhivõlgnik, kuid kes on kostja nõude põhivõlgniku vastu täitnud ja kellele on seaduse alusel läinud üle nõue põhivõlgniku vastu, võimalus saada oma nõue rahuldatud sarnaselt esialgse võlausaldajaga. Põhivõlgniku (võlgniku I) kohustust tagas algselt kaks hüpoteeki – üks koormas hageja kinnistut ja teine Rohuneeme tee kinnistut. VÕS § 167 lg 1 alusel oli hagejal õigus saada ka osa Rohuneeme tee kinnistule 8 (10)
seatud hüpoteegist. Kostja Rohuneeme tee kinnistule seatud hüpoteegi osa üleminekut hagejale ei taganud, vaid võõrandas kinnistu Breaton Holding OÜ-le, kes hüpoteegi kustutas. Seega ei täitnud kostja VÕS § 167 lg-test 1 ja 6 tulenevat kohustust anda osa Rohuneeme tee kinnistule seatud hüpoteegist üle hagejale ja teha kõik vajalik, et hageja oleks saanud tagatistest ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi teostada.
50.Maakohus tuvastas õigesti, et tulenevalt AÕS § 349 lg-st 3, VÕS §-st 167 lg-st 1 ja § 173 lg-test 2 ja 3 oli hagejal võlaõiguslik nõudeõigus kostja vastu Rohuneeme tee kinnistu hüpoteegist sellise osa üleandmiseks, mis vastab hageja poolt rahuldatud nõudele (vt Riigikohtu 30.04.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-14, p 17, ja 15.10.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6914, p 14). Hagejal ei olnud Rohuneeme tee kinnisasjale seatud hüpoteegi kustutamise tõttu enam võimalik nõuda sellest hüpoteegist osa üleandmist ja hageja nõue võlgniku I vastu jäi tagatiseta. Eeltoodu tõttu tekkis hagejale kahju, sest hagejal ei olnud võimalik saada oma nõudele võlgniku I vastu rahuldust.
51.Ebaõige on kostja käsitlus, et tal puudus hüpoteegi üleandmise kohustus ja kostja oli oma kohustuse täitnud, kustutades hageja palvel tema kinnistut koormava hüpoteegi. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi käsitlusega, et AÕS § 349 on erisäte VÕS § 167 suhtes ja sellest tuleneb, et kui nõude täidab hüpoteegiga koormatud kinnistu omanik, kes ei ole võlgnik, siis on tal tagatisena õigus nõuda ainult tema kinnistut koormava hüpoteegi üleandmist (omanikuhüpoteeki). Õige on see, et AÕS § 349 lg 1 sätestab, et kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti, kuid omanikuhüpoteek ei ole kohustuse täitnud isiku jaoks VÕS § 167 lg 1 mõttes tema nõuet tagav tagatis.
52.Ringkonnakohus ei nõustu kostja käsitlusega VÕS § 167 lg 5 kohta. Apellandi väidete alusel ei saa teha tema poolt soovitud järeldusi. VÕS § 167 lg 5 järgi jääb nõude osalise loovutamise korral uuele võlausaldajale loovutamata jäänud nõude osa rahuldamise eesõigus senisele võlausaldajale uue võlausaldaja ees, samuti eesõigus kõrvalkohustustest tulenevatele õigustele ja tagatistele. Eeltoodud säte ei välista hageja kahju hüvitamise nõuet juhul, kui eelmine võlausaldaja, praegusel juhul kostja, rikkus VÕS § 167 lg-st 6 tulenevat kaasaaitamise kohustust, s.t kohustust arvestada Rohuneeme tee kinnistut koormava hüpoteegi võõrandamisel hageja õigust saada oma nõude täitmise tagamiseks osa Rohuneeme tee kinnistut koormavast hüpoteegist. Õige on apellandi väide, et seadus ei keela senisel võlausaldajal oma järelejäänud nõuet koos tagatistega võõrandada, kuid seda tehes peab ta arvestama võlgniku kohustuse täitnud isiku, kes on võlgniku kohustust tagava hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, õigusega saada endale oma nõuet tagavad muud tagatised.
