Aktsiaseltsi Spin TEK hagi Credit One OÜ vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23. märtsi 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaseltsi Spin TEK apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
89 477 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Aktsiaselts Spin TEK (registrikood 10098106), lepinguline esindaja Riho Friedrichs Kostja: Credit One OÜ (registrikood 12449426), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jürgen Valter
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 23. märtsi 2018 otsus.
2.Võtta vastu Aktsiaseltsi Spin TEK loobumine hagist Credit One OÜ vastu 1875,82 euro suuruses osas ja lõpetada selles osas asja menetlus.
3.Muus osas saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
5.Menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktsiaselts Spin TEK esitas 03.05.2016 Harju Maakohtule hagi Credit One OÜ vastu. Hagiavalduses ja selle 10.05.2016 täpsustuses palus hageja kohustada kostjat andma nõusolek kinnistusraamatusse kostjale kuuluvale korteriomandile aadressil Pärnumaa, Pärnu linn, Lehe tn 1 89 477 euro suuruse hüpoteegi seadmiseks ja kostjalt 1482,25 euro suuruse kahjuhüvitise väljamõistmiseks. 08.09.2016 esitas hageja alternatiivse nõude kostjalt kahjuhüvitise 89 477 euro väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt ostis hageja 02.08.2013 korteriomandi aadressil Purje 4-2 Tallinnas, mis oli koormatud 89 477 euro suuruse hüpoteegiga Nordea Bank Finland Plc kasuks. Hüpoteek tagas nõudeid, mis tulenesid Nordea Bank Finland Plc ja MM vahel 26.03.2009 sõlmitud laenulepingust nr 09320152147 ning Nordea Bank Finland Plc, MM ja RS vahel 01.12.2009 sõlmitud laenulepingust nr 09220152147. Võlausaldaja nõuet tagas lisaks ka Rohuneeme tee 111a/113, Viimsi vallas asuvale kinnisasjale seatud hüpoteek.
3.Hageja sai 30.03.2016 täitmisteate, mille kohaselt algatas hüpoteegipidaja, kelleks oli saanud kostja, hageja kinnisasjale seatud hüpoteegi realiseerimiseks täitemenetluse. Hageja tasus täitemenetluses nõutud 93 791,06 eurot 07.04.2016. Hageja palus samal päeval kostjale saadetud kirjas anda nõuet tagavast Rohuneeme külas asuvale kinnisasjale seatud hüpoteegist osahüpoteek hagejale üle ja mitte teha tehinguid, mis võiksid kahjustada tagatise üleminekut hagejale. 11.04.2016 kinnistamisavaldus alusel andis kostja Rohuneeme teel asuvat kinnistut koormava hüpoteegi üle Breaton Holding OÜ-le, kes lasi hüpoteegi kustutada.
4.Hageja esitas 13.04.2016 Harju Maakohtule hagi Breaton Holding OÜ vastu Rohuneeme teel asuvale kinnisasjale seatud hüpoteegi jagamiseks ja Breaton Holding OÜ kohustamiseks anda selleks nõusolek. Kuna Breaton Holding OÜ kustutas hüpoteegi, muutus hageja nõue perspektiivituks ja hageja loobus hagist. Hageja kandis seoses selle kohtumenetlusega 1481,25 eurot kulusid, mis on käsitletav talle kostja poolt pahauskselt tekitatud kahjuna.
5.Laenulepingutest tulenevad nõuded on seaduse alusel hagejale 93 791,06 euro ulatuses üle läinud, kuid kostja ei ole täitnud võlaõiguslikku kohustust anda võlga tagav hüpoteek osaliselt üle hagejale. Asjaolu, et kostja andis hüpoteegi üle kolmandale isikule, kes hüpoteegi kustutas, ei vabasta kostjat tema kohustusest. Hüpoteek on võimalik kohustuse täitmise asendamise korras seada kostjale kuuluvale kinnisasjale.
