Aktsiaseltsi Spin TEK hagi Credit One OÜ vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
89 477 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Aktsiaselts Spin TEK (registrikood 10098106), lepinguline esindaja R. F. esindajad Kostja: Credit One OÜ (registrikood 12449426), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jürgen Valter Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktsiaseltsi Spin TEK hagi Credit One OÜ vastu osaliselt.
2.Mõista Credit One OÜ-lt Aktsiaseltsi Spin TEK kasuks välja 66 571,88 eurot.
3.Jätta Aktsiaseltsi Spin Tek hagi 21 029,30 euro väljamõistmiseks rahuldamata.
4.Maksta Aktsiaseltsile Spin TEK välja 66 571,88 eurot Credit One OÜ poolt
19.septembril 2017 kohtu deposiiti kantud summast.
Jätta 27. aprillil 2017 kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.
6.Jätta käesolevas tsiviilasjas maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Credit One OÜ kanda. Edasikaebamise ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja
kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktsiaselts Spin TEK esitas 03.05.2016 Harju Maakohtule hagi Credit One OÜ vastu. Hagiavalduses ja selle 10.05.2016 täpsustuses palus hageja kohustada kostjat andma nõusolek kinnistusraamatusse kostjale kuuluvale korteriomandile aadressil Pärnumaa, Pärnu linn, Lehe tn 1 89 477 euro suuruse hüpoteegi seadmiseks ja kostjalt 1482,25 euro suuruse kahjuhüvitise väljamõistmiseks. 08.09.2016 esitas hageja alternatiivse nõude kostjalt kahjuhüvitise 89 477 euro väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt ostis hageja 02.08.2013 korteriomandi aadressil XXX, mis oli koormatud 89 477 euro suuruse hüpoteegiga Nordea Bank Finland Plc kasuks. Hüpoteek tagas nõudeid, mis tulenesid Nordea Bank Finland Plc ja M. M. vahel 26.03.2009 sõlmitud laenulepingust nr 09320152147 ning Nordea Bank Finland Plc, M. M. ja R. S. vahel 01.12.2009 sõlmitud laenulepingust nr 09220152147. Võlausaldaja nõuet tagas lisaks ka xxx vallas asuvale kinnisasjale seatud hüpoteek.
3.Hageja sai 30.03.2016 täitmisteate, mille kohaselt algatas hüpoteegipidaja, kelleks oli saanud kostja, hageja kinnisasjale seatud hüpoteegi realiseerimiseks täitemenetluse. Hageja tasus täitemenetluses nõutud 93 791,06 eurot 07.04.2016. Hageja palus samal päeval kostjale saadetud kirjas anda nõuet tagavast Rohuneeme külas asuvale kinnisasjale seatud hüpoteegist osahüpoteek hagejale üle ja mitte teha tehinguid, mis võiksid kahjustada tagatise üleminekut hagejale. 11.04.2016 kinnistamisavaldus alusel andis kostja Rohuneeme teel asuvat kinnistut koormava hüpoteegi üle X OÜ-le, kes lasi hüpoteegi kustutada.
4.Hageja esitas 13.04.2016 Harju Maakohtule hagi X OÜ vastu Rohuneeme teel asuvale kinnisasjale seatud hüpoteegi jagamiseks ja X OÜ kohustamiseks anda selleks nõusolek. Kuna X OÜ kustutas hüpoteegi, muutus hageja nõue perspektiivituks ja hageja loobus hagist. Hageja kandis seoses selle kohtumenetlusega 1481,25 eurot kulusid, mis on käsitletav talle kostja poolt pahauskselt tekitatud kahjuna.
5.Laenulepingutest tulenevad nõuded on seaduse alusel hagejale 93 791,06 euro ulatuses üle läinud, kuid kostja ei ole täitnud võlaõiguslikku kohustust anda võlga tagav hüpoteek osaliselt üle hagejale. Asjaolu, et kostja andis hüpoteegi üle kolmandale isikule, kes hüpoteegi kustutas, ei vabasta kostjat tema kohustusest. Hüpoteek on võimalik kohustuse täitmise asendamise korras seada kostjale kuuluvale kinnisasjale.
6.Alternatiivselt leidis hageja, et kostja käitumine tõi talle kaasa varalise kahju tekkimise summas 89 477 eurot. Kuna hageja tasus põhivõlgnike võla, tekkis tal tagasinõudeõigus, mille realiseerimine osutus aga võimatuks, kuna kostja ei kandnud hagejale hüpoteeki üle. Põhivõlgnikud on pankrotis ja neilt ei ole võimalik hageja tasutud raha kätte saada.
Kostja vastuväited
7.Kostja ei tunnistanud hagi, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Alusetud on hageja väited kostja pahatahtlikkuse kohta. Kostja ei ole saanud hagejalt väidetavat nõuet hüpoteegi üleandmiseks või hüpoteegiga tehingute mittetegemiseks.
9.Hageja eesmärk on kostja arvel rikastuda. Hageja omandas korteriomandi sundenampakkumisel turuhinnast kolm korda madalama hinnaga, arvestades seda koormanud hüpoteegi suurust.
10.Kostja ei olnud kohustatud loovutama hagejale sissenõutavaks muutunud, kuid veel täitmata nõude tagatist. Kostjal esialgse võlausaldajana oli uue võlausaldaja ees eelisõigus.
11.Nõue 1481,35 euro hüvitamiseks on põhjendamatu ja kostja väidetav vastutus arusaamatu. Hageja algatas ise menetluse kolmanda isiku vastu ja siis loobus sellest.
12.Alternatiivne kahju hüvitamise nõue on alusetu. Hageja nõuab kostjalt võla tasumist, mille võlausaldajaks oli kostja. Kostjal ei olnud kohustust anda hagejale üle nõuet taganud tagatisi. Hagejal oli õigus vaid temale kuulunud kinnisasjale omanikuhüpoteegi seadmisele, mille kostja talle ka loovutas.
