Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Ele Liiv
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.04.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-6975
Tsiviilasi
Spin TEK AS hagi Credit One OÜ vastu hüpoteegi seadmiseks nõusoleku andmisele kohustamiseks ja kahju hüvitamiseks või, alternatiivselt, kahju 89 477 euro hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.09.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Spin TEK AS apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
90 958.25 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/apellant Spin TEK AS (registrikood 10098106), lepinguline esindaja Riho Friedrichs Kostja/vastustaja Credit One OÜ (registrikood 12449426), lepinguline esindaja v/adv Jürgen Valter
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 30.09.2016 osaotsus tühistada hagi tagamise abinõu tühistamise osas (resolutsiooni punkt 3). Muus osas muuta osaliselt otsuse põhjendusi, kuid jätta otsuse resolutsioon muutmata. Teha tühistatud osas uus otsus ja rahuldada apellandi hagi tagamise abinõu asendamise taotlus.
2.Osaotsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Jätta rahuldamata AS-i Spin TEK hagi Credit One OÜ vastu kinnistusraamatu registriossa nr 2482105 (korteriomand asukohaga Pärnumaa, Pärnu linn, Lehe tn 1) neljandasse jakku esimesele järjekohale
hüpoteegi seadmiseks vajaliku nõusoleku andmisele kohustamise ja kahjuhüvitise 1 481.25 eurot väljamõistmise nõudes; 2) Jätta menetluskulud seoses resolutsiooni punktis 1 nimetatud nõuetega hageja kanda; 3) Asendada Harju Maakohtu 11.05.2016 määrusega kinnistusraamatu registriossa nr 2482105 Spin TEK AS-i (registrikood 10098106) kasuks seatud käsutamise keelumärge hageja alternatiivse kahju hüvitamise nõude tagamiseks kohtuliku hüpoteegiga summas 89 477 eurot Spin TEK AS-i kasuks OÜ-le Credit One kuuluvale kinnisasjale kinnistusregistri registriosa nr 2482105 IV jakku esimesele vabale järjekohale; 4) Määrata, et 89 477 euro tasumisel või selle summa ulatuses pangagarantii esitamisel tühistab kohus kostja avalduse alusel hagi tagamise abinõu ja asendab selle vastavalt kas rahaga või pangagarantiiga; 5) Jätta rahuldamata kostja 12.09.2016 vastuväide maakohtu tegevusele.
5.Apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastustajale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks ja mõistab välja maakohus lõpplahendis.
6.Hagi tagamise asendamise taotlusega seotud menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus lõpplahendis sõltuvalt alternatiivse nõude lahendamise tulemusest.
7.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.03.05.2016 esitas hageja maakohtule hagi kostja vastu hüpoteegi seadmiseks vajaliku nõusoleku andmisele kohustamise ja 1481.25 euro suuruse kahju hüvitamise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt omandas hageja 02.08.2013 sundenampakkumisel korteriomandi Purje 4-2 Tallinnas. Korteriomand oli koormatud hüpoteegiga Nordea Bank Finland Plc kasuks. 30.03.2016 teatas kohtutäitur, et hüpoteegipidaja, kelleks oli selleks ajaks saanud kostja, esitas täitmiseks hüpoteegiga tagatud nõuded. Hüpoteek tagas nõudeid, mis tulenesid panga ja MM ja MM ning RS vahel sõlmitud
laenulepingutest. Kuna võlgnikud panga nõudeid ei rahuldanud, tasus kinnistu omanikust hageja 07.04.2016 täitemenetluses nõutava summa 93 791.06 eurot. Laenulepingutest tulenev nõue võlgnike vastu läks seaduse alusel üle hagejale. Nõuet tagas ka teine hüpoteek, mis koormas kinnisasja asukohaga Rohuneeme küla 111a/113 Viimsi vallas summas 6 100 000 krooni.
3.Hageja edastas hüpoteegipidajast kostjale teate seoses nõude üleminekuga ja soovis sama nõuet tagavast teisest hüpoteegist osahüpoteegi summas 93 791.06 eurot üleandmist. Kostja andis 11.04.2016 kinnistamisavalduse alusel teise hüpoteegi üle Breaton Holding OÜ-e, kes lasi hüpoteegi kustutada. Seoses hüpoteegi kustutamisega muutus perspektiivituks hageja nõue tsiviilasja nr 2-16-5847 Breaton Holding OÜ vastu ning hageja loobus hagist, millega seoses kandis kahju poole tasutud riigilõivu ja 881 euro esindaja tasu näol.