6.Alternatiivselt leidis hageja, et kostja käitumine tõi talle kaasa varalise kahju tekkimise summas 89 477 eurot. Kuna hageja tasus põhivõlgnike võla, tekkis tal tagasinõudeõigus, mille realiseerimine osutus aga võimatuks, kuna kostja ei kandnud hagejale hüpoteeki üle. Põhivõlgnikud on pankrotis ja neilt ei ole võimalik hageja tasutud raha kätte saada.
Kostja vastuväited
7.Kostja ei tunnistanud hagi, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Alusetud on hageja väited kostja pahatahtlikkuse kohta. Kostja ei ole saanud hagejalt väidetavat nõuet hüpoteegi üleandmiseks või hüpoteegiga tehingute mittetegemiseks.
9.Hageja eesmärk on kostja arvel rikastuda. Hageja omandas korteriomandi sundenampakkumisel turuhinnast kolm korda madalama hinnaga, arvestades seda koormanud hüpoteegi suurust.
10.Kostja ei olnud kohustatud loovutama hagejale sissenõutavaks muutunud, kuid veel täitmata nõude tagatist. Kostjal esialgse võlausaldajana oli uue võlausaldaja ees eelisõigus.
11.Nõue 1481,35 euro hüvitamiseks on põhjendamatu ja kostja väidetav vastutus arusaamatu. Hageja algatas ise menetluse kolmanda isiku vastu ja siis loobus sellest.
12.Alternatiivne kahju hüvitamise nõue on alusetu. Hageja nõuab kostjalt võla tasumist, mille võlausaldajaks oli kostja. Kostjal ei olnud kohustust anda hagejale üle nõuet taganud tagatisi. Hagejal oli õigus vaid temale kuulunud kinnisasjale omanikuhüpoteegi seadmisele, mille kostja talle ka loovutas.
13.Kostjal oli esialgse võlausaldajana eesõigus tagatisele, mis tagas põhivõlgnike võla jääki ja tal oli seetõttu õigus see nõue koos tagatistega ka edasi loovutada. Ebaselge on väidetava kahju suurus. Hagejale ei ole kahju üldse tekkinud, kuna ta soetas teadlikult hüpoteegiga koormatud kinnisasja. Menetluse edasine käik
14.Maakohus jättis 30.09.2016 osaotsusega rahuldamata hagi kostjale kuuluvale kinnisasjale hüpoteegi seadmiseks vajaliku nõusoleku andmise kohustamiseks ja 1481,25 euro suuruse kahju väljamõistmiseks. Samal kuupäeval tehtud määrusega peatas kohus menetluse hageja alternatiivse nõude (89 477 euro väljamõistmine) osas kuni osaotsusega lahendatud nõuete kohta tehtud otsuse jõustumiseni.
15.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 27.04.2017 maakohtu otsuse hagi tagamise abinõu tühistamise osas ja muutis osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi, jättes resolutsiooni muutmata. Otsus jõustus 07.08.2017.
16.19.09.2017 määrusega uuendas maakohus hageja alternatiivse nõude menetluse. Esimese astme kohtu otsus
17.Maakohus jättis 23.03.2018 otsusega hageja 89 477 euro suuruse kahju hüvitamise nõude rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja tühistas 21.09.2017 määrusega seatud hagi tagamise abinõu.
18.Kohus tuvastas järgmised asjaolud: hageja omandas 2013.a sundenampakkumisel korteriomandi, mis oli koormatud esimese järgu hüpoteegiga panga kasuks summas 89 477 eurot; hüpoteek tagas laenulepingutest nr 09320152147 ja 09220152147 tulenevaid panga nõudeid võlgnike MM ja RS vastu; samu nõudeid tagas täiendavalt teisele kinnisasjale seatud 6 100 000 Eesti krooni suurune hüpoteek, pank loovutas 13.01.2016 mõlemad hüpoteegid kostjale; kostja asus esimest hüpoteeki realiseerima ja hageja tasus 07.04.2016 täitemenetluses nõutud summa 93 791,06 eurot, millest 89 477 eurot vastab hageja kinnistul olnud hüpoteegi summale ja millises ulatuses palus kostja täitemenetluses nõude rahuldada; kostja andis teisele kinnisasjale seatud hüpoteegi üle uuele hüpoteegipidajale, kes võimaldas selle kustutada; hageja ei ole põhivõlgnik.