13.Kostjal oli esialgse võlausaldajana eesõigus tagatisele, mis tagas põhivõlgnike võla jääki ja tal oli seetõttu õigus see nõue koos tagatistega ka edasi loovutada. Ebaselge on väidetava kahju suurus. Hagejale ei ole kahju üldse tekkinud, kuna ta soetas teadlikult hüpoteegiga koormatud kinnisasja. Menetluse käik
14.Maakohus jättis 30.09.2016 osaotsusega rahuldamata hagi kostjale kuuluvale kinnisasjale hüpoteegi seadmiseks vajaliku nõusoleku andmise kohustamiseks ja 1481,25 euro suuruse kahju väljamõistmiseks. Samal kuupäeval tehtud määrusega peatas kohus menetluse hageja alternatiivse nõude (89 477 euro väljamõistmine) osas kuni osaotsusega lahendatud nõuete kohta tehtud otsuse jõustumiseni.
15.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 27.04.2017 maakohtu otsuse hagi tagamise abinõu tühistamise osas ja muutis osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi, jättes resolutsiooni muutmata. Otsus jõustus 07.08.2017.
16.Maakohus jättis 23.03.2018 otsusega hageja 89 477 euro suuruse kahju hüvitamise nõude rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja tühistas 21.09.2017 määrusega seatud hagi tagamise abinõu.
17.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 15.02.2019 maakohtu otsuse, võttis vastu hagist loobumise 1875,82 euro osas ja lõpetas selles osas asja menetluse ning saatis asja muus osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
KOHTU PÕHJENDUSED
18.Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
19.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendada ei ole vaja neid asjaolusid, mida kohus loeb üldtuntuks ega neid, mille vastaspool sõnaselgelt omaks võtab (TsMS § 231).
20.Asjas esitatud tõendite ja poolte esitatud seisukohtade kohaselt on tuvastatud järgmised asjaolud, mille üle pooltel vaidlust ei ole: -
hageja omandas 2013.a sundenampakkumisel korteriomandi xxx (I kd tl 10-12);
-
hageja korterile oli seatud esimese järjekoha hüpoteek summas 89 477 eurot, mis tagas o Nordea Bank Finland Plc ja M. M. vahelisest laenulepingust nr 09320152147 ning o Nordea Bank Finland Plc, M.M. ja R. S. vahelisest laenulepingust nr 09220152147 tulenevaid kohustusi (I kd tl 13-14 ja 31–58);
-
eelmises punktis nimetatud kohustusi tagas ka R.S.ile kuulunud xxx asuvale kinnisasjale seatud 6 100 000 krooni suurune hüpoteek; kinnisasi kuulub alates 03.01.2016 A OÜ-le (I kd tl 33-34 ja 74-75);
-
Nordea Bank Finland Plc loovutas 13.01.2016 mõlemast laenulepingust tulenevad nõuded ja neid tagavad hüpoteegid kostjale, kusjuures laenulepingutest tulenevad nõuded olid kokku vähemalt 182 812 eurot, millele lisandusid võimalikud sissenõudmisega seotud kulud, viivised ja trahvid, seejuures oli M.M.ga sõlmitud laenulepingust tulenev põhivõlg 87 709,38 eurot, tasumata intress 146,65 eurot ja viivis 2,61 eurot (I kd tl 23-30);
-
kostja ütles laenulepingud 28.03.2016 üles (I kd tl 60-61);
-
kostja algatas täitemenetluse M. M.ga sõlmitud laenulepingu nr 09320152147 täitmiseks xxx hüpoteegi realiseerimiseks, kohustus oli 89 477 eurot (I kd tl 15-19, 59 ja III kd tl 122123);
-
hageja tasus kohtutäiturile 07.04.2016 põhivõlgniku kohustuse ja kohtutäituri tasud kokku 93 791,06 eurot (I kd tl 72);
-
tsiviilasjas nr 2-17-14152 tuvastas kohus, et kostjal tuleb eelmises punktis nimetatud summast tagastada hagejale 8608,95 eurot ja mõistis selle kostjalt hageja kasuks välja (IV kd tl 17–25);
-
Harju Maakohus kuulutas 31.08.2016 tsiviilasjas nr 2-16-7994 välja M. M. pankroti (II kd tl 97-101);
-
hageja loobus 14.05.2018 käesolevas asjas esitatud nõudest 1875,82 euro ulatuses, s.o M. M. pankrotimenetluses kompromissi korras saadud summa osas (III kd tl 109-114 ja 140–144 pöördel); ringkonnakohus lõpetas selles osas asja menetluse 15.02.2019 otsusega (III kd tl 164-167);
-
kohustus, mille hageja kostjale tasus, oli M. M.ga (edaspidi põhivõlgnik) sõlmitud laenulepingust nr 09320152147 tulenev kohustus, mitte R. S. kohustus (hageja ja kostja 20.11.2020 seisukohad);
Rohuneeme tee kinnistul olnud hüpoteek tagas kostja järelejäänud nõudeid (24.01.2018 istungi protokoll III kd tl 96–96pöördel);
-
kostja võõrandas järelejäänud nõude koos Rohuneeme tee kinnisasjale seatud hüpoteegiga 12.04.2016 X OÜ-le (I kd tl 74–75 ja III kd tl 120), kes hüpoteegi kustutas (I kd tl 31–58, 104);
-
hageja ei ole põhivõlgnik.
21.Kuna hageja tasus kostja nõude täitemenetluses tema kinnisasjale seatud hüpoteegi realiseerimise vältimiseks, kohaldub võlaõigusseaduse (VÕS) § 173 lg 3 p 2, mille kohaselt läheb põhivõlgniku vastu suunatud nõue sellises olukorras kohustuse täitnud isikule seaduse alusel üle. Sama sätestab AÕS § 349 lg 3, mille kohaselt kui võla on tasunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, läheb nõue rahuldatud ulatuses talle üle. VÕS § 167 lg 1 (koostoimes VÕS § 173 lg 2) kohaselt lähevad nõude rahuldanud tagatise andjale koos nõudega üldjuhul üle ka sama nõuet tagavad tagatised. VÕS § 167 lg 1 kohaselt lähevad nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused, sealhulgas eesõigused pankroti ja sundtäitmise puhuks, mis ei ole lahutamatult seotud loovutaja isikuga ja on üleantavad, nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale. Eeldatakse, et nõude loovutaja on kohustatud üle andma ka nõudega mitteseotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused.
22.Käesoleval juhul tagas põhivõlgniku kohustust, mille hageja täitis, nii xxx kinnisasjale, mis kuulus hagejale, kui ka xxx kinnisasjale seatud hüpoteek. Hageja leiab, et kostja pidi seetõttu andma temale üle osahüpoteegi ka Rohuneeme tee kinnisasja hüpoteegist ja kuna kostja seda ei teinud, vaid hoopis loovutas hüpoteegi selle asemel kolmandale isikule, kes selle kustutas, on hagejale tekkinud kahju.