4.Hageja on seisukohal, et kostjal on täitmata võlaõiguslik kohustus üle anda osaliselt eelpool kirjeldatud võlga tagav hüpoteek. Hüpoteegi üleandmine ja kustutamise võimaldamine ei vabasta kostjat vastutusest kohustust täita. Hageja nõutav tagatis (hüpoteek) on võimalik seada kostjale kuuluvale korteriomandile asukohaga Lehe 1 Pärnu linnas. Hüpoteek ei koorma kostjat ülearu, sest hageja soovib sisuliselt kohustuse asendamist.
5.Lisaks hüpoteegi üleandmata jätmisele on kostja tekitanud hagejale varalist kahju sellega, et hageja pöördumine uue hüpoteegipidaja vastu muutus perspektiivituks. Hageja taotleb kostjalt tsiviilasjas nr 2-16-5847 peetud kohtuvaidlusega seotud menetluskulude hüvitamist summas 1 481.25 eurot (600 eurot riigilõiv ja 881 eurot õigusabikulu).
6.Hageja esitas 08.09.2016 alternatiivse nõude mõista kostjalt hageja kasuks välja tekitatud kahju 89 477 eurot. Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnista. Hageja üritab kostja kulul rikastuda. Kostja ei ole kunagi hageja teadet kätte saanud. Kostja ei nõustu nõude aluse ja seaduse tõlgendamisega. Kohustuse asendamist ega kahju hüvitamist ei saa hageja soovitud viisil nõuda. Esimese astme kohtu otsus
8.Maakohus jättis hagi osaotsusega rahuldamata ja peatas menetluse alternatiivnõude osas.
9.Maakohus tuvastas järgnevad asjaolud: - hageja omandas sundenampakkumisel korteriomandi, mis oli koormatud hüpoteegiga panga kasuks hüpoteegisummaga 89 477 eurot; hüpoteek tagas laenulepingutest nr 09320152147 ja 09220152147 tulenevaid panga nõudeid füüsilistest isikutest võlgnike vastu; -
samu nõudeid tagas täiendavalt ka hüpoteek 6 100 000 krooni, aga kostja andis selle üle uuele hüpoteegipidajale, kes võimaldas hüpoteegi kustutada;
-
pank loovutas 13.01.2016 mõlemad hüpoteegid kostjale, kes asus esimest hüpoteeki realiseerima ja hageja tasus täitemenetluses nõutud 93 791.06 eurot;
-
hageja esitas 13.04.2016 hagi uue hüpoteegipidaja vastu teise hüpoteegi jagamiseks, kuid loobus nõudest, kuna hüpoteek kustutati enne hagi tagamise määruse täitmist kohtumenetluse ajal. Hagejal tekkisid seoses kohtuasjaga nr 2-165847 menetluskulud summas 1 481.25 eurot.
10.Maakohus, tuginedes kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lõikele 1 ja lõike 2 punktile 1 ning asjaõigusseaduse (AÕS) §-le 641, leidis, et nõude lahendamisel peab kindlaks tegema, kas kostjal on kohustus teha tahteavaldus, mille alusel saaks kanda kinnistusraamatusse hageja soovitud hüpoteek kostjale kuuluvale korteriomandile.
11.Kohus leidis, et tulenevalt AÕS § 349 lõikest 3 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 173 lõike 3, § 167 lõike 1 ja § 167 lõike 6 koostoimest on hagejal võlaõiguslik nõudeõigus kostja vastu teisest hüpoteegist vähemalt sellise osa üleandmiseks, mis vastab hageja poolt rahuldatud nõudele. Maakohus viitab Riigikohtu 30.04.2014 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-29-14 (punkt 17) ja 15.10.2014 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-69-14 (punkt 14). Samas märkis maakohus, tuginedes AÕS § 325 lõikele 4 ja §-le 330, et kuna hüpoteek asjaõigusena tekib tagatava nõudeta ega lõpe koos nõudega, siis teise hüpoteegi kustutamise tõttu ei ole hagejal võimalik nõuda sama hüpoteegi üleandmist. Seega ei saa ka rahuldada hageja nõuet seada kustutatud hüpoteegi asemel uus hüpoteek teise kostjale kuuluva kinnisasja koormamiseks VÕS § 108 lõike 6 alusel. VÕS § 89 lõige 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja nõude rahuldamise eesmärgil võlgniku poolt võlausaldaja ees uue kohustuse võtmist ei loeta täitmise asendamiseks, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul hagejal eeldatavasti võlgnike vastu tagamata rahaline nõue, kuna hüpoteegi lõppemine ei ole seotud olemasoleva nõudega. Seadusest ei tulene, et nõue peab alati olema tagatisega tagatud.
