Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-21-11425

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on N. K. avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis 17.08.2021 pankrotiavalduse menetlusse, algatas pankrotimenetluse, ajutiseks pankrotihalduriks nimetas kohus Eve Selbergi. 20.septembril 2021 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande.

AJUTISE HALDURI ARUANNE

20.09.2021 esitatud aruande kohaselt, võlgniku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks on haldur esitanud järelepärimised krediidiasutustele ja riiklikele registritele.

2-21-11425 Võlgnik N. K. omab Swedbank AS-is arvelduskontot number XXXXXXXXXXXXX, mille jääk on 17.09.2021 seisuga 52,70 eurot. Transpordiameti 13.09.2021 vastusest ajutise halduri päringule selgub, et võlgnikule nimele ja vastutava kasutajana sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette liiklusregistris registreeritud ei ole ja ei ole olnud. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole võlgnik ajavahemikul 01.01.2019 kuni käesoleva ajani maksustatavat tulu saanud. Võlgnik on Eesti Töötukassa poolt saanud väljamakseid alates 01.01.2019. Nende väljamaksete hulka kuulusid koolituste stipendiumid ja sõidukulud, vabatahtliku töö stipendiumid ja töötutoetused erinevates summas. Käeoleval ajal võlgnik on läinud õppima xxx xxx Kõrgkooli ja saab tasemeõppe toetust summas 233,60 eurot. Võlgniku kaks last S. P. ja R. P. on MTÜ „xxx“ hoole all, võlgnik neile elatist hetkel ei tasu. Võlgniku vara hulka kuulub registriossa nr xxxxx 2-toaline korter aadressil xxx xx-xx, xxx linnas. Korteriomand oli enampakkumisele pannud kohtutäituri Kaire Põlts poolt, kuid ostjat ei leitud. Korter on väga halvas seisukorras, seal puudub elekter ja vesi. Korteriühistu xxx xx poolt 31.05.2021 arve nr xxx kohaselt on võlg teenuste eest 905,26 eurot, võlgnevus suureneb iga kuu maja hooldusetasu ja kütte eest, sest võlgnik korteriühistu arveid ei tasu. Pankrotihaldur hindab korteriomandi turuväärtuseks 100 eurot, tegemist on raskesti realiseeritava varaga. Muu vara puudumist on võlgnik pankrotiavalduses ja ajutisele pankrotihaldurile saadetud vastuses kinnitanud. Ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul vara rahalised vahendid pangakontol 52,70 eurot, korteriomand turuväärtusega 100 eurot, sissetulekuks on tasemeõppe toetus summas 233,60 eurot kuus.

2-21-11425 Tuginedes eelpoolnimetatule, hindab ajutine pankrotihaldur N. K. maksejõuetuse püsiva iseloomuga olevaks. Kokkuvõte Võlgnik on pankrotiavalduses välja toonud, et on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutine. Vastavalt avaldusele ei suuda võlgnik täita kohustusi võlausaldajate ees. Maksejõuetuse põhjuseks võlgniku selgituse kohaselt on asjaolu, et ta on võtnud laenu erinevate laenulepingute alusel ja ei arvestanud enda reaalseid rahalisi võimalusi, kuna kaotas töö ja tema terviseseisund halvenes. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse primaarse põhjusena saab välja tuua kergemeelsuse laenu võtmisel. Ajutine palub kuulutada välja N. K. pankrot. Ajutine pankrotihaldur on nõus jätkama pankrotihaldurina. Ajutine haldur palub mõista ajutise halduri tasu vastavalt lisatud arvestusele.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada N. K. pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Eve Selbergi. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1, kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Vastavalt PankrS § 31 lg 4, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtuvalt PankrS § 1 lg 2 ja lg 3, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 11 926,37 eurot, vara praktiliselt puudub. Kohus jõuab järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Primaarseks maksejõuetuse tekkimise põhjuseks saab pidada kergemeelsuse laenude võtmisel. Kohus leiab, et N. K. maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Kohus leiab, et tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihaldur Eve Selberg on andnud nõusoleku asuda pankrotihalduriks võlgniku pankrotimenetluses. Kohus leiab, et Eve Selberg vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Eve Selbergi N. K. pankrotimenetluses pankrotihalduriks. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 13.oktoobril kell 12.30 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse töötasu väljamõistmiseks. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud N. K. pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 6,5 tundi. Kokku moodustab ajutise halduri tasu 429 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur palub riigi tuludest välja mõista ajutise halduri tasu summas 429 eurot (lisandub käibemaks 85,80 eurot), kokku summas 514,80 eurot.

2-21-11425 Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1-4, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Töölepingu seaduse § 29 lõike 5 kohaselt, Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt, kehtestada alates 1. jaanuarist 2020. a tunnitasu alammääraks 3,48 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Kohus, arvestades ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi, leiab, et ajutise halduri taotluses esitatud ajutise halduri tasu arvestus on põhjendatud ning ajutise halduri tasu suurus tuleb määrata vastavalt ajutise halduri taotlusele. Seega leiab kohus põhjendatud olevat määrata ajutise halduri tasu suuruseks 429 eurot (lisandub käibemaks). Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ja mõistab riigi tuludest välja ajutise halduri tasu summas 514,80 eurot (sh käibemaks). /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.