23.Hageja raha saamisele suunatud kahju hüvitamise nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 1043 alusel, mille kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Hageja nõude rahuldamise eeldused on seega järgmised: 1) kostja rikkus õigusaktist, s.o teda kaitsnud kaitsenormist tulenevat kohustust käituda teatud viisil või hoiduda teatud viisil käitumisest 2) hagejale on tekkinud kahju 3) kaitsenormi vähemalt üheks eesmärgiks oli kaitsta hagejat kahju eest, mille eest ta kostjalt hüvitist nõuab (VÕS § 1045 lg 3 ja VÕS § 127 lg 2) 4) kaitsenormi rikkumise tagajärjel hagejale kahju tekkimine oli kostjale mõistlikult ette nähtav 5) kostja rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) ja 6) kostja on kaitsenormi rikkumises süüdi (VÕS § 1050). Kahju nõude tekkimise aluseks olevad asjaolud tuli esile tuua ja tõendada hagejal. Vastutusest vabanemiseks oli kostjal võimalik tõendada kas mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemine või süü puudumine ehk asjaolu, et kostja ei ole rikkunud käibekohustust.
24.Kohus leiab, et kostja rikkus seadusest tulenevat kohustust anda hagejale üle nõuet taganud tagatis.
25.1.VÕS § 167 lg-st 1 tuleneb eeldus, et võlausaldaja on kohustatud põhivõlgniku kohustuse täitnud tagatise andjale nõude rahuldamise ulatuses üle andma nõudega mitteseotud tagatised, sh hüpoteegid (vt Riigikohtu 20.09.2017 otsus nr 2-15-2873 p 12). Selle kohustuse täitmise
tagamiseks sätestab VÕS § 167 lg 6 senise võlausaldaja kaasaaitamise kohustuse. Viidatud sätte kohaselt peab tagatiste ja kõrvalkohustustest tulenevate õiguste üleminekul senine võlausaldaja tegema kõik vajaliku, et uus võlausaldaja saaks tagatistest ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi teostada, sealhulgas andma välja tema käes oleva pandi eseme uuele võlausaldajale. Hüpoteegi või registerpandiga tagatud nõude üleminekul peab nõude loovutanud võlausaldaja kaasa aitama pandiõiguse ülemineku registreerimisele. Tegemist on kaitsenormiga VÕS § 1045 lg 1 p 7 tähenduses, mille eesmärk on tagada kohustuse täitnud tagatise andja võimalus rahuldada temale seaduse alusel üle läinud nõue seda taganud tagatise arvel.
25.2.Õige ei ole kostja seisukoht, nagu piirduks kostja VÕS § 167 lg-st 1 tulenev kohustus üksnes nõude täitnud tagatise andja enda, s.o hageja kinnisasjale seatud hüpoteegi üle andmise kohustusega (omanikuhüpoteek). AÕS § 349 lg 1 kohaselt võib koormatud kinnisasja omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud. VÕS § 167 lg 1 ei reguleeri aga omanikuhüpoteegi tekkimist. Samuti ei ole AÕS § 349 lg 1 erisäte VÕS § 167 suhtes, nagu leiab kostja. Viidatud sätted reguleerivad erinevate hüpoteekide üleminemist ja nende samaaegne kohaldamine ei ole seetõttu välistatud. Arvestades, et VÕS § 173 lg 2 kohaselt kohaldatakse nõude seaduse alusel ülemineku olukorras ka tagatiste ülemineku kohta sätestatut, s.t VÕS §-i 167, ei ole seadusega kooskõlas kostja seisukoht, nagu VÕS § 167 ei kohalduks või nagu käsitleks see üksnes AÕS § 349 märgitud omanikuhüpoteegi üle andmist. Ka VÕS § 167 lg 1 sõnastusest tuleneb, et koos nõudega lähevad uuele võlausaldajale üle kõik kohustust täitnud tagatised. Sätte teistsuguse tõlgenduse korral muutuks viide sellele sisutühjaks.
25.3.Kohtu hinnangul on tagatise üleminek hagejale kooskõlas seaduse mõtte ja loogikaga. VÕS § 167 eesmärk on anda põhivõlgnikuks mitteolevale kohustuse täitnud isikule, kellele on seaduse alusel üle läinud nõue põhivõlgniku vastu, sarnaselt esialgse võlausaldajaga võimalus saada see nõue rahuldatud nõuet tagavate tagatiste arvelt. Käesoleval juhul tagas põhivõlgniku kohustust kaks hüpoteeki, s.o nii xxx kui ka Rohuneeme tee kinnisasjale seatud hüpoteegid. Seega tuli hagejale seaduse alusel koos nõudega põhivõlgniku vastu üle ka osa nõuet taganud Rohuneeme tee hüpoteegist. Kohtu järeldust ei muuda asjaolu, et AÕS § 349 lg 1 alusel oli kinnisasja omanikul õigus nõuda ka tema kinnisasja koormava hüpoteegi endale üle andmist või kustutamist ja et kostja on omanikuhüpoteegi hagejale ka üle andnud. Omanikuhüpoteek ei ole kohustuse täitnud tagatise andja jaoks nõuet tagav tagatis VÕS § 167 lg 1 tähenduses ja selle üle andmisega ei saa seega lugeda kostja kohustust täidetuks.