12.Maakohtu hinnangul läheb AÕS § 349 lõike 3 ja VÕS § 152 lõike 1 esimese lause kohaselt võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale rahuldatud ulatuses üle. Seadusest ei tulene, et uus võlausaldaja saaks nõuda esialgse võlausaldaja arvelt võlgnike kohustuse täitmist.
13.Hageja nõue kahju hüvitamiseks teisest tsiviilmenetlusest tulenevate menetluskulude ulatuses ei kuulu VÕS § 101 lõike 1 punkti 3 alusel rahuldamisele, kuna hageja ja kostja vahel puudus leping. Kohtu hinnangul võivad kõne alla tulla lepinguvälise vastutuse säte VÕS § 1043, kuid kuna antud juhul ei ole hageja toonud esile kostja sellist tegu, mis oleks õigusvastane VÕS § 1045 lõike 1 mõttes, jääb nõue 1 481.25 euro kahju hüvitamiseks rahuldamata.
14.Kohus tagas hageja nõude 11.05.2016 määrusega. Maakohus määras, et kuna nõue jääb rahuldamata, tuleb hagi tagamine TsMS § 386 lõike 4 alusel tühistada.
15.Menetluskulud jättis maakohus rahuldamata nõuete ulatuses hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvat kulude suurust kohus rahaliselt kindlaks ei määranud. Apellatsioonkaebus
16.Apellatsioonkaebuses palub apellant tühistada maakohtu osaotsuse täies ulatuses ja uue otsusega hagi rahuldada.
17.Maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 108 lõiget 6. Maakohus leidis õigesti, et apellandil oli õigus nõude ületulekul nõuet taganud tagatise ületulekule. Sellest tuleneb aga, et kostjal oli apellandi õigusele vastav kohustus anda üle hüpoteek. Seda kohustust kostja rikkus. Apellant ei ole nõus, et VÕS § 108 lõike 6 alusel ei ole hüpoteegi asendamine mõeldav, kuna sellega tekib võlgnikule uus kohustus. Hüpoteegi üleandmisega ei muutunud vastustaja varaline olukord ja selline seadusest tuleneva kohustuse rikkumise puhul peabki toimuma täitmise asendamine kostja vara
arvelt. Maakohtu poolt mainitud VÕS § 89 lg 2 ei ole seotud hageja nõudega ja sellest ei saa tuletada analoogiat käesolevale kaasusele. Maakohtu lahendist ei selgu, miks kohus siiski leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Otsus on põhjendamata.
18.Samuti ei nõustu apellant, et kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et ta ei toonud esile kostja sellist tegu, mis oleks õigusvastane VÕS § 1045 lõike 1 mõttes. Apellant tõi hagiavalduses piisava täpsusega esile kostjale etteheidetava teo, milliseks on mitte ainult hüpoteegi üleandmata jätmine hagejale, vaid ka selle üleandmine kolmandale isikule, kellelt seda omakorda kätte saada ei õnnestunud. Maakohus viitas osaotsuse punkti 7 viimases lõigus seadusest tulenevale normile, mida kostja rikkus - VÕS § 167 lõige 6. Kostja ei teinud kõike vajalikku, et hageja saaks tagatisest tulenevat õigust teostada, ta ei andnud hüpoteeki välja. Asjaolu, et viidatud säte räägib vaid pandi eseme üleandmisest (mitte hüpoteegi üleandmisest) ei mõjuta olukorda, rakendub analoogia. Seetõttu esineb kostja teos vähemalt VÕS § 1045 lõike 1 punkti 7 tunnus, mille kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Lisaks sellele on teos ka sama sätte punkti 8 tunnused - andes hüpoteegi üle kolmandale isikule, kes selle kohe kustutab, on kostja: a) valetanud uuele hüpoteegipidajale, et tal on õigus hüpoteek tervikuna üle anda ja loonud sellega uuele hüpoteegipidajale tegelikkusele mittevastava illusiooni või b) on nad koos uue hüpoteegipidajaga pahatahtlikult teinud üleandmise eesmärgiga hüpoteek kustutada ja apellant sellest ilma jätta. Mõlemal juhul on tekitatud kahju õigusvastasus olemas ning hagi kuulub rahuldamisele.