53.Ebaõige on ka kostja käsitlus, et kahju hüvitamise nõue on esitatud ebaõige isiku vastu, kuna kostja ei ole Rohuneeme tee kinnistult hüpoteeki kustutanud ja vastutama peaks isik, kellele nõue ja hüpoteek loovuti ja kes hüpoteegi kustutas. Kahju tekitas hagejale kostja, andes nõude koos tagatisega üle kolmandale isikule, arvestamata hageja õigust nõuda tagatise osalist üleandmist. Maakohus on õigesti leidnud, et VÕS § 167 lg-st 5 tuleneb eesõigus hüpoteegi realiseerimisest saadule, kuid mitte hüpoteegile endale, ja arvestanud seda hageja nõude osalise rahuldamise üle otsustamisel. Nõude ja Rohuneeme tee kinnistule seatud hüpoteegi omandanud Breaton Holding OÜ ei pidanud arvestama hüpoteegi kustutamisel hageja õigustega. Selline kohustus oli VÕS § 167 lg-te 1 ja 6 järgi kostjal.
54.Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et maakohtu VÕS § 167 lg 5 tõlgendus jätab võlausaldaja, kelle nõuet tagab mitu tagatist, kehvemasse olukorda, võrreldes sellega, kui nõue on täielikult tasumata, kuna jagada tuleb ainult kostja tagatist. VÕS § 167 lg-st 5 tuleneva kaitse eesmärgiks on tagada eelneva võlausaldaja nõuete rahuldamise eesõigus uue võlausaldaja ees olukorras, kus tagatise väärtusest ei piisa mõlema nõuete rahuldamiseks. Sellisel juhul kuuluks eelneva võlausaldaja nõue rahuldamisele enne uut võlausaldajat. Kui aga vana võlausaldaja nõude rahuldamine tagatise arvelt ei ole ohus ja on piisavalt tagatud, ei teki VÕS § 167 lg-s 5 9 (10)
sätetatud eesõigust. Maakohus on lähtunud Rohuneeme tee kinnistu väärtusest ja leidnud, et sellest oleks piisanud nii hageja kui kostja nõuete rahuldamiseks.
55.Apellant ei ole vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuses toodud kahjuhüvitise arvutuskäiku, kuid leidis, et maakohtu lahendus viiks ebaloogilise tulemuseni, kuna sellisel kujul kahju hüvitamisel tekiks kostjal omakorda hageja vastu samas summas nõue või hüpoteegi asendamise nõue. Ringkonnakohus selle käsitlusega ei nõustu. Kostja poolt hagejale kahju hüvitamisega ei teki hagejal kohustust kostjale midagi hüvitada või anda tagatis, kuna hüvitise suuruse määramisel on arvestatud ka seda, millises osas vastutas hageja kinnisasi, s.o 16 734,41 eurot. Arvestades Rohuneeme tee kinnistu väärtust oleks kostja saanud osahüpoteegi hagejale üle anda ilma oma nõude rahuldamist ohustamata.
56.Maakohus on õigesti TsMS § 442 lg 5 ja § 445 lg 2 järgi jätnud 21.09.2017 hagi tagamise määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud tagama kohtuotsuse täitmist.
57.Maakohus on õigesti menetluskulud jätnud kostja kanda TsMS § 163 lg 2 alusel, kuna hageja pakkus 07.02.2020 menetlusdokumendis kompromissi, millega kostja oleks maksnud hagejale kahju hüvitisena 65 000 eurot, mis on ligilähedane kohtu poolt hagi rahuldamisele.
58.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda. Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, siis TsMS § 174 lg 4 teise lause järgi ei tee seda ka ringkonnakohus. TsMS § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus määrusega pärast menetlus lõpetava lahendi jõustumist. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt)
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.