25.4.Iseenesest on õige kostja viide VÕS § 167 lg-le 5, mille kohaselt jääb nõude osalise rahuldamise korral nõude veel rahuldamata osa rahuldamise eesõigus senisele võlausaldajale, samuti eesõigus kõrvalkohustustest tulenevatele õigustele ja tagatistele. Seega tuleb uuel võlausaldajal arvestada esialgse võlausaldaja veel rahuldamata nõudega. Viidatust ei tulene aga kostja järeldust, nagu oleks hageja õigused hüpoteegile täielikult välistatud üksnes põhjusel, et hüpoteek tagas veel kostjale järele jäänud nõuet. Kohus leiab, et kostja ei võinud VÕS § 167 lg-le 5 tuginedes võõrandada Rohuneeme tee hüpoteeki hageja õigustega arvestamata. VÕS § 167 lg-s 5 sätestatust tuleneb, et loovutuse saaja saab tagatisi kasutada üksnes ulatuses, milles tagatise realiseerimisest saadu ei ole vajalik nõude loovutanud võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Viidatud säte näeb seega ette eesõiguse hüpoteegi realiseerimist saadud tulemile, mitte hüpoteegile endale (vt Riigikohtu 20.09.2017 otsus nr 2-15-2873 p 15). Kostja vastupidine tõlgendus ei ole kooskõlas VÕS § 167 lg 1 ja 6 eesmärgiga. Nimetatu ei tähenda aga ka seda, et kostjal ei oleks olnud õigust hüpoteeki üldse võõrandada. Kostja jätab oma vastuväidetes tähelepanuta, et hageja ei olegi nõudnud kostjalt terve hüpoteegi endale üle andmist. Hageja heidab kostjale ette osahüpoteegi üle andmata jätmist. Samuti jätab kostja tähelepanuta, et AÕS § 70 lg 7 võimaldab võlausaldajatel kanda ennast kinnistusraamatusse ka
ühiste hüpoteegipidajatena. Viimatinimetatu võimaldab esialgsel võlausaldajal efektiivselt tagada oma eesõiguse hüpoteegist saadud tulemile. Seetõttu ei mõjuta hageja kahjunõuet kostja väited ka selle kohta, et teada ei olnud kostja nõude lõplik suurus ega tagatisvara tegelik realiseerimisväärtus.
25.5.Hageja esitas kostjale 07.04.2016, s.o samal päeval, kui ta rahuldas täitemenetluses kostja nõude, e-kirja teel nõude kohustust taganud Rohuneeme tee hüpoteegist osahüpoteegi üle andmiseks ja palus kostjal teatada, millal ta saab tulla notarisse osahüpoteegi vormistamiseks ja üle andmiseks. Hageja kutsus kostjat üles aitama kaasa osahüpoteegi seadmisele ja palus mitte teha tagatisega aktiivseid tehinguid, kuna need võivad viia hagejale kahju tekkimiseni (I kd tl 68-70). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja sai hageja kirja kätte.
25.6.Kohus leiab, et kostja pidi Rohuneeme tee hüpoteegi loovutamisel olema teadlik hagejale nõudeõiguse üle minemisest. Kostja teadis, et hageja tasus võla. Kohtutäituri e-kirja kohaselt suhtles ta kostjaga telefoni teel 08.04.2016 ja andis edasi info nõude täitmise kohta (II kd tl 130). Kostja võõrandas Rohuneeme tee hüpoteegi koos järele jäänud nõudega juba järgmisel tööpäeval, s.o 11.04.2016 tehtud kinnistamisavaldusega (kd I tl 74–75).
25.7.Kohus leiab, et asjaolu, kas hageja 07.04.2016 kiri jõudis enne 11.04.2016 Rohuneeme tee hüpoteegi võõrandamistehingu tegemist kostjani või mitte, ei oma kostja vastutuse seisukohalt tähtsust. Kohus ei hinda seetõttu üksikasjalikult poolte väiteid ja tõendeid selle kohta, kas kostja e-kirja serveril olid samal ajal tarkvaraplatvormi uuendused ja kas need võisid mõjutada kirja kohale jõudmist. Samuti ei ole asjakohased etteheited selle kohta, et hageja edastas oma nõude kostja ametlikule e-posti aadressile [email protected].
25.8.Kohus selgitab, et VÕS § 167 lg 1 kohaselt lähevad nõuet taganud tagatised eelduslikult nõude täitnud isikule üle samamoodi nagu nõue põhivõlgniku vastu, s.o seaduse alusel. Sama paragrahvi lõige 6 teisest lausest tuleneb esialgse võlausaldaja kohustus aidata kaasa hüpoteegi ülemineku registreerimisele. Seega ei sõltunud hageja õigus tagatisele sellest, kas ja millal ta teavitas kostjat soovist registreerida enda nimele osahüpoteek ja hageja ei pea tõendama, et ta on seda nõudnud ja kostjale seadusest tulenevale kaasaaitamiskohustusele tähelepanu juhtinud. Kostjal tuli tulenevalt kaasaaitamiskohustusest teha kõik vajalik, et hageja saaks tagatisest tulenevaid õigusi teostada. Kostja ei ole seda teinud. Kohus selgitas kostjale, et vastutusest vabanemiseks tuleb tal tõendada, et ta on seadusest tulenevat hoolsuskohustust täitnud. Kostja ei ole seda teinud. Kohus pöörab tähelepanu ka sellele, et kostja enda väitel on tema põhitegevus finantseerimisteenuse pakkumine, sh peaasjalikult laenude väljastamine ja laenudega nö kauplemine (omandamine, sissenõudmine, võõrandamine). Kostja rõhutas, et vaidlusalused tehingud ei ole kostja jaoks midagi eriskummalist ega erakordset. Seega pidid kostjale olema teada ka tema majandustegevusega kaasnevad kohustused.
25.9.Kaasaaitamiskohustuse tagajärjel hagejale kahju tekkimine pidi olema kostjale mõistlikult ette nähtav. Kostja esitatud tõendite kohaselt sai ta teada hageja poolt kohustuse täitmisest hiljemalt 08.04.2016 kohtutäitur vahendusel (II kd tl 130). Hüpoteegi võõrandamise leping sõlmiti juba järgmisel tööpäeval, s.o 11.04.2016. Kostjale oli tulenevalt tema majandustegevusest teada hüpoteegi tagatise funktsioon, ja seega pidi ta vähemalt möönma, et hagejale võib hüpoteegi üle andmata jätmisega tekkida kahju, kui põhivõlgnik kohustust hageja ees ei täida. Seda, et põhivõlgnik oleks kohustuse hageja ees täitnud, ei saanud kostja aga eeldada, kuna ta oli ka ise algatanud põhivõlgniku kohustuste täitmiseks täitemenetluse tagatisvara realiseerimiseks.
25.10.Kuna kostja võõrandas hüpoteegi 11.04.2016 tervikuna kolmandale isikule, X OÜ-le (I kd tl 74-75), arvestamata hageja seadusest tuleneva õigusega nõuet taganud tagatisele ja kostja ei teinud midagi selleks, et anda hüpoteek (osaliselt) hagejale üle, et hageja saaks hüpoteegist tulenevaid õigusi teostada, on kostja rikkunud VÕS § 167 lg-st 6 tulenevaid kohustusi.