19.Maakohtu osaotsus menetluskulude osas on täies ulatuses õigustamatu ja ennatlik. Alternatiivselt on apellant seisukohal, et menetluskulude osa tuleb tühistada ka juhul, kui osaotsust ei tühistata. Alternatiivse nõude esitamisel tugines apellant enamjaolt juba esitatud faktilistele asjaoludele ning hagiavalduses antud hinnangud hõlmavad ka alternatiivset nõuet. Seega ei ole ka osaotsuse jõustumisel kogu hagiavalduses tehtud töö alternatiivse nõude menetlemise vaatekohast mittevajalik.
20.Apellant esitas kaebuses hagi tagamise abinõu asendamise taotluse ning palub juhul, kui ringkonnakohus ei rahulda nõuet hüpoteegi seadmiseks nõusoleku andmiseks, tühistada hagi tagamise abinõu tühistamine ning asendada alternatiivse kahju hüvitamise nõude tagamiseks senine abinõu kohtuliku hüpoteegiga sama registriosa IV jakku esimesele vabale järjekohale summas 89 477 eurot hageja kasuks.
21.Osaotsusega hagi tagamise abinõu tühistamisega on loodud olukord, kus alternatiivne nõue jääb osaotsuse jõustumisel tagamata. Maakohus on tulenevalt 11.05.2016 hagi tagamise määrusest pidanud hageja nõude tagamist põhjendatuks ja vajalikuks. 12.09.2016 menetlusse võtmise määruses otsustas maakohus, et alternatiivne nõue on samaväärne juba esitatud nõudega ning neid tuleb menetleda ühes menetluses. Tulenevalt kostja tegutsemisest on alust eeldada, et hagi tagamise vahendiga koormatud kinnisasi võõrandatakse esimesel vabal hetkel, kui see koormatisest vabaneb ning vastustaja teeb kõik selles, et end varatuks teha ja oma kohustusi apellandi ees mitte täita. Asjaolu, et hagi tagamise alus ei ole ära langenud, näitab kostja kiire tegutsemine jõustumata osaotsuse esitamisel hagi tagamise abinõud tühistavat otsustuse täitmiseks.
Vastustaja seisukoht
22.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
23.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks resolutsiooni punkti 1 osas, kuid osaliselt (kahju hüvitamise nõude osas) tuleb muuta otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lõike 1 punkt 21). Seoses apellandi taotlusega asendada maakohtu poolt rakendatud hagi tagamise abinõu, tuleb tühistada resolutsiooni punkt 3 hagi tagamise abinõu tühistamise kohta. Muus osas ei tuvastanud kolleegium maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulist rikkumist ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist. Muutmata osas nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda. Kolleegium võtab kaebuse läbivaatamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad mõjuvad põhjused, mis lubaks tuvastatud asjaolude õiguspärasuses või ulatuse piisavuses kahelda. Apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu. Rahuldamisele kuulub hagi tagamise abinõu asendamise taotlus.
24.Esmalt selgitab kolleegium sõltumata kaebuse põhjendustest, et maakohus eksis, kui märkis otsuse resolutsioonis mitte edasikaevatavaks hagi tagamise tühistamise otsustuse, mille tegi resolutsiooni punktis 3. TsMS § 390 reguleerib hagi tagamisega seonduvate kohtulahendite edasikaebamist. Sätte lõike 1 kohaselt võib pool esitada määruskaebuse mh maakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagamise tühistas. Kuna aga allpool ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 3 tühistab, siis TsMS § 654 lõike 22 alusel resolutsiooni tervikteksti sõnastamisel maakohtu otsuse edasikaebamise korra sõnastuse muutmist terviktekst ei sisalda.