19.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 167 lg-st 6 tulenev nõude loovutaja kohustus on kaitsenorm uuele võlausaldajale kahju tekitamise vältimiseks VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes. Hagejal on võlaõiguslik nõudeõigus kostja vastu teisest hüpoteegist vähemalt sellise osa üleandmiseks, mis vastab hageja poolt rahuldatud nõudele, s.o 89 477 eurole. Kuna hüpoteek asjaõigusena tekib tagatava nõudeta ega lõpe koos nõudega (asjaõigusseaduse (AÕS) § 325 lg 4 ja § 330), siis teise hüpoteegi kustutamise tõttu ei ole hagejal enam võimalik nõuda sama hüpoteegi üleandmist.
20.Kuna hageja tasus täitemenetluses tema kinnistul lasuva hüpoteegi ulatuses kostja nõude põhivõlgnike vastu (89 477 eurot), siis VÕS § 173 lg-te 1 ja 3 järgi läks talle seaduse alusel selles ulatuses üle kostja nõue põhivõlgnike vastu ja tal on seetõttu võlaõiguslik nõudeõigus kostja vastu teisest hüpoteegist vähemalt sellise osa üleandmiseks, mis vastab tema poolt rahuldatud nõudele.
21.Õige ei ole kostja seisukoht, et tal ei olnud kohustust talle kuuluva ja ülejäänud nõude tagamiseks teisele kinnisasjale seatud teisest hüpoteegist osa hagejale üle anda ja et ta võis selle loovutada kolmandale isikule. Kostja võis oma nõude loovutada, kuid tema kohustus ei piirdunud vaid AÕS § 349 lg-te 1 ja 2 järgi hageja kinnistult hüpoteegi kustutamisega või tema kasuks omaniku hüpoteegi seadmisega ega sellega, et ülejäänud rahuldamata nõude osas oli tal eelisõigus kasutada seda nn veel rahuldamata nõuet tagavat tagatist oma äranägemisel VÕS § 167 lg 5 järgi. Kuna AÕS § 349 lg 3 1.lause ning VÕS § 173 lg-te 1 ja 3 järgi läks rahuldatud nõude ulatuses kostjalt hagejale üle nõue põhivõlgnike vastu 89 477 euro suuruses, võis hageja kooskõlas VÕS § 167 lg-tega 1 ja 6 nõuda endale tagatist kostjalt kui võlausaldajalt, kelle nõue rahuldati osaliselt, summas 89 477 eurot. VÕS § 167 lg 1 kohaselt oli kostja kohustatud hüpoteegi hagejale üle kandma.
22.Kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti, saab VÕS § 167 lg 5 järgi isik, kellele nõue osaliselt loovutati (hageja), kasutada nõude suhtes eksisteerivaid tagatisi üksnes ulatuses, milles tagatise realiseerimisest saadu ei ole vajalik nõude loovutanud võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Hüpoteegiga tagatud nõude osalise loovutamise korral peab loovutaja võimaldama VÕS § 167 lg 2 ja AÕS § 355 järgi omandaja kasuks osahüpoteegi seadmist. Käesoleval juhul tagas kostja nõudeid täiendavalt teisele isikule kuuluvale kinnistule seatud hüpoteek suurusega 6 100 000 Eesti krooni (389 861,06 eurot). Kostja nõue põhivõlgnike vastu oli 182 812 eurot, millele lisanduvad viivis ja võimalikud sissenõudmisega seotud kulud. Arvestades selle hüpoteegi summast maha hageja poolt tasutud 89 477 eurot, jääb järele 300 384,06 eurot. Kui kostja oleks loovutanud tagatisest 89 477 euro suuruse osa hagejale, ületaks järele jääv osa kostjale jäänud nõuet ja eelduslikke kõrvalkulusid. Kostja ei saanud kasutada VÕS § 165 lg-st 5 tulenevat eesõigust, arvestamata hageja õigusi.