26.Hagejale on tekkinud kahju, mis on põhjuslikus seoses kostja seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega. Hageja tasus kostjale täitemenetluses nõutud 93 791,06 eurot (I kd tl 72) ja sellega läks talle VÕS § 173 lg 3 p 2 ja § 167 lg 1 alusel üle nii nõue põhivõlgniku vastu, kui ka õigus nõuet taganud tagatisele. Kuna kostja tagatise hagejale üle andmise kohustust ei täitnud, jäi hageja ilma tagatisest, mille arvelt oleks olnud võimalik temale üle läinud nõuet rahuldada.
26.1.Harju Maakohus kuulutas 31.08.2016 välja põhivõlgniku M. M. pankroti. Hagejale laekus pankrotimenetluses võla katteks 1875,82 eurot (tl 140–145). Seega ei ole nõude rahuldamine põhivõlgniku enda vara arvelt õnnestunud 1875,82 eurot ületavas osas. Kui hagejal oleks olnud hüpoteek Rohuneeme tee kinnisasjal, oleks hageja saanud nõude rahuldada kinnisasja arvelt.
26.2.Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal võimalik temale üle läinud nõuet põhivõlgniku vastu maksma panna. Kohustus on seega jäänud hageja, kui mittevõlgniku kanda. Kohus leiab, et VÕS § 167 lg 6 eesmärk, s.o esialgse võlausaldaja kaasaaitamiskohutuse eesmärk on asetada isik, kellele on nõue põhivõlgniku vastu üle läinud seaduse alusel, võimalikult lähedasse olukorda esialgse võlausaldajaga ja tagada, et isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, ei peaks selle eest isiklikult vastutama. Seega on kaasaaitamiskohustuse eesmärk kaitsta hagejat sellise kahju eest, mis talle käesoleval juhul on tekkinud ja hagejal on õigus nõuda sellise kahju tekitanud isikult selle hüvitamist (VÕS § 1045 lg 3 ja VÕS § 127 lg 2).
27.Hageja leiab siiski ekslikult, nagu oleks tema kahju võrdne hüpoteegisummaga. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Selle hindamiseks, millises olukorras oleks hageja olnud, kui kostja oleks talle hüpoteegi üle andnud, tuleb arvestada ka sellega, et hageja täitis põhivõlgniku kohustuse põhjusel, et temale kuuluvale kinnisasjale oli seatud nõuet tagav hüpoteek, s.t hageja oli ise samal ajal tagatise andja, kuid ta nõuab kahju hüvitamist teise tagatise arvelt saamata jäänu hüvitamiseks. Seega läks hagejale küll seaduse alusel täidetud osas üle nõue põhivõlgniku vastu, kuid selle nõude rahuldamisel nõuet taganud teise tagatise arvelt tuleb arvestada ka tagatise andja regressi nõude seadusest tulenevat ulatust, s.t osa, mille eest hageja ise vastutab.
27.1.Kui ühe kohustuse täitmist tagab mitu tagatist, vastutab iga tagatis võlausaldaja ees täies ulatuses (arvestades tagatise väärtust), kuid nende omavahelisele suhtele kohaldatakse solidaarvõlgnike kohta sätestatut (VÕS § 69 lg 7). Seega kandis hageja vähemalt osaliselt ka ise riski, et kui põhivõlgnik ise kohustust ei täida, tuleb see täita tema kinnisasja arvelt. VÕS § 69 lg 7 eesmärk ongi jaotada tagatiste andjate omavahelises suhtes seda vastutust, mida nad kannavad (sh ka erinevas ulatuses) võlausaldaja ees. VÕS § 69 lg 2 kohaselt läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. VÕS § 69 lg 1 kohaselt peavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Solidaarvõlgnikel on seega sisesuhtes osavastutus. Kuna solidaarvõlgnikud vastutavad omavahelises sisesuhtes osavõlgnikena, tuleb käesolevas asjas kindlaks teha see, millised olid tagatiste väärtused kokku ja millises ulatuses vastutab põhivõlgniku kohustuste täitmise eest hageja ise (vt ka Riigikohtu 26.10.2016 otsus nr 3-2-1-91-16, p 13).
27.2.Ulatuses, milles hageja vastutab teise tagatise andja kõrval, ei saa tal olla selle tagatise üle andmata jätmisega kahju tekkinud. Seejuures ei oma tähtsust hageja väide, et Rohuneeme tee kinnisasjale seatud hüpoteegist oleks piisanud nii kogu hageja tehtud kulutuse hüvitamiseks kui ka kostja veel täitmata nõude rahuldamiseks. Ka Rohuneeme tee kinnisasi ei pea vastutama tagatise andjate omavahelises suhtes kohustuse täitmise eest üksi. Ekslik on ka kostja seisukoht, nagu oleks temal seega VÕS § 69 lg 2 tulenevalt olnud õigus proportsionaalsele osale ka hageja kinnisasjale seatud hüpoteegist. Viidatud säte reguleerib tagatiseandjate omavahelist vastutust põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Säte ei reguleeri tagatise andja ja võlausaldaja vahelist suhet.
28.Praegusel juhul oli xxx kinnisasjale seatud hüpoteek 89 477 eurot ja Rohuneeme tee kinnisasjale seatud hüpoteek 389 861 eurot (6 100 000 krooni). Kokku olid põhivõlgniku kohustused tagatud seega 479 338 euro ulatuses. Laenulepingutest tulenevad kohustused olid seisuga 13.01.2016 kokku vähemalt 182 812 eurot (I kd tl 24–30). Tagatised ületasid seega kohustusi enam kui 2,6 korda. Tagatise andjate omavahelises suhtes jagunes vastutus hüpoteekidega tagatud kohustuste täitmise eest seega suhtega 18,67%–81,33% (89 477 eurot ja 389 861 eurot 479 338 eurost). Seejuures on õige hageja seisukoht, et solidaarvõlgniku vastutuse ulatuse määramisel tuleb lähtuda tagatise enda, mitte tagatisvara väärtusest. Osavõlgnike vastutuse ulatus määratakse kindlaks juba tagatiskokkuleppe sõlmimisel, kui tagatise andja jaoks selgub, millise nõude eest ta vajaduse korral vastutama peab. Nimetatu tuleneb AÕS §-st 346, mille kohaselt määratakse kokkuleppe sõlmimisel kindlaks, milline nõue on hüpoteegiga tagatud. Mõlemad tagatiskokkulepped sõlmiti käesoleval juhul sama lepinguga (I kd tl 32–39) ja seega oli mõlemale tagatise andjale teada, millised tagatised veel kohustusi tagavad. Kinnisvara enda väärtus, mis on ajas muutuv suurus, ei saa seega mõjutada vastutuse jagunemise proportsiooni (vt analoogia korras Riigikohtu otsus 3-2-1-29-14 p 14).