25.Vastuseks apellandile selgitab kolleegium hüpoteegi andmisele kohustava tahteavalduse andmise nõude osas järgmist. VÕS § 78 alusel võib hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, tasuda hüpoteegiga tagatud võla võlausaldajale. Täites võlgnike vastu esitatud nõude isikuna, kelle vara müüakse täitemenetluses, läks nõue rahuldatud ulatuses hagejale üle seaduse alusel, st VÕS § 173 lõike 3 punkti 1 ja AÕS § 349 lõike 3 koosmõjus. Puudub vaidlus, et 07.04.2016 tasus hageja täitemenetluses MM ja RS laenulepingutest tuleneva võlgnevuse kostjale summas 93 791.06 eurot. Seega läks selle summa osas hagejale üle rahaline nõue võlgnike vastu. Puudub vaidlus, et lisaks hüpoteegile hagejale kuuluval kinnisasjal tagas kostja rahalist nõuet võlgnike vastu hüpoteek RS-le kuuluval kinnistul (kinnistusraamatu väljavõte t I kd lk 74-75). Väljavõttest nähtub, et selle kinnisasja omanikuks sai alates 03.01.2016 Andelum Invest OÜ, alates 16.01.2016 sai panga asemel hüpoteegipidajaks kostja ning alates 12.04.2016 sai hüpoteegipidajaks Breaton Holding OÜ (t I kd lk 74-75). Puudub vaidlus, et seejärel hüpoteek kustutati.
26.Käesolevas asjas on pooltel vaidlus, kas hagejal nõude täitnud koormatud kinnisasja mittevõlgnikust omanikuna (tasutud summa osas uue võlausaldajana) on õigus nõuda eelkirjeldatud asjaoludel kostjalt kui senisest võlausaldajast hüpoteegipidajalt uue hüpoteegi seadmist rahuldatud nõuet taganud, kuid üleantud ja hilisema hüpoteegipidaja poolt kustutatud hüpoteegi asemel kostja kinnisasjale. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et sellise tahteavalduse andmiseks nõusoleku andmise kohustust kostjal käesoleva vaidluse asjaoludel võimalik tuvastada ei ole. Samuti, et VÕS § 108 lõige 6 ei hõlma senise võlausaldajast hüpoteegipidaja
kohustust koormata kolmanda isiku kinnisasja koormanud kustutatud hüpoteegi asemel uue hüpoteegiga kostjale endale kuuluv kinnisasi uue võlausaldaja kasuks. Hüpoteegi näol on tegemist nõudega mitteseotud tagatisega, mille puhul VÕS § 167 lõike 1 teise lause kohaselt küll eeldatakse üleminekut uuele võlausaldajale, kuid üleminekut automaatselt ei toimu. Sama sätte lõike 6 kohaselt on senine hüpoteegipidaja kohustatud aitama kaasa hüpoteegi üleminekule vastava tahteavalduse esitamisega, kuid olukorras, kus hüpoteek on kustutatud, ei ole võimalik enam hageja sooritusnõuet rahuldada. Sooritusnõude asendamise korral senise võlausaldaja (hüpoteegipidaja) vara arvel ei oleks tegemist sama kohustuse täitmist (võlgnike laenukohustust) asendava tagamisega, vaid juba uue võlausaldaja nõude tagamisega eelmise võlausaldaja vastu. Kui endine võlausaldaja hüpoteegist loobumisega tekitas uuele võlausaldajale õigusvastaselt kahju, võib olla hageja asjakohaseks õiguskaitsevahendiks deliktilise kahju hüvitamise nõue. Sellise nõude hageja ka alternatiivselt esitas ja selle menetlus on kuni osaotsuse jõustumiseni peatatud, mistõttu käesolevat kaebust lahendades ei ole asjakohane sel teemal pikemalt peatuda. Kaebuses viidatud AÕS § 335 lõige 1 ning § 358 lõiked 1 ja 2 reguleerivad olukordi kehtiva hüpoteegi olemasolul ega anna ka mitte analoogia korras alust hageja nõude rahuldamiseks.