23.Kuna kostja on rahuldamata nõude osa koos teisel kinnisasjal olnud hüpoteegiga loovutanud teisele isikule ja ta ei andnud hagejale kui esimesele hüpoteegipidajale rahuldatud nõude ulatuses teisest hüpoteegist osa 89 477 euro suuruses, rikkus ta VÕS § 145 lg 1 p 7 järgi kaitsenormist VÕS § 167 lg-st 6 tulenevat kaasaaitamise kohustust, mille eesmärgiks oli vältida hagejale kahju tekkimist.
24.Õige ei ole aga hageja väide, et talle on tekkinud 89 477 euro suurune kahju. Hageja omandas nõude põhivõlgnike vastu. See, et ta ei saanud tagatist, ei olnud tema kahju. Põhivõlgniku pankrotistumine on tagatise andja risk. Põhivõlgike pankrotid kuulutati välja vastavalt 31.08.2016 (2-16-7994) ja 02.09.2016 (2-16-7997). Tõendamata on, et hagejal ei ole võimalik oma nõude rahuldamine saavutada vähemalt osaliselt põhivõlgnike pankrotimenetluses. Kahju tekkimine ja selle ulatus ei ole seega tõendatud. Seetõttu ei ole vaja kindlaks teha põhjuslikku seost rikkumise ja väidetava kahju vahel, kostja süüd ega
seda, kas kostja sai hageja nõudekirja kätte. Samuti ei oma tähtsust, millise hinnaga hageja oma kinnistu soetas või milline oli selle kinnistu tegelik väärtus. Apellatsioonkaebus
25.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
26.Maakohtu otsus on põhjendamata. Õige ei ole kohtu väide, et tõendamata on nõude rahuldamise võimatus põhivõlgnike pankrotimenetluses. Kohus jättis arvestamata hageja esitatud tõendid, nimelt RS ajutise halduri 15.08.2017 täiendava aruande ja põhivõlgnike pankroti väljakuulutamise määrused, millest nähtub, et võlgnikel ei olnud vara isegi pankrotimenetluse läbiviimiseks.
27.Kohus rikkus oluliselt menetlusnorme. Kui maakohus leidis, et hageja sai tekkinud kahju suurust tõendada ainult pankrotimenetluste lõpplahenditega, sõltus asja lahendamine nende menetluste tulemustest ja käesoleva asja menetlus oleks tulnud peatada. Hageja juhtis sellele asjaolule ka maakohtu tähelepanu, kuid kohus menetlust ei peatanud. Samas ei selgitanud kohus menetluslikku olukorda ega andnud võimalust menetluse peatamise taotluse esitamiseks.
28.Maakohus rikkus selgitamiskohustust ja tegi üllatusliku otsuse, rikkudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 351. Kui kohus leidis, et nõuet tõendavaid tõendeid on vähe või ei ole neid esitatud, oleks kohtul tulnud anda võimalus täiendavate tõendite esitamiseks. Kohus ei viidanud võimalusele, et võib jätta nõude rahuldamata tõendamatuse tõttu. Kohus oleks pidanud juhtima tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja selgitama, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama.
29.Maakohus hindas asjaolusid erinevalt mõlemast poolest, seda eelnevalt pooltega arutamata, rikkudes sellega TsMS § 436 lg-t 4. Pooled ei vaielnud selle üle, kas hageja nõuet on võimalik rahuldada põhivõlgnike pankrotimenetluses või mitte. Vastus apellatsioonkaebusele
30.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
31.Hageja vähendas apellatsioonimenetluses 14.05.2018 avaldusega oma alternatiivnõuet 1875,82 euro võrra, kuna selline summa tasuti talle põhivõlgniku MM pankrotimenetluses. 29.01.2019 täpsustas hageja, et eelnimetatud summa osas loobub ta hagist. Ringkonnakohus leiab, et hagist osaline loobumine tuleb vastu võtta. Apellatsioonimenetluses hagist osalise loobumise vastuvõtmise tõttu tühistab ringkonnakohus TsMS § 645 lg 1 alusel 1875,82 euro suuruse nõude rahuldamata jätmise osas maakohtu otsuse ja lõpetab selles osas asja menetluse.