28.1.Täitemenetluse algatas kostja Nordea Bank Finland Plc ja M. M. vahel sõlmitud laenulepingu täitmiseks, millest tulenev kohustus oli selle kostja poolt omandamise hetkel 87 858,64 eurot (I kd tl 24–31). Nõude rahuldamise hetkeks olid lisandunud viivised 1774 eurot ja kohustus oli kokku seega 89 632,64 eurot (III kd tl 120). Tulenevalt eelmises punktis märgitust, vastutas hageja tagatise andjate omavahelises suhtes kohustuse täitmise eest 16 734,41 euro ulatuses (89 632,64×18,67%), mis jääb tema kui tagatise andja kanda. Ülejäänud osa, s.o 72 898,23 euro eest vastutas teine, s.o Rohuneeme tee tagatis.
29.Hagejale tekkinud kahju suuruse hindamisel tuleb aga lähtuda sellest, mille hageja seoses põhivõlgniku kohustuse täitmisega tegelikult tasunud on ja kui suur on sellest tulenevalt hagejale tekkinud tegelik rahaline kahju. Tegeliku kahju aluseks ei saa olla hüpoteegisumma, nagu leiab ekslikult hageja.
29.1.Hageja tasus täitemenetluses 93 791,06 eurot (I kd tl 72), lähtudes täitmisteates nõude vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul koos täitekuludega tasumisele kuuluvast summast (I kd tl 17). Kohtud tuvastasid tsiviilasjas nr 2-17-14152, et hageja tasus ekslikult summa, mis ületas hüpoteeki (hüpoteegi suurus oli 89 477 eurot) ja mille eest ta AÕS § 346 lg 1 tulenevalt võlgnikuks mitteoleva tagatise andjana ei vastutanud. Kostjal tuli seetõttu Harju Maakohtu 02.10.2018 otsuse alusel tagastada hagejale alusetu rikastumise sätete alusel 8608,95 eurot (IV kd tl 17–24). Kostja on kohustuse täitnud (kostja tasus kokku 10 582,70 eurot, sh põhivõlg 8608,95 eurot ning maa- ja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulu 1973,75 eurot, IV kd tl 16). Hageja on seega 93 791,06 eurost 8608,95 eurot juba tagasi saanud ja see tuleb kahju ulatuse määramisel arvesse võtta.
29.2.Arvesse tuleb võtta ka see, et põhivõlgniku pankrotimenetluses laekus hagejale põhivõla katteks veel 1875,82 eurot (II kd tl 140-145). Selles ulatuses on hageja kostja vastu esitatud kahju hüvitamise nõudest käesolevas asjas ka loobunud ja Tallinna Ringkonnakohus lõpetas selles osas asja menetluse oma 15.02.2019 otsusega (III kd tl 164–167).
29.3.Kuna hageja tasus põhivõlgniku kohustuse katteks täitemenetluses 93 791,06 eurot, millest talle on tagastatud 8608,95 eurot ja põhivõlgniku poolt omakorda hüvitatud veel 1875,82 eurot, on hageja poolt põhivõlgniku kohustuse täitmiseks tehtud ja veel hüvitamata kulutuse suurus 83 306,29 eurot. Arvestades hageja osa tagatiseandjate omavahelises suhtes, s.o osa, mille eest hageja vastutab ise, on hagejale tekkinud kahju (83 306,29-16 734,41) 66 571,88 eurot, s.o summa, mille hageja oleks saanud Rohuneeme tee kinnisasja realiseerimisel, kui kostja oleks seadusest tulenevat kaasaaitamiskohustust täitnud.
29.4.Ekslik on siiski kostja seisukoht, nagu tuleks eeltoodu tõttu vähendada hagi hinda. TsMS § 122 lg 2 kohaselt on hagihind hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 123 kohaselt võetakse hagi hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg. Hagi hinda ei mõjuta see, et hageja hagist osaliselt loobub ega see, et nõue jääb osaliselt rahuldamata.
30.Kohus selgitas ülal, et õige ei ole kostja seisukoht, nagu välistaks hageja nõude see, et kostjal oli eesõigus Rohuneeme tee kinnisasjale seatud hüpoteegile, kuna tagatis tagas M. M. ja R. S. veel täitmata kohustusi kostja ees. Kostja selgituste kohaselt oli temale jäänud nõue üle 93 335 euro (182 812–89 477), arvestades, et Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalilt 13.01.2016 omandatud nõue oli kokku 182 812 eurot. Kohus leiab, et kostja üldsõnaline viide VÕS § 167 lg-le 5 ei anna alust vähendada hageja nõuet tulenevalt esialgse võlausaldaja eesõigusest tagatisest saadavale tulemile. Kohus selgitas, et kui kostja soovib tugineda sellele, et hagejale hüpoteegi osaliselt üle andmine oleks kahjustanud tema kui esialgse võlausaldaja õigusi, kuna Rohuneeme tee kinnisasjale seatud hüpoteegi (389 861 eurot) realiseerimisel saadud tulemist ei oleks piisanud nii temale järele jäänud kui ka hageja nõude rahuldamiseks (93 335+66 571,88=159 906,88 eurot), tuleb seda tõendada kostjal. VÕS § 167 lg 5 ei ole hageja nõude rahuldamise eeldus, nagu leiab kostja, vaid esialgse võlausaldaja, s.o kostja vastuväide. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei ole VÕS § 167 lg 5 aluseks olevaid asjaolusid hoolimata kohtu selgitustest tõendanud. Kostja ei toonud esile oma järele jäänud nõude täpset suurust ega seda, et Rohuneeme tee kinnisasi oleks olnud väärt vähem, kui hageja ja kostja nõuete jääk kokku. Kohus nõustub iseenesest kostja märkusega, et hüpoteegi summa ei pruugi näidata seda, kas selles ulatuses õnnestub nõuet ka lõplikult täita, kuid kostja hüpoteetiline väide ei anna alust jätta hagi rahuldamata või rahuldada seda üksnes osaliselt.