27.Hageja teise nõude (kahju hüvitamiseks teisest tsiviilmenetlusest tulenevate menetluskulude ulatuses) osas nõustub kolleegium maakohtuga, et lõpptulemusena selle rahuldamiseks alused puuduvad, kuid peab vajalikuks osaliselt muuta otsuse põhjendusi. Hageja tõi maakohtus esile, et sai kahju menetluskulude näol kohtuasjas, mille algatas hüpoteegi üleandmiseks nõusoleku saamiseks Breaton Holding OÜ (isik, kellele kostja hüpoteegi üle andis) vastu, kuid millest oli sunnitud loobuma, kuna menetluse ajal hüpoteegipidaja (teises asjas kostja) saavutas hüpoteegikande kustutamise. Kolleegium nõustub maakohtuga, et nõude materiaalõigusliku alusena saab kõne alla tulla lepinguvälise vastutuse säte VÕS § 1043. Samas ei saa nõustuda maakohtuga, et hageja ei toonud esile kostja sellist tegu, mis oleks õigusvastane VÕS § 1045 lõike 1 punkti 7 mõttes. Hagiavalduses tõi hageja esile, et heidab kostjale ette seadusest tuleneva hüpoteegi üleandmise kohustuse rikkumist, mille tõttu oli hageja sunnitud pöörduma kohtusse uue hüpoteegipidaja vastu, kuid menetlus ei viinud loodetud tulemuseni, sest hüpoteegipidajal õnnestus hüpoteek kustutada ja hageja lõpetas menetluse, et vältida edasisi kulutusi. Nõude õiguslik kvalifitseerimine on kohtu ülesanne ja seega tuli maakohtul võtta seisukoht, kas hageja esiletoodud elulised asjaolud annavad aluse tuvastada delikti üldkoosseisu, mille puhul peab üldjuhul tõendama hageja kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse.
28.Kolleegium on seisukohal, et VÕS § 167 lõike 6 rikkumine senise hüpoteegipidaja poolt saab iseenesest olla VÕS § 1045 lõike 1 punkti 7 mõttes uue võlausaldaja kaitsenormiks. Samas välistab hageja nõude rahuldamise põhjusliku seoses puudumine kostjale etteheidetud teo ja hagejale tsiviilasjas nr 2-16-5847 hüvitamata jäänud menetluskulude vahel. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb kohaldada nn conditio sine qua non põhimõtet, mille kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui esimese sündmuseta ei oleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Tsiviilasja materjalidest (t I kd lk 106-112) nähtub, et hageja loobus viidatud tsiviilasjas nõudest Breaton Holding OÜ vastu põhjusel, et hagi tagamise kohtumääruse täitmisel selgus, et Breaton Holding OÜ oli saavutanud hüpoteegi kustutamise päev enne hagiavalduse esitamist esitatud kandeavalduse alusel. Seega
loobus hageja nõudest Breaton Holding OÜ teo (kandeavalduse esitamise) tõttu, kuna hüpoteegikande kustutamine ei saanud toimuda hüpoteegipidaja nõusolekuta. Hüpoteegi käsutamine kostja poolt üleandmisega Breaton Holding OÜ-le ei saanud hageja õigust nõuda hüpoteegi ülekandmist rikkuda, sest hüpoteegipidaja vahetumisel jääb hüpoteek tagama samu nõudeid (AÕS § 346 lõige 2 teine lause).
29.Koos apellatsioonkaebusega esitas hageja taotluse maakohtu poolt kaevatava otsusega tühistatud hagi tagamise abinõu asendamiseks juhul, kui osaotsus jääb jõusse. Kolleegiumi hinnangul on hageja taotlus põhjendatud. Sisuliselt on tegemist uue hagi tagamise taotlusega, sest taotletakse alternatiivnõude (deliktilise kahju hüvitamise nõude) tagamist. Maakohus alternatiivnõuet taganud ei ole. Samas TsMS § 377 lõike 4 alusel kuulub taotluse lahendamine ringkonnakohtu pädevusse.