32.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 657 lg 1 p 3 ning § 656 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel ka ülejäänud nõude (87 601,18 euro suurune kahju hüvitamise nõue) rahuldamata jätmise osas materiaal- ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
33.Maakohus leidis, et kostja rikkus VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi kaitsenormist, s.o VÕS § 167 lg-st 6 tulenevat kohustust, mille eesmärgiks on vältida hagejale kahju tekkimist. Samas leidis maakohus, et hageja ei ole tõendanud, et tal ei ole võimalik rahuldada oma nõudeid (kasvõi mõneski osas) põhivõlgnike pankrotimenetluses, mistõttu on tõendamata ka hagejale kahju tekkimine ja selle suurus. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohtu otsus on selles osas üllatuslik.
34.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud alternatiivnõude lahendamisel eelmenetluse ülesanded ja selgitamiskohustuse täitmata. Samuti rikkus maakohus TsMS § 351, mille kohaselt arutab kohus menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest ning võimaldab pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoha. TsMS § 436 lg 4 esimese lause kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Sellised rikkumised kujutavad endast õigusliku ärakuulamise põhimõtte rikkumist, mis on TsMS § 669 lg 1 p 1 järgi menetlusõiguse normi oluline rikkumine (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-99-14, p 23).
35.TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Et kohtu otsus nendele nõuetele vastaks, tuleb kohtul TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 ja § 438 lg 1 järgi selgitada välja vaidluse aluseks olev tegelik faktiline ja õiguslik olukord ning kohaldada sellele õiget materiaalõigusnormi. Maakohus on eeltoodu vastu eksinud.
36.Tsiviilasja materjalist, sh 24.01.2018 istungi protokollist (III kd lk 96) ei nähtu, et kohus oleks pooltega arutanud hageja rahalise nõude olemasolu ja suuruse kujunemist, samuti põhivõlgnike pankrotimenetlusega seonduvaid asjaolusid, sh küsimust, kas hageja nõuet on võimalik rahuldada põhivõlgnike pankrotimenetluses või mitte ja millist tähendust see võiks hageja nõude suurusele avaldada. Maakohtu otsuses ei ole märgitud materiaalõiguse norme, mille alusel kohus leidis, et hageja nõude suurus sõltub põhivõlgnike pankrotimenetluste tulemustest. Ringkonnakohus leiab, et hagi rahuldamata jätmine maakohtu otsuse põhjendustel ei ole õige.
37.Vaidlust ei ole asjaolu üle, et põhivõlgnikele antud laenude sissenõudmise tagatisteks oli seatud kaks hüpoteeki – 89 477 euro suurune hüpoteek korteriomandile asukohaga Purje 4-2 Tallinnas ja 6 100 000 krooni suurune hüpoteek kinnisasjale Rohuneeme tee 111a/113 Viimsi vallas. Kohtutäitur alustas kostja kui pangalt nõuded ja tagatised omandanud sissenõudja avalduse alusel täitemenetlust hagejale kuuluvat kinnisasja (Purje 4-2 Tallinnas) koormava hüpoteegi realiseerimiseks ja hageja tasus kohtutäiturile hüpoteegisumma 89 477 eurot. Nimetatud summat käsitleb hageja kostja poolt tekitatud kahjuna põhjusel, et kostja ei täitnud oma kohustust anda hagejale üle osa Rohuneeme tee kinnistut koormavast hüpoteegist, vaid loovutas pärast hagejalt vastava nõude saamist kohe nii endale kuulunud nõude kui ka Rohuneeme tee kinnistut koormanud hüpoteegi Breaton Holding OÜ-le, kes hüpoteegi kohe kustutas.
38.VÕS § 173 lg 3 p 2 kohaselt läheb nõue seaduse alusel üle isikule, kes täidab kohustuse seetõttu, et tema varaga on tagatud võlgniku vastu suunatud nõude täitmine. VÕS § 69 lg 2 kohaselt läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. VÕS § 69 lg 7 järgi kohaldatakse VÕS § 69 lg-tes 1-6 sätestatut vastavalt ka nende isikute vahelisele suhtele, kes on andnud tagatised võlgniku kohustuse täitmise tagamiseks. VÕS § 69 lg 1 kohaselt peavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti.