31.Hageja kahju hüvitamise nõude lõplik suurus seisneb tagatise realiseerimise võimaluse kaotamise tõttu tegelikult saamata jäänud raha hüvitamises. Kahju ulatuse kindlakstegemiseks tuli hagejal seega tõendada, et juhul, kui kostja oleks hoolsuskohustust täitnud ja hagejale osavõi ühishüpoteegi üle andnud, oleks hageja tagatisvara realiseerimisel ka tegelikult Rohuneeme tee kinnisasjast enda osa saanud. Kohus selgitab, et arvestab siinkohal seda, kas osa- või ühishüpoteek oleks taganud hagejale tema nõude rahuldamise nõude tekkimise päeva seisuga, s.o 07.04.2016. Kohus ei arvesta summat, mille hageja tasus kohtutäituri tasu katteks ja millele tal tekkis tagasinõudeõigus alusetu rikastumise sätete alusel. Samuti ei arvesta kohus siinkohal summat, mille sissenõudmisest hageja hiljem loobus seoses põhivõlgniku poolt pankrotimenetluses tasutuga.
31.1.Kohus tuvastas ülal, et hageja kinnisasi vastutas põhivõlgniku kohustuse täitmise eest tagatise andjate omavahelises suhtes ise 16 734,41 euro ulatuses. Kuna hageja vastutas võlausaldaja ees 89 477 euro ulatuses, tekkis hagejal 07.04.2016 kohustuse täitmisega Rohuneeme tee kinnisasja hüpoteegi tulemi suhtes 72 742,59 euro suurune nõudeõigus (89 47716 734,41). Riiklikult tunnustatud eksperdi K. K. 23.12.2020 eksperthinnangu nr ARE204109A kohaselt oli kinnisasja väärtus 08.04.2016 seisuga 213 000 eurot (IV kd tl 79–112). Nimetatud summast oleks seega piisanud nii hageja kui ka kostja väidetud järele jäänud nõuete rahuldamiseks (213 000-93 335-72 742,59=46 922,41 eurot). Seega on õige ka hageja väide, et kostja oleks saanud osahüpoteegi üle anda oma nõude täitmist ohustamata.
32.Hagejale tekkinud kahju suuruse arvestamisel ei oma tähtsust hageja väited kostja väidetavalt pahatahtliku käitumise kohta ega kostja väited selle kohta, et hageja omandas tagatiseks olnud xxx korteri turuhinnast odavamalt. Need asjaolud ei mõjuta tagatise andja poolt kolmanda isiku kohustuse täitmisest tulenevaid õigusi ja kohus nendele väidetele ning nende kohta esitatud tõenditele hinnangut ei anna. Seadusest ei tulene, et kinnisasja täitemenetluses koos hüpoteegiga ostmisel seadusest tulenevad nõuete ja tagatiste ülemineku sätted ei kohaldu. Kohus märgib veel, et hageja õigust nõuda teise tagatise osalist üle andmist ei ole esialgse võlausaldaja suhtes ebaõiglane põhjusel, et hagejal oli samal ajal õigus nõuda ka tema enda kinnisasjale seatud hüpoteegi kustutamist, nagu leiab kostja. Viimane ei mõjuta kostja õigusi, kuna kostja oli selle hüpoteegi arvelt oma nõude juba osaliselt rahuldanud. Ülejäänud nõue oli tal võimalik eesõigusega rahuldada teise hüpoteegi arvelt. Asjaolu, et kostjal tuli Rohuneeme tee kinnisasjale seatud hüpoteegi realiseerimise tulemi jääki jagada hagejaga, ei oleks seega mõjutanud kostja õigusi. Tegemist ei ole kostja õiguste rikkumise ega tema arvelt rikastumise olukorraga. Kostjal oli võimalik vältida hagejale kahju tekitamist, täites seadusest tulenevat kaasaaitamiskohustust.
33.Kohus ei nõustu kostjaga, et tulenevalt sellest, et hageja omandas Purje 4-2 kinnisasja koos hüpoteegiga, võib tegemist olla kohustusega ühinemisega VÕS § 178 lg 1 tähenduses. Kohustusega ühinemine on tehing, mille tulemusena kolmas isik astub võlasuhtesse senise võlgniku kõrvale nii, et tekib võlgnike paljusus. VÕS § 178 lg 2 kohaselt võib kohustusega ühinemise kolmas isik kokku leppida võlausaldajaga või võlgnikuga. Seega on kohustusega ühinemise eelduseks võlgniku ja kohustusega ühineda sooviva isiku või võlausaldaja ja kohustusega ühineda sooviva isiku vaheline kokkulepe (ehk leping). Kostja ei toonud hoolimata kohtu selgitustest esile ega tõendanud, et hageja oleks tema või põhivõlgnikuga leppinud kokku põhivõlgniku kohustusega ühinemises. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Täitemenetluses hüpoteegiga koormatud kinnisasja omandamist ei ole võimalik tõlgendada poolte kokkuleppena sõlmida kohustustega ühinemise leping. Ainuüksi sellest asjaolust ei saa järeldada hageja tahet vastutada põhivõlgniku kõrval tema kohustuse täitmise eest ka isiklikult. Vastupidi, hageja on menetluses läbivalt olnud seisukohal, et tema vastutus on piiratud hüpoteegisummaga. Seega tuleneb hageja solidaarvastutus põhivõlgniku kohustuse täitmise eest võlausaldaja ees käesoleval juhul sellest, et hagejale seatud vara tagas põhivõlgniku võlga, mitte kohustusega ühinemisest. Küll aga on õige kostja seisukoht, et hüpoteegiga koormatud kinnisasja omandamisega võttis hageja riski, et tal tuleb juhul, kui põhivõlgnik kohustust ei täida, vastutada kohustuse eest oma kinnisasjaga. See risk jääbki tulenevalt käesolevast otsusest hageja enda kanda vastavalt tema vastutuse ulatusele tagatise andjate vahelises suhtes.
25.VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Põhjusliku seose tuvastamisel kohaldatakse nn conditio sine qua non-põhimõtet,
mille kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta ei oleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks kasutatakse elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud, pole isiku käitumine kahju põhjuseks. Põhjuslik seos võib seisneda ka põhjusahelas, (sündmuste jadas), mille isik oma kohustuse rikkumisega loob.