30.Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus taotluse rahuldamise eeldusi. Eelpool leidis kolleegium, et hageja alternatiivnõude puhul ei ole tegemist õiguslikult perspektiivitu nõudega TsMS § 371 lõike 2 mõistes, kuna VÕS § 167 lõike 6 rikkumine senise hüpoteegipidaja poolt saab iseenesest olla uue võlausaldaja kaitsenormiks. Seega on põhimõtteliselt võimalik sel alusel esitatud hagi tagamine. TsMS § 377 lõike 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 378 lõike 1 punkti 1 kohaselt on hagi tagamise abinõuks mh kostjale kuuluvale kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmine. Hageja on põhistanud käesolevas asjas hagi tagamise vajadust. Hageja poolt esiletoodud asjaolude põhjal ei saa pidada tõenäoliseks nõude suhtes tehtava lahendi vabatahtlikku täitmist. Samas ei ole kostja põhistanud ega teinud eluliselt usutavaks, et tal on piisavalt vara võimaliku hageja kasuks tehtava kohtuotsuse täitmiseks. Alternatiivse hagi esemeks on raha nõue summas 89 477 eurot. Kostja on küll toonud esile, et tegemist on tegutseva ettevõttega, et 2015.a majandusaasta aruandest (t II kd lk 61-71) nähtuvalt oli varade maht üle 1,3 miljoni euro ning et bilansist ja kasumiaruandest seisuga 30.09.2016 (t III kd lk 25) on näha, et varade maht on suurenenud kuni üle 1,5 miljoni euro ja tegutsetakse kasumiga. Kõnealuse 23.11.2016 esitatud bilansi puhul on tegemist 2leheküljelise pdf-dokumendiga, millelt ei nähtu selle koostamise kuupäev, koostaja isik ega allkiri. Seega ei ole esitatud dokument kohtu jaoks usaldusväärne. Samas, isegi, kui eeldada bilansis esitatud andmete õigsust, leiab kolleegium, et tegemist on praeguseks hetkeks vananenud andmetega, mille põhjal ei saa teha järeldust kostja majandusliku seisundi kohta taotluse lahendamise hetkel. Täiendavaid avaldusi ega taotlusi kostja TsMS § 647 alusel antud tähtaja jooksul ei esitanud. Ka 2015.a majandusaasta aruandes on kajastatud ligi poolteist aastat vananenud andmed. Samuti ei ole kostja esile toonud, et talle kuuluks mingit muud vara, mille arvel vajadusel hageja nõue rahuldada. Seega puuduvad käesolevas asjas tõendid kostja varalise võimekuse kohta võimalikku hagi rahuldavat kohtuotsust täita. Arvestades ka hageja nõude (olulist) suurust (89 477 eurot), leiab kolleegium, et tagamata jätmine võib raskendada otsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kostjale jääb võimalus taotleda hagi tagamise asendamist TsMS § 385 järgi.
31.TsMS § 378 lõike 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huve ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda. Kolleegiumi hinnangul on kostjale kuuluvale kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmise puhul tegu kostja huve kõige vähemkoormava hagi
tagamise abinõuga. Kohtulik hüpoteek ei takista kostjal kinnistu kasutamist ega käsutamist, kuid kinnistu võõrandamisel jääb hüpoteek tagama hageja nõuet. Seega ei ole kohtulik hüpoteek kostjat ülemäära koormav, kuid samas tagab ka hageja huvide kaitse.
32.TsMS § 388 lõike 2 järgi on hüpoteegisummaks tagatava nõude summa, mis kantakse kinnistusraamatusse. Eeltoodust tulenevalt tuleb seada kostjale kuuluvale kinnistusraamatu registriossa nr 2482105 kantud korteriomandile hageja kasuks kohtulik hüpoteek summas 89 477 eurot. Kooskõlas TsMS §-ga 385 ja § 388 lõikega 5 määrab kohus, et hagi tagamise määruse täitmine lõpetatakse 89 477 euro tasumisel kohtute arvelduskontole või samas ulatuses pangagarantii esitamisel. Kohus tühistab sel juhul kostja avalduse alusel hagi tagamise abinõu ja asendab selle raha või pangagarantiiga. Hageja ei ole taotlenud, et kohus edastaks määruse registripidajale, mistõttu senise abinõu (käsutamise keelumärke) kande kustutamiseks ja kohtuliku hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmiseks tuleb hagejal endal pöörduda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna poole (TsMS § 387 lõige 2).
33.Apellatsioonkaebuse menetlemisega (v.a hagi tagamise abinõu asendamise taotluse menetlemisega) seotud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda. Vastustajale hüvitamisele kuuluvad kulud määrab kindlaks ja mõistab apellandilt välja asja menetlenud maakohus (TsMS § 174 lõige 4). Kuna hagi tagamise asendamise taotluse menetlemine on seotud alternatiivnõudega, mille menetlus maakohtus jätkub, jaotab ja määrab kindlaks taotluse lahendamise kulud Harju Maakohus alternatiivse nõude lõpplahendis.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.