39.VÕS § 69 kohaldatakse ka nende isikute vahelistele suhetele, kes on andnud tagatised võlgniku kohustuse täitmise tagamiseks. Seega võrdsustatakse tagatiste andjad vähemalt
selles osas solidaarvõlgnikega. Solidaarvõlgnikel on sisesuhtes osavastutus. VÕS § 69 lg 7 eesmärk on jaotada tagatiste andjate omavahelises suhtes seda vastutust, mida nad kannavad (sh ka erinevas ulatuses) võlausaldaja ees. Tagasinõude väärtus (iga tagatise andja kanda jääv osa) tuleks üldjuhul määrata tagatise andja tagatise väärtusest lähtudes. Eelnevast tulenevalt oleks hageja saanud VÕS § 173 lg 3 p 2 ja § 69 järgi tagasinõude esitamisel nõuda Rohuneeme tee kinnisasja omanikult vaid tagatise andjate sisesuhtes neile langeva osa tasumist (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-91-16, p 13). Selleks tuleb hinnata, millised olid tagatiste väärtused kokku. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et tagatise andjate vahelisest sisesuhtest tulenevad vastastikused kohustused ja nõuded ei ole olulised vaid siis, kui tagatise andjate poolt antud tagatiste koguväärtus on väiksem tagatud nõudest või sellega võrdne.
40.VÕS § 167 lg 6 seob tagatise üleandmise kohustuse raha saajaga. Asja uuel läbivaatamisel tuleb kindlaks teha, kas ja milline on VÕS § 167 lg 6 kaitse-eesmärk, samuti see, kas hageja kuulub selle normi kaitsealasse ning millise kahju hüvitamist see norm võimaldab. Kui maakohus jääb asja uuel läbivaatamisel selle juurde, et kostja rikkus VÕS § 167 lg-t 6 kui seadusest tulenevat kohustust (kaitsenormi), mille eesmärk on kaitsta hagejat talle tekitatud kahju eest, võib hagejal olla kostja vastu nõue VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi. Sellisel juhul tuleb kahju kindlakstegemisel võrrelda hageja positsiooni olukorraga, milles ta oleks olnud, kui kostja oleks täitnud oma kohustuse anda hagejale osaliselt üle Rohuneeme tee kinnistut koormav hüpoteek, st ta oleks saanud oma tagasinõude tagamiseks tagatise. Kuna hageja oleks saanud VÕS § 69 lg-te 1, 2 ja 7 alusel esitada tagasinõude teise tagatise andja vastu temale langeva osa ulatuses ja kui asja läbivaatamisel selgub, et kostja tegevus on muutnud selle võimatuks, võib olla kostja tekitanud hagejale kahju käesoleva otsuse eelmises punktis märgitud tagatise osa suuruses.
41.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul pöörata tähelepanu vaidluse tegelikule sisule ja poolte seisukohtadele ning selgitada välja asja lahendamiseks olulise asjaoluna muu hulgas kostja roll hagejale hüpoteegi osa üleandmise võimatuks tegemises. Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu sellele, et kuigi hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt nt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1), tuleb siiski olukorras, kus poolte seisukohad on ebaselged, kohtul pooli küsitleda ja saadud vastustest tulenevalt selgitada pooltele, missuguseid asjaolusid nad peavad tõendama nende seatud materiaalõiguslike eesmärkide saavutamiseks.
42.Kuna maakohus ei täinud selgitamiskohustust, asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud on välja selgitamata ja kahju hüvitamise nõue on sisuliselt lahendamata, ei ole kohtuotsuse puudulikkus ringkonnakohtu poolt kõrvaldatav ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul kõrvaldada käesolevas otsuses märgitud puudused ja anda pooltele võimalus esile tuua uusi asjaolusid ja esitada uusi tõendeid.
43.Menetluskulud jaotatakse ja mõistetakse välja asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
44.Apellatsioonkaebusele lisatud tõendite asja juurde võtmise otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
Iko Nõmm
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.