25.1.Kohus ei nõustu kostjaga, nagu oleks hagi esitatud vale isiku vastu, kuna Rohuneeme tee kinnisasjale seatud hüpoteeki ei kustutanud mitte kostja, vaid selle kustutas X OÜ. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kandis kostja hüpoteegi 11.04.2016 kinnistamisavalduse alusel üle X OÜ-le (I kd tl 74-75). Hageja esitas 13.04.2016 X OÜ vastu hagi hüpoteegi jagamiseks ja X OÜ kohustamiseks hüpoteegi jagamiseks nõusoleku andmiseks (tsiviilasi nr 2-16-5847), (I kd tl 80–48). Hageja hagi võeti menetlusse (I kd tl 95-98) ja kohus keelas 15.04.2016 määrusega X OÜ-l hüpoteegi sundtäitmise, loovutamise või muul viisil selle kehtiva sõnastuse muutmise (I kd tl 99-102). Kinnistusosakond jättis kinnistamisavalduse rahuldamata ja esialgse õiguskaitse määruse alusel kande kinnistusraamatusse tegemata, kuna kinnistu kohta esitati enne hagi tagamise määruse kinnistusosakonnale jõudmist kinnistamisavaldus, mille alusel oli hüpoteek kinnistusraamatust juba kustutatud (I kd tl 103104). Eeltooduga muutus hageja jaoks nõuet taganud hüpoteegist osa endale saamine võimatuks ja hageja loobus tsiviilasjas nr 2-16-5847 esitatud hagist (kd I tl 106-112).
25.2.Kohus selgitab, et X OÜ-l ei olnud kohustust arvestada Rohuneeme tee kinnisasjale seatud hüpoteegiga tehingute tegemisel hageja huvidega. Selline kohustus oli kostjal. Hüpoteegi kustutamist ja hagejale kahju tekitamist ei saa seega X OÜ-le ette heita. Kostja muutis Rohuneeme tee kinnisasjale seatud hüpoteegi ilma hageja seadusest tulenevate õigustega arvestamata kolmandale isikule võõrandamisega hageja jaoks võimatuks hüpoteegi saamise ja selle arvelt nõude täitmise. Hagejal ei ole seetõttu olnud võimalik temale seaduse alusel põhivõlgniku vastu tekkinud nõuet rahuldada nõuet taganud hüpoteegi arvelt. Kui hageja oleks saanud oma nõude rahuldada hüpoteegi arvelt, ei oleks olnud vajadust esitada ka põhivõlgniku pankrotiavaldust. Seega tegi kostja poolt kaasaaitamiskohustuse rikkumine hüpoteegi kolmanda isiku poolt kustutamise võimalikuks, s.t kostja tegu algatas põhjusahela, mis viis lõppastmes hagejale kahju tekkimiseni.
26.VÕS § 1050 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis välistaksid tema süü hagejale kahju tekkimise eest. Kostja vastutust ei muuda ka asjaolu, et hageja loobus X OÜ vastu tsiviilasjas nr 2-16-5847 esitatud hüpoteegi üle andmise nõudest. Hagi esitamisega püüdis hageja vältida temale tekkivat kahju ja hageja loobus nõudest üksnes põhjusel, et see oli muutunud hüpoteegi kustutamise tõttu perspektiivituks. Ka hagist loobumist ei saa seega hagejale ette heita.
27.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 66 571,88 eurot. Hagi jääb 21 029,30 euro ulatuses rahuldamata (menetlusse jäänud nõue 87 601,18 eurot – 66 571,88 eurot).
28.Asja juurde esitatud, kuid käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata, kuna neist ei nähtu poolte poolt asjas kohtu ette toodud ja asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid, mis mõjutaksid käesoleva asja lahendust.
29.Kohus asendas 21.09.2017 määrusega varem hagi tagamise abinõuna kohaldatud kohtuliku hüpoteegi kostja poolt kohtu tagatiste kontole tasutud tagatisega 89 477 eurot (III kd tl 64).
10.12.2020 määrusega tagastas kohus kostjale 1875,82 eurot seoses hageja poolt nõudest osalise loobumisega (IV kd tl 64). Hageja nõude täitmine on seega tagatud kohtu tagatiste kontol oleva 87 601,18 euroga. Hageja kasuks välja mõistetud summa 66 571,88 eurot tuleb täita kohtu deposiiti kantud summa arvelt. Raha makstakse hagejale välja pärast käesoleva otsuse jõustumist. Hagejal tuleb teatada selleks kohtule vajalikud panga rekvisiidid.
30.Kohus jätab TsMS § 445 lg 2 alusel hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. Kohus märgib, et hagi tagamist ei ole võimalik tühistada ja kohtu deposiiti järele jäävat summat kostjale tagastada enne käesoleva otsuse alusel kindlaks määratava menetluskulude rahalise suuruse kohta tehtud lahendi jõustumist. Hagi tagamise korras kohtuliku hüpoteegi asendamiseks makstud deposiit ulatub ka menetluskulude hüvitamise nõudele (vt Riigikohtu 27.01.2010 määrus nr 3-2-1-162-09 p 12). Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine
31.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.
32.Hageja selgitas, et tegi kostjale pärast asja maakohtule uueks arutamiseks saatmist ettepaneku, mille kohaselt oli hageja valmis lõpetama tsiviilasja menetluse, kui kostja tasub hagejale 65 000 eurot (kd III tl 181–182). Kostja selgitas, et kuna pooltel on olukorrast põhimõtteliselt erinev arusaam, ei ole kokkuleppele jõutud (kd III tl 179). Arvestades, et kohus rahuldab hageja hagi summas 66 571,88 eurot, s.o sellesarnases ulatuses, nagu pakkus kompromissina hageja, jätab kohus tsiviilasja menetluskulud (sh ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud) kostja kanda.
33.Kohus märgib, et nimetatu ei muuda käesolevas tsiviilasjas Harju Maakohtu 30.09.2016 osaotsusega määratud menetluskulude jaotust, Tallinna Ringkonnakohtu osaotsuse kohta tehtud 27.04.2017 otsuses määratud apellatsioonimenetluse kulude jaotust ega Riigikohtu 07.08.2017 ja 02.09.2019 määruses määratud kassatsiooniastme menetluskulude jaotust.
34.Kohus määrab tsiviilasja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks tervikuna määrusega mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2